Päevatee suvekülaline päevatee suvekülaliseks on täna Tõnu Aav, tere tulemast Eestimaale terri. Kus sa ära käisid, siis nüüd selle suve. Anu oli täiesti niisugune õnnelik juhus, et nagu praegu see saade, kus püütakse tänavalt kinni inimene ja kolme tunni pärast sõidab lõunamaale vat umbes samasuguse tempoga sattusin mina siis. Yes, vaatasin ajalehest kuulutust, et on niisugune reise, mõtlesin igaks juhuks, ma helistan ja selgus, et ongi üks koht vabajemaksingere ja sõitsingi täiesti ootamatult. Ja ei kahetse loomulikult loomulikult firma bojaar, see on väga tore ja tublisti ette valmistanud selle, see oli esimene reisijad hakkasid korraldamegi niiviisi, et igal laupäeval sõitis üks grupp sinna ja seal olnud grupp tuli lennukiga siis tagasi. Aga see oli siis nagu odavam. Ta oli võib-olla suts odavam kuulid kõik kokku võtta nädal aega, siis maksis natuke üle 12000-ni, et summa on niivõrd suur, et seda odavaks pidada ei saa. Ka see raha läks täie ette, võib öelda, kust sinusse heita ja kirg on või sa oled lausa Itaalia fänn ja olen küll, tuleb tunnistada, mina käisin üheksandas klassis ja vaat kust tuli minule see hirmus tung laulmisega tegeleda, kuigi mul ju seal selles vanuses mingit erilist tegelikult polnud ega pole ka praegu, aga mul tekkis kohutavalt suur huvi laulmise vastu, aga laulmine ja itaalia teatavasti tihedas seoses ja siis ka sealt see huvi itaalia keele vastu. Ja siis ma sain kuskilt vene keele baasil niisuguse itaalia keeleõpiku, mis tegi muidugi õppimise raskeks, sest et ma vene keelt üle sajaprotsendiliselt ei tundnud tol ajal ja seal siis kahesõnastikuga nende sõnade tähendust otsides küll tüütu oli, aga aga huvitav, et need sõnad, mida ma siis ja noh, üldse see keel, mis ma tol ajal üheksandas klassis ja hiljem konservatooriumis omandasin, seda ma põhiliselt seal kohapeal kasutus on, siis mis ma nüüd olen uuesti uut juurde õppinud? See ei ole nagunii veres. Aga mida õpid noores eas vanaltki, see seal peas on? Märts on niisugune, et sa said itaalia keelega täitsa hakkama hoia jaa. Näiteks oli võimalus veebruaris olla Lanzarote saarel, mis on hispaaniakeelne siis seal ma püüdsin ka noh, et noh, sarnased umbes nagu eesti ja soome keel. Ei, ta ole sarnane midagi nii väga, aga noh, aga ka kuidagi niukene pooliti, kindlam tunne on, sest inglise keelega eriti ei ole lõunamaal midagi teha, Lõuna-Itaalias vähemalt kohe kindlasti mitte. Aga siis, kui nüüd päris itaallased kõik ümberringi olid, siis kohe ma ütleksin liialdamata täitsa kodune tunne. Ja kõik jutud ära rääkida. See on Sitsiilia, aga me kõik üle maailma inimesed, Sitsiilia ta on nii segapudrusaar, seal on araabia, itaalia, prantsuse, saksa, Kartaago. Neid maid on veel, mis seal kõik koos ühinevad ja see on silmaga näha, avaldub arhitektuuris eriti lõuna pool ja iga põhja pool need suured vanad Rooma Kreeka mõlemat nimetatakse kreeka-rooma amfiteatrit, seda mõlemad stiilid on nagu segamini need, see rahvas iseenesest ka räägib enda meelest ikkagi Sitsiilia keelt, kuigi ta on tegelikult itaalia keel. On nagu ikka omaettesaar ja omaette riik, aga need on täies otseühendus on Itaalia valitsusega. Ja mis oli üks niisugune mõtlemapanev asi. Meil Läti üks niisugune pidulik, tüüpiline Sitsiilia lõunasöök ja pidulikus seisnes selles niukse lehtla moodi katuse all. Et seal esines noormeeste ansambel viiekesi lõid nemad tamburiiniga, puhusid vilepilli kitarrimängija ja nemad siis esinesid meele ja kuidagi täiesti loomulikult satused tamburiiniga minu kätte. Et mina nagu siis lööks nagu seal rütmi, mida ma rõõmuga tegin. Ohtralt anti meile veini, kostitas meid veiniga Garibaldi, kes see oli Bushi firma omanikega, endine bussijuht, lihtne tore mees. Ja paluti siis, et laulame nüüd ka midagi ja mina mõtlesin, et ainukene laul, mida mina täiesti korralikult peast oskan, on see torna Assuriento tagasi Sorrento sidus Naapoli laul. Ja see pidi olema Meil lavastuses Savo Naroola sees. Aga see viimasel hetkel võeti ta välja, ei sobinud sinna lihtsalt enam. Ja mina mõtlesin suurima heameelega, mina laulan selle teile ette, mis laulda on. Ja siis ütlesin poistele ka, aga poisid tõrkuma ei ole midagi, tule tagasi Sorendusse. Nemad on Sorrento päris noh, mitte nüüd kiviviske kaugusel, aga väga läheduses ja nendel on mingisugune kummaline. No ta ei meenuta nüüd seal ütleme Tartu-Tallinna vahet või Stockholmi ja Peterburi või Saaremaa ja Hiiumaa vahet, aga kuidagi ta seesugune on ja ta on isegi, ma ütleksin, teravam ma ütlesin noh, akadeemia, mitte torna surientaga, ütleme torana Palermo eieiei jäigi see laul laulmata, aga öeldi ainult sellegipoolest ikka võiks midagi laulda. Ja siis ma ütlesin mina, et noh, ei ole minuealiste hulgas eestlast, kes ei teaks laulu polare. Oa reeks ole, kõik tunnevad ja kõik võivad laulda seda. Jaa, aga ainukesed, kes ei võinud laulda, seda olid need poisid. Varem ei teadnud seda laulu, aga sellest hoolimata laulsin mürinal ära selle ja nii kummaline, mida pole iialgi kuskil juhtunud, mul läksid sõnad sassi. Nii et kui seal grupis olid kaasas meile Supoti saatest Zuckermann Vladislav Lev, siis nemad võtsid selle kõik muidugi linte ja nüüd, kui see kõik televiisorist tulev sassi läinud, tekstiga varre ja kõvasti veini joonud, ma ei tea, mis must vaeseks. Kas sinu säästud lähevad enam-vähem kõik reisimise peale? Noh, ikka mingil määral küll, aga mul seal rikkas ka ei ole, et 1000 jah, 12000 panen, aga tuli tuju. Kuldsetel liivadel ei, nii ei ole, aga mul on see aasta on erakordne selle poolest, et reisifirma Horizon Travel tegi draamateatri näitlejatele kummaliselt suure kingituse. Hooaja jooksul said kaks iga kuu kaks näitlejate kaks tehnilist töötajat sõita firma kulul Kanaari saartele. Ja niimoodi Sellele, mis oli, noh jumala öösel, kui me saabusime, siis on nagu aru midagi, ainult et palmid on igal pool, aga hommikul kui selle Lotševa ukse lahti reetses, lihtsalt ei uskunud seda, mida sa näed, Tallinnas on veebruar ja kaunis kehva ilmaga ja seal on täielik südasuvi kuum, palav vööd on muidugi seal külmades, nendesse majadesse pole kütet sisse ehitatud, käinud kivipõrandaga ja neid ei köeta. Ja kui satub, sel aastal sattus külm veebruar olen, ma lähen servadel ka. Ja siis olid linad isegi niisked ja kuidagi nagu nagu kehva lõunamaa kohta, aga sellest päeval on ikka päike, kõrvetab ja puhub soe tuul ja igatipidi. Tore ja nüüd veel seisab ees sügisel ajakiri Elukiri korraldab reisi Tšehhi antud juhul ja kuna mind mingil määral Šveitsiga seostatakse, siis võeti mind kaasa sinna ja samuti jälle priilt, nii et mul on hea siin uhkustada, et kaks reisija sellest sel aastal kolmest on täiesti tasuta. Tohutult pikad bussireisid, siis on selle asja ainukene miinus ikka matkad päevas 700 kilomeetrit maha, nii nagu meie sõitsime sõitsime kapatši linnast Etnale mille peale ma väga suuri lootusi rajasin, aga selgus, et kui me seal mööda serpentiini üles sõitsime, sõitsime läbi pilvede alla, me mitte midagi enam ei näinud. Ja ülespoole oli kehv ilm, sattus udune, niisugune üles pole ka midagi suurt ei näinud. Aga et asi tõsine on, selle nägime ühes järsus kruvis, kui paistis laava seest ühe maja katus. Täpselt nagu aimama, et see ei ole mitte mingi turistidele ehitatud väljamõeldis, veetsin ikka hirmus kurva saatusega. See Etna, reisimine on üks mõnusam, kus vormega, eks ole. On küll, on küll. Nojah, ma ei tea, kes siia juurde kõlbabki rääkida, üks huvitav vastuolu tekib, kui sa sõidad selle turismibussiga, millel on tohutu suure ees klaas ja sa ehk et nad kõik, et sa sealt oma videokaameraga filmide näed sealt välja terve bussitee siin sellepärast sõitnud siin need aknast välja näha ilusat loodust ja päike paistab bussijuhile silma siis bussijuht seda reisiseltskonda surnuks ei sõida, siis ta laseb kardina hästi alla, nii et ta ise. Aga keegi teine üldse midagi ei näe. Selliseid väikeseid ebakoodi ja vastuolusid on, aga noh, üks korralik turis püüab sellest kõigest üle olla ja absoluutselt mitte viriseda, seal üks mees hakkas kurtma, et pakutakse meile lõunasöögil makarone ja kiitke pilgust. Arvate ennast viibivad siis siin süüaksegi ronis meis kodus isegi makarone, nüüd see siin makaronid? No ühesõnaga, turist ei tohi kapriisne olles, ta rikub iseenda rõõmu ära teiste rõõmu ka võib-olla. Ja kui hakkad Jõgeva kollast nõudma Itaalias ja melu kombeks. Eesti Pensionäride ja meie kuulajad hakkavad järjest rohkem ka ikka reisima, hakkavad. Ja see on täitsa, mis on, see on nii tore ja tore, kuidas nad muutuvad, esimesel päeval on niuke kuidagi vahivad altkulmu 11 ei tunne ja teiseks päevaks on nad juba leidnud endale sõbrad ja sõbrannad ja see on niisugune oma Teie uus ilus seltsielu, mis tekib. Ma ei tea, kas enam nüüd koos käiakse pärast, kui turismireisil läbi on, aga need ajareisidel küll, kui me olime nagu hirmunud linnupojad Inglismaal, kus meid hirmutati ka veel, et praegu Downanud seisev just madalseis Nõukogude Liidu ja Inglismaa suhetest, siis meid lausa hoiatati, et hakkavad tänaval provokatsioonid saatma ja, aga tegelikult mitte midagi taolist ei olnud lihtsalt, kui öeldi isegi. Ärge öelge, et olete Nõukogude Liidus. Me muidugi ütlesime, on keegi ehmatanud selle peale öeldi, et ohoh nii kaugelt. Aga Itaaliast toiti, äratled. Tõnu Aav Eestis. Ja muidugi lehed kirjutasid kõik raadioteleversioonidel ja narrid, reeglik rääkis ma isegi filmis nüüd hotelli tüdrukuid ja need nagu ma ei tea, pole ju mingi eriline sündmus, kui keegi videokaamera tänaval su poole pöörab, aga need ka kuidagi nagu jäid. Ime siis ma ütlesin, et see läheb. Räägime natuke tööst ka, kasvõi praegu teatris on piisavalt tööd või, või on sul niuke vaba aeg, et mõtetki reisimise, puhkamise ja kõige muu niisuguse asja peale? See on üldse see töö ja puhkusesuhe, mind on issand jumal õnnistanud terve eluaeg hirmus suure töökoormusega nii teatris kui väljaspool teatrit. Ja kui ma nüüd ka nii teile sel hooajal mingeid jumal teab, mis suuri ja vägevaid rolle mänginud, selle tükkides kogu aeg kinni olnud ja proovi-proovi ja proov ja etendus. Ja siis ma mõtlesin, et no küll praegu ei tuleks ka üks aeg, kus ei olegi midagi eriti teha. Aga seda vist võivad kõik inimesed oma kogemuste põhjal kinnitada, et igatsetud tegevusetus muutub kolmandal päeval küll. Piinavaktsiinavaks muutub ja, ja võib isegi isegi halvemal juhul kui sa tead, noh teatris on seal selles tükis lihtsalt ei ole aega, järgmis ikka oled võib isegi tekkida niisugune tunne, aga, aga miks mind ei ole, miks mind ei taheta? Ja dramaturg on juba kirjanikkude poolt niiviisi kirjutatud nendel vanameestel ja vanadel naistel eriti suurt midagi näidendites mänginud ei ole. Ja paratamatult pead leppima sellega, ega vanainimese osatähtsus. Kuigi neile kuulub austus, armastus peaks kuuluma kõikide poolt, siis nad ei paku erilist huvi publikule ja neid, neid rolle lihtsalt ei ole nii palju, kui neid võiks olla. Shakespeare võib-olla ongi kirjutanud kuningas Leari ja, ja Shailokke ja niuksed, aga need on üksikud, vanameister oli sellele vaatamata. Ta on mul olnud teatris küllalt, praegu keegi veel ja suvel oli ülemöödunud suvel ja möödunud suvel mängisime Käsmu seda südamete murdumise maja, mille eest sa said kõrge tiitlimatš aitäh messe, hiigla põnev rolle, see oli täiesti tähendab see, mida ma ootasin pärast, mida ma tundsin tõelist naudingut, et niisugune amet, see niisugune töö on olemas, see on, seda on raske kellelegi kirjeldada ja seletada, kui me seal imeilusale Käsmu rannal juba hämaruses prožektorite valgel selle jõle hästi vastuvõtt publiku ees kummardasimesele niukene jõgi, isemoodi õnnetunne, miks seda töötas teha? Ja sellele lisaks oli möödunud suvel veel Maie ja Valduri reis, kuhu kutsuti kaasa politseinikku mängima ja see möödunud suvel, ühesõnaga täitsa kinni. Ja siis ma mõtlesin, et las see suvi olla nii, et ei võta ühtegi üksik esinemist ka vastu, nii et isegi jaanipäeva õhtust vihma saan ma kodus nautida. Vihma vähemalt nagu alati. Eestlastel on kaks unistuste jaanilaupäeval ei 100-ks. Et jõulude ajal oleks lumi maas. Enamasti sulistasid sidet. Just nii, et see film, eks ole, mida Eesti Televisioon näitas pealkirja all, Tõnu Aav otsib tööd. See on siis üks bluffi. Ja muidugi see nali Veiko aluste poolt, kes mõtles välja niisugused tavalised dokumentaalfilmid, on niuksed, ühelaadsed kirjeldavad, mis inimese elu on, aga Veiko taluste mõtles välja, niuksed, toredad tee sinna. Ja mina ei tea, kuidas see nüüd nagu meil välja tuli või kuidas ta seal õnnestus, klappis, aga see oli. Mille külge siis küll pärast esilinastusel, kuhu ta jõudnud tuli ainult sünnipäeva tähistama, siis kas tõesti suhted, et kas. Vahetab film ära, ei saanud aru, et ei otsi, ei otsinud isegi paljateist. Aga kui sind praegu näiteks ma ei taha midagi ära sõnuda, peaks tabama niisugune asi, et koondatakse teatrist või öeldakse, et nagu paljudel näitlejatel on ju öeldud, et ei ole enam tarvis. Kuidas sa selle üle elad? Ma usun halvasti, sest vaata, siin on kahesugune vabakutselise staatus, näitlejaks, jääd seal surmani, käed ja jalad liiguvad ja hääl veel alles on. Võid sa seda tööd kogu aeg teha ja teed ka, aga kui sa hakkad ise tahtlikult meelega omal soovil vabakutseliseks näitlejaks, siis oled sa nõutud näitleja, võimalik ikkagi edasi kogu aeg ja kõik eestist teatreid palju, kõik ikka kasutavad ja kutsuvad sind, aga kui sa oled sattunud 1000-l põhjusel nende hulka, kes lihtsalt nagu palutakse teatrist lahkuda, kuna Sindile sellele teatrile vajalik, siis Eestimaa nii pisikene, see on ju laialt teada kõigile ja siis on küsitav, kes sinna vabakutselisena üldse enam ära elatkis jääb nagu suure õnne mängu ja julguse peale see sinu rakendatus. Kas see näitleja amet on raske töö, seda küsimust esitatakse ikka ja see tundub tavainimesele, kes teatrisaalis vaatab, et no mis siis ikka on, eks ole, tuleb õhtul, ütleb mõned lauset, kõnnib, lava ei ole ja ja laused on ka juba ette kirjutatud. Ja täpselt nii nii ta kõrvalt tunduda, aga vastates sinu küsimusele võib öelda, et ta võib olla kohutavalt raske töö, kui sul roll välja ei tule. Ja kui sa saad aru, et see käib üle minu võimete või sa ei ole kohal lavastajaga ja see muutub selle õudselt piinavalt, siis sa ei taha enam hommikul proovi minna või kui troll on pisikene, igavesel pole midagi teha, kui sellest ka liiga üle oled rollis WC koha peal passimas käima ja siis muutub see elukutse täiesti raskeks. Aga noh, on, on ikka õnneks olnud ikka valdavalt need rollid, mis sind ennast vaimustavad ja mida sa rõõmuga teed. Ja ja kui sa selle Rõõmu suudavad proovis endal säilitada, siis tekivad proovis väga kummalised iseendalegi, üllatavad leiud, mis su täiesti loomingulisesse vaimustusse viivad ja siis on see proovi tegemine rõõmupidu. Mul näiteks jäävad meelde Eino Baskini lavastused, mis ta draamateatrist tegi Eino Baskini ültse ning koloriitne ja Mašourne mees, et proov oli nagu lihtsalt teised maksaks raha, et seal. No see on nii, nagu tsiteeritakse Puškini päevikut Puškini igal hommikul luges eelmisel päeval kirjutatud luuletuse üle, kas mina tõesti selle kirju Tahtsin teise. Aega ja selle prooviga on siis sama lugu ja, ja seesama, see, seda me nimetame siis nagu tinglikult inspiratsiooniks see sageli tabab esi etendusel, aga seal eriti palju ei tohi oma improvisatsiooni teed minna, sest see kõik on paika pandud ja läbi mõeldud see tühisel väga laiutama hakata, seelikud, tüki kontseptsiooni, härra segad ka partnerid, aga ma olen seda üksikesinemistel märganud, et kui seal korraga on niukene, eriti hea publik ja väga hästi vastu võtab, siis muutud sa nagu oma paremaks Minaks, eakad kohad. Pean leidma nii kummalisi asju. Ja need muidugi, kui nad kohale jõuavad, publiku juures vaimustavad sind ennast, käib niisugune vastastikune andmine, vastastikune toitmine, et et noh, need on ka lausa pidulikud pühad hetked pärast ära sõites ei huvita isegi tõesti see, et kes sulle sellest raha kanti või antud need on niuksed rõõmsalt rõõmsalt poole, et selles töös Ja siis tuleb kriitik, kes kirjutab kõik selle lavastaja teeneks. Ja ilusad leiud, jah, on muidu olnud niukseid asju küllalt, jah, aga väga mees sellepärast kaklema ei hakka, et mina tüüt tegin selle nipi, mina mõtlesin selle välja kõik nagu ühine töö. Ja eks ta päris õige ja aus näitlejapoolset olekski siis see, kui ütleme, tema partner, kolleeg, kes faktiliselt ovaal ja konkurent publiku ja avalikkuse silmis. Ma olen hästi läheb, siis on võimalik selle üle rõõmustades ja kõik on selle ühise asja teenistuses. Ma tean küll ka teatriajaloost varasemast minevikust, kus püüti üksteise aplaus ja naer ära lõigata. Pandi oma repliik kiiresti vahel, et ei tuleks seda aplause saalist on ka niisuguseid inimesi olnud, aga aga see ei tööta sinu kasuks ja lõppkokkuvõttes töötab su enda kahjuks. Aga ikkagi on levinud. Meil on arvamus, et näitlejad on ikkagi või üldse lava, inimesed kadedad, üksteise, On kindlasti siin ei ole mitte midagi, vaat sellepärast aastad lähevad, ma olen praegu just selles eas, kus ma võiksin seda rolli mängida, aga lavastaja ei taha mind, ta võtab kellegi teise, ta toob vahel isegi teises teatris näitleja, kuigi ma tean, et ma oleksin saanud sellega hakkama ja ma oleksin võinud sinna, aga ta ei taha, siis lavastaja nägemus, kuulus lause, mis on naljaks muutunud juba on, et ma ei näe sind. Kuidas ei näe, siis käisin seal Roltsi ja ongi, ja paratamatult tekib siis, et Amist ema teeb seda, mis mina ei saanud ja Ita Ever iga kunagi sel teemal rääkisime. Hitlerlased tõid, et meestel see ei ole nii teravalt välja arenenud, aga naistel küll me kadunud Mati Klooreni mängisime lõbusas talupojas, seda talupoega ja briljantsed läbi omavahel ei olnud mitte mingisugust kadedusega riide, ma lihtsalt teadsin matil parem hääl ja Mati liigub paremini ja tantsib ja Jämpsema ikka kadest paremini laulma ei hakka selle pärast. Kuidas sul on õnnestunud see 40 või rohkem aastat teatrici? Drillidend vees läheb eetrisse, Ühendriikides kõrval hoida? No ei ega pole õnnestunud ka, aga ma, ma ei ole loomult innused vist niisugune vigi. Jaa, jaa, montikun ära unustama ja ega seal lausa keegi sind näkku solvama ei tule. Aga kui sa kuuled nagu kuskil mingit kaudset õhinat või krõbinat, sest lihtsalt olen püüdnud üle olla, mitte sellele tähelepanu pöörata, kusjuures kõik konfliktid, mis tekivad töö käigus igas asutuses tekivad konfliktid, need tuleb muide alati kiiresti lahendada, sest neid annab kõiki lõpuni läbi rääkida. Et milles siis asi on? Lepime kokku-Jäämeri seisukohtade eksimise pärast, vihased ei pea olema. Sest kui see topeltmäng veel proovida ja seal laval sind saatma hakkab, et ma pean hästi suhtuma partneritega, tegelikult ei kannata teineteist silmaotsaski, seda topeltmäng on võimatu mängida. Sa oled väga hea iseloomuga, hea ja. Sina oled saanud oma töö jooksul au ja kuulsust küll ametlikku tunnustust ka, kuidas sa suhtud nendesse tiitlitesse ja aasta parim näitleja ja teeneline kunstnik ja nii edasi. Kuidas nendesse suhtuda? Ka see on ikka väga oluline ja sellele Öeldi, et ah, mind ei huvita need asjad, see huvitab igat inimest, sest vaata, meie instrumendi viiuldaja võib öelda pill, millega mängida, saagi mängida, või etalitena äärest meie instrument, meie ise oma meeter 72 sentimeetriga ja oma hääle ja oma tillukese mõistusega. Ja kui see ei kõlba, see roll selles ise süüdi selles kõiges, aga kui kõlbab, kui sa oled hirmus palju vaeva ka veel näinud ja leiab tunnustust, no siis on siiralt hea meel neid tiitleid ja neid värke ma tean, neid püütakse jahtida ja vene ajal tehti isegi võib-olla liiga aktiivselt ühiskondlikku tööd ja ma ei tea, mida kõike. Võib-olla räägiti kellelegiga, kui võimalus avanes. Aga selline mõte, et see on, kui seal antakse väga hea meel. Räägime nüüd sinu ühest teisest valdkonnast ka tõmbab sind praegu ka vaid estraadi. Teele, või et see on üks kummaline asi vaid selles filmis, mida sa mainisid, ma helistasin ja kiitsin estraadi, aga lugenud mälestusi ja olen kuulnud nende inimeste endi käest ja Mari Möldre näiteks ütles oma elu lõpupoole, ta vihkab estraadi. Ja Jüri Järvet ütles, et estraadile ajaks mind tagasi ainult nälg. Kas see on siis nüüd selle pika tehtud töö lõpp, tulemus või tuleb see aastatega, aga no peale Baskini kes estraadist siiani siiras vaimustuses ja lugupidamises teagi õieti nimetada kedagi ja ma ise olen ka hakanud vähem käima esinemas mulle nagu meeldib rohkem nagu, kui saaks midagi tõsist mängida tõsist repertuaari. Traagilist minu pärast. Ma olin muidugi niiviisi oma toidukaussi nüüd sülitama ei hakka, et maid salli estraadi, aga aga pikapeale tekib küll mingisugune mingi üks mingisugune kauss, sinust saab täis, nagu enam ei kipu, Jaanus olukorras ütles, kes tegi kohvikut seal palju koos Abeliga, sa tood seest raadiot siis kui ma seda filharmoonia bussi Need jääb pillimehi, kes peavad kõik tema seda õhtust kuidas seesama mängima ja siis ma lihtsalt ei taha enam ja see on täiesti mõistetav. Sa oled täis, seda enam, et on ju kõik kohad läbi käidud, mõned kakskolm korda ja mul oli huvitav lugu, mind kutsuti Rakvere pere klubisse seitsmendat korda ja mina vaidlesin muidugi vastu, öeldi, et tarvis on, kuna põlenud ilmselt kedagi sel õhtul võtta, keegi oli ära öelnud või, ja siis ma ütlesin publikule ka. Me näeme, tõesti, ma nägupidi tunnen, tehti kõik. Et, et mis nüüd saab ja mina ei tea, kas inimesed olid rõõmsas tujus või tahtsid nad heameelt ja nii mulle kui endale see oli üks erakordselt hea vastuvõtt ja kusjuures repertuaar oli sama. Tähendab, võib kuulata ühte laulu ju korduvalt. Ja see ei tüüta ära kedagi, aga üht ja sama anekdoodi küll korduvalt ei kuule. Nats püüad nagu otsida mingit teist lähenemisnurk mulle need pealegi kõik nagu läbi karakterite, et nagu keegi isik jutustab, mis teiega juhtunud on, aga süžee aluseks on anekdoot. Sina teed oma need estraadikavad või kuidas neid nimetada ettelugemised või need ise? Jah, enamasti olen ma nad ikka koostanud hirmsat kartoteegid, nalja praegu muidugi on olukord meile esinejatele muutunud natukene tänamatuks, sest et anekdoodikogumikke ilmub nii kohutavalt palju, et kõik on neid juba inimesed, kes huvi tunnevad, on läbi lugeda aga siis püüad sealt leida ja teisendada ja, ja mis muide praktika on näidanud, et kõige paremad on elust kuuldud naljad. Tol ajal vene ajal need trükisõnas ilmus saanud nähagi, naljendad Leakski inimeste seas ringi ja need olid nagu kõige paremini mõjusid publikule. Aga teisipidi inimeste lugenud šveiki ka või vähemalt suur osa inimesi on lugenud mõned isegi mitu korda ei tuletanud Schweigina, siis on see suurepärane. Ikka võetakse soojalt vastu. Ma tuleks targem mees, siis ma üldse ei kommenteeriks seda, mida sa ütlesid, kuna ma olen lolli aus, siis ma pean ütlema, et see kummardada Schweigi mundris olen lava peal olnud, siis ma olen Hašekest kauge, läinud kaunis palju ja püüdnud sele Schweigi suhu panna ka just kõiki muid elulisi juhtumisi, mis teiega juhtunud on? Loomulikult Hašeki Zweigi, ma tegin isegi kasseti. Nii et palun, ostke kuulake autoga sõites väga tore kuulata, see on puhas Hašeki tekst. Aga päris Hašeki enda kirjandusliku teksti võib jah, kontserdil või kohvikklubis veel pere õhtul ette kanda, aga no kui on ju käidud ka päris sellistel pidudel ja aastapäevadel ja asutuste pidudel, siis on see meeleolu seal ülevoolav ja selle kirjandusliku tekstiga jõle seal suurt peale hakata, kustutab süžeed jälgima, seal on just parem nagu lühinaljade teed minna, sest siis kuulad selle ära ja ongi rõõmus, rõõmus meel kõigil järjest neli on nagu palju tahad. Mõned asjad on sinu margiks kujunenud nagu onu Remuse jutud või Muhu monoloogid või neid nagu ei kujuta ettegi, et keegi teine neid esitaks. Noh, aitäh muidugi sooja suhtumise eest. Mina ei uskunud mina, alguses, kui me siin peale etendust, mis aastases ja selle 70 või raadiomajas lindistamas käisin, siis ma ei uskunud ja et need laste seas nii kuulatavaks osutuvad, et praegu 35 40 aastased inimesed mainivad seda, kui nad on seda lapsepõlves palju kuulnud. Ja Muhu monoloogid ja ka samuti, sest et need ei olnud isegi minu enda algatusel õpitud, seda. Oleme siin loetud raadios lindi ja Juhan Smuul ise pöördus mu poole, et kui prooviksid ärni monoloogi lugeda ja siis ma käisin tema juures kodus, ta püüdis mulle õpetada muhu hääldust ja siis on mul kadunud abikaasa. Tädi on muhu velsker. Me käisime külas ja siis ma kuulasin nende enda ümber muhulaste jutte ja kirjad sõgedad külast. Filmis me koos Nuka Ärniga saagisime Smuuli aias. Olid vahtrad või kumbat kombeid, saared lämmatavad, vahtrad, vahtra, tsaari igatahes need lämmatavad. Me saagisime maha ja üht puu kukkus veel asundiku pudeli puruks. Ja siis ma kuulasin, kuidas nad räägivad, aga kas ma seda hääldust ja Muhu murrakut lausa omandada suutsin, ma selles kahtlen, siis siis ma selle abikaasa täditütre käest, kes oli siis väike tüdruk, küsisin, kui ma seal olin esinenud, et said aru ka, et ma rääkisin muhu keelt. Ämmasen ette aru. Nendest ei olnud see, käi. Kes sul juhtis tähelepanu sellele, et sul on huumorisoont või ühesõnaga kalduvust koomilist osadele sa oled eluaeg ikkagi neid teinud, kuigi noh, ka väga tõsiseid osi. Ja ma usun, et see on lihtsalt see kõrgem võim taevas, kes meid selliste või teistsugustena siia ilma sündida laseb, sest ega ma ei ole erilise esimese armastaja välimusega kangelase välimusega, see on lihtsalt kuidagimoodi nagu, nagu satud sinna vägiselt, aga siis mu isa, kadunuke oli, oli väga rõõmsameelne mees ja ema samuti ja püüdsid, nagu mulle üldse meeldib elus nali, optimistlik asjade nägemine ja mul lihtsalt on loomuses sees, et see mulle meeldib, aga see võib. Samas oli niisuguse asja ütelda. Panso rääkis meile 57. aastal esimesel õppeaastal koomilistest näitlejatest ja koomikutest koomik, kuid on olemas, aga kes on ise koomilised, seega ka elus, aga inimene tahab seda kõige vähem olla. Sest näitleja Lev koomikule võib meeldida, kui tema tehtud nalja üle saalis naerdakse, aga kui elus teda ennast naerdakse, ma tean seda suurte ummikute puhul. Nad õudselt solvuvad selle peale, sest inimene ei taha naeruväärne olla. Resenemisel see peo sissejuhataja ütles, et ja kui me täna naerame Tõnu Aava üle siis ma pidin parandama. Naerab minu üle kõigil loll, mis sa pahandad sellele ägevaid sellele, mis ma teen või ma räägin või mis tekste mainisite. Rahvas võtab ikkagi need kommi, kuid ja koomilise kallatuvusega näitlejaid ja niimoodi, et nalja, napsu ja naistemees oled sadamani. Jah, ikka, muidu muidugi ja ma olen vaadanud isegi selle vastu võidelda on mõttetu, sest ma olen mõnda esinemist alustanud niimoodi ilus nagu mingi vabariigi aastapäeva pidu või eriti vene ajal, kui me neid pidusid kõiki teadsime, ka avalikult ei tähistatud neid ühe ilusa Isamaalise luuletuse plokiga. Teid moderetan Eestimaa pojad, ma koostasin selle antoloogiast Väiga mitmetest luuletustest ja isegi sinnamaani välja, et oli see Kiviõlis või kus üks mees saatis küsimuste esitamise vooru ajal ka küsimus, et mitu aastat niisuguse isa armastuse eest võiks. Ühesõnaga, kes tundis, et tema kuuldes maksaks niimoodi rääkida oli niisuguse ameti peal tõenäoliselt. Ja kui ma selle pühaliku ilusa piduliku luuletusega lava läksin, aga samas märkasid mind võeti juba vastu, kui nüüd tuleb naljakat midagi, siis ma tegin endale, tegime karudele. Eelsoodumuse nagu rikkusin ise ära pärast muidugi paigutasin lood ümber vastavalt. Aga see maa publik on parem, kui linna on küll, on küll vahetanud ja, ja on küll. Ja siis ma olen vahel isegi imestan, mida siin siis nii väga huvitav naerda, et mis siin siis nii väga naljakat on või, aga siis hakkad samas mõtlema, kui rasket tööd teevad inimesed, kui toon on see töö sageli. Ja kui sa siis tuled õhtul pidusse, no siis lihtsalt tahad lõdvestuda ja lõõgastuda nagu peenemalt öeldes. Ja saad endale kohe selle hea tuju sisse ja, ja kriitilised nüüd niimoodi käed rinnal vaheliti vaatama hakata, et kas sinna, mis nali see siis need huvitav on niimoodi testi rükski nali, naljakas, mis nali, see väärastunud tõde tegelikkuses anti? Viimasel ajal on vaimuinimestele muutunud moeks, eks ole, kolida maale. Maaelu on oh kui ilus ja maaelu kui kaunis ja oh kui mõnus ja kui nostalgiline, armas sina ei ole ma lembeline maaelulembeline. Ei, aga mida nad lähevad maale tegema, kui nad läheksid rasked sedasama maainimese igapäevast tööd tegema ja seee meeldimine, au ja kiitus neile. Aga nad lähevad ilmselt nagu ussist. Ma ei tea, kas kirjamehed või muusikud või kunstnikud nad lähevad, teevad selles rahulikus tervistavad ümbruses oma tööd edasi. Sina oled ikka põhiline linnaväes. Masin jah, sündinud ja terve elu nagu möödunud siin Leima siiski neli klassi koolis käinud Kehras ka aga siis põgenesime küüditamise eest ära ja siis jäimegi see linn. Sind ei häiri trammikolin, auklik sõidutee või? Autoga sõites, keda ta ei häiri, aga, aga ei, mul ei tekita trammiliikluse lärm stressi. Kas midagi füüsilist armastab teha? Nüüd nõukogust tervis enam ei luba, võib-olla südame pärgartereid ja siin vererõhk ja latentne diabeeti ja need nagu ei luba eriti rabeleda, jalgrada käin sõitmas ikka palju ja ujumas ka. Ja, ja maja Vääna-Jõe, sest ma olen ikkagi praktiliselt ise ehitanud. Sarikaid aitasid, mehed on, aga, aga muidu ma olen ise näinud jah, ja mul on väga meeldib teha just füüsilist tööd ja aiast sonkija ma kahjuks ei ole ja ma ei tea, kas see tekkis tõrge selle eest, et kui me olime koolipoisid seitsmendas klassis, esimene noorte naturalistide jaamas, siis nagu nähti, et need on poisid, keda võib tööle panna praktiliselt suve läbi. Rohiseme. Tuginesime, tekitas tõrke selle aiatöö vastu. Kuigi võiks, ei meeldi ilus aed, jumal, taimed lausa kadestan küll need on. Kuidas üldse puhkad, kui seda võib nimetada, ütled endale, et nüüd maa puhkan, mis sa siis teed? Mina ei oska öelda küllap lihtsalt on vahel lihtsalt tore see mitte midagi tegemine ja vahel tuleb mingi hoog peale, kui sa tahad kõike korrastada ja koristada ja ümber teha ja ma kavatsen nüüdki mul aknad suuremaks teha suvilana. Ja kui see kõik Tänavusel niukene hoog peale tuleb seal õudselt taevalik tunne, et tal on ikkagi midagi muud ka teinud vedelenud lihtsalt. Ja siis fonoteeki, igavene suur ja korrastamata, mida te oled, mis võtab õudselt, aga kui sa hakkad neid ümber lindistama ja Järvideoteegia, siis kõik see, mis sa oled video peale võtnud, reisidel ja muidu teatrietendusi ja nendel ilmus aega, võtad hobid ja Peab jah, uskuma neid inimesi, kes ütlevad, et kui sa tunned, et sa ei taha sellega tegeleda, siis tuleb otsagagi kõrvale jätta, ära minnes juures rikud oma hobiihalus äramaid. Kuidas elu on pojaga elada? Kristoga saad suurepäraselt. Me saame suurepäraselt läbi ja temal on praegu magistri lõpetamine ja informaatikute õpid Tehnikaülikoolis. Ja siis ta veel võttis kätte, läks tööle sama ala peale ma küll katsusin takistada seletada küll, et pole nagu vajadust, aga ta ütles, et seda mõtet on õppida, kui seal samal alal ei tööta. Et need kõik täiendavad teineteist ja neid siis praegu. Ma ei julge tema eest rääkida, aga ma ei kujuta ette, kas suveajal, nüüdse puhkamise asemel tööl käimine õpime neid jumala palju, vaimustab. Ja nüüd ta kuuleb läbi raadiot, et sa ei ole vaimustatud, võib-olla mõtleb ümber. Ja ega sa oma esimese abielu lastele ei ole ka saanud sisse süstida teatripisikut. Vahekaardil teatris butafoorne kuldsete kätega mees teeb kõik, mis laval vaja, mis rekvisiidid ja esemed. Ja vanem poeg on vanalinna päevade korraldaja. Ikkagi kaudselt, kaudselt ja sa võid nüüd mitte vastata ka, võib-olla see küsimus kontaktita, aga sa oled üle elanud mõlema abikaasa surma. Kuidas sa selle üle oled elanud? Mõlema abikaasa, nüüd võib-olla võib-olla liiga liiga suurelt öeldud, sest me olime lahus esimesest abikaasast, tema suure armastuse. Kas see on mingi väljaelamata lein, aga ma mõtlen pidevalt peal. Ja see on imelik, et see ei lähegi üle. Ma isegi ei tahagi, ei läheks. Aga samas hakkavad juba järjest meelde tulema kõik need rõõmsad naljad ja õnnelikult koos oldud 20 aastat. Nii et nagu inglased ütlevad, et ära kurvasta, meil teda enam ei ole, ole rõõmus, et ta meil oli. Nii et see nagu hakkab õnneks nagu prevaleerima. Mõnel oli üks väga elurõõmus inimene ja ma väga lõbus. Niisugust huumorimeelt ma ei kujuta lihtsalt ette, nagu tallani. Aga oli. Ja hea oli, et oli, oli muidugi. On sul mingi retsept ka niisugune, mida sa võiksid praegu sõnastada, kuidas elus raskustest üle saada. Nojah, kui nad nüüd ütleme nii fataalselt raskused ei ole pisimuredest, nagu neid tuleks nagu huumoriga suhtuda ja neist on kerge üle saada igasugust olmeraskused ja kõik. Aga kui on päris suurte muredega vein ongi suurem mure suuremat ollagi enam. Siis tuleb ta lihtsalt läbi põdeda, tuletast ilmselt ise endale väga palju rääkida ja kui keegi valmis on kuulamas, võid temale ka rääkida. Kui sa saad südamelt ära rääkida ja lõpuni läbi mõtelda, kõik. Aga psühhofarmakonide teed võiks ju ka soovitada, aga mina ei tea, mulle pakuti neid ka, aga ma mõtlesin, et et ei, kasuta neid. Ja siis teine võimas psühhofarmako on alkohol. Sellega on see häda, et ega see ei muuda midagi ja, ja see isegi teravdab, võib olla muret ja kurbust, võib-olla hetkeks muudab su nagu muretuks, aga see tuleb tagasi kõik pärast hiljem ja nagu öeldakse, pohmelliga, kuigi ma pohmelli pole kunagi põdenud. Vedanud jah, imelik ja ma täitsa lausa imestan, et inimesed, kellel on raske pohmell, et need üldse viina võtavad. Tead, mis sind järgmisel hommikul ees ootab, haiku võetaks. Televisioonis oli üks saade puhmeliste, mida iga aasta soomlased näitavad enne jaani, eks ole, niimoodi noh siis on see koht. Ja kogu aeg rõhutatakse, et ega selle vastu midagi ei aita, võib aspiriini või mingit C-vitamiini või mis mistahes. Et see on, kellel on antud, see parem ärgu võtku kihina täpselt nagu praegu. Ja missugused sinu arvates on vanema ja rõõmud ja head ja vead vä? Vaata, ma mõtlesin vanema ja peale ja enda peale vanemas eas, sest et nagu ma siin juba mainisin, on mind jumal niisuguse väljanägemisega õnnistanud, mis teatris ma eriti noorte rolli mänginudki ja diplomilavastus siis oli minul ka nagu vaja vanamehe mängida. Ja siis ma mäletan, kui kaks värv ei ole meil diplomilavastus. Kui ma mängisin ühte vanameest, kellele kaabakad kallale tungisid ja vanamees sain miilitsajaoskonnas siis mina ei teadnud infartist midagi. Panso väikses proove saalis diletandid, dismi tipp, mis te teete? Siis ma ei saanud aru, mis asjad on vanainimesed, kuidas nende tervis on, vanuse juures on ju kõige olulisemaks momendiks tervis. Näiteks niisugune suurepärane laulja nagu Uno Loop ei teagi üldse vist, mis vanadus on, sest et ta on kõva spordimees. Ja sellepärast tal vist noh, ma arvan, ei valuta, jäi piina kuskilt miski teda. Nii et kui oleks nii palju tarkust, et teed kõvasti sporti, et see, ma ei tea, muidugi rekord sportimis sageli nagu moeMohammed Ali väriseb, eks ole, maailma kuulsaim sportlane. Ja et see ennast ära ei piina ja ei rikkujaid sealt tikitud kehakultuuriga, sest vanadus ei olegi minu arvates mitte midagi rõõmsad, kui tervis korras on. Aga kui sa oled kogu aeg ainult siit-sealt logised ja kannatama pead sel ajal, siis võib hirmusele küll ja see võib isegi elutahte kallale kippuda. Aga kui ta enam-vähem niimoodi elada laseb, siis vanaduses minu arvates absoluutselt mitte midagi hirmsat, seal on ikka mingisugune elatud elu slepp, mis laseb sul minevikku vaadata ja oled sealt üht-teist kõrva taha pannud ja. Ühe asja ma peaksin kindlasti ütlema, et vanemas eas räägivad kõik inimeste, et aeg lendab kohut vastavalt. Ja tõepoolest ta lendab, eks seal on põhjuseks võib olla see, et väiksest peast sind üllatas ja hämmastas, kui sa nägid ämblikku esimest korda või loodust mõnda uut kohta või missugused mured, hirmud ja rõõmud olid seal väikses peas nüüd nagu üllatusi vähem, eks ole. Ja noh, eriti hea aja peatamise viis on ju välismaale minna, reisima minna, sest see nädal, mis ma olin Sitsiilias, see tundus kuu ega sest pidevalt oli midagi uut ja see paneb tõesti aja seisma ja sa naudid nagu iga hetke. Aga huvitav on, et mitte ainult minevikku vaadates, vaid ka tulevikku vaadates võid sa eksida. Sellesama oma aeg lendab Madun niukse, konkreetse näite olin ma praegu teatriteatris mul filmi režissööriga leiutada, et minu garderoobis ma umbes nagu ma ütlesin, eaketiteleb augus hakkavad need proovidel umbes nagu ei olegi mingit erilist suve siin vahepeal ma nagu mõttes lendasin üle sellest ajast, aga mäletan noore näitlejana, kui ma tulin teatrisse puhkuse rajal, mulle tundus terve suvi on veel ees kõik onni põhjatult pikija põnev ja pikk, tundus see puhkus ja nüüd tundub ta ette lühike. Vaat see on üks suur viga, mida inimene ise teeb. Millest tuleks iseendale endaga teadlikult võidelda. Sa pead endale aru andma, et kuu aega on ikkagi kaunis pikk aeg. Ja seda sa ei saa niimoodi võtta, et seal mingit uhket korraga läbi. Siin saab nagu aega peatada ka. Kas mõni filmiroll on sul kuskil kirgastumascangastuma? On tulemas üks Eesti film, lühifilm stsenaariumi on kirjutanud Urmas lennuk ja pealkiri on temal vanameeste paradiis. Ja lavastab Ove Musting, kes on juba teinud filmi 30 minutit vaikust. See on kahest vanamehest, kes on kontoritööst ühesõnaga läbi imbunud, terve eluaeg teinud ja tahetakse vallandada, aga siis antakse neile võimalus minna kalakaitseinspektor näiteks. Ja siis kogu lugu toimub kalavetel. Väga tore, niisuguse ilusa mõttega film, see tuleb kuskil augusti lõpus, hakkame tegema. Meeldiks filmist mulje, hangib õudselt filmis mänginud. Ma ei tea, mispärast. Paljud kiruvad ja ütlevad või vähemalt sõnades ütlevad, et oh küll on ikka tüütu ja küll on ikka keeruline ja seal ei ole lihtsalt midagi ja ja kõik montaaži ja värgid. Ja isegi paljud ei pea filmikunstiks, kuna ta niivõrd palju tehnikaga seotud ja häirib kindlasti filmi tegevaid inimesi, on see lõputu passimine. Sest et ta on ikka tehniline kunst ja seal ei ole niimoodi, et ma lähen kella 10-ks kohale ja pool 11 on filmitud meil see 20 sekundini stseen seal terve terve päev, vahtides vahel isegi õues päikest toodete või? Nojah, aga need asjad nüüd nagu tänapäeval enam ei, ei sega. Aga minule väga meeldib ja eriti väljaspool Eestit nagu Moldaavias käinud ja Armeenias, Gruusias, Moskvas õudselt palju Leningradis heideti filme, on praegu põnev vaadata, kuidas Saksamaal käisime filmimas mitu korda millest on jäänud väga head mälestused ja mulle meeldib just see maksimaalne kontsentratsioon. Eriti suurt plaani filmitakse, sest seda ma ei usu, mis Lääne näitlejad Oscari laureaadid ütlevad, et ma isegi ei mäleta, mis ma selle stseeni ajal mõtlesin, kõmu, suurt plaani, filmid. Või siis pole kellelegi näitleja, sa ikka mõtled ja elad sellesse sisse, mille nimel sind seal filmitakse ja kõik see, mis filmi juures nagu võib-olla ma ei tea noorele tüdrukule või kellele meeldib seal, et sinu ümber kogu see võtteplats tegeleb ainult sinuga, kõik tehnika on suunatud sinu poole, valgus, kaamerad, kõik puuderdavat tupsutavat, sätti võltsu kostüümi, see on asi, mis tuleb esimesena ära unustada, selle peale üldse mõtelda, kui sa sellest vabaks saad. Ja vat nagu heades Ameerikas ka filmides näitlejad mängivad, nii et sa ei kujuta ette, kus filmigrupp üldse oli, seal? See on nagu elu. See on, kui sa selle kätte saad selle tunde. Et see tõesti tegelikult toimub sinuga, seal see kõige taevalik on muidugi raske kätte saada, füüsiliselt ei ole raske või füüsilise, oleneb sul paljusid niukseid, mina priors, keerulisi asju teinud, mida kasutada, et sinu eest teevad, aga ei ole. Ja samas on väga paljud nooruse unistused täituvad, mul tuleb meelde see noor Venemaa 15 seeria line, mis pidi alguses seitse, oleme aegade laienes Peeter Esimese ajastust. Mina olin seal üks saksa päritolu inseneri Jegor resen. Ja seal, et mul niisugune mõte oli, mina istun keskel, ühel pool istub Borissov ja teisel pool Kuznetsov, keda ma lapsest peale tean. Ja siis olin mina korralikult teksti pähe õppinud, aga nemad ei olnud saanud mahti ja nemad said riieldaja. Režissöör tõstis mind esile, see oskab teksti peast, ei oska. Nii imelik tunne oma noorepõlve ideaalide koos mängida ja üle mängida, mängida ja mängida seal üle kedagi, aga noh, et sõnad olid peas vene keeles. On sul veel hinge peal midagi, mida sa näiteks elult ootad? Ma esitan sulle kogu aeg niisugust filosoofilisi küsimusi. Ja loomulikult mis ma ootan, et põlveliiges paremini käima hakkaks, liiges ei valutaks, no vot, niuksed hädad on küljes, kuigi ma tean, et ega see liigesekõhre ei taastu vaid ainult vaata korralikult neid pille, mis edasi halvenemist tagasi hoiavad ja õnneks nad hoiavad. Julgen soojalt kõigile glükoos amiine soovitada. Et ühesõnaga tervis ja ümbruse elada laseksin. Mao õnneks oskan veel rõõmu tunda. Pole viiesest varahommikust metsa kolama minna mere äärde ja jalgrattaga sõitma ja need ongi vist need rõõmud, mis nagu kõige olulisemaks on ja ja nad nad ikka aastatega muutuvad suuremaks. Rõõmud Se lehtede valmimine, puu küljes, muru tärkamine, Neist nagu noorest peast välja kirjutis mälestustes ei mäletagi, oli see sügisel või kevadel. Aga need muutuvad praegu nagu palju-palju olulisemat, eks. Mul on väga hea meel. Et sa saatesse tulid. Ilusat suve sulle, teie külaliseks oli täna Tõnu Aav. Suur aitäh sulle, Peeter.