Tere õhtust, kell on kuus, Päevakaja võtab kokku tänasest olulisema meil ja maailmas, stuudios on toimetaja Margitta. Otsmaa. Poliitikud leiavad, et ettevõtjate poolt esitatud riigireformi ettepanekutes pole reeglina midagi uut, kuid tegu on kiiduväärse initsiatiiviga. Tõsi, riigi seisukohalt olulised ja ebaolulised asjad on segamini. Täna on seal rohkem küsimusi kui vastuseid ja on kindlasti selliseid asju, mis võib-olla liiga põhjalikku ühiskondlikku diskussiooni ei vaja selles mõttes, et nad põhimõttelist lisandväärtust Eesti ühiskonnas või riigis ei anna. Kuus ja Tartu ja Tallinna haigla juhti käisid välja ambitsioonika idee, millega aastaks 2025 loodaks Eestile üks ühtne ülikooli haigla, millel on kaks linnakut Tartus ja Tallinnas. Riigi soov ülikoolide vastutusvaldkondi koomale tõmmata tõi kõrgkoolide juhid riigikogu kultuurikomisjoni kaasas maetakse ja esmaspäeval puhkenud vägivallas hukkunuid. Venemaa president Vladimir Putin samas isiklikult üle Kertši väina Krimmi ja Venemaad ühendava silla. Täna andis Iraani presidendile volikirja üle Eesti suursaadik Marin matus. President Rohani ütles volikirja vastu võttes, et Iraan oli üks esimesi riike, kes tunnustas Eestit pärast taasiseseisvumist, sest praegu on Eestis üle 200 Eesti e-residentsi. Rääkisime sellest, mida kahepoolsetes suhetes võiks teha enam kui seni on tehtud. Härra president mainis majandussuhteid. Peterburis kuu aja pärast algavalt jalgpalli MM kohtumised Narvat eriti ei mõjuta. Võimalust pakkuda jalgpallifännidele odavat majutust pärsib ettearvamatu piiriületus. Tartu kõrgem Kunstikool saab augustis nimeks kõrgem Kunstikool Pallas. Kooli õppeprorektor Kristina Tamm. See plaan on olnud juba 90.-te lõpus, aga aastal 2000 avati kool siiski Tartu kõrgema kunstikooli nime all ilmselt kaheldi selles, et kooli tase on piisavalt kõrge, et seda omaaegse Pallase kooli ime väärida. Eesti võrkpallikoondise diagonaalründaja Renee Teppan sõlmis lepingu valitseva Poola meistri Hatoviga ilmast nii palju, et öösel ja homme võib sadada hoovihma ja on äikest. Puhub muutlik tuul. Õhutemperatuur on öösel üheksa kuni 14, homme päeval 22 kuni 27 kraadi. Ja nüüd siis kõigest järgemööda eile avalikkuse ette jõudnud ettevõtjate algatus asutada riigikorralduse uuendamiseks sihtasutus on pälvinud ulatuslikku vastukaja. Mida arvavad sellest plaanist poliitikud? Uku Toom jätkab. Pea kõikjal ja käest riigireformi kava kohta küsida ütlevad, et neil on taolise initsiatiivi ja kaasamõtlemisele hea meel, aga lisavad kohe, et tegu pole ju mingite uute ideedega ja pooled vastajatest teatavad, et tegu on tegelikult nende enda poolt juba ammu välja öeldud mõtetega aga kuulame mõnda arvamust, mis meeldib endine riigihalduse minister Jaak Aab. Kindlasti meeldis mulle mõte teatud küsimusi rahvaküsitlustega tegelikult otsustab küsida rahva käest rohkem ehk kaasata inimesi. Siis nad usaldaks võib-olla ka riigivõimu rohkem, kui nad saavad oma arvamust välja. Teda toetab EKRE esimees Mart Helme. Näiteks rahvaalgatuse taastamine, referendumite kasutamine tähtsate otsuste puhul selguse saamiseks, mis on rahva arvamus samuti me oleme ju seda meelt ja üle 10 aasta rääkinud juba, et Eesti vajab tee regulatsiooni. Ehk siis meil on liiga palju piiravaid seadusi, me sisuliselt lämmatama igasuguste direktiivide ja, ja määrustega oma ettevõtlust. Täpselt samuti võime rääkida sellest, et meil on liiga suur bürokraat aparaat, meie riik on kulukas, meie riik on kohmakas. Ametnike arvu vähendamise kohta ütleb Jacob nii. No ütleme, et mitte revolutsiooniliselt, aga evolutsiooniliselt see protsess käib kogu aeg ja keskvõimu tasandil väheneb töökohtade arv 500 kuni 1000 töökohta aastas. Sotside juht Jevgeni Ossinovski leiab, et liiga palju asju on koos. Tekst nendes ettepanekutes on neid küsimusi, mis on päriselt olulised, mis vajavad vastust ja täna on seal rohkem küsimusi kui vastuseid. Ja on kindlasti selliseid asju, mis võib-olla liiga põhjalikku ühiskondlikku diskussiooni ei vaja selles mõttes, et nad tegelikult ei põhimõttelist lisandväärtust Eesti ühiskonnas või riigis ei anna. Riigiaparaadi vähendamise kohta arvab Ossinovski. Arvamus, et, et ametnike arvu koondamine nad kuidagi annab Eesti avalikule haldusele uut kvaliteeti või väga suurt kokkuhoidu on pigem asjatundmatud, kui vaadata sektori kulude osakaalu, siis ametnike palgad moodustavad sellest ikka väga-väga väikese osa. Et edasi jõuame selliste ühiskondlike baasteenuste osutamisele nagu siseturvalisus, kaitsevägi, tervishoid või haridus ja, ja see on see, kuhu tegelikult ju enamik kulusid läheb, ütleme siis ametnike töö tasustamiseks. Ka Reformierakonna juht Kaja Kallas leiab, et valitsemise efektiivsemaks muutmine on keeruline küsimus. Kui me räägime riigiametite koondamisest või ametnike koondamisest, siis isenesest loosungina on see ju väga hea, aga teiselt poolt me peame siis tegelema ka selliste tundlike teemadega. Et kui me vaatame seda, mille peale siin riigil kulub rohkem raha kui teistel Euroopa riikidel, siis need on sellised kulutused nagu näiteks kaitsekulutused, kus me kindlasti ju ei hakka kokku hoidma, sest see on üldine, selline ühiskondlik kokkulepe. See me kulutame rohkem raha meditsiinile, samuti haridusele, kulutame rohkem. Igal juhul on, mille üle vaielda ja debateerida. Eesti 200 mõttegrupp avaldas oma hinnangu ettevõtjate poolt välja käidud riigireformikavale. Selles välja käidud idee vähendada riigikogu liikmete arvu ei lahenda probleemi, et riigikogu töös saaks osaleda ka need, kes ei soovi hakata täiskohaga poliitikuks. Eesti 200 pakub, et riigikogu saadikud peaksid saama jätkata varasemat karjääri, milleks võiksid kõik füüsilist kohalolekut nõudvad riigikogu tegevused toimuda ühel nädalal kuus. See lahendaks Eesti 200 hinnangule raga probleemi, kus riigikogu liikmetel kaob ära tihe side reaalse eluga. Kuus, Tartu ja Tallinna haigla juhti käisid välja ambitsioonika idee, millega aastaks 2025 loodaks Eestile üks ühtne ülikooli haigla, millel on kaks linnakut Tartus ja Tallinnas. Enamiku Euroopa ülikooli haiglate teeninduspiirkonnas on vähemalt miljon inimest. Eestil oleks seega paras üks riiki teenindav ülikooli haigla. Seda saaks teha praeguse kolme regionaalhaigla ühinemisel ühtsesse konsortsiumis. Nii leiavad Joel Starkopf, Peep Talving, Urmas Siigur, Agris Leedu, Katrin Luts ja Toomas Asser ühisavalduses. Ühtne ülikooli haigla tagaks konkurentsivõimelise arengu tervishoius kliinilises õppes ja teadustöös. Üks suur konsortsium võimaldaks ka koordineeritud investeeringuid, efektiivsemaid riigihankeid, vähendaks põhjendamatute niinimetatud võidurelvastumist ja võimaldaks optimeerida ka halduskulusid. Riigikogu kultuurikomisjonis kogunesid aga kõrgkoolide rektorid, et arutada, kuidas jagada ülikoolide vahel vastutusvaldkondi. Kultuurikomisjoni esimees Aadu Must loodab, et ülikoolid jõuavad kokkuleppele ka ilma haridus ja teadusministeeriumi sunnita. Madis Hindre räägib sellest lähemalt. Haridus ja teadusministeerium on seisukohal, et raha kokkuhoidmiseks täpsemalt määratlema, missugune ülikool missugust eriala õpetab. See tähendab, et vastutusvaldkonnad, millest pisut sõltub ka ülikoolide rahastus, tuleks tuleva aasta halduslepingute ümber vaadata ja pigem nii, et jagatud vastutust oleks vähem ning ülikoolide spetsialiseerumist rohkem tõsisemalt läbirääkimised seisavad alles ees. Näiteks järgmise vooru napp plaanib ministeerium kõigi ülikoolidega eraldi kohtuda. Ülikoolid, kusjuures pole kelleltki vastutuse äravõtmisest rääkinud ja soovivad pigem erinevalt haridus- ja teadusministeeriumist vastutusalasid laiendada. Näiteks Tallinna Ülikool tahaks kaasvastutust ajakirjanike õpetamise eest, räägib Tallinna Ülikooli rektor Tiit Land. See on väga populaarne erialad ja sinna oleme investeerinud. Tudengite soov on väga kõrge, see kindlasti jääb. Tartu ülikool omakorda rõhub sealse ajakirjanduse, õppejärjepidevuse ja tublile teadustööle ning vastutusvaldkonda jagada ei soovi. Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Aadu Must kordab haridus ja teadusministeeriumi seisukohta, et raha ei tohi raisata. Üldine kurss on ikkagi see, et kui sarnaseid eriala õpet katse 200 hoidku jumal kolmest Eesti kõrgkoolis, siis see, kes võistluses silmaga talve noh, see kaotabki oma positsiooni, aga õnneks on ka niimoodi, et ühel koolil on ühes valdkonnas suurem tugevust, teisel teises ja see asjade paika loksutamine on vaevanähud. Läbirääkimiste jada. Ning Aadu Musta hinnangul on lootust, et ülikoolidel õnnestubki läbirääkimistega vastutusvaldkondades kokku leppida. Niisiis tagasi näite juurde, kas Aadu Must usub, et Tartu või Tallinna ülikool oleks valmis ajakirjanduse õppest loobuma? Oi jumal ajakirjalt kallale, kui ma ütlen, et nendegi koduülikool millestki ilma jääb ja nii edasi. Aga seda siiski, kui on õppekavad väga lähedal, kui ei ole niimoodi, et üks lõpetab töötusõiguste, teine kriminaalõigus näiteks hili tuleb kokkulepeteni jõuda ja see on paratamatus ja ei ole neid inimesi, kes sellest aru. Muidugi omaette küsimus on, kui palju vastutusvaldkondade määramine ikkagi dubleerimist vähendada aitab. 80 protsenti kõrghariduse rahastamisest on baasrahastust. Ülejäänu sõltub kuuest kindikaatorist, millest ainult üks räägib sellest, kui suur hulk tudengeid õpib ülikoolile määratud vastutuse konnas ehk sisuliselt sõltub vastutusvaldkonnast umbes kaks protsenti ülikoolile määratud rahast. Priit Lang tõdeb, et päris õppekavu sulgema sellest osast ilma jäämine pigem ei sunni. Edasi läheme juba välisteemadel ja Reene Leas, palun. Saksamaa andis mõista, et toetab Iisraeli-Gaza piiri Daral puhkenud vägivalla sõltumatut uurimist. Täna maetakse Gazas esmaspäeval puhkenud vägivallas hukkunud 58 inimest. Matused langevad kokku palestiinlaste massilise kodudest väljaajamise ja lahkumisega 70 aastat tagasi, mida palestiinlased nimetavad nakaks. Palestiina ametnikud on öelnud, et lisaks eile tapetutele sai umbes 2700 inimest viga ja tegemist on tapatalgutega. Iisraeli teatel on sõjavägi valmis, kui algavad uued kokkupõrked. Palestiina grupeeringud on aga mõista andnud, et hoiduvad täna protestidest. ÜRO inimõiguste büroo on äärmiselt kriitiline Iisraeli jõukasutuse suhtes. Tartu Ülikooli rahvusvaheliste suhete professor Eiki Berg Eveliste uut intib vaadata ehk püha sõda. USA presidendi otsus tunnustada Jeruusalemma Iisraeli riigi pealinnana ei ole köie kõige mõistlikum otsus ja võib öelda, et, et me näeme juba täna, mis selle hind on olnud. Seal on piltlikult öeldes tulega mängimine seal oli ette arvata seda, et, et sellisele otsusele ja ka siis sellele saatkonna avamisele järgnevad sellised rahutused, selge on see, et vägivald on laienemas ja see on selle konkreetse otsuse tagajärg. Selles suhtes on murettekitav, et lääs on tegelikult killustunud. Sisuliselt valitseb vägagi selge lahknemine USA poliitik ikka ja Euroopa Liidu poliitika vahel ja ma ei näe, et siin oleks mingisugune kerge lahendus tulemas. Ungari juurtega USA miljardäri George Sorose juhitud sihtasutus teatas, et viib Budapestis tegutsevad operatsioonid ja töötajad Ungari valitsuse poliitika tõttu. Berliini. Organisatsiooni avalduses toodi põhjusena välja, et Ungari seisab silmitsi aina repressiivsema poliitilise ja õigusliku keskkonnaga. Saksa ranniku lähistel Kreutzwaldi lahes algasid ettevalmistus tööd Nord Stream kahe gaasitrassi ehitamiseks, teatas Vene gaasihiid Gazprom. Tööd on kooskõlas saksa ametivõimudelt saadud loaga ning sarnased ettevalmistustööd on alanud ka Soome lahes. Mitmed Euroopa Liidu liikmesriigid ja nende seas Baltimaad ning Euroopa komisjon on seisukohal, et Nord Stream kaks pole kooskõlas Euroopa energialiidu eesmärkidega ning ei aita mitmekesistada tarneallikaid. Vene president Vladimir Putin avas täna isiklikult Krimmi silla sõites ka massiga ehitustehnika kolonni eesotsas 19 kilomeetrit pikk Kertši väina ületav sild ühendab Krasnodari Krimmiga, mille Moskva annekteeris Ukrainalt 2014. aastal. Sillaehitus maksis kolm miljardit eurot ning see on nüüd pikim sild euroopase, võttes tiitli üle Vasco tagama sillalt Portugalis. Eesti suursaadik Iraanis Marin Mõttus andis täna Iraani presidendile üle volikirja. Mall Mälberg saida Teheranis telefonile. See, et Iraan võtab vastu teise riigi suursaadiku naise, ei ole just igapäevane asi. Tegelikult meid siin ikka on natukene ja mul on siin päris mitu naiskolleegi ja paar aastat tagasi nimetas ka Iraan ise oma esimese naissuursaadiku väris rikki. Tere, sideerute Türgis sattusite Iraani suursaadikuks ajal, kus Iraan on tõelise välispoliitilise kriisi keskel. Kuidas see võib seda töö algust mõjutada. Iraani välisminister on täna õhtul Brüsselis, kus kohtub Euroopa kolmikuga. Eks loomulikult tuumale päev, teema on siin kõigil suus. Eesti Euroopa Liidu liikmena toetab selle leppe säilimist ja Eesti riigina on alati pidanud väga oluliseks ettearvatavus ja ennustatavust välispoliitikast. Me oleme valmis toetama kõiki realistlikke samme Euroopa liidu poolt, mis aitaksid seda lepet säilitada. Mida ütles Daile Iraani president, kui ta volikirja üle andsite? Iraani president alustas sellest, et Iraan ja Eesti on alati olnud sõbralikes suhetes ja et Iraan oli üks esimesi riike, kes tunnustas Eestit pärast taasiseseisvumist. Kuid me või väga öelda seda, seda küll tema ei öelnud, aga Iraan toetas ka Eesti vabariigi vastuvõtmist rahvasteliitu aastal 1921 10 rääkisime sellest, mida kahepoolsetes suhetes kas teha enam, kui seni on tehtud. Härra president. Ta mainis majandussuhteid, millega ma loomulikult olin nõus. Ja mul on hea meel tõdeda, et Iraanis on täiesti teadvustatud Eestit kui arenenud e-riiki. Iraanis on tervelt 217 Eesti residenti, mis on päris suur number. Kui välisminister Kaljurand käis Iraanis visiidil, siis toimus ka äriseminar. Iraani poolt oli huvi tegelikult päris suur, et arendada just majandussidemeid Eestiga. Kõik rääkisid kõigiga läbi. Kas te teate tulemustest ka midagi? Eks ma olen, nendel võib olla olulisematel kontaktidel, mis tol ajal said sõlmitud, silma peal pidanud. Ma tean, et kontakte on hoitud, kuid et meil oleks just selle visiidi tulemusena tekkinud mingi oluline investeering või koostöö. Praegu mul sellest teateid ei ole. Venemaal juuni keskel algava jalgpalli MM-finaalturniiri Meile lähim jalgpalliareen asub Peterburis. Milliseid võimalusi sõjaga Narvale pakub, uuri? Sirje Nikolajev. Mõte pakkuda Peterburi sõitvatele jalgpallifännidele majutust Narva kandis tundus Narva-Jõesuus spaad sanatooriumi tegevjuhile Karina küpasele esialgu ahvatle. Vana Peterburi majutuskohtades on hinnad kõrged ja Venemaa põhjapealinnast 130 kilomeetri kaugusel asub Narva-Jõesuu. Võiks öömaja soodsamalt pakkuda, kuid lõppkokkuvõttes ideest loobuti, jätkab Karina Kübas. Isegi kui Saksamaalt tulevad kliendid, kes tulevad näiteks läbi Tallinnas, ööbivad siin meie piirkonnas. Nad saavad küll välja, et seda me saame küll organiseerida, kuidas nad tagasi kiiresti saavad üle piiri ja vot see on küsimus ja isegi kui panna, kui ja tellida näiteks vussid, mis viiks jällegi jalgpallifännid Peterburi siis jällegi tekib sama küsimus, et kui kaua aega võtab see piiri ületamine niivõrd ettearvamatu asi, et vahest seiklusel silla peal kaks tundi vahest kuus tundi, seetõttu jätsime kõik seda võimalust kasutamata. Eestist Venemaale suunduvate sõiduautode piirijärjekorda haldava aktsiaseltsi Transservis-N tegevjuhi Andrus Tamme sõnul on suvekuud piiriületuseks tavaliselt pingeline aeg kuid mis hakkab Narva piiril toimuma kuu aja pärast, ei saada praegu ennustada. Kui mõõdukate broneeringute arvu, siis vabu kohti on, aga karta on, et paljud inimesed ei tea sellest eelbroneerimissüsteemist suurt midagi ja satuvad võib-olla elavasse järjekorda, aga suvisel ajal elav järjekord, võib-olla isegi 12 tundi Peterburi linnavõim teatas kuu aega tagasi, et Venemaa põhjapealinna külastab jalgpalli MM-i ajal umbes 400000 välisturisti. Haridus ja teadusministeerium saatis läinud nädalal kooskõlastusringile seaduseelnõuplaaniga anda Tartu kõrgemale kunstikoolile Pallase nimi. Madis Hindre uuris teemat. Kunstiühing Pallas lõi Tartusse omanimelise kooli juba pisut vähem kui 100 aastat tagasi ning 1924. aastal sai sellest Eesti esimene kõrgema kunstihariduse andja lõppudegi koolile nõukogude võim. Nüüd on aeg küpset anda Pallase nimi Tartu kõrgemale kunstikoolile, räägib kooli õppeprorektor Kristina Tamm. See plaan on tegelikult olnud juba 90.-te lõpus, aga aastal 2000 Läti kool siiski Tartu kõrgema kunstikooli nime all ja mis need põhjused tol ajal olid? Ilmselt kaheldi selles, et kooli tase on piisavalt kõrge, et seda omaaegse Pallase kooli ime väärida, aga tänapäeval me samme täiesti julgesti väita. Tartu kõrgema kunstikooli õppetase ja meie lõpetajate tase on täiesti vääriline seda nime kandma. Tartu kõrgema kunstikoolitasemes ei kahtle kunstiakadeemia rektor Mart Kalm, kes ütleb, et akadeemia oma ametlikus seisukohas tartlaste nime soovi kindlasti toetab. Ühtlasi usub Kalmet turunduses. Täna on nimevahetus edukas küll, aga ei näe, kust jookseb sild endiseaegse Pallase kooli ja tänase Tartu kõrgema kunstikooli vahel. Eestiaegne panna, see oli puhtalt vabade kunstide õpetamiseks ainult kunstiõpetajad tulid juurde. Nüüdne Tartu kõrgem Kunstikool on ju rakendusliku suunitlusega rakenduslik autoga ja tegelikult ka restaureerimisega, pigem rohkem kui maalimisega, isegi eks ole seal nahakunstid, tekstiilikunstnik kõik niisugused hoopis teist tüüpi bioakenduslikud, millel on nagu ka üldse ei ole ju seost selle ana Pallase ideega. Mõnikord inimestega vesteldes tuleb välja, et ballacial sellises üldisemas plaanis mõistetaksegi siis maalikoolkonda, aga tegelikult on ka kool ja kõik see, mis selle kooli arenguga järjepidevusega seotud on. Siin tuleks neid kahte selgemini eristada ja siis ei pandaks meie õlule ka võib-olla nii palju selle Pallase väärika aja legendaarse koolkonnaga seonduvat vaid keskendutakse siis ikkagi professionaalse kunstihariduse andmisele, millega tegeles kõrgem Kunstikool Pallas omal ajal ja millega tegeleme meie. Kristina Tamm lisab, et tegelikult on nimevahetusel ka puhtpraktiline põhjus. Nimelt kiputakse Tartu lastekunstikooli, Tartu kunstikooli ja Tartu kõrgema kunstikooli tihtilugu segi ajama. Ja leidsime, et võiksime kõik ennast nime kaudu võib-olla natukene täpsemalt identifitseerida. Täna tähistatakse Tallinna päeva ja tund aega tagasi kogunes Vabaduse väljakule ligi 3000 pealinna last. Toimus suur ühislaulmine Meie siin, mis on Tallinna õpilaste kingitus Eestile 100.-ks sünnipäevaks. Selline kingituskontsert oli jätkuks noorte tantsijate ise tekkelisele tantsupeole möödunud aasta suvel. Tallinna päeval annavad tantsijad teatepulga üle lauljatele, et üheskoos laulda eesti ilusaks. Kavas oli viis suurt laulu, Rasmus Puuri Meie poris serveri, Tallinn, mu Tallinn, Uno Naissoo Mu kodu, Aarne Oidi unustuse jõel ja Alo Mattiiseni isamaa ilu hoieldes. Ja nüüd on aeg rääkida ilmast, sünoptik Helve Meitern, palun. Tänased õhutemperatuuri maksimumid tõusid 27 kuni 29 kraadini ja vaid rannikul oli veidi jahedam ja seal piirdus õhutemperatuuri maksimum 20 kraadiga. Homne päev on sarnane tänasega, kuigi saju võimalus on natuke suurem ja õhutemperatuur vast kraadi-paari võrra madalam. Kõrgrõhkkond meie kohal laguneb ja öösel määrab ilma madalrõhuvöönd. Päeval läheneb Eestile Poola kohale jõudva madalrõhkkonna põhjaserv kuid hoolimata sellest on pilvi vähe või vahelduvalt. Kohati sajab hoovihma ja äikest öösel hoovihmavõimalusi ja äikesevõimalus üksnes Ida-Eestis. Tuul on nõrk ja muutliku suunaga ja sooja on öösel üheksa kuni 14, päeval 22 kuni 27 kraadi, kohati rannikul 18 kraadi. Sarnane ilm püsib ka neljapäeval laialdasemat ja tugevamat vihma. Ootame reedeks. Ja Juhan Kilumets on valmis spordisõnumitega. Eesti võrkpallikoondise diagonaalründaja Renee Teppan sõlmis lepingu valitseva Poola meistri Belhatoviga lõppenud hooajal mängisid on samuti Euroopa tippklubide hulka kuuluvast rentiinos Belhaduvalistas Poola kõrgliiga finaalis tiitlikaitsja Saksa jõudis meistrite liigas veerandfinaali. Nurgaründaja Keith Pupart liitus Belgia meisterklubi masseiki Nolikuga, kus mängivad uuel hooajal ka temporündajad Timo Tammemaa, Andri Aganits. Viimased kolm hooaega mängis Pupart Poola liigas luubini kuprumi meeskonnas. Taanis jätkuvatel jäähoki maailmameistrivõistlustel selguvad täna veerandfinalistid. Soome alistas viimases alagrupimängus kuus. Kaks USA ning kindlustas ameeriklaste ESPga Cupi võidu. Mõlemad meeskonnad kogusid seitsme mänguga 16 punkti. Kolmandal kohal on 12 punktiga Kanada, kes juhib praegu Saksamaa vastu kaks. Null. Neljanda veerandfinaali pääseja selgitavad Taani ja Läti. Taanil on enne viimast mängu neljandana 11 punkti ja Lätil üks punkt vähem. A-grupi päeva esimeses mängus võitis Šveits viis. Üks Prantsusmaad ning kindlustas grupis neljanda koha ja pääsu kaheksa parema sekka. Grupist pääsevad edasi ka Rootsi, Venemaa ja kolmandana Tšehhi. Rootsi ja Venemaa selgitavad õhtul grupi võitja. Seega on selge, et kaks veerandfinaalpaari Soome mängib Šveitsiga ning USA tšehhiga Venemaa Rootsi mängu võitja läheb kokku Taani või Lätiga ning kaotaja Kanadaga. Korvpalliliigas NBA alustasid Houston Rockets Golden State Warriors läänekonverentsi finaalseeria esimese mängu võitis tiitlikaitsja Golden State 119 106. Võõrsil mänginud võitjate resultatiivseimaks kerkis 37 punktiga Kevin Durant. Kiustanile tõi 41 punkti. Chim, Saarden, Kalev, Cramo ja Tartu ülikool alustavad täna õhtul nelja võiduni mängitavat Eesti meistrivõistluste finaalseeriat. Esimene mäng algab Saku Suurhallis keldriga. Aitäh spordisõnumite eest ja selline saigi tänane Päevakaja saate pani kokku Margitta otsmaa kena õhtut ja kuulmiseni.