Tere õhtust, kell sai kuus ja uudistetoimetus teeb kokkuvõtte 12.-st maist. Stuudios on toimetaja Janek sauna. Vabaerakonna üldkogul valiti erakonna esimeheks Andres Herkel. Herkel ütles oma kõnes, et erakond peab olema ühtne ja tema teeb selleks Kõik kaitseväe suurõppuse siil viimane suurem õppelahing toimus Volga linnatänavail. Kaitseväe juhataja kindral Riho Terras peab eksiili õnnestunuks, kuna see näitas, et Eesti suudab seada maakaitsesüsteemi lahinguvalmidusse. Õppusel tervikuna, meie enda jaoks oli see kõige olulisem, et et me suutsime maakaitsesüsteemi lahinguvalmidusse tõsta ja teda katsetada siis kogu Eesti ulatuses. Põhja-Korea riiklik uudisteagentuur teatas Riigiduuma kasvatusrajatis lammutatakse 23. ja 25. mai vahel. Iraagis toimuvad täna parlamendivalimised, need on esimesed pärast seda, kui kuuluda sõja terrorirühmitusega ISIS lõppenuks. Tallinna rallit juhib pärast kümnendat kiiruskatset Georg Gross. Öösel on selge või vähese pilvisusega sajuta ilm, puhub idakaare tuul kaks kuni seitse meetrit sekundis. Õhutemperatuur on viis kuni 10 kraadi, rannikul kuni 13 kraadi. Homme päeval on päikesepaisteline kuiv ilm, puhub idakaare tuul kolm kuni kaheksa meetrit sekundis. Õhutemperatuur on 20 kuni 26 kraadi, rannikul paiguti 15 kraadi. Tallinnas toimunud vabaerakonna üldkogul valiti 128 häälega erakonna esimeheks Andres Herkel. Samuti kinnitati erakonna üldprogramm, jätkab Uku Toom. Tallinna Ülikooli saalis oli 100 inimese ringis, tõsi, 116 olid teinud oma valiku juba varem v häälega. Erakonna senise esimehe Artur Talviku aruanne tavapärase aruande mõõtu välja ei andnud. Ta rääkis mõne sõnaga tehtust ning tegi ühe konkreetsema märkuse valminud programmi kohta. Programm on võib-olla vabaerakonna jaoks liiga ümmargune, liiga ära lihvitud, et palju rohkem võiks selles olla julgeid, selgeid ja väga arusaadavaid mõtteid, seda kirjeldust, millisena me Eestit tegelikult ka näha tahaks. Ettekande lõpp oli aga suhteliselt ootamatu. Kurb on see, mis hakkas toimuma kevadel. See oli mu jaoks ootamatu ja mitte päris vabaerakondlik, aga ma ei taha sellest rääkida. Mäki hoopis laulan teile sellest tõlla ees, meil tormab neli tori täkku tagumiku alt, neil läbi lendad, ma. Kabjad löövad meile musta pori näkku. Aga tee ei lõpe. Otsa sõita ei saa. Edasistest kommentaaridest Talvik keeldus, öeldes, et need tulevad omal ajal. Uue esimehe kandidaate oli neli, neist Andres Herkel vaieldamatu favoriit. Kuidas siis temaga edasi, senine aseesimees Jaanus Ojangu. No täna üritame alguse panna sellele, et me võtame sellise laiema fundamentaalse ma programmi vastu, kus siis oleks näha kõiki mõttesuunad ja siit edasi hakkamegi tulema siis valimistele mineku kavadega eraldi, konkreetsemate ideedega välja, millega siis valijatele mõju avaldada ja näidata, kuhu suunas peaks Eesti ja, ja kuhu suunas vabaerakond Eestit viia. Ja erakonna esinduskogu juht Monika Haukanõmm Täna me tõesti kinnitame erakonna programmi sellise avatud dokumendina, mis ei ole veel pikk, meil on aega valimisteni, seda veel täiendada tuleb ka valimisprogramm ja ma usun, et see uus, valitav juhatus saab olema mitmekesine, julge ja kui on kriitikat tulevase esimehe lähema meeskonna suhtes, siis kindlasti tasakaalustab seda juhatus oma tarkusega. Erakond võttiski vastu programmimi, seati küll avatuks ja sügisese üldkoguni saab sinna täiendusi teha. Siis aga jõudis häältelugemiskomisjon oma tööga Pole ja nagu arvata võis, võitis esimehe valimised suure ülekaaluga Andres Herkel, kes sai 128 häält. Vastaskandidaadid kokku 45. Herkel ütles oma kõnes, et erakond peab olema ühtne ja tema teeb selleks kõik. Ja kui me suudame endaga kaasa tõmmata erinevaid rühmi ühiskonnas või me suudame tõesti kõik uksed lahti teha ja inimesi endaga kaasa kutsuda ka sellele avatud platvormile, mis on meie nimekirja esitamine siis ma olen kindel, et meil on kõik võimalused selleks, et olla 2019. aasta valimistel edukam kui 2015. aastal. Kaitseväe suurõppuse siil vihmane suurem õppelahing toimus Valga linnatänavail. Läti üksused peavad praegu hüppelahingut, teisel pool piiri palkas kaitseväe juhataja kindral Riho Terras peab siili õnnestunuks, kuna see näitas, et Eesti suudab seada maakaitsesüsteemi lahinguvalmidusse palgast, jätkab Ragnar Kond. Selline linnalahing nagu täna Valgas oli kaitseväe jaoks uudne 2000 võitlejat koos käsitulirelvade ja kuulipildujatega, pluss lahingumasinad, õhusõidukid toimetasitena tunde keset laupäevaselt tihedalt linnamelu. Kaitseväe juhataja kindral Riho Terras. Tänane päev oli, oli vaadata, kuidas need suured lahingumasinad siis linna töökeskkonnas toimetavad ja ega tegelikult kellelgi viimastest aastakümnetest sellist otsest linnalahingukogemust soomustehnikaga ei ole. Olen rääkinud taanlaste brittidega, nad on väga vaimustuses. Nad on üllatunud, kuidas kohalike elanikkond neid on vastu võtnud, et mulle tundub, et pakume kõva konkurentsi Valga militaarfestivalile, praegu aga õppused, kuna on hästi läinud, see operatsioon siin Valgas on hästi läinud, samas teine veel ka Tsirguliina toimub samal ajal tegevus, nii et meil on siin mitme koha peal veel, asjad käivad õppusel tervikuna. Meie enda jaoks oli see kõige olulisem. Et me suutsime maakaitsesüsteemi lahinguvalmidusse tõsta ja teda katsetada siis kogu Eesti ulatuses ja õppuse osalejate number ületas meie ootused. Kokkuvõtteks on tänase päeva seisuga 17000 sõjaväelast, pluss siis veel tsiviilisikut, kui 18300 inimest on õppuse erinevatel hetkedel osa võtnud tipphetkel üle 16000 korraga kohal. Eks me tõestame ikka iseendale, et meie valitud riigikaitsesüsteem toimib just sellisena, nagu me seda oleme näinud ja kuna meil on siin koos tegevväelased, reservväelased, ajateenijad, lased siis just sellises koosluses me ka ema riigikaitseväe. Lätlased osalesid õppusel siil nii Eesti poolel kui ka täna linnalahingus Lätis Valkas. Seal on lahing praegu veel kestmas, kulgedes mööda vana raudteetammi, kõneleb vabatahtliku kaitse organisatsiooni semessaarduse teise brigaadikomandör kolonel Mareks Uuesolynš. Testime koostööd ja juhtimist Eesti poolega ja palume Eesti õhujõude meie operatsiooni toetama, räägib kindral Osain. Tulemused lähevad iga päevaga paremaks, me õpime ja loodame, et sellest on igapäevases teenistuses tulevikus kasu. Suurõppuse siil lõpurivistus on homme Paju lahingu mälestussamba juures. Lätlased kogunevad lõpurivistusel Valka kesklinna Lugase väljakule. Jätkame välisuudistega. Põhja-Korea riiklik uudisteagentuur teatas, et riigi tuumakatsetuste rajatise lammutatakse 23. ja 25. mai vahel. Uudisteagentuuri teatel lastakse kõik tunnelid tuumakatsetuste paigas õhku juurdepääsud, sinna blokeeritakse, kõrvaldatakse jälgimise rajatised, uurimishooned ning julgeoleku kontrollpostid. Uudisteagentuur teatas. Sündmust kutsutakse kajastama ka välismaa ajakirjanikud, sealhulgas ajakirjanikud Lõuna-Koreast. Aprilli lõpus said avalikuks Hiina ekspertide uuringu tulemused, mille andmetel võis maantee abi najal asub Põhja-Korea tuumarajatis eelmisel aastal tugeva plahvatuse mõjul osaliselt sisse variseda ning muutuda kasutuskõlbmatuks. Põhja-Korea tegi selles paigas erinevatel andmetel viis või kuus tuumakatsetust. Iraagis toimuvad täna parlamendivalimised. Kandideerijaid üle 7000 Iraagi parlamendis on 329 kohta. Valimiste ajaks on julgeoleku kaalutlustel suletud lennujaamad ja piiriületuspunktid. Valimiste eel olid teemadena esile korruptsioon, Iraani mõju ning USA vägede viibimine Iraagis. Tegu on esimeste parlamendivalimistega Iraagis pärast seda, kui sõda terrorirühmitusega ISIS kuulutati ametlikult lõppenuks. Uudisteagentuuri Reuters teatel peavad poliitikavaatlejad valimiste favoriidiks peaminister Haider ala paadi võiduliidu, kuid selle võite ei ole kaugeltki kindel. Iraagi võimujaotuses on peaministri kohta ette nähtud šiidile parlamendi esimehe koht sunniidile ning presidendi ametikoht kurdile ning kõik need kolm peab ametisse valima parlament. Iraani välisminister alustab täna ringreisi, et uurida võimalusi suurriikidega sõlmitud tuumakokkuleppe säilitamiseks. USA president Donald Trump teatas teisipäeval, et USA lahkub sellest leppest. Iraani välisminister Mohammad Sharif külastab esmalt Hiinati ja seejärel Venemaad. Seejärel kohtub ta Brüsselis Saksamaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia esindajatega. Iraani president Hassan Rohani on teatanud, et kui Iraan suudab selle lühikese perioodi lõpuks teha järelduse, et tuumalepe on täielikult kasulik, siis jääb kokkuleppe püsima. Karistust ülevaatamisega tegelev Milano kohus tühistas keelu, mis välistas Itaalia endise peaministri Silvio Berlusconi töötamise avalikus sektoris valitava ametikohal. 81 aastane Berlusconi mõisteti viis aastat tagasi süüdi maksupettuses. Ta pidi seejärel lahkuma parlamendi ülemkojast. Ühtlasi keelati Berlusconi järgmise kuue aasta jooksul töötada avalikus sektoris valitava ametikohal. Milano kohus teatas täna avaldatud otsuses, et see keeld tühistati aasta varem Berlusconi hea käitumise tõttu. Berlusconi erakond Forza Italia teatas, et viis aastat kestnud ebaõiglus lõpes ning Berlusconi saab taas valimistel kandideerida. Eestis on kultuuripärandi digiteerimise tegevuskavale ette nähtud 9,16 miljonit eurot. Muuhulgas tuleb läbi mõelda, mitut suurt digiarhiivi Eesti vajab, jätkab Madis Hindre. Eesti mäluasutustes on praegu kokku ligi 900 miljonit objekti, millele võiks ligi saada 1000 aasta pärast. 2015. aasta lõpus hakkasin muuseumid Kultuuriministeeriumile kirju saatma ning ütlesid, et plaan, mille järgimine peaks kõikuma säilikut 2020.-ks aastaks Äradigiteerima, pole realistlik ega isegi kuigi arukas. Kultuuriministeeriumi raamatukogunõunik Ülle Talihärm ütleb, et toona mõeldi rohkem kvantiteedi yle. Tähtsaks peeti seda, et kõigest kogutust jõuaks internetti kujutis. See toonane eesmärk oli, et oleks kõik, aga täna me oleme juba jõudnud selleni, et ega kõike, mis on mäluasutuste kogudes enam digiteerida, vaja polegi. Tuleb ikkagi teha valikuid, seda, mida kasutaja tahab kasutada või siis taaskasutada. Mõni kuu tagasi valminud tegevuskavas tehti see valik vähemalt mõneks ajaks ära, ehk 2023.-ks aastaks peaks digiteeritud olema umbes 300 miljonit objekti ning keskenduda tuleks aastatele 1900 kuni 1940. Siin on väga palju materjali, mis on autoriõiguse alt vaba, see tähendab, et kui ta digiteeritakse, saab ka vabalt kättesaadavaks teha ja sel juhul on ta ka taaskasutatav. Ja oluline on ka see, et kõigi materjalitüüpide puhul on periood üks, et kui on uurija taaskasutaja, siis tegelikult ta saab nagu tervikülevaatega ajaperioodist. Kultuuriministeerium loodab, et sellisel juhul luuakse rohkem võimalusi ka selleks, et digiteeritud materjali hakkaks kasutama erasektor. Me mõtleme noore põlvkonna peale, kes mõtlevad uusi teenuseid välja kaardikihte turismiteenuseid loovad mingit disaini, siis tegelikult on ju väga hõlbus, kui kultuuripärand on lihtsalt leitavad, ei sõltu mäluasutuse kellaaegadest, millal minna vaatama, uurima, et kuidas kunagi midagi tehtud. Kui me mõtleme kasvõi haridussüsteemi peale, siis kõik moodsad õpikud, õppevahendid seal taaskasutada, pilt. Tekstilõikefilmilõik käed on tohutult arendav ja suuri võimalusi pakkuv. Hiljem. Ehkki tulevikus on riigil plaan suurendada ka omaenda digiteerimisvõimekust ehk luua muuseumide ühishoidlad, siis praeguse plaani järgi ostaks mäluasutused digiteerimise sisse seda kas teistelt muuseumitelt või ka erasektoril. Kokku on kultuuripärandi digiteerimise tegevuskava jaoks ette nähtud 9,16 miljonit eurot. Pool on digiteerimise projektid, aga teine pool on taristu, sest taristu tuleb üle vaadata, korrastada, et, et see oleks optimaalne kuluefektiivne tulevikus ka jätkusuutlik. Kultuuripärandi jaoks mõeldud digitaristu küsimus on mitmekülgne, ühelt poolt on tarvis läbi mõelda, mitut suurt digiarhiivi Eesti tegelikult vajab. Teisalt tuleb vaadata, et arhiivid oleks ka kindlustatud. Nii näiteks hakkavad rahvusringhäälingulindi robot ja rahvusarhiivilindi robot teineteist nii-öelda peegeldama. Kuigi nii-öelda materjal on ühes arhiivis säilitatud, siis kindlasti tuleb peegeldada või säilitada kuskil teises asukohast, kas Tartus, Tallinnas või siis ka teises riigis. Kohtla järvel toimus tatarlaste rahvuspidu Sabantui, millega tähistatakse kevadiste põllutööde lõppu, jätkab Rene Kundla. Tänane esimene üle-eestiline Sabantui oli korraldajatele järgmisel aastal Tallinnas toimuva üleeuroopalise tatarlaste peo proovikivi. Seetõttu oli seda vaatama tulnud ka tatarlaste ülemaailmse kongressi välissuhete osakonna juht Lena ragute Java, kes rääkis Sabantuid järgmist. Tatarlaste kultuuriühingu idel juhatuse liige Ilzia met lisas omalt poolt Kevadised põllumajandustööd on lõpetatud, niite rahvat lihtsalt. Ja koguneb koos, tantsivad nagu näe, laulavad, mängivad ja spordivõistlused ka väga uhke tegijaid, natukene sarnane meie viimse jahipäev, aga tegelikult muidugi on perepäev ja lastele on siin väga palju tööd ja tegemist ja lõbus. Kuna ta viljakuse pidu sügisel oleks hea saak, milline peab olema pidu sügisel, oleks hea saak. No tegelikult ja see on väga hea idee, et ja töötaja hästi pidude ja see selles ongi, et ma arvan väga tugev teos. Pocon tatarlasi on maailmas üle kuue miljoni, Eestis elab neid paar 1000 Kohtla-Järvelt raadiouudistele nägundla. Ilmast räägib sünoptik Eva-Maria Sula. Ilmakaardil ei toimu suuri muutuseid ka järgneva ööpäeva jooksul. Eelolev öö tuleb vähese pilvisusega ja vaikne. Sooja on viis kuni 10, rannikul paiguti 13 kraadi. Homme varjavad pilved mõnel poolaeg-ajalt päikest, kuid paljudes kohtades möödub päev ta suuremas osas päikeselised. Puhub nõrk idakaare tuul ning termomeetri näidud tõusevad tänasega võrreldes kraadikese kõrgemale. Sooja on 21 kuni 26, rannikul kohati 16 kraadi. Spordiuudised võtab kokku Ragnar Kaasik Tallinna rallit juhib pärast üheteistkümnendat kiiruskatset Georg Gross, kes sõidab Ford Fiesta WRC autoga. Teise WRC autoga. Stardis olev Valeri Gorban kaotab Krossile teisena 13,9 sekundit. Kolmas on Emil linud Holm 19,7 sekundilise kaotusega. Kokku on kavas 13 katset. Eesti jalgpallimeistrivõistlustel alistas Tallinna FC Flora täna võõrsil Pärnu vapruse kaheksa, üks. Kaks väravat said enda arvele kolm meest Frank Liivak, Zakaria Beglarišvili ja Henri Järvelaid, ühe lisasid Rauno Alliku ja Märten Kuusk. Teises tänases mängus võitis Narva Trans võõrsil kuus. Null Viljandi Tulevikku. 13 mängu järel jätkab Flora liigatabelis 29 punktiga kolmandal kohal. Levadial on esimesena 33 ja Nõmme Kaljul teisena 31 punkti. Trans on 23 punktiga neljas ja Tartu Tammeka 21 punktiga viies. Läti jäähokikoondis teenistanis peetaval MM-turniiril kolmanda võidu, kui alistas Saksamaa kolm. Üks. Lätil on viiest mängust nüüd üheksa punkti, millega asub B-alagrupis viimasele edasiviivale ehk neljandal kohal. Taani on aga vaid ühepunktilise kaotusega viies. Õhtul ootab ees põnevusmäng Soome ja Kanada vahel, kanadalane Hetkel teisena 10 ja Soomel kolmandana üheksa punkti. Otseülekanne kohtumisest algab ETV2-s kell 21 10. Grupis A võitis Rootsi lisaajale läinud mängus Slovakkia neli. Kolm ja jätkab tabelis 14 punktiga. Esimesel kohal. Teisel kohal oleval Venemaal on üks mäng vähem ja 10 punkti ning kohtub täna õhtul Šveitsiga. Järgmisel nädalal Rooma. Tenniseturniiritabelid on loositud, Anett Kontaveit sai avaringi vastaseks 12. paigutusega Ameerika tennisistid. Vandewey kvalifikatsioonimängudega tehti algust juba täna, Kaia Kanepi võitis ameeriklanna Sofia kiininit. Põhitabelisse pääsemiseks peab ta võitma veel ühe matši. Madridis on täna kavas naiste finaal, kus vastamisi lähevad tšehhitar Petra Kvitova ja hollandlanna Kiki Pertens. Kohtumine algab kava järgi kell 19 30. Aitäh. Te kuulsite Päevakaja head õhtut ja kuulmiseni.