Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte esmaspäevast, seitsmendast maist, stuudios on Kai Vare. Eesti ja Soome peavad Euroopa liidus tegema koostööd siseturu arendamiseks ja kaubandustõkete vähendamiseks, nenditi Soome-Eesti valitsuse ühisistungil Tallinnas. Eesti ja Soome digikoostöö laieneb sel suvel saab Eestis välja osta Soome digiretseptiga ravimeid ja järgmisel suvel Eesti retsepti kasutada Soomes. Eesti digiallkirja tunnustamine ja ühised elektroonilised bussipiletid on kaugema tuleviku teema. 2018 2019 peaksid rahvastikuregister, Maksu-Tolliamet ja ka siis äriregister andmeid vahetama. See on unikaalne maailmas, et kaks riiki niimoodi koostööd teevad. Venemaa president Vladimir Putin lubas järjekordset ametivannet andes, et lisaks kaitsevõimele hakatakse tähelepanu pöörama ka majanduse arendamisele. Saaremaal pole paarkümmend aastat nii mitmel inimesel leetreid tuvastatud kui sel aastal. Ja kui nüüd praeguse viimane haigestumine, mis sellel nädalal tuli näiteks, mis ei jääks viimaseks, siis millal me julgeksin öelda, et Saaremaa on tehtud läbi läinud? Noh, loodame mai lõpuga, siis on meil asi selge. Välisturistid jõuavad Kesk-Eestis harvemini kui mujale, näitab statistika. Turismiasjatundja sõnul on üks põhjus see, et seal on vähem välisturistidele sobivaid atraktsioone. Narva-Jõesuu elanike seas küpseb rahulolematus lärmakalt teie linnakeskkonda lagastavate rannafestivalide pärast. Turismiarendajate sõnul neid aga vaja. No ei saa lihtsalt panna kodulehele välja infosõnumeid, et meil on rand 12 kilomeetrit ja siis nagu loota selle peale kohe tulevad Narva-Jõesuus veel peab olema midagi, et, et mis, mis toob seda rahvast siia väiksesse linna. Kirjandusfestival Prima Vista julgustab tänavu tulevikku vaatama. Suri väliseesti koorielu eestvedaja ja laulupidude hing Roman Toi spordist meeste korvpalli Eesti meistrivõistlustel on tiitlikaitsjal Kalev Cramol täna hea võimalus esimese meeskonnana ja finaalikoht tagada. Boon poolfinaalseeria kolmandas mängus kohtutakse Pärnu sadamaga. Ilm on meil sajuta, öösel on sooja kaks kuni kaheksa kraadi, homme 14 kuni 20, meretuulega rannikul 10 kraadi. Eesti ja Soome valitsus pidasid täna ühise istungi. Peaminister Jüri Ratas ütles, et lisaks kahe riigi kultuuri ja majandussidemetele saab järjest kindlamini rääkida ka kahe riigi füüsilisest ühendusest ehk Tallinna ja Helsingi vahelisest tunnelist. See ühendus oleks oluline nii Eestile kui Soomele kui ka teistele Põhjala ja Balti riikidele. Tallinna Helsingi tunnel ühendaks Läänemere piirkonna üleeuroopalise transpordivõrgustiku vaja selle liitmine rail Balticu koridoriga hõlbustaks reisijate ja kaubavedu ning oleks väravaks, mis ühendab Euroopa mustas meres kuni põhjamaadeni ning avab uue koridori Aasiasse. Selline unikaalne projekt vajab uuenduslikku lähenemist ja mitmekesiseid rahastamisallikaid loomulikult erasektorist ja avalikust sektorist kui ka Euroopa Liidu vahenditest. Ka Soome peaminister Juha Sipilä ütles, et ilma erarahata tunnelit valmis ei saa. Meil on ühine unistus ja visioon, et kunagi on meie pealinnad ühendatud tunneliga. See on nüüd küll selge, et selleks on vaja eraraha ilma erarahastuseta hekt riikidele liiga kallis, aga tahame ikkagi sihikindlalt jätkata. Tänu tunneliprojektile muutub ka Rail Baltic Soomele märksa huvitavamaks, sest see tähendaks ilmselt ühendust kuni Põhja-Jäämereni, rääkis Soome peaminister. Sipilä sõnul on Eestil ühine huvi ka Euroopa Liidu jätkusuutliku kasvu edendamisel. Tõdesime mõlemad, et siseturu, eriti digitaalse siseturu arendamise tempo meid ei rahulda, väljakutseid on ka kaubanduspoliitikast. Väljastpoolt tulevate takistustega tuleb tegeleda. Kui muud tahavad ehitada kaubavahetusele takistusi, siis Euroopa Liit peab aktiivselt neid tõkkeid vähendama ja sõlmima. Vabakaubanduslepinguid, olles Juha Sipilä. Eesti ja Soome loodavad lähiaastatel suurendada ühiste digiteenuste nimekirja ning kaasata digiteenuste arendamisse ka teisi põhjamaa riike. Reene Leas jätkab täna Tallinna, Soome ja Eesti valitsuste ühisistungi raames kohtunud Soome regionaal ja reformiminister Anu VEFi lainel ja Eesti ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo kinnitasid üle, et kahe riigi ühiste digiteenuste ajagraafikust katsutakse kinni pidada ja andmevahetuse eest tasu ei küsita. Juba sellest suvest saab Eestis välja osta Soome digiretsepti. Eesti digiretsept hakkab Soomes kehtima järgmise aasta suvel. Urve Palo sõnul näitab kaks aastat kestev ühisprojekt, kas ja mis mahus on võimalik ühiseid digiteenuseid laiendada. 2018 2019 peaksid rahvastikuregister, Maksu-Tolliamet ja ka siis äriregister andmeid vahetama. Kuupäevi siin praegu ei ütle, kas kahe aasta jooksul peab see juhtuma ja me tahame täna selliseid ühisdeklaratsioonis kinnitada, et nendest tuleb kinni pidada? Soome ja Eesti on andmete turvaliseks vahetamiseks loonud ühisettevõte, mis tegeleb andmevahetuseks vajalike süsteemide arendamisega. Veebruaris sai riigi infosüsteemi amet valmis tehnilise lahenduse, mis sellist andmevahetust võimaldav. Aga see on unikaalne maailmas, et kaks riiki niimoodi koostööd teevad selles vallas ja me lepime muideks täna kokku seda, et me tahame sellist koostööd laiendada ka teiste põhjamaa riikidega, et sellesse ettevõttesse võtta näiteks norrakaid või rootslase juurde ja huvi selle vastu, tegelikult on. Kui esimeste Aktiivsete seas, kes on valmis andmeid vahetama, on mõlema riigi haigekassa, maksu- ja tolliameti liiklusregister ning rahvastikuregister siis kui kaua võiks minna, et Soomes kehtib ka Eesti digiallkiri, küsisin seda Soome ministrilt Anu VEFi laine neilt, kes konkreetset lubadust ei andnud. Meile Soomesse, kes seal Mahleolista sitten, söösta tätovisestani soomlasest ühte rippejastik käed. Soome minister ütles, et ka Soomes on digiallkiri kasutuses, kuid kahjuks kasutavad soomlased seda võimalust ei ole üsna vähe ka ühised elektroonilised bussipiletid on veel kaugema tuleviku teema. Vussiliku osal panin sõidetud teha siin, et meile Suomessa Tiina olla külaid jälgi Unassata Anu vehvile enne ütles, et Soomes endas kehtivad linnades erinevad pileti ostmise elektroonilised süsteemid ja need omavahel ei kattu. Seega peavad soomlased kõigepealt ise omavahel kokku leppima, kuidas pileti ostmist korraldada. Minister tunnistas, et selles vallas on Soome üsna kõvasti maha jäänud. Täna keskpäeval vannutati neljandaks ametiajaks ametisse Venemaa president Vladimir Putin. Ta lubas ametivannet andes majandusreforme, mis tõstaksid elatustaset. Seaduse järgi astus valitsus tagasi, Riigiduuma koguneb uut peaministri kinnitama homme. Putin on teinud ettepaneku senisele peaministrile Dmitri Medvedjevile. Mall Mälberg jätkab Vladimir Putin on võimul olnud 18 aastat, kas siis presidendi või peaministrina ja oponendid nimetavad teda tihtipeale tsaariks või imperaatoriks. Putin võitis märtsis valimised rohkem kui 76 protsendiga häältest, mis oli tema parim tulemus üldse. Rahvusvaheliste vaatlejate hinnangul võltsiti valimistulemusi päris palju. Kohalikud oponendid nimetavad Vladimir Putini poliitikat juhid vabaks demokraatiaks, mis tähendab tõeliselt opositsioonilise parteisid hoitakse parlamendist eemal ning kindlustatakse, et Putin ja tema liitlased säilitasid võimu määramata ajaks. Kui kauaks siis päriselt? Pärast esimest korda presidendiks saamist 2000. aastal pikendas Putin oma ametiaega 2008. aastani ja pidi siis kõrvale astuma, kuna seadus võimaldas üksnes kahte järjestikust nelja-aastast ametiaega. Kõrvaleastumine tähendas nelja aastat peaministrina oma protoshee Dmitri Medvedjevi alluvuses. Paljud kahtlesid, kes oli tollal tegelikult vaimas, aga asi lahendati sujuvalt. Kui Putin 2012 taas Medvedjevilt presidendi ameti siis sedakorda juba kuueks aastaks. Ja 2018 ongi käes. Järgmiseks kuueks aastaks on ametivanne antud. Kui Putin jõuab oma neljanda ametiaja lõppu Boog 2024 on ta võimul olnud peaaegu veerand sajandit. Kõige kangemateni ta pole siiski veel küündinud. Jossif Stalin oli võimul 31 aastat, tsaar Aleksander teine 26 aastat ja Nikolai esimene 30 aastat. Aga tänasesse päeva tagasi tulles analüütikud püüavad aru saada, kuidas on Venemaa Putini ajal muutunud. Lihtsad venelased olid rahul stabiilsusega, mida seostati Putini varasemate ameti aastatega. Kui inflatsiooni suudeti ohjeldada ja riigi põhifunktsioonid, näiteks hoolekandesüsteem, töötasid nafta ja gaas tagasi tollal Parema elu. Putin nägi oma mõju ja võimu kasvamas ning hakkas piirama sõltumatut ajakirjandust ja poliitilisi vabadusi. Tema otsus annekteerida Krimm 2014. aastal põhjustas ühe suurema rahvusvahelise kriisi pärast külma sõda ja tõi kaasa läänega kõikide sanktsioonid, mis kestavad tänaseni. Venemaa väidetav sekkumine 2016. aasta USA presidendivalimistesse rikkus rahvusvahelisi suhteid veelgi ning sel aastal süüdistas Ühendkuningriik Putinit. Tema on vastutav närvigaasi rünnaku korraldamise eest Briti pinnal. Poliitikaanalüütik Dmitri Orežkin ütles France pressile, et Putini suhtumine rahvusvahelisse üldsus peab muutuma uuel ametiajal. Saaremaal on sel aastal juba mitu inimest leetritesse haigestunud. Terviseameti tervisekaitsespetsialist Inge Palin ütles intervjuus Margus mullale, et nii suurt haigestumist pole Saaremaal aastaid olnud. Minu andmetel viimased haiged olid Saaremaal 1994. aastal ja siis oli kolm juhtu ja siiamaani ei ole meil nüüd olnud ja see haigestumine on ka alguse saanud ikkagi ilmselt sissetoodud haigusjuhust, mis on siis läinud ringlusesse ja see oli see esimene haigusjuhtum märtsikuusse. Kui ärevel me peaksime kõik olema nende leetrite suhtes, siis praegu, kes ei ole vaktsineeritud või kes ei teata, kas ta on vaktsineeritud või ei ole. Ta on praegu on jah, haigestumised enamus Valjala piirkonnas, aga tähelepanu tuleks ikkagi pöörata enda tervislikule seisundile ja kindlasti vaktsineerimisele ja eriti rõhutan just nende lapsevanem, vaid, kellel on kodus väikesed beebid alla aastased lapsed. Sest vaktsineerimist alustame alles ühe aasta vanusest. Et need lapsevanemad peaks olema kindlasti ise kõik vaktsineeritud, siis nad saavad ka kaitsta oma pisikesi võsukesi. No vaktsiini kohe ei hakka toimima, kui meil on praegu ikkagi see haigestumise hetk. Ei no vaktsineerima ikkagi peab, kõige paremini mõjub ikkagi vaktsineerimine, kui on kokkupuude olnud haigega 78 tunni jooksul poeta lähemalt kergemalt. Aga need, kes ei tea sellises 50.-te keskmises eas näitena pean silmas iseennast, kas ta on läbi põdenud, kas ta on kunagi vaktsiini saanud, kuidas sellisel puhul käituda. Kas vaktsiin võib olla liiast ka näiteks mida teha? Soovituslik on määrataga veres antikehad, mida on samamoodi võimalik teha, kui perearsti poole pöörduda ja kui nende tase on piisavalt kõrge, siis ei ole tarvis vaktsineerida. See oht Saaremaal leetritesse nakatuda võib lõppeda. Inkubatsiooni on 21 päeva leetrite puhule ja leetrihaige on nakkusohtlike viis päeva enne lööbimist ja viis päeva peale lööbimiste. Nii et nakkusoht oleneb nüüd kõik sellest, millal meil on viimane haigestumine. Ja kui nüüd praeguse viimane haigestumine, mis sellel nädalal tuli, näiteks kui see jääks viimaseks, siis millal me julgeksin öelda, et Saaremaal on leitud läbi läinud? Noh, loodame, et mai lõpuga, siis on meil asi selge. Eesti majutusettevõtetes peatus tänavu märtsis viis protsenti rohkem turiste kui aasta tagasi, teatas statistikaamet. Üle 70 protsendi turistidest ööbib siiski Tallinnas. Kui Pärnus jutus ikka käiakse, siis Kesk-Eestisse jõuab turist harva. Ettevõtluse arendamise sihtasutuse turismiarenduskeskuse direktori kohusetäitja Annely firmer. Statistikaameti metoodika järk kuuluvad keskmisest regiooni Raplamaa, Järvamaa, Lääne-Virumaa ja võrreldes teiste regioonidega on just Järvamaal ja Raplamaal vähem suuri majutusettevõtteid, seal on väiksemad majutusettevõtteid ja nende mõju sihukesele statistikale on paraku tagasihoidlikum. Lisaks ei ole keske selliseid reaktsioone, kuhu ka välisturistid läheksid või jõuaksid ning nad on pigem huvi, pakuvad täna just siseturistile ja võib-olla üks hästi oluline detail selle juures on veel see Need piirkonnad on Tallinnast ütleme umbes tunni autosõidu kaugusel ning noh, see on ka see põhjus, miks nad sageli ei jää majutuma, vaid vaid liiguvad siis kas Tallinnasse tagasi või lähevad teistesse suurematesse linnadesse. Et kui me näiteks mõtleme Tartu piirkonda, siis Tartus eelmisel aastal tuli väga palju majutusasutusi juurde ja noh, see on kindlasti põhjus, miks nad edasi liiguvad võtmiseks. Mitmed väiksemad majutusettevõtted selles regioonis pakuvad majutusteenust pigem kõrvaltegevusena ja nad ei turundusteenust ka nii aktiivselt. Narva-Jõesuus püütakse turiste ligi meelitada muuhulgas suvepidudega. Kohalikud aga vaidlevad, kas lubada ka sel aastal noortes Rooster rannas pidutseda või saata lärmakad festivalid linnast kaugemale metsa. Jüri Nikolajevi. Narva-Jõesuu elanik Vadim Smirnov kinnitab, et tal pole midagi Värmakate muusikafestivalide vastu, kui need ei toimuks inimeste elukoha lähedal. Mererannal Narva-Jõesuusse pidutsema saabuvad külalised on õnnelikud, kuid kohalikud elanikud peavad kannatama hommikuni kestvat lärmi ja lagastatud linnakeskkonda. Vadim Smirnov. Mustus lõhutud teed, maha loobitud süstlad, kondoomid, pudelid. See jääb meile koristamiseks. Ma ei taha muud, kui et tehke inimese moodi. Ma tervitaks taolisi üritusi, kui need oleksid inimeste elupaigast kaugemal. Buss allub provoditsus. Ministri Nika munnishaid. Vadim Smirnovi sõnul võiks lärmakalt festivale pidada linnalähedases metsas. See vastav Narva-Jõesuus spaad. Sanatooriumi tegevjuht Karina küpas on veendunud, et pikast mererannast ja männimetsavaikusest on Narva jõesuuturismi arendamiseks vähem. Koha peab leidma ka suuremale suvepeole. No ei saa lihtsalt panna kodulehele välja infosõnumeid, et melon, rand 12 kilomeetrit ja siis nagu loota selle peale, et kogu rahvast üle maailma nagu jookseb ja kõik kohe tulevad Narva Jeesuse. No see niimoodi ei käi ja meil peab olema midagi, et mis, mis toob seda rahvast ülemaailmast siia väiksesse linna. Me räägime ikkagi sellest, et mis on need võimalikud viisid, kuidas elavdada väikeettevõtlussiin meie väikses linnas, et neil oleks see võimalus nagu natuke raha teenida, kõik võidavad, sellest, paljudele ei meeldi paljud asjad, aga see ei tähenda seda, et peaks nüüd kõik uksed kinni panema ja lähtuma nüüd sellest arvamusest, mis on negatiivne kohalikule elanikule lühidalt selgitama, mille nimel ta peab kannatama nüüd kaks päeva müra ja tagajärgi. Et teised inimesed oleksid õnnelikud. Ta ütleb, et no miks me, miks ma ei või suhtuda, miks vaadata natuke laiemat pilti, et mis peab mõtlema ta iseendast kogu aeg. Kas lubada närmakaid festivale, mereranda või saadanud linnast kaugemale metsa? Vastust oodatakse kohalikult võimult räägib Narva-Jõesuu volikogu esimees Veikko luhalaid. Loomulikult, kui inimestele ei meeldi, siis on küsimus, kas keelata või nihutada. Siin tuleb see kompromissi koht leida, aga viime ta kuskile kuhugi teise kohta, see tähendab seda, et, et seda ürituste juures mõtet pidada, ta muutub esideks mõttetuks. Mujal on ka inimesed, kes on selle vastu. Veikko Luha Laidi arvates peaks Narva-Jõesuus olema ka noortele mõeldud üritusi ja need paar päeva aastas võiksid kohalikud elanikud ka ära kannatada. Uudistele Jüri Nikolajev Narva. Tartu selges kirjandusfestival Prima Vista, mis tänavu julgustab tulevikku vaatama Madis Hindre räägib lähemalt. Töötasin täna üle raekoja platsi Supilinna piiril kohtuda Prima Vista programmijuhi Maria hundiga. Aga purskaevu juures, seal, kus muidu tudengid suudlevad, juhtus ette üks ootamatu kohtumine. Võib-olla on mu ainus keel mu oma alter ego, kuid see on siiski eesti keel. Ja mina omma nägu. Jaan valin, leidsin teid nüüd luuletusi lugemast. Prima Vista. Ei, mina alustasin esimesel mail ja kavatsen lugeda 100 päeva püti ja et see oleks sünnipäeva kingitus Eesti vabariigile. Muidugi on ka Jaan Malini Prima Vista aga tegemist, sest suuresti tema südametuulest kantud luulevõistlust Arslemm peab kolmapäeva õhtul finaaliAga Prima Vista programm on nii tihe ja kõikehaarav, et igast üritusest eraldi me rääkida ei jõua. Niisiis marjahundiga kõneldes alustasime programmis selleaastasest nimest ehk kas tänane kakofooniline kirjandus, muusika saab tulevikus mingi kindla rütmi või koguni meloodia. Kui tal ka saab olema mingisugune kindel rütm, siis praegu me seda võib-olla veel ei kuule, eks see teema sai ju ka valitud sellest tähendusest lähtuvalt. Ess osutab tuleviku muusikale kui sõnale, mida kasutatakse mõnikord võib-olla ka niisuguses kontekstis, kus sellest pole veel mõtet rääkida, sest see on niikuinii tulevikumuusika ka võib-olla just see tulevikumuusika, mida me ehk esialgu kuulemegi ainult mingisuguste ebamääraste Heli täna õppida, teda esialgu lihtsalt kuulama, ehk siis õppida sellele tulevikule mõtlema, õppida teda kujutama. Väljend noored on, meie tulevik, saab Google'i otsingumootoris 2600 vastet ja nii pole üllatusega tulevikku vaatavalt. Kirjandusfestivalil on väga suur roll just noorteprogrammil. Näiteks juba festivali alguses esitletakse Lõuna-Eesti noorte omaloomingukogumikud tulevikutuuled. Märksa üldiste vaata võib niisuguste arstraktsemate tulevikuküsimuste ja mõtiskluste ega me väga intensiivselt tegelema ka kolmapäeval toimuval Prima Vista teema etendusel. Kuna luuletaja Jaan Malin on kirjandusse julgustanud lugematu hulga noori, läksin tagasi purskava juurde, et uurida ehk teate, ema, mismoodi see tulevikumuusika siis ikkagi kõlab. See on midagi rõhutatult avatut, tänane muusika on sageli nii-öelda reegleid eirav, aga tulevikumuusika ei eira mingeid reegleid, sest neid reegleid ei ole ka tema jaoks just nagu olemas. Teil on suri 101 aastasena väliseesti koorielu eestvedaja ning laulupidude hing, koorijuht, pedagoog ja helilooja Roman Toi. Roman Toi sündis 1916. aastal Viljandimaal Kõo vallas piss Tallinna konservatooriumis koorijuhtimist, orelit, kompositsiooni ja dirigeerimist. 1944. aastal põgenes ta kodumaalt Saksamaale, kus ta juhatas põgenikelaagrites voore, korraldas kontserte ja väiksemaid laulupidusid. 49. aastal siirdus Roman Toi Saksamaalt Kanadasse, kus oli väliseesti kooriliikumise hing. Toronto kontserdil tooriumi õppejõud ning mitme väliseesti koorijuht. Vahetult Eesti iseseisvumise taastamise eel toimunud 90. aasta üldlaulupeol oli Roman Toi laulupeo aujuht koos Gustav Ernesaksa, Jari Hardreidsinguga. Viimati külastas Roman Toi Eestit aastal 2014, kui tähistas siin oma 90 kaheksandat sünnipäeva ning osales aukülalisena laulupeol Aja puudutus. Puudutuse aeg. Eva-Maria Sula räägib nüüd ilmast. Meie ilme täna kujundanud kõrgrõhkkond laguneb, kuid Põhja-Euroopa kohal on samal ajal tugevnenud uus antitsüklon, mis järgnevatel päevadel meid oma mõjualas hoiab. Eeloleval ööl on taevas pilvi vähe ja ilm sajuta. Paiguti võib aga udu tekkida. Puhub läänekaare tuul kaks kuni kaheksa, põhjarannikul puhanguti 11 meetrit sekundis. Õhusooja on kaks kuni kaheksa kraadi. Homme on päikesepaisteline ilm, tuul puhub valdavalt põhjakaarest ja on nõrk. Õhtuks pöördub idakaarde sooja 14 kuni 20, meretuulega rannikul 10 kraadi. Spurdi sõnumites teeb ülevaate Johannes vedru. Meeste korvpalli Eesti meistrivõistlustel võib täna õhtul selguda esimene finalist, nimelt peetakse Tallinnas Kalevi spordihallis BC Kalev, Cramo ja Pärnu sadama vahelise poolfinaalseeria kolmas mäng. Valitsev Eesti meister Kalev Cramo on seni oma favoriidiseisust õigustanud ning mõlemas poolfinaalkohtumises Pärnu suurelt alistanud. Tänase võidu korral oleks Kalev Cramol seeria lõpetamiseks vajalikud kolm võitu. Teenitud kohtumine algab kell 19 10. Meeste võrkpalli Eesti meistrivõistlustel mängitakse aga pronksiseeriat. Pärnu Võrkpalliklubi vajab kolme võiduni peetavas seerias Tallinna Selveri vastu medali kindlustamiseks veel ühte võitu. Pärnu spordihallis toimuv kohtumine algab kell 19, null null. 16 aastane tennisist Saara Orav jõudis Makedoonias skoopias peetud juunioride ITF viienda kategooria turniiril finaali. Esikohamängus jäi eestlanna kindlalt üks, kuus üks, kuus alla noorele Bulgaaria tennisisti le Taarja radu lavale. Skoopia turniiril omas orav teist paigutust. Inglismaal Sheffieldis, selgub tänast snuukri maailmameister. Finaalis on vastamisi kaks spordiala veterani, 43 aastane vilistlane Mark Williams ja 42 aastane šotlane John Higgins. Finaalkohtumises on selgelt paremaid sooritusi pakkunud üle 15 aasta MM-il nii kaugele jõudnud Williams. Kahe sessiooni järel juhtis ta Freimidega 10. Seitse ning läks täna pärastlõunal koguni 14. Seitse ette. Maailmameistriks tulemiseks peab mängija finaalis võitma kokku 18 freimi. Rootslasest murdmaasuusatamise olümpiavõitja Marcus Helner on otsustanud oma tippsportlase karjääri lõpetada. Viimase kümnendi jooksul kokku kolm olümpiakulda ja ühe MM-tiitli võitnud Heller loobub 32 aastasena. Aitäh niisugune oligi tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.