Tere õhtust, kell on kuus ja eetris Päevakaja, et võtta kokku tänane uudistepäev stuudios Indrek Lepik. 28 Eesti ettevõtjad teatasid, et asutasid riigikorralduse uuendamiseks sihtasutuse Me oleme sellises olukorras, kus meil ei ole teisi variante, kus me peame lihtsalt omas sama head riiki odavamalt üleval pidada. Vabaerakonna senine liider Artur Talvik lahkus erakonnast ja taastas oma varasema toetajaliikmestaatuse. Erakonna arengule kavatseb ta siiski kaasa aidata. No kindlasti juba sellega ma olen toetanud, et ei läinud aknaaluseks ja jäin fraktsiooni liikmeks. Iisraeli-Gaza piiril toimunud meeleavaldustes on saanud surma mitukümmend inimest. Palestiinlased protestivad USA saatkonna Jeruusalemma viimise vastu. Armeenia peaminister Nikol passinian teatas kohtumisel Venemaa presidendi Vladimir Putiniga, et soovib Venemaaga tihedamat sõjalist koostööd. Põlva sünnitusosakondade töös hoidmine nõuaks haiglate hinnangul kokku 450000 eurot aastas. Sel suvel Väikesaarte Hendry vahelistele liinidele lisareise ei tule, sest vastasel juhul rikuks laevafirma seadust. Me lihtsalt peame ülimalt täpselt jälgima kogu oma graafikute korraldamisega meeskonnatöö ja puhkeaja reeglistikku. Eesti Rahva muuseum pälvis Varssavis Euroopa muuseumifoorumi aastakonverentsil ühe muuseumimaailma tähtsamatest auhindadest Kennet Hatsoni preemia. See, et me püüame olla inimeste keskselt mitte ainult külastaja keskselt teeninduse mõttes vaid kanda hurda sellist maailmavaadet edasi, et ilmselt see meile tõigi selle eduga olla inimkeskne. Kaia Kanepi võitis Rooma tenniseturniiri esimeses ringis itaallanna Camilla rasvatellad. Täna õhtul alustab turniiri ka Anett Kontaveit. Hiljem on homme suviselt soe, kuid alates pärastlõunast võib hoovihma sadada. Õhusooja on kuni 28 kraadi. Ja nüüd kõigest lähemalt. 28 Eesti ettevõtjad teatasid, et asutasid riigikorralduse uuendamiseks sihtasutuse riigireformi sihtasutus on üheks aastaks loodud apoliitiline eraalgatus, mille eesmärk on välja töötada riigireformi kontseptsioon ning selle elluviimiseks vajalikud eelnõude kavandid ja seletuskirjade teesid. Reene Leas jätkab. Sihtasutuse nõukogu liikme Jüri Raidla sõnul uut erakonda ega poliitilist liikumist ei looda ning tegemist on rangelt apoliitilise ettevõtmisega. Ettepanekuid on mitmeid ja paljud neist on avalikkuse ees korduvalt ka läbi käinud, põhjendab Jüri Raidla. Nii. Kalli ja nii mahuka riigiga ju me lõpuni välja põrutada ei suuda, sest Eesti ühiskond ei suuda sellist riiki lihtsalt üleval pidada. Euroopa Liidu toetused vähenevad ja tõenäoliselt õnneks peatsest tulevikus lõpevad, annaks sellepärast, et lihtsalt majandusliku arengutaseme oleme jõudnud sinnamaale, kus me oleme mittena netosaaja, vaid võib-olla hoopis netomaksja Euroopa Liidu eelarvesse. Me oleme sellises olukorras, kus meil ei ole teisi variante, kus me peame lihtsalt omas sama head riiki suut odavamalt üleval pidada. Näiteks tuleks sihtasutuse arvates vähendada riigikogu liikmete arvu 10 kuni 20 saadiku võrra ning tõsta selle kompetentsi. Jüri Raidla. Meilt kaasneb selle riigikogu liikmete arvu vähenemisega vähendamisega väga selgelt ettepanekuid, kuidas riigikogu rolli tõsta kuidas riigikogu kvaliteeti tõsta, just nimelt mitte poliitilistest ekspertidest, nõunike palk jagamise kaudu, et meie arvates võiks ka sarnaselt nagu president ei saa ametisse valida rohkem kui kaheks ametiajaks järjest Vaiskasama kehtida riigikogu liikmete suhtes järjestikuse valimise nii-öelda piirang, see toob kaasa selle, et riigikogu koosseis roteeruks et sinna satuksid inimesi rohkem inimesed rohkem ka nii-öelda mingitest muudest igapäevavaldkondades tooksid kaasa oma värske ekspertiisi. Ja nad just nimelt ei kinnistuks. Aastaid on räägitud ametnike vähendamise vajadusest, Raidla sõnul ei taha nad arvus kinni olla, kuid poole jagu ametnike arvu vähendada võiks olla teostatav. Selle arvelt saaks tõsta ülejäänute palka. Ja ma olen veendunud, et see ülejäänud ametnikud, kes on hästi motiveeritud, saab kõikide vajalike ülesannetega hakkama ja kõik mittevajalikud ülesanded jäävad lihtsalt täitmata, sellepärast et selle jaoks ei jätku inimressurssi. Maavanemate institutsiooni tooksid alla kirjutanud tagasi seda seoses maakondlike omavalitsusüksuste moodustamisega. Suurem roll võiks olla ka rahvahääletustel. Mina arvan, et sellise omavalitsuse juht Eestis võiks olla otsevalitav rahva poolt otse valitud, aga ma arvan, et näiteks maavanemate, kohalike omavalitsusjuhtidena otsevalimine aitaks märkimisväärselt vähendada võõrandamist võimu ja rahva vahel. Teine asi, mis näiteks omavalitsuse tasandil võiks rahulikult sisse viia tegelik rahvaalgatus ehk rahvaalgatus on ainult selline protsess, mis lõpeb igal juhul sel rahvahääletusega. Ja siis rahvas otsustab, kas seda rahvaalgatuse ideed võetakse vastu või mitte. Ehk teisisõnu Tartu linna elanikud hääletaksid, kas nad soovivad tselluloositehast Emajõe äärde või ei soovi ka see on üks teema, mis on võimalik tegelikult kohaliku rahvahääletusele panna, juhul kui keegi seda tselluloositehast Tartu linna territooriumil planeeriks. Kuid kuidas saavutada ettepanekute elluviimine ning miks peaks riigikogu ette pandud eelnõude kavandid arutlusele võtma? Tõenäoliselt on märkimisväärne hulk küsimusi, mis valijaid eriti kõnekas või täpsemalt öeldes, kui kõnetab, siis mitte nii-öelda pikas perspektiivis aga on teatav hulk küsimusi, mis sobib tegelikult valijatele otsustamiseks oma mandaadi andmisel praegu ja kohe, olgu siis tegemist haldustähtaegade lühendamisega kaks korda, mis, mis ahistab praegusel juhul mitte ainult ettevõtjad, vaid ka enam-vähem kõiki kodanikke, kes riigiga omavalitsused kokku puutub. Ma arvan väga selgelt, et ametnikkonna öelda vähendamine ja selle kaudu ülejäänud ametnike efektiivsuse motivatsiooni tõstmine sobib valijatele ehk teisisõnu, kuigi kuigi valimiskaalutlustel ei ole sellesse lähtevisiooni mitte ühtegi komponenti lülitatud ometi osa neist sellised, mis valijaid kõnetab ja seda mõistavad ka erakonnad, ma loodan Veel kodusest poliitikast pärast seda, kui vabaerakond valis laupäeval esimeheks Andres Herkeli, Artur Talvik eile erakonnast välja astus, oodati, kas vabaerakonna parlamendifraktsioon ka täna hommikul mingeid olulisi otsuseid teeb. Uku Toom jälgis sündmusi. Herkel kui Talvik on täna populaarsed päev, algas nende mitmeintervjuuga reas meediakanalites. Talvik jätkas oma kriitilist joont suhtumises Herkeli meeskonda ja vabaerakonna tulevikku. Kui vabaerakonnast saab selline platvorm, mis võtab endaga üleski ära, pigem noh, nii-öelda partei suled on pigem selliseks platvormiks sellistele inimestele, kes tahavad tulla poliitikasse, tuua siia värskendust, siis on vabaerakonnal lootust, aga, aga see eeldab sellist teistsugust mõtlemist natukene ja selles suhtes ma olen täna hommikul veidi skeptiline. Hommikul toimus siis ka vabaerakonna fraktsiooni koosolek. Herkeli sõnul fraktsiooni siseselt ülesanded mingil hetkel ümber jaotatakse ka täna, mingeid otsuseid ei tehtud. Seda enam, et mina olen praegu riigikogu korruptsioonivastase komisjoni esimees ja selleks, et otsad kokku tõmmata oma ilmselt viin lõpule, siis selle, selle poolaasta töö kokkuvõte mis tuleb lähinädalatel ja otsuseid rollide ümberjaotamise kohta fraktsiooni sees ilmselt tuleb, aga nendega ei ole põrutavad kiire fraktsioonis, kõik liikmed on alles mingisugust kavatsust või seda ohtu, et keegi keegi mingeid teelõiku ei võta või ära ka ei ole, töötame edasi. Herkeli sõnul ei arutatud ka Talviku viimase ajakriitilisi väljaütlemisi tema meeskonna aadressil. Mina esimehena lähtun kindlasti sellest, et erakond tervikuna on meeskond, kõik, kes erakonnaga kaasa tulevad, ka vabad kandidaadid, kes toetajaliikmed on selle meeskonna osa esimehena ei kavatsema erakonda kindlasti jagada inimesteks, kes on meil mingid asjad toetanud ja kes ei ole toetanud, nüüd on uued väljakutsed ja, ja nendele minnakse kindlast kooslust. Pärastlõunal istusid Herkel Talvik tund aega koos ning arutasid, kuidas edasi kas jõuti mingile kokkuleppele. Jah, selles mõttes rahu on majas, et midagi me omavahel pole kunagi tülis olnudki. Ütleme ausalt. Talvik soovib muutusi, aga kuidas ta ise neid muutusi toetada kavatseb? No kindlasti juba sellega ma olen toetanud, et ei läinud aknaaluseks ja jäin fraktsiooni liikmeks, et see nii palju kindlasti, aga aga mind ikkagi kõigepealt huvitav, missugused. Olema uue juhatuse esimesed sammud, et kuhu poole tuuled puhuma hakkavad. Edasi välismaalt rahutust päevast Iisraelis ja Palestiinas ning ka teistest teemadest räägib Tõnu Karjatse. USA avas ametlikult oma saatkonna Jeruusalemmas, Ühendriikide administratsiooni otsus on aga kaasa toonud ohvriterohkeid meeleavaldusi. Täna tapsid Iisraeli sõdurid Palestiina piiril 41 meeleavaldajat, väites, et nad kaitsesid piirirajatisi endid rünnakute eest. Vigastada sai 500 inimest. Palestiina omavalitsus kuulutas homseks välja üldstreigi Palestiina aladel ja nimetas ohvreid märtrit. Inimõigusorganisatsiooni Amnesty International. Nimeta siis oli vägede turmtuld meeleavaldajate pihta. Ta jõhkraks inimõiguste rikkumiseks. Prantsuse välisminister Rivleutriaane kutsus osapooli vaoshoitusele jadovnis Ühendriikide otsust siirdada suursaatkonda Jeruusalemma poliitiliselt pingelises õhkkonnas. Iisraeli vägede vägivalda taunisid Egiptus ja Türgi. Ankara avalduse kohaselt innustas USA oma saatkonna siirdamisega Iisraeli jõudu kasutama. Kataloonia parlament valis piirkonna presidendiks Kim Torra, kes lubas jätkata võitlust Hispaaniast lahkulöömise eest. Torra poolt hääletas 135 kohalises regionaalparlamendis 66 saadikut. 65 oli aga tema kandideerimise vastu. Neli saadikut jäi erapooletuks. Torra lubas valimisvõidu korral töötada iseseisva vabariigi loomise nimel. Ta lubas moodustada põhiseaduse assamblee Kataloonia vabariigi põhiseaduse koostamiseks ja luua riiginõukogu eksiilis eesotsas kukutatud regionaalpresidendiga tšemooni kui Kataloonia legitiimse presidendiga. Torra valimisega regionaalvalitsuse juhiks peaks lõppema Madridi eelmisel aastal kehtestatud otse võim. Sotsi visiidile saabunud Armeenia vastne peaminister Nikol passinjon kinnitas, et soovib Venemaaga süvendatud militaarkoostööd. Kohtumisel Vene riigipea Vladimir Putiniga ütles, basseini on need kaitsekoostöö Venemaaga on strateegilise tähtsusega. Armeenia jaoks on Venemaa liitlane konfliktis Aserbaidžaani vastu. Samas müüb Moskva mõlemale riigile relvi. Pacinjon valiti Armeenia peaministriks läinud nädalal pärast meeleavaldustele. Järgnenud rahumeelset revolutsiooni. Ungari ja Poola jagavad ühist positsiooni Euroopa Liidu uue eelarve suhtes ning on vastu ühise põllumajanduspoliitika fondi kärpimisele. Poola valitsusjuht Matteus Moravitski ütles ette. Ühte meelt on riigid ka Brexitiga tekkiva eelarve augu pimisel. Ungari valitsusjuhi Viktor Orbani sõnutsi põllumajanduseelarvet puutuda ei tohi. Uute fondide loomine ei saaks olla aga õigustus seniste vähendamisele, mis hästi toimib. Euroopa Liit ähvardas vähendada toetusfonde neile liikmesriikidele, kes õõnestavad justiitssüsteemi sõltumatust. See puudutab nii Poolat kui ka Ungarit, kus on võimul populistlikud Parempoolsed valitsused. Euroliit andis Poolale ega uue tähtaja lahendamaks vaidlusi justiitsreformi küsimuses. Järgmine kohtumine määrati 26.-le juunile. Ja tagasi Eestisse Valga ja Põlva haigla sünnitusosakondade lahti hoidmine maksaks vähemalt 450000 eurot aastas. Kas lisaraha tagaks turvalisuse arvatavad haiglate nõukogud tuleval esmaspäeval, Madis Hindrale lugu. Kuu aega tagasi paistis kõik päris selge. Valga ja Põlva haiglate nõukogud olid oma sõna öelnud ja otsus Valga haigla sünnitusabi esimesel juulil ja Põlva haigla oma esimesel oktoobril lõpetada oli langenud. 20. aprillil hakkasid aga haiglate poliitikute sõnumil risti minema Hoo. Selleks andis toonane tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski, kes palus haiglate nõukogusid kaaluda tõsiselt seniste otsuste ümbervaatamist. Algul näis, et ministri kirjale suurt midagi ei järgne, aga läinud nädalal hakkas peaminister Jüri Ratas rääkima valitsuse reservist ja sellest, et erakorralises olukorras ning lasteaia emade turvalisuse nimel võib valitsus haiglate tarvis lisaraha leida. Põlva haiglas vajaks sünnitusosakond 250000 ja Valga haiglas 200000 eurot aastas. Tänavu aasta lõpuni vajaks Valga 78000 eurot ja veel 35000 eurot investeeringuteks. Tõenäoliselt läheks raha vaja ka Lõuna-Eesti haiglal, milles sünnitusosakonna kahjumist loodeti põlva sünnitajate abil lahti saada. Omaette küsimus on, kas järgmisel esmaspäeval kogunevad haiglate nõukogud seda rahaga, küsivad nõukogusid. Juhtiv Mart Einasto ütleb, et nemad lähtuvad turvalisusest. Näiteks kui naistearsti haiglas pole, siis turvalisusest rääkida ei saa. Põlvas ongi juhtunud selline olukord, et ainukene oma kohapealne tohter on haigestunud ja ei naase tööle ilmselt enam kunagi selles situatsioonis justkui ainult nii-öelda ringlevatele arstidele, kellega ka praegu kokkulepet ei ole, seda teenust osutama jääda oleks ülimalt nagu kaheldav. Kaadrimured on ka Valgas, kus haigeks on jäänud günekoloog ja seetõttu peavad juba praegu osad Valgas sünnitada soovijat näiteks Tartusse minema. Valga haigla juhatuse liige Marek Seer räägib, et kui nüüd otsustatakse, et sünnitusabi Valgas peab jätkuma, seaks haigla keerulise ülesande ette. Nii nagu tervishoius üldse töötajate puudus, me tunneme täna, et meil on küünekoloogidest kõige rohkem puudus ja siis tuleb töötada selle nimel, et oleks tagatud 24, seitse günekoloogi vastuvõtt, mis teps mitte ei ole kerge. Juhul, kui haiglate nõukogud oma seniseid otsuseid tõesti muudavad ja valitsuselt lisaraha küsivad, on pall töö- ja terviseminister Riina Sikkuti käes. Tema viitas läinud nädalal riigikogus naistearstide seltsi hinnangul ei, ütles, et toetab Valga ja Põlva sünnitusosakondade sulgemist. Samas sulgemise edasilükkamise vastu ta otseselt pole. Et kohalike küsimustele vastata, ma saan aru sellest, et kui juba seni on sünnitusosakondade sulgemisega viivitatud, et noh, et nüüd see pool aastat või aasta seda edasi lükata ja puudujääk katta, ma sellest saan aru Ja kui sikuteks valitsusele ettepaneku reservist raha leida, oodatakse hinnangut rahandusministeeriumis, kes peab ütlema, kas tegemist ikka on nii erakorralise olukorraga reservi kasutada, toda, seda hinnangut me täna veel ei tea, niisiis kokkuvõttes on küll ebatõenäoline, kuid siiski võimalik, et valitsuse erakondadel õnnestub enne kevadisi valimisi väike punktivõit saada, kuid pikas perspektiivis jääb sünnitusosakondi ikkagi vähemaks. Sel suvel väikesaarte ja mandri vahelistele liinidele lisa Reiseidule vedaja Kihnu veeteed ütleb, et seadust rikkumata ei ole võimalik lisareise teha. Kohalikud omavalitsused on aga nördinud, sest otsus piirab suviste suurürituste ajal nii kohalike kui külaliste liikumist. Reene Leas jätkab. Kui varem on Kihnu, Ruhnu ja Vormsi ka laevaühendust pidav Kihnu veeteed suviste rahvarohkete ürituste ajal teinud lisareise, siis sel aastal graafikuväliseid reisijaid tuleb. Ruhnu vallavanema Jaan urvet sõnul jääb Ruhnu visiitkaardil Ruhnu Rahufestivalil osalejate arv sel suvel lisareiside puudumise tõttu poole väiksemaks. Kõikide eelmistel aastatel oleme saanud kokkuleppele, et me teeme sel ajal lisareise ja kusagil võib-olla näpista meetmed öelda riigi rahakotile liiga ei tee, eks nüüd jääb ka ära tormi tõttu ja võib-olla ka laevar mõningate väikeste rikete puhul sel aastal paraku meile vastu ei tuldud ja täiesti jäigalt Key, mis tähendab seda, et meie üritus ütleme nii külastajaskond kui esinejad on, peab vähenema poole võrra, sellepärast et lihtsalt inimesed kõik soovijad ei jõua saarele. Urmeti sõnul käib jutt paarist-kolmest edasi-tagasi reisist. Ka Kihnus arvestasid juulikuise merepeo korraldajad tihedama graafikuga, sest varasematel aastatel on lisareisid selleks nädalavahetuseks alati graafikusse saadud. Vormsi saarelt öeldi, et suvise graafiku koostamisel arvestati kohe suurema reiside vajadusega, samas peaks jääma võimalus ettenägematute juhtudel ka operatiivselt reageerida, räägib Vormsi vallasekretär Heidi Leht. Varasematel suvedel on ikkagi lisareisija tehtud ja võib-olla nüüd ka mõned siiski tehakse, aga aga iseenesest on see probleem, et, et ei ole võimalik. Sel aastal on meil ka pannud lisareisid, mis me oleme teadnud, et oleme juba kohe graafikusse ära pannud, spontaanselt juurde ma ei oska öelda, kuidas see võimalik saab olema. Kihnu veetööde juht Andres Laasma ütles, et seadust rikkumata ei ole neil võimalik lisareise teha. Me lihtsalt peame ülimalt täpselt jälgima kogu oma graafikute korraldamisega. Meeskonnatöö ja puhkeaja reeglistikku ja meeskonnatöö ja puhkereeglistik ongi see, mis seab täna kõige suuremad piirangud. Lisainimeste palkamist ei pea laevafirmaga mõistlikuks. Kulutus, mis tuleb teha selleks, et kvalifitseeritud meeskonda lisaks laiale paigutada on ebamõistlikult suur, sest et ei ole võimalik sellistel spetsiifilistele laevadel palgata suvekuuks ajutiselt peale täiendava meeskond. See meeskond peab olema võimeline sõitma aasta ringi ja omama pidevalt praktikat. Lahendusena näeb laevafirma ette, et riigihangete tingimusi tuleb muuta. Meie nägemus on lihtsalt see, et et tulevastel riigihangetel tuleb seda lihtsalt ette näha, et laevu majandatakse rohkem kui jooksvalt ühe meeskonnaga ööpäevas, mis seab tööjõuarvestusele väga ranged tingimused ja see on üsna suur, põhimõtteline otsus kogu seal väikesaarte navigatsioonitingimuste muutmiseks. Euroopa muuseumifoorumi aastakonverentsil pälvis Eesti Rahva Muuseum konkursi pea preemiatest Kenneth Hudsoni auhinna. Marii Kangur uuris muuseumi teadusdirektorilt Pille Runneli, mis auhinnaga täpsemalt tegu on? Kennet Hatson oli muuseumiaktivist, kes selle preemia koos teistega ellu kutsus ja kes just nimelt ütleme niimoodi, et ei armastanud suuri riiklikke selliseid keskseid muuseumi, kes tema arvates olid inertsed ja igavad Se Kennet Hatsoni preenimis ja siis tema mälestuseks 2010. aastal, kui ma ei eksi ellu, see vääristab just selliseid muuseume, kes on kuidagi erilised, seda on saanud ka väga väikesed muuseumid, näiteks kes on innovatiivsed, kes muudavad ühiskonna arusaama sellest, mis muuseum on mingil viisil siis ja nagu näha, siis me suutsime, Eesti Rahva muuseum ikkagi rahvusmuuseum midagi teha selleks, et olla teistmoodi, et mitte täita seda stereotüüpi natuke igavatest ja ülejäänud riigis või rahvale ülejäänud muuseumidest. Pille Runneli sõnul näitab Eesti Rahva Muuseumi edu esiteks seda, et Eesti muuseumid on tervikuna väga head. Ja teiseks seda, et kuna nomineeritud oli ka näiteks kolm Soome ja kolm Näki muuseumi, siis saab rääkida ida- ja Põhja-Euroopa esiletõusust muuseumimaastikul. Loomulikult on preemia aga ka lihtsalt suur tunnustus tehtud tööle. Hakates seda muuseumi uuendama, me teame, et Eesti Rahva muuseum on väga paljudel Eesti inimestel südames, teistel on ootused, kolmandad kahtlesid selle vajalikkuses, mis on ka täiesti mõistetav, et selle uuendamine on olnud tohutu vastutusrikas töö kõik need aastad, et just nimelt meie eesmärk oli muuseumi uuendus. Me oleme sellega muidugi poolel teel, sest maja on valmis, külalised käivad aga tegelikult peale avamist ja töö algas see, et me püüame olla inimeste keskselt mitte ainult külastaja keskse teeninduse vaid kanda hurda sellist maailmavaadet edasi. Et ilmselt see meile tõigi selle edu olla inimkeskne, kellelt Hatson ütles ka, et muuseumid peavad olema inimkesksete inimestele näha ja inimesi kõnetama, et seda me püüame. Ja nüüd on vastutus muidugi veelgi suurem, sest me peame seda jätkama. Edasine töö käibki Pille Runneli sõnul millegi väga inimkeskse suunas. Näidata kõigile nendele erinevatele gruppidele, rühmadele, inimestele, kes Eestis elavad, et ka näiteks nende endi pärand tähendab midagi enamat mitte ainult nende enda kultuurikontekstis, vaid ka laiemalt, et see ületab nii-öelda nende enda kultuurieluviisi piire ja see on nüüd muuseumile, mida vaadatakse rahvusmuuseumina päris suur väljakutse, seda on lihtsam teha väiksel muuseumile raskem suurel. Ilmast räägib sünoptik Silve Grabbi Kaiv. Eesti ilma jääb esialgu veel kujundama Põhja-Euroopa kohal püsiv, kuid juba vaikselt lagunev kõrgrõhuala. Nii ongi tänane õhtu ja eelolev öö selge või vähese pilvisusega ja sajuta. Ilmaga puhub nõrk valdavalt idakaare tuul üks kuni kuus meetrit sekundis. Õhtu on soe ning õhutemperatuur püsib 20 kraadi ümbruses hilise õhtuni. Öösel langeb aga kaheksa kuni 13 kraadi vahele. Homme päeval saab meile mõjusamaks Valgevenest Lätti kohale liikuv ja niiskemat õhku siia kandev madalrõhulohk. Ennelõunal Haavel vähese pilvisusega sajuta ilm. Pärastlõunal hakkab lõuna poolt alates taevasse lisanduma rünkpilvi, mis kohati võivad handa hoovihma ja piisava niiskuse korral võib mõni rünksajupilv ka äikesepilveks kujuneda, kuid saju ja äikese tõenäosus on suurem siiski Lõuna-Eestis. Ka tuul on homme tuntavam, puhudes idast ja kirdest kolm kuni kaheksa, pärastlõunal rannikul puhanguti 11 meetrit sekundis. Õhutemperatuur tõuseb homme päeval 22 kuni 28 kraadini, tuulele avatud rannikul paiguti 16 kraadini. Ja päevaspordiuudised võtab kokku Ragnar Kaasik. Uues maailma tenniseedetabelis 59.-ks tõusnud Kaia Kanepi võitis Rooma tenniseturniiri esimeses ringis itaallanna Camilla Rosa Othellot ja pääses edasi teise ringi. Kanepi loovutas maailma 151.-le reketile kokku vaid kolm geimi. Võitis kohtumise kuus. Üks, kuus. Kaks. Eesti esireket Anett Kontaveit tõusis maailmas oma karjääri kõrgeimale kohale, olles nüüd 26.. Kontaveit alustab Rooma turniiri täna õhtul, kui kohtub avaringis tugeva ameeriklanna maailma 16. reketi vande. Veiga paar on varem kohtunud ühe korra. Aasta tagasi toimunud kohtumises jäi neli. Kuus, kuus. Seitse vastasele alla. Kontaveit. ATP edetabelis vahetus esinumber hispaanlase Rafael Nadali asemel kerkis tippu šveitslane Roger Federer. Jürgen Zopp langes kolm kohta 138.-ks. Korvpalliliigas NBA idakonverentsi finaalseeria avakohtumine, kus Boston seltsiks võitis suurelt 108 83 Cleveland Cavaliersi. Jõujooned pandi paika juba esimesel veerandil, mille Boston võitis seisuga 36 18. Clevelandi tähtmängija LeBron James piirdus seekord vaid 15 punktiga. Enne seda oli ta käimasoleva hooaja 11. play-off mängus visanud keskmiselt 34 punkti. Endine Eesti jalgpallikoondise peatreener Magnus Pehrsson vallandati Rootsi kõrgliiga klubi Malmö peatreeneri ametist. Valitsev Rootsi meister Malmö on üheksa mängu järel kõrgliigas kogunud vaid 11 punkti. Itaalia velotuuril on täna puhkepäev, mis aitab ka Tanel Kangert til taastuda homseks sõiduks. Eile kaotas Kangert liidrile 16 minutit ja langes kokkuvõttes 36.-ks. Kangertit vaevasid eilsel etapil kõhuhädad Tanel Kangert. Eks ma taastunud puhkepäev oleks täna siis jälle samas ei kujutaks, siis ma ei kujuta ette, mis saates et õnneks poissi püsib sees, et eile peale etappi ka veel ei püsinud jook ega söök, et et eile õhtul kindlasti pihta ei hakanud, aga täna tänase päeva kõige paremini, et, et ma olen ikkagi päris päris lootusrikas juba. Chirol jääb sõita veel kaks. Tapi selline oli päevaga ja esmaspäeval, 14. mail ilusat õhtut ja kuulmiseni.