Laevatee suvekülaline. Tere päevast ja kaunist suve jätku, armsad kuulajad. Täna anne teie soovil saates meie jutud proua Astrid puuga ja tema luuletused, mida lisaks autorile esitab Härmo saar muusikate valimas Kätlin Maasik. Ja mina olen Liina Kusma. Vahest lipu näete siin meriväljal merivälja pansionaadis ringiga tagasi, te olete ka merivälja laps, siin möödusid minu kõige ilusam noor, saastab seda. Ta on meil, kui ma olin 15 aastane jah, siis oli meil juba see suvila ehitatud ümber talvemajaks ja elasime aasta ringis. Meid oli kolm tütart, isal ja käisime siit, kõik, bussid käisid päris korralikult, mina käisin kommertsgümnaasiumis tütarlaste kommerts tuli siis progümnaasium. Kaks õde olid minust nooremad, ükse lisan tilluke, alles kolme aasta. Vaatasime seda suve, see oli niisugune tore. Praegu tagasi mõtlen, et see oli nagu mingisugune muinasmaa. Meil on siin oma väike seltskond, saime siin suviti kokku, suuremal jaol olid suvilad ja nad tulid suveksi. No ütleme niimoodi, umbes 15 16 last oli meil siin, siis me kõik seda kooli lõpp kangesti ootasime ja merivälja park oli väga ilus korral. Tenniseväljak ja Olle palliplats ja, ja Kiige niisugune, mis käis kullaagrite peal niimoodi nööridega ümber, sellega oli nii põnev ennast Lepalatvadeni lõppeda. No vot ja siis, kui me siin kokku saime kõik, siis hakkasime ootama, meri läheks soojemaks, siis sai hakatud rannas veliväljal oli omal kah sild ja nüüd kui tagasi seda mõtlen, siis see oli, vahepeal on olnud nagu põrgu, kõik lõppes 14. juunil, siis lõpes, minu ilus lapsepõlv. Minu isa oli vabadusristi kavaler, ta töötas Eesti pangas ja kui see neljakümneaastane baas Ida siiski tuli, siis ta vallandati, anti talle hoopis väiksemas pangas andi kohta ja minul oli kohe mõte, et ma lähen tööle suvevaheajaks ja ma saingi kommuna, tähendab siis ta oli uni on veel. Sain sinna varustusosakonna sekretäriks ja see oli minu esimene töönädal, kui ma lõpetasin, ma mäletan, läksin hommikul laupäev, seal jälle laupäevane päev nagu tänavu aasta, et nüüd saab pühapäeval vaba päeva ja siis argiseltskonnaga jälle kokku ja niisugune hea tuju oli. Ma vist sain paar tundi tööd teha, kui pearaamatupidaja tuli minu juurde ja ütles, et ema helistas ja palus teid kohe koju sõita ja rohkem mitte midagi, muidugi maalin koledasti pabinasse. Mis nüüd juhtunud, kas maja on maha põlenud ja kui ma Pirita metsa tagant Johomaja nägin eile mängida, siis kui ma koju väravasse jõudsin, siis oli seal püssimehe sees ja ja ma mäletan, ainult, lükkasin ta eest ära ja ütlesin, et see on minu kodu. Läksin tuppa ja seal oli tohuvabohu äike. Aastane kena oli nii enesest väljas, ema, kogu aeg teda rahustas minust poolteist aastat noorem õde, see oli siis kõige kainema peaga, kes veel pakis lass lanti poolteist tundi aega ja isa istus kahe püssimehe vaheline, kirjutati varandust üles, et me müüme kõik selle maha ja saadame teile raha järgi. Aga nii muidugi ei läinud, meid viidi Raasiku jaama kahe väikese autoga, seal oli siis konvoi peal ja sohvrid ja ka sinna palju seda kraami ei kogu aeg kinnitada, et 100 kilo perekonna peale, aga meid oli viis, viidi meid siis Viimsi koolimajja, seal ootas kindral Reegi abikaasa oma tütrega ees ja siis toodi veel Viimsist üks suurema talu omanik, kes oli ka vabadusest ja viite meid siis suure veomasinaga, viidi Raasiku jaama, kus ootasid trellitatud lahkunuid. Seal oli rohkem Harjumaa talurahvast ja kõik enam-vähem kaitse liitlasesialgu pandi meid kõik kokku, mehed ja naised, aga hiljem siis paar pähe ikkagi nemad ei sobi siin koos sõita ja mehed viidi siis tagumistesse vagunitesse. Aga kui me juba jõudsime Uurali lähistele, siis need vagunid haagiti lahti ja rohkem ma oma isa ei näinud. Egiidi üles Sosva laagris ja kogu see lugu kestis 17 aastat. Sõja ajal ju kõik, mille olime kolhoosis, May ütleb Vene rahva kohta midagi halba, näiteks ma olin metsa langetamisel vene tüdruk, kes minuga sae otsas oli, see murdis oma leiva ilusti pooleks ja jagas minuga oma lõunasöögi. See oli norm välja saadetud rajoon ja nemad olid selle kõik läbi elanud ise 32. 33. aastal, ta tõstis oma lapsed ahju peale ja andis ainsa voodi, andis meile. Nii et ma ei saa midagi halba selle kohaliku inimese kohta ütelda, aga noh, kui sõda lõppes, siis läks asi kergemaks, nälga kui niisugust ei olnud, aga 47. aastal mul ema suri ja siis anti välja niisugune seadus, seal kohalik, et kes oli välja sahtmisel alaealine ja kes jäävad vanemateta, need lasti vabaks 47. aastal väikse õega lasti vabaks ja meid anti kaasa August Sootsile, kes tuli oma pojale järele, tal istunud viis aastat kinni, tema oli Kilingi-Nõmmes, tuletõrjeülem, istus viis aastat laagris ära ja tuli oma pojaks järgi, sest naine suridel ära ja komandant andis kaasa temale üle 30 lapse. Nii et meil läks terve vagunitäis ja müts maha sellises otsises tema aias kõik meie dokumendiks. Ja me saime piletid, tookord oli küllaltki liiklus hästi aktiivne ja ja igal pool sai siis ta oli pannud omale selle tuletõrjemundris selgas nööbid läikesitelegi, nii kena välja, sellega siis igal pool. Kas laste teda ilma järjekorrata ja ta sai jälle viie kamba, nii et me saime nädal aega tagasi. Ja see oli küll see oli, see oli tõesti, aga täitsa tänu temale, tulime siia siis siin muidugi. Kui vana te siis olite, kui vanade õde oli õde oli kümneaastane mina olin 22 15-le olime siis, kui meid Riia ja ma sain tööle jälle Unioni ja ei, kodus on kõik hästi, alguses olime sugulaste juures, meriväljal on meie maja kõrval isa, onu maja mis teie kodumajast saanud. Vaat kodumajaga on nüüd niisugune lugu, et seal on heauskne omanik vähemalt 10., kõik on hea, kõik heausksed olnud ja muidu oli Mae oma riigi oma, eksole, aga nüüd on ju maha ka eraldatud. Meil on antud ainult üks naeruväärne väike summa, siin on tegelikult meil on 20000 ruutmeetrit, nii et kahe miljoni, vähemalt kahe miljoni väärtuses meriväljal on praegu väga hinnas. Ja Eilandi EVP-sid siin öekesega, mul ei ole niisugust. Ma võtaksin advokaadi, läheks Lässaga kohtusse, advokaat, 2000 krooni tunnis, laste, seda vaimujõudugi jätkuks kaina üle ela, õde, õde, mul ütleb seda, mida sa ja vaata, et sa oled praegu siin, sul on soe tuba ja kõht on täis ja tal on õigus. Võib olla. Aga kui nad ikka praegu räägivad seda, et Pärvistused heastada, no siis maksab vähemalt see maa meile kinni, see on isa vabadussõja maha koos vabaduse ristiga, isa sai tüti mõisamaad ja selle müügist ostis ta merivälja krundi, nii et see ei oleks palju tahetud, kui selle tagasi saada. Ja vahest on tõesti niisugune tunne, eriti siin ma pean ütlema, et siin osa rahvast, kes on veel sellest eelmisest valitsusse jäänud, seltsimehed täitsa viskavad sulle ette, et miks sa sealt üldse tulid elusana tagasi. Inimesi on igasuguseid, ta siiski ma niimoodi ei osanud oma vanadust, kui jumal annab mulle silmanägemist natukene kududa, velje, teen oma toas Vaikset midagi, ehk loen ja, aga inimesed kurjaks ja kadedaks, vot ma ei tea, see on päris imelik. Lapsepõlvest mäletan, meil ikka vanaemad olid elus veel ja, ja vanatädisid olid. Tulid üks headus ise, ma ei tea, milles asi, miks inimesed on nii halvaks läinud üldse vist ja oma hingerahu huvides siin elus palju andeks andma ja unustama Hanne käigul tihti. Ja see ütleb, ole nüüd rahul, et temal on, väänas võidelda, mattis oma mehe maha, kapsa tal ei ole, ütleb, et mul ei ole muutnud suvilast rohtu, kiskus, aga minul on tütar ja see vahepeal, kui ma olin aasta otsa oleksid hakanud oma last, kui mind arreteeriti, mu laps on paberis sündinud. Miks te siis üldse arreteeriti? Viidi tagasi meid ja Kiirovi perest, sõlkasse sain edastapivanglasse, siis olid kõik need 30.-st lapsed olid seal üleval, vaata seda. Ma ei tea, minul on niisugune tunne, et siin oli eestlaste käsi mängus, et miks te üldse tagasi tulite, ma olin aasta otsa seal kõndinud, arreteeriti ja pandi paragrahv 82, teine see tähendab põgenemine saks rajoonist. Ühesõnaga siis, kui teed lubati siia tulla, pärast seda pandi tekki ja, ja pandi kinni ja mina ei olnud üksi, meid oli palju. Kes teist korda läks, kaua te seal patareis sisalikud? Nii et mul lapseke sündisid, mind arreteeriti novembris 48 23. detsembris, ta sündis vaatamata sellele viimast kuud rase. Ja siis aastase lapsega mees käis küll ajas seda asja, et mind lastaks sõita vabana, aga ei, ikkagi tapiga. Aga noh, sõda oli läbi, Mul sugulased tahtsid võtta last ära, ütles, et lased laps nälga surra, seal ma ütlesin ei. Nüüd on sõda läbi ja ma tea, kartuli dif seal hing ei lase mind ära surra seal praegu, seda enam, et sõda oli läbi juba laps 10 aastane, kui ma sealt tagasi aastal kaks korda kaks korda Siberis on kokku 17 aastat kosele patareid. Meenutused Siberist. Ei ole mul kodu, on pulgaks ja ootame, et pääsen kord siit. Nälg kükitab, kassitab nurgas ja vilistab erilatriit. Simise õelus, irevil hambad, kurjad, naerule kisub suu. Ei keegi jää ilmasambaks, Sabsinuski kooljaluu. Sindi juurtega lahte kisti sealt, kus kord kasvasid, sa. Ei hauaküngast ei risti ja ümber Kvaid tundmatu maa. Jäi maha kõik armas ja püha jäi noorus täis päikest. Well. Rong kihutas kaugusse üha. Ei Kumedalt saatuse kellal. On leib ammu puudumu laualt külm põue ja hingepoeg. On omastest jäänud vaid hauad. Öövaikuses palvet veel Soev. Et lõppeks kord ometi ootus, taas koidaks helendav päev. Kõik, mis mulle jäänud, on lootus et veel kord sind eestimaa näen. Täna jutuks selle teie elus ilmselt kõige raskema perioodi, jah, aga huvitav on see, et ma seda aastat üldse mitte ei kahetse tagantjärele, see oli ikka minule suur elukool, me räägime Patarei vanglast ja kunagi lapsena mäletan väike olin isaga, jalutasime mereäärsetes tänavatel ja tema ütleb korraga, et vaata, siin on üks niisugune kivimaja ja siin on kurjategijad. Lapse mõistus oli siis ikka tookord niisugune, et ei saanud nagu hästi sellest aru, et miks nad peavad olema, aga siia pannakse niisugused inimesed, kes on kurja teinud teistele või isegi tapnud ja need peavad nüüd sind selle pärast vangis olema. Ja see oli muidugi lapsele, kõik oli võõras, ei osanud ette kujutadagi, et minul tuleb elus seal olla ja ma ootasin juba oma last juba hakati uuesti neid taga ajama, mille pärast ma seda ei tea, sest Me tulime ikkagi lubadega, me ei tulnud ilma, meie elasime Kadaka teel, üks väga tore Rohalisel nimi endale Jakobson ja mina olin nii ärevil, et ootasid oma beebit ja ilusal päeval tullakse ja öeldakse mulle, et te olete arreteeritud. No see tuli täiesti ootamata, mees ütleb veel niimoodi, et ma tulen sinuga kaasa, tuli minuga kaasa, mind viidi sinna Pärnu maantee, miilitsajaoskonna peavalitsus või midagi seal kulgenud, sest ma ei osanud, ega nendele see ei meeldinud, et mees kaasas oli ja ütles, et kuidas te sealt Siberist ära tulite. Mees ütleb, et ma lähen toon selle tõendi teile ära ja läks koju ja teisele tõendi. Neile siis öeldi, et minge teie ära ja küll me saame hakkama ja ma olin seal, ma ei tea, kas paar päeva ja siis mul hakkasid valud arestikambris ja seal arestikambris ja mind viidi Tallinna keskhaiglasse sünnitusosakond ja seal olid kõik need vanad toredad arstid, huvitavad nimed. Rebane, Kukk on pildi, kõik olid mehed ja ütlesite, meie teid üldse siit välja ei lase. Ja pandi miilits sünnitusosakonna koridoris nagu praegu nendest krimi ja, ja kõige hullem oli siis see, et see käis kõik närvidele, ta kogu aeg jalutas edasi-tagasi. Nüüd tohtrid, vildikad lohutasid, ütles, et igatahes alates sekka tulla ei tohi ja õhtul õdedele mulle järgi ja me lähme protseduuridele, viisid mind sinna arstid tuppa ja seal oli mu mees valge kittel, millal sa muidugi jõuad või ei teadnud ja ta hakkas iga õhtu minu juures niimoodi käima, ikka loodist, kõrgemad instantsid käis läbi ja ikka ajas seda asja, et ma saaksin vabakslapselisi sündinud, ei oleks pidanud sündima jaanuari alguses sündis 23. detsembril ja see oli patareis, laps sündis, vend viidi ennem ära, esialgu ma olin rasedate kambris ja seal oli see 30 inimese singi, küsisite rasedate Campergastiitsis, oli palju jah, seal oli ikka neid omajagu ja seal oli hästi palju oli neid Narva venelannast, mis sellepärast, et sellel aastal tuli üks mingisugune hukas tuli välja, sihuke tobe UK-s ja seal iga väikse 10 kopika eest juba olid sa vahi all ja jääda ja teate, kui tore seltskond, see oli haritud naised ja, ja meil oli hästi lõbus, seal. Tohtrid olid seal ja õed olid ja kõik, aga kõigil oli valge kitli all ikkagi see vorm, sõjaväe vorm ja ega ma ei saa ütelda, nagu ma sinna kambrisse saini pandi, meil kohe leivaports otsa ja ainult mis oli, et seda kokkusaamist kaasaga mul enam ei olnud, seda enam ei saanud, siis enne seda ma olin eeluurimiskambris, vot seal olid kõik segamini ja tegelikult patareis on üks eraldi ehitatud tiib, mis on hiljem ehitatud ja see on poliitiliste vangide jaoks ja teised need hukastikud nagu nimetati, need olid siis aga rasedate kanderaliks ja emadekamber ka seal olnud kõik segamini ja siis oligi nii, et hakkasid jõulud tulema ja 23. õhtul sündis laps natukene vanem. Kõige toredam oli see, et mul oli lubatud poega kaasaga kanges tihke. Eks tal oli üks väga tore sõber, kes oli saanud sõjas surma ja ütles, et paneme Pauldele nimeks ja ma olin alles laua peal, kui vene-õde-ämmaemand ütleb mulle, et kaklazavioodi Ja teate, mul tuli meelde meie naabri majas, meriväljal oli naabriks Paul Sahharov, temal ei keela villavabriku direktor, aga tal oli väga ilus tenor laulu ajal, tema laulis plaadis Paul metsa nimel, ehitas sinna maja ja tabeli Väike-tütrekene Mariita ja mul tuli see laps meelde ja nimetasin selle nime ja, ja saidi ja mu laps on selle üle väga rõõmus, ütleb, et kus sa ikka niisuguse ilusa ilusa lapsega ja. No vot, ja siis hakkas siis see suur ootuste ja lootuste aeg. Iga reedel oli paki saamise päev minu taate jätnud yhtegi päevas. Tahad siis, noormees, meil oli suur vaher, tema oli 40 ja mina olin 22. Tema oli jah, oli oli, oli, oli varustaja ja väga niisugune tal vanemad olid sagedaselt pärit Dali, Sangaste kirikunõukogu esimees. Ja tema võttis üldse seda meie abielu väga tõsiselt ja ikka käis ikka neid valitsuse tegelasi ja palumas, et, et tal lasku meil vähemalt mind sõita vabalas. Lapin neile ei tuldud talle vastu midagi ja laps hakkas vastaseks saami ja nii et oligi, et ma jõululaupäev aasta pärast on jumalat segada, kes Siberisse tagasi hea tagasi ja, aga siis nii palju tuldi mulle vastu, mina ütlesid, tähendab, et kõik sinnasamasse kohta, kus olite enne? Ma ütlesin, aga mul ei ole seal enam kedagi, paljudel olid need sugulased sinna, eks ole, jah, kirjutage siis vanglaülemale, et ta teid saadaks kuskile ligemale ja nad tulid mulle vastu, saatsid mind sama oblastisse, aga teise rajooni ja see oli hoopis midagi muud, aga räägime veel enne sellest aastast seal seljas lasteaia ja see, vaat see aasta ja seda, see oli minu elu, oli üks niisugune aasta, mida ma ei kahetse, miks küll, aga teate, seal olid kõik. Neid oli umbes jah, üks, 15 või 16, mis meid oli tema, tehke nagu rasedate kambris lõps aeglases viidisin teemade kambritsele ja minu paragrahviga oli seal kolm või neli eksproua Linda lippertali oma väikse haavaga, mees oli talle major ja sellepärast emaliga kiiruseplastist, tema oli, temal põgenes ära. Maa tuli see ära jätma, sest et nad olid ammu juba abielus ja ta oli ikka ja mina olen 15 aastane, kui meetrid peeti kinni ja siis oli seal veel, olid mõned selle 80 kaebuse krohvid, eks aita kuldses ja meil oli, meil olid forssel noored, olime noored ja venelannad, ma ei unusta kunagi neid Narva venelasi. Teate, mõnel oli väga ilus lauluhääl ja siis nad õhtul laulsid. Sa oled selle valvurist ja selle väikse ukse sees on niuke luukus, antakse toitsisse, tegid seal külas nii, Paloosena peet ei tohi, ei ole ette nähtud laulda ja mina ükskord küsisin, kas mu lapsel ei tohi hällilauluga laulda? Ei tohi, ise jälgin isegi nii, ja nüüd ma kirjutasid vangistatud hällilaul täpselt oligi see oligi niimoodi ja ükskord oli niimoodi, et ma ei tea, strovi palavik millegipärast kõhuke või mis tal oli, jah, ta ei maganud terve. Käisin taga mööda kambrit ja laulsin tasakesi talle hommikul, naised ütlevad, kas sul on veel midagi sealt repertuaarist või sul nüüd välja lauldud? Teate, meil oli nagu noh, kõik olime suguste muredega jah, et kaks tükki olid tapmisparagrahvi, muidu oli emadel, oli ju see krõpskajanistia iga kahe aasta tagant poliitilised sel ajal ei käinud, meie olime suured kurjategijad. Aga nüüd pätid ja vargad, need said kõik vabaks ja need läksid siis koju kahe aasta pärast. Te ise, täiskasvanud inimesed kuidagi aetakse ju läbi ja kindlasti on see toit seal olnud väga vilets, aga kuidas te saite mu lapsed toidetud, meil oli niisugune lugu, et kui emal piima ei olnud, siis toodi meile linnapiimaköögist, lapsed nälga ei tundnud ja meil oli doktor, kes käis meil nädalas korra ikkagi ambris, doktor Lucas, see oli mingisugune ukrainlanna, väga niisugune südamlik, et iga kord mari voodi Ta seisva ütles ta käelaevas Forošinka ja vastused seal sõita on ikka õudne. No vot niisugune lugu oli ja siis sest muidu panigi, sokutas ühe teise poisikese mulle ka siis vett. Ja vaidlen, et mul jäi lihtsalt üle seda ja sõin ikka jõin kõvasti vett ja piimaga ja mure ta ära, jah. Aga noh, kaasada himulik alati pudeli viima ja oligi niisugune lugu, et ükskord see valvur, kes mulle selle paki andis ja lõppes selle piimapudeli korgi minu poole niimoodi, aga see oli üks kokku kirjutatud ajalehenutsakas ja seal oli kiri see. Ja siis ma juba teadsin pudelikorke ja meil oli täitsa kohe tore kirja vahetamata rääki kirjutas nihukese igapäevasest asjast, käisin jälle vanemate pool ja siis oli, kas oli soolaliha toodud või oli tal seal seada kohati tehtud ja külmalt ja ikka, sest ma teadsin, et ta käis selle sambastesse, siis tõi mulle niisugused pakid iga nädala reedenalis palbrid, teadsid, et seal kirjad on, ei pea, ei teadnud. Mul oli niisugune tunne, et see esimene valvur seda arvas, kuidas elad ikka ja ikka. Sest muidu võtsin selle piimapudeli vastu ja valasin kaussi ka tema lükkas selle golfi minu poole niimoodi ja siis ma mõtlesin ja võtsin selle kuskilt lendas niimoodi küll ta ikka teadlik. No ta ikka dealises seal õige inimlikkust oli seal ka küllalt, ma ei saa midagi ütelda ja minule oli siis ükskord saada kokkusaamine toova tõsis olnud, olite seal laps, oli vist pooleaastane või? Jah, nii et ta oli ikka juba päris ja mehel oli muidugi pisarad silma ja ütleb niimoodi mulle teadet, Alfiidemialalisin isa onutütar kes oli vallaline ja ta oli muidu väga niimoodi, hoidis lapsi ja ütleb, et tal riide võtaks hea meelega lapse omale, et mis sa lähed sinna Siberisse nälgima, ütlesin, tahan mehedas ja ma tean, et seal käia. Ja siis mul enam ei ole last, eks ole, ja teist korda ma olin 10 aastat ära. Me olime lapsega 10 aasta, aga abikaasa sinna järele ei tulnud. Kuulge, oligi niisugune, et ikka, aga see läks niimoodi, et tal olid vanad vanemad väga ja ta pidi nende eest hoolitsema ja lõpuks läks omal ja ta suri täitsa jala pealt ära olnud ainuke laps vanematele, tema oli ainuke laps ja kurb lugu, kurb lugu. Jah, aga midagi pole parata. Ma tundsin juba siia peale rahvast. Me läksime, olite olnud, olin olnud seal ja, ja me läksime, noored kolhoosid tariga, läksime seedrit langetama ja ta võttis oma leivakoti lahti, jagas kõik, oleks nii, nagu oleks, täitsa loomulik, meie rahvale seest väga omane ei heida, mõtlen, et kas ma selles, mida ei saa. No vot niisugune lugu oli ja see patarei tõesti, sellest ei ole mul kahju sellest aastast, kummaline küll, see ometi on ju selline aeg, kui ema tahaks vist olla, lapsega ikka magab, aga jama. Ta oli mul kõrval ju, meil olid mingisugused reformpõhjaga maha kantud voodid kuskilt haiglast ja lapse voodi oli risti seal voodi otsas. Ühesõnaga, seal oli vististi see lugu, et kuigi need paragrahvid olid inimvaenulikud täiesti teid oli ilmaasjata sinna viidud sisse vangla personal ikkagi suhtus teisse ja aga on olemas ka valvurist, oli ka niisugune, kes tegi ukse lahti ja ütles, et ega siin mingisugune kontsertsaal ei ole. Laulus veel oli väga ilus hääl, seega palusime teda laula, aga teine naisvalvur ei teinud väljagi, käis ka sealt mööda ja kuulis seda ja nii ilus oli kuulata. No mis seal siis halba on, kui ta laulab? Räägime siis sellest kümneaastasest teistkordsest Siberis. Siis oli niimoodi, ma sain assina rajooni kõige ennem, kui laps oli veel väike focus koova külalise, seal ei olnud välja saadetud eelmise rajooni inimest, see oli välja saadetud rajoon, see on aga see asi ära ja vaat see oli hoopis teinud, oli nii-öelda vabade, seal oli haiglas, oli lastekodu ja ma sain sinna tööle, esialgu kui laps oli väike, seal ei olnud, lastesõime oli kohe lasta ja peale kolme aastat alles, aga minul vedas, hakkasin jälle, noh, näete, valdad mul praegu laua peal, see oli üks niisugune töö, mis maandas ja ma hakkasin kohe seal tegema, sest lõnga lihtsalt. Aga ühel ilusal õhtul tuleb minu juurde lastekodu direktori abikaasa, mina kudusin temale niukse, sallinevad sall, tsensuur, survet, pitsiline oli ilus, olid taga. Kangesti rõõm sellele. Oli kooliõpetaja ja ütleb, et ma hakkan kahe vahetusega minema tööle, tal oli kaks last ja kolmas oli võetud laste kodusteks, poiss, 15 aastane, kassa jäestid. Tubli poiss oli ja nendel oli lehm, et tulge meile elama, et teeme niimoodi, et te tulete nagu koju maimaks Teile palka, aga et kui seal suuremat tööd me võtame lastekodust lapsi abiks ja no vot ja võtsin siis oma lapsukesed kaenlasse ja läksin sinna elama ja ma elasin nii kaua, kuni ma sain lapse lasteaeda anda mulle ainult head mälestust sellest perekonnast tuli sisemine perekond, see oli venelased. Kalu pin oli ja see mees oli ise karkudega käis, ta oli täiesti invaliid, aga tal oli lastekodu direktor ja siis Kene mul juba kõndis. Kangesti kartsin, et ära hitti jääb, aga lehk oli olemas. Esimene asi, mis oli, ma õppisin lehma lüpsmisel ja teate, kuidas, eks loom võid saada armsaks. Kui suvel läksime ikka, see oli juba siis, kui ma juba haiglas töötasin, haigla abimajandis oli heinamaad ja käisime suvel niitmas ja siis karjane ütleb nii, et kui faili rahvas tuleb sinna Ciscoloogilile jooksu nagu asja, mina lina, asja asja, ainult kord leiab meil ka, ta jookseb üle võllu. Nagu koer. Kas te olete vaadanud, kui ilusad lehmade silmad ikka olen ja sellest, et kuidas sa siis pani oma põse minu vastu ja siis ma pidin oma poole leiva ära või? See kõik oli tore ja siis see perekond oli, kuidas toitsid, see oli lihtsalt kiigutas tõesti, nad mulle palka ei maksnud ja, aga ega mul millegist puudu panin, oli see naine, tema võttis siis mari üks päev kaasa ja ütles, et ma lähen nüüd sinna lastekodulattu ja võtan talveriided seal väiksed pildikesed, jah, karvamüts ja väikene see kunstnahas kasukas pani lapse ilusti riide seal, nii et mingisugust siberi seal oli ikka väga külm, vahest oli 40 50 kraat, kuidas vastu pidasid, võttasin pastaga, seal majad olid köetud ja ise sain ka vildi 1000 sealt, jah, inimene niimoodi olude sunnil harjub väga palju ka jah, ja teiseks ikkagi oleneb nendest ka teistest karikad, mullikad selle perekonnaga ja, ja siis pärast veel, kui ma juba mari sai lasteaeda panna, siis ma läksin haiglasse tööle, mind võeti sinna tees infektariks ja siis tihti õhtul kuulen, kuidas lastekodu hobune sõidab, meie ma jääda muuseas proua lepp tusse, vennad, lõpp, see kaubamaja, vat see proua lepp, Taima lõpp oli ka seal välja saadetud ja tema ostis omale maja Siberisse ja võttis mind oma juurde lapsega järjest kindlustati tehtud ja, ja ma ütlen, et ei olnud midagi hullu seal ja siis hiljem tuli veel sinna üks Taaniel ilme, kes sünnitas seal kaksikud, sellest ma räägin teiega ja proua Lepp ütleb mulle nii, et näed, et proua Taaniel sündisid kaks väikest tüdrukut, mis me endast jätame, et tal on need lapsed seal mesilase juures ahju peale, et võtame ta maju ja võtsime, siis olime kõik koos ja vähest oli niimoodi, et ilmel oli vaja minna poodi või kuskile siis marita lapsi hoidma. Nii palju suurem juba jah, tal oli kolmeaastane, ta laulis neile pisikene linnukene. Ikka niimoodi patsutas ja panin magama. Ilme räägib praegu mulle veel seda, aga need lapsed suritele teil midagi oli kõhukestega lahti ja hakati ravima Disenteerijad ja oli tegelikult neil kutsuv põletik ja oli siis niimoodi, et ta läks nendega haiglasse, aga midagi enam ei jõutud. Üksuri hommikul, teine suri õhtul Meie kõrval elaseks lätlane, see tegi siis niisuguse kirstu, kus nad mõlemad mahtusid kõrvuti ja mul oli valge siidist leerikleit. Sellest tegin neile siis niuksed, sorry, kleid ja minu laps arvas, et nad magavad. Laulis ja ilmel on praegu kaks poega ja nendel on juba perekond ja ikka tuleb ja räägib, kuidas lihtsalt läksid, ikka unelauluga haub ja mõni mäletab ka seda. Need olid temast sündinud kuuekuused, kuue kuradi armsad lapsed. Maret ja Karin olid nende nimedel, kui teine ärkas üles, siis ajas, teisega on teada ja ilme siis tõusis öösiti vahest ülese, keetis suppi ja toitis mind rinnaga ilusti ära. Aga nii, et see kõik oli see abs seal haiglas, et nad panid vale diagnoosi ja nad üldse ei olnud niimoodi välja põdenud või kõhnaks jäänud või midagi. Käegakuusk, aga ilme kaasa tuli talle järele ja viis ta ära, tema oli suht parteilane, isegi ei lähe, sai ja, ja seal oli küll niisugune, aga näete, parteilastele tuldi isegi siis ja, ja isegi siis aasta ja minul see elu siis niimoodi seal, eks. Ja viimased vastad, siis sain Tomski linna, siis juba oli see asi kuidagi lasti lõdvemaks, nii et alguses oli meil end rajooni keeld, võisime rööni piirides liik, aga siis lubati oblastis. Ma ei mäleta, kes hakkas mulle rääkima, et kuule, et eestlased olid Tomskis ja et katsu sinna saada tööle ja ma sain sinna õde perenaiseks haiglasesid haiglasse, ma sai Tomski meditsiinilise instituudi naha- ja suguhaiguste osakonda sai nõude pesemiseks ja teate siis ma tundsin vile seitsme et ma olen inimene, kuidas minusse seal suhtuti, kuidas need professor restoran Veyra oli? Mõlemad olid juudid ja vuttagin. Beira kutsus mind oma kontorisse ja ütles niimoodi, et kui keegi saab teada, et seal olid mõned Ani sanitarid, kes oli mitukümmend aastat juba olnud vanad, kui keegi hakkab teile ütlema viskama ette, et te olete väljasaadetu, siis on minuga tegemist, keegi ei pea sellepärast midagi teile viltuvad ja tõesti mul oli seal. Ja kui ma siis sealt kasvatasin ära tulema sealt kliinikust, siis Beiras ütleb mulle niimoodi, et aga ma ei lase teid ladu üle anda, teistele otsime eestlase maitse, julgen veel kõik ära, siis oligi seal 58 keegi, hakkasime sama vabaks ja, ja siis oli niisugune lugu, et mul laps haigeks ükskord see oli aastavahetusel ja tal oli äge kõrvapõletik ja selles ehituses oli kuus kliinikut, teraapia ja kirurgia ja kõrva ja nina ja siis infektsioon ja Veera sokutas ta kohe meile sisse sinna haiglasse, ütles, et midagi, et siin on vaja ikka korralikult ravida ja tulema teda jõulupühade vahepeal oli 23. sünnib jõululaps ja tulen vaatama ja temal on viinamarjad laua peal, siberis raskel vene ja vein, marjad laua peal, ma mõtlesin, et kus need prillidega onud ei olnud, see oli meie. Ja siis meil oli juba lubatud, meil üks vanem õde läks printsile ja läks siis oma sugulaste juurde, tal jäi kahetoaline korter, otsustasid selle minule, aga siis oli juba niimoodi, et hästi paljud paika sõitsid ära ja mõtlesin, et ei, ma sinna küll ikkagi. Ma ei kahetse millegagi. Elukool oli, mis ma sealt Siberist sai, raskelt tuli see. Nojah, hind oli ka ja mul on isegi luuletust, kas on olemas käepärast ähvardame. Vahepeal on siuksed ajad, kui sa tahad nagu oma mõtteid maandada ja siis tuleb niisugune väike vaim peale. Ja siin on nüüd üks s tasahilju minevikku ootanust, et korrakski veel osa saada möödunust, sealt särad mulle vastu päikene, ma ise olen ka seal alles äikene ja ema-isa hoole alla, nii hea murestiga vaevast veel ei tea, kergi koolitee otse samm ja ihu liikmeis, nooruse juudi ära siis tundus, see on tõesti paradiis koos sõpradega nautisime siis oma ümber kõike, mis nii ilus mu kodumaja kauni aia vilus. Ei osanud me siis küll halvata Schenk rasket hinda, et meil tuleb tasuda kõrt selle eest, et õnn kõrvale käis ja et kõik loomulik ja õige näis tasahilju ukse jälle sulen. Ja oli tagasipaastule. Sest see, mis on seal teispool ust on hoopis kauge kallis mälestus ja tagasime seda iialgi ei saa, vaid enesega langes kaasas kanna. Kui kallis aaret kaugelt muinasmaalt. Mälestuse eest ma seisan pildi all, kus on mu väike sõsar ja mina tema kõrval ka alles üsna noor jääb kusagile kurku mõru, valus pisar. Me oleksime võinud nüüdki olla koos ränkraske koorem sinule jäiganud, kuid otsa lõppes sinu jõudvikasin. Sa endast jäägitult kõik suutsid anda, siis vaikis huultel viimne valu sosinal. Ma ikka uskusin, et oled tragi minust, et oleks tugevam ja visanud meist nii palju. Abi oli tookord sinust, kuid surm ei tahtnud siiski ühtki teist sust, mälestus koos minuga võib surra. Su vilets haud on kaugel mahajäetud. Ma oma aias sulle õisi murran. Pildi alla, sinule on säetud. Proua Astrid kooselu on teile andnud katsumusi, aga te olete kõigest välja tulnud ja teil on selles mõttes olnud rikas eluiga, on teie kõrval olnud inimesi, kes teist on lugu pidanud, kellele te kallis olete olnud? 30 aastat elasin Viljandis, Viljandi rahvas on väga armas ja see linn siin on väga kena ja kõik, aga siiski ikka tuli mul jälle silma ette minu merivälja kodu ja siis, kui kerkis üles terviseprobleem, et ma ei saa enam hakaga kodus, oli aed ja tuli see kõik likvideerida. Kaasa on mul surnud ja, ja mu õde ainuke, kes veel veel järgi jäi siberi seltskonnast elakad Tallinnas, nii et me saame temaga tihemini kokku ja te olete elus pidanud väga palju leina tundma. Lugesin teiega päevikute sealt ma nägin, et iga natukese aja tagant uneljatel kirjasid, te olete käinud kellelegi matustel, see oli siberi elu ja seal oli tööta vahest niimoodi, et paljudel ei tulnud pisarad silma. Ta ütles, jumal tänatud, see hing on päästetud sellest näljast ja viletsusest. Et see oli tõesti nagu mingisugune lohutus juba süüa ei olnud, ohvikul anti nendele, kes läksid tööle 300 grammi leiba, kolhoosiaidast, aga väike õeke jäi koju. Leiba ja ise võtsime siis kase tohust tuias sokk on selle nimi niisugune õudena vahepeal ja sinna sisse oli tehtud meil nõgesesupp, selle võtsime siis põldudele kaasa, leib sai jäetud ikka veel. Aga nii see asi läks ja Lillian oli tragi, sellepärast tema sidus selle viljanormi 500 vihku oli päevanorm ja tema sidus selle mina isand, selle ligidale, ehkki ma sul käsitöömeister, aga tema jälle nõela ei oskanud käes hoida. Sest et mul läheb süda pahaks, tee ära talle, nõelad oska nõela käes hoida, aga kolhoosi, kellel oli ikka kogu oma jõu, sinna jättiski sinna jättis, jah, ei, lõpptulemus oli ikka kops, nii et 45. aastal ta suri. Emakene kustus teil kaasa, ema suri 47 juulikuus, mõlemad vanemad läksid. Teil on üks väga ilus luuletus. Õhtul päike, loojus, pelg korraks puudutasin kätt, sealt oli lahkunud viimne soojus, külm oli, jumalagajätt. Ei ainsat sõna sinu huulilt. Su silmad suled pikaks ööks, ent ometi ma nagu kuulsin teid, aidaku neid õnn ja töö. Su viimsed, sõnad olid need, kui juba valmistusid minekuks ja ärge unustage koduteed. Siis kinni langes igavikuks, kui sulgus kirtsu kaas ja sina, sinna jäid kaks õde, teine alles üsna noor. Me seisime nii langetatud päi, oh võta mind, mu jumal, laulis kogur. Ema põllulilledega kaetud haud ei sinu põrmu katma, võõras muld. Vil kaugusesse väikus, meie laul loojangusse kadus päikse kohta. Mulle ei tee mälestusi lugedes ka üks niisugune mõte, et Reese noorem õde Anne, kes oli ju täiesti haige laps alguses ja tuligi sealt ära, teist korda ta ei pidanud enam minema, eks ole, ta sai Tallinna sugulaste juurde jääda, et temal oli hinge jäänud ikkagi see, mis siis Siber ja hirmus elu seal oli, aga seal oli ta emaga koos ja ta tahtis tagasi minna seda tunnet veel saama, kus ta oli koos emaga. Anne hakkas nutma, vist, kui me olime teise või kolmanda tööd siin Eestis juba tagasi. Mina küsin, et miks sa ei maga? Ma tahan ema juurde, mõtlesin, aga sa nägid end. Me matsime ema maha, ema ei ole. Ma tahan sinna tuppa, kusema oli, side ei kao mitte siis, kui üks kaob, vaid see kestab kauem. Ja emad toetavad või laua tagant oma lapsi. Nii see vist on. Teil on olnud elus liiga palju kodusid, mul on elus olnud viisaeda, kõige esimene oli muidugi minu kodumerivälja aed, siis kui ma laps olin ja kui sealt suuremat tööd sa ikka vanemad poolt ära tehtud. Aga ilus oli täika, ma neid siberi lapikesi ei loegi, sellepärast et need olid kolhoos kündis ja see oli rohkem nagu kartulimaa, ega seal lilli ei olnud, küll läks kirja saatmine lahti, siis mulle saadeti üks kargama, haiglas söötasid, saadeti seemneid ühe ümbriku sees ja mäletad, mis lilled need olid, panin need haigla õue ja teate, kuidas need tekitasid seal rõõmu, olgu ilusat ja need on astrite vill olid seal murese, nad ei lugenud seda oma koduks ja üldse Siber pani maha kartuli, mitte mitte lille ja siis pärast hiljem, kui eestlased tegid oma laiakeseid seal ja ostsin omale majakesi ja poisid kasvasid juba suureks endast olid ehitajad, siis tehti lillevedu ja siis ikka räägiti, et vatestonce nendel oli ja siis ka juba hakati eestivad vahetama seemneid seal ja siis, kui ta juba teist korda siberis on. Jah, muidugi, aga siin Eestis oli neid Eestis oli neil neli aega. Jah, kui sõnade olite, kuidas viimase aia rajasite covid ähvast pidin jääma pensionile, neil on elus mõnedki asjad hiljaks jäänud, seetõttu, et teil Siberi asjad mees olnud, aga midagi ei ole tulemata tegelikult peale ja kõigest on olnud ikka nagu mingisugune panus, sa oled selle võrra. Kuulge te olete kirjutanud oma tunnetest ja nendest mõtetest, mis teil on ühel või teisel eluhetkel tulnud ja ma pean ütlema, et üsna palju luuletusi on teil seotud ka ikkagi armastusega ja ütleks, et see nüüd päris suur armastus oleks. Kui ma teile sellest suurest armastusest räägin, siis oli palju hiljem. Ka teate, olid niisugused inimesed, kelle lähedust sa nautisid ja kellega sul oli olla hääl. Igatsus üht talveööd meenutan veel ikka see aasta itta klaasikord kargel küünlakuul. Kui õue tulin õhtul otsatumal pikal ja pilveserva tagant paistis hõbekuu. Seisatasin hanges tähistaeva all. Ja igatsus nii suur, mul täitis meelt, et kuulatades soovil palaval mas sinu samme lood. Nüüd lumme mattunud on järv ja luht ja lumehange all on lõkketuhk. Lõke, mis kord heledasti toitis ja kustus alles siis, kui hommik koitis, kuid ikka palju oli veel ta veel vahel siis sealt pika suve ühel ja hiljem ka, kui meile roolind laulis. Kõik oli selge, ilus, hea ja kaunis, neid lumehange all on lõkke tuhke. Seal suvest istusime järve kaldal terve terve suve, teil on neid inimesi, kes teist hoolivad ja see on kõige tähtsam muidugi hea, kõige tähtsam muidugi mu lapsed, meile pandi telefon sisse ja siis vahest porgandijutud. Ma ei läinud, üks jutt, rääkimata till, rõvastid, puu, oli õnn kohata siin merivälja pansionaadis, vist tohib öelda oma elu armastust ja peaaegu et võib nagu mu kaaslane tookord ütles, et see on meile kingitud aeg kuskilt kõrgemalt. Ta oli matnud oma abikaasa, kes oli paar aastat olnud päris voodihaige ja endale seal oli tal ka juba paar infarkti olnud, nii et ta tuli siiasamasse meie majja, sellest on nüüd tagasi juba üle kolme aasta. Siis oli meil niisugune lugu, et olime siin all valvelauas, meie ise oli Juta, kapten tuli sisse ja vaatan, just mina olin valvel, lauas tuleb peauksest sisse üks hästi sirge ja pikk poiss ja mina mõtlesin, et noh, küllap see nüüd ongi see kapten, siis nihuke, väike amplituud, kuidas nimetataks. Kõikuv kõnnak ütleb, et see on pärit laeva laialt ja jääb minu laua juurde ta seisma ja küsib. Vabandage, kas teie siin töötate, aga vastasin talle ka ja siis kõne nagu läks, nii et sõnadest puudu ja ma sain aru, et ta ei ole eestlane ja hakkasin rääkima siis vene keeles ja tema teeb suured silmad, ütleb, et kindlasti oskate vene keelt, ma ütlesin, et mul on kõrgem haridus Siberis 17 aastat selle ajaga võt ära ja siis kas te vahest väljas käite, mõtlesin, no käin ikka, kui ilus ilm on. Millega te tegelete, niisugune niukene, hea niisugune kerge läbisaamine meil mõne inimesega läheb see kõik niiväga kiiresti ja mitte mingisuguseid probleeme. See väike tutvus, aga kas ma võiks teid vahest kaasa kutsuda, mõtlesin, kui ilus ilm on kindlasti ja kui mul midagi teha ei ole, tema läks oma teed, siis jah ja meil vist leppisime kokku ka siis, et saame kunagi kokku, võib, ma ei mäleta täpselt, kuidas see asi oli, see oli kevad, mai keskpaik, kui ma ei eksi, nii et meie pansionaadis olid jagatud väiksed aiaplatsid ja juba seal käis töö, istutati lillekesi juurvilja ja see oli tore vaadata, siis mul tuli kah oma aiatöö meelde ja oligi siis ühel ilusal päeval lõunal läksime temaga jalutama, siia ümbrusse ümbrus väga ilusaid. Meil on üks väike parditiik ja mulle kõigepealt torkas silma, et ta oli äärmiselt viisakas tali, ukrainlane, kõik see tema, et mitte mingisugune niisugune otsene uudishimu, vaid see kõik käis siukse viisakaks jutu sees, aga noh, kui ma mõtlen, kui ta on kapten, sest tal on niisugune haridus oskab siis ta rääkis lühidalt ära. Ta oli oma abikaasaga hapnud, ütles kohe oma vanuselt on 80 kolmeaastane ja ma küsisin, kas teil lapsi Kaia ütles, et mu abikaasal oli poeg, aga see suri 40 kolmeaastaselt ära, nii et nad kedagi kedagi talle ei jäänud ja, ja siis ta ütleski, et ma ei tahtnud jääda peale oma abikaasa surma sinna korterisse üksinda, keegi siis oli talle soovitanud seda merivälja pansioni ütles, ma tulin seda vaatama ja mulle see meeldis. Ja teate, see meie, see läks kuidagi nii väga enesestmõistetavalt kiiresti, lihtsalt sa leidsid ühe vestluskaaslase, me jutt väga hästi Sofitsetama Rauli kaunist südamlik inimene, nii et kui ma oma Siberi kannatustes rääkisin, siis ta alati silmad märjad. No ja siis ma mõtlesin, et see on hea poiss, kes sellega sai nalja vahest temaga ja üldiselt Reali läksid need jalutuskäigud meil ikka suuremaks, uurisime seda ümbrust. Ja mis meil olid ühisettevõtted, kas tulid mõned kontserdid meile, meile tihti käivad siia, kas Estonia rahvast tuleb või tuli Vello Loogna oma puhkpilliorkester ja siis oli tema kindlasti ikka kohal, Alardiga kuulamas? Ei tea. Detsembri, 25. oli minu 75 aastane sünnipäev ja teate, ma ei unusta seda nägu. Ta ei pööranud pilk meie laua pealt siin, meil tehakse niimoodi kord kuus sünnipäevade õhtu ja siis on kõik need selle kuu sünnipäeva lapsed on kohal ja sealt siis palju lilledega. Mul on üks väga ilus kleit, mulle must, mis mulle sobib ja oli mul seljas, ta ei pööranud silmi meie laua peale, pärast öeldi, et ega see poiss kuskile mujale ja vaatan, vahtisin äike karedas kapis, oi päris päris suur. Teate aeg läks ruttu tunnise suvi peale ja see kõik oli nii hästi, meeldib ja ma tundsin ka, et see ei ole enam päris lihtne sõpruskord, istusime ühe pingi peal ja tema vaatab minu käsi ja ütleb ja nende kätega saagisid taigas puid. Ma ütlesin ja, ja puud saaki olen hoidnud ja palke varasetanud ja ja võtab selle käe ja silitab ja tõstab huultele suurtesse. No mis sa ikka oskad ütelda, lihtsalt see ei olnud midagi teeseldud, see tuli kõik nii loomulikult ja muidugi väga meeldiv oli seal. Ja siis ma nagu iseendale hakkasin tegema väikseid etteheiteid, et mõtle ka, vana lits oled 70. Mida sa mõtled, aga see oli niivõrd siiras sõprus ja seal ei olnud mitte midagi, mida ma oleks pidanud häbenema. Mitte midagi, paar korda ma käisin tema toas, minul on väga hea Saksamaalt toodud televiisor, temal oli mustvalge vankskord, ütlesin talle taevake. Me läksime kohe sina peale. Sa ei näegi siis värvitelekat. Aga vaatan kahjat silmade peale, see käib ja mina ütlesin, iga õhtu võid käia vaatamas. Vaata et õhtuti vaatan ja mul ei ole midagi selle vastu, kui sa tuled pääl õhtusööki, kas tund-poolteist ja siis ma niipalju kui kott, kus nii et meil olid temal ja minul olid uksed enne teoks lahte veel lukustanud üldse ja näen, et temal haua peal on piibel. Ta tegi sealt väljakirjutisi ja siis ta ütles mulle niisugused sõnad. Meid viidi kokku kõrgemalt poolt ja me peame selle üle rõõmu tundma. Aastad ei loe, kui hästi sobime ja ma olen hea meel, et ma ei ole enam, eks, no mis sa veel tahad saada? See oli nii hästi öeldud, see oli ilus suhe, teil, emal oli isegi plaan, et nüüd olete koos ja nüüd te võiksite päris omal käel hakkama saada. Ta ütleski mulle ükskord niimoodi, et mul on Tartu maantee alguses kahetoaline korralik korter, tule, näitan sulle seda remonti, teen ma ise tunneme rõõmu igapäevast, mis meile on antud. Õhtul ütleme, et see päev on meile kingitud ei saa ju kuidagi ilusamalt tahta, eks ole, ja see kõik, see ei olnud mitte mingisugune Peeldusse tuli kõik südamesse, oli lihtsalt niisugune hingepuhastus, mina leian seda, et ma jäin nagu selle ettepaneku peale mõtlema ja ütles niimoodi, et kullakene mul oli omal väga ilus, et kodu ja kõik ja siis näitasin talle, mul on video, on ka siin selle, näitasin talle oma aeda ja siis ta vahest ütles, kui ta ütles, et ja täna on nisukene sompus, näita mulle oma ilusat aeda, siis vaatasime jälle neid videosi siin ja, ja ütleb, et sellega oli palju tööd. Mõtlesin muidugi, kindlasti oli tööd arvestada sellega, et kui ma oleks tervise juures olnud, ega ma siis selleks kodust ära tulnud, et mul oli väga ilus kodu, ta tahtis selle korteri kirjutada oma sugulaste nime peale, siis rääkis enne minuga seda pakkumist ja mina nagu tegin selle maha ja mõtlesin kõik öösel ülestõusmise ja kõik, et seda peab hakkama nagu kellegiga jagama ja mõtlesime, naudime neid päevi siin, mis meil on antud. Ja siis ühel päeval ta ütles, et hea küll, ma tegin notari juures juba kinkelepinguga, korter on antud ära ja kahe päeva pärast olid. Ja see juhtus minu toas, üks korda viidi ennem veel infarkti kiirabiga ära, aga ta tuli tagasi teisel päeval ja ütles. Ah, see on niisugune väike asi, ilmaaegu nad mind viisid ikka, ta püüdis ikka ennast teha, tervemaks tegelikult lina järgi olla ja üldse tema väljanägemine tema käis õhtuti pääl õhtusööki, tegi jalutuskäiku ja üldse niisugune, tal oli hästi treenitud keha, ta nägi niisugune, iialgi oleks ütelda talle 84 aastat, no kuulge, kõige rohkem, 60, tal olid tumedad silmad kulmukaarte all, Need silmad naersid. Lõpmata ilus mees. Miks see mälestus Josoojenda teid siin need ülejäänud aedadel kindlasti oi, kindlasti ja siin ei ole midagi häbeneda, nagu venelane ütleb Lugis roosas Vägorne. Et kõike head on armastuse vallas, kas armastus nagu kardaks seda nime väga, no mis ta muuseas sõprusest oli ta oli ta enamatki elavdab kindlasti teha, ma olen tänane päevane mõtelnud seda, et igalühel niisugust kingitust ei ole ja ma olen täitsa uhke olnud selle peale inimese hing ei vanane ju vastavalt välimusele, inimese hing on hoopis midagi muud, nagu öeldakse, võta minu silmad ja vaata, tema ütles täpselt seda samuti ja üldse kõik see tema hellus ja see oli, no see oli midagi, lihtsalt ülivõrdelised ei olnudki sellist neelust kogenud. Ei, ei, üldse mitte. Ja ma pean ütlema, et ma olin kaks korda abielus olnud ja aga need olid kuidagi, ma ei tea, rohkem niukesed, asjalikud, asjalikud mehed ja nii et seda ei saa üldse võrreldav. Sa üldse, tähendab selline tunned elust oli puudu ja te saite selle ikkagi absoluutselt täpselt õige, seda ei olnud ma ennem tundnud ja ütluste vastastikune oli ta oli teil alles seal kulumata tunne, teil sees? Võib olla küll, et limiit kasutamata iialgi ei tea ju, mis meid siin kedagi elus ees ootab ja kunagi ei maksa käega lüüa ega arvata, et kui aastaid on läinud, et nüüd on siis elu läbi ja mul käis tütar suvel külasin suvel, kui teie sel suvel sõbraga ühes manni tal ennem seda kirjutanud. Ma ütlesin talle, et mul on tütar külas, et ma tahaks, et sa teda näeksid ja jätsin ukse lahti, siis marita luuletuse nimi ja marita parajasti seisis seljaga tuha poole väljas, vaatas see oli juulikuu vist, kui ma ei eksi, väga ilus ilm oli. Uks läks lahti, tema mari pöörab ennast ümber ja tõstab niimoodi käed kõrvale ja Jan tuleb kahukesest sisse, täpselt samuti. Tulevad, tellitakse vastu, võtavad ümbert kinni korda esimest korda kohtades ja mitte mingisugust eestlusel ja mari ütles, et, et see oli kõik nii iseenesestmõistetav, et mingisugust nagu häbenemistega seal ei olnud, et me olime nagu juba varemalt tuttavad niimoodi oli see teile siis tõesti üheks kingituseks mõeldud, oli see lugu? Oli küllap oli jah, ja ma pean seda väga hindama ja kes aru ei saa, siis olgu peale, see on minu isiklik asi. Ainult et kui keegi oleks mulle seda ütelnud varem, et selle, see aas ma kohtan inimest, et ega niivõrd meeldiv on olla koos, ma ei oleks riigiusk tellinud kena meenutada, siin ongi seda suurt ja see on nagu üks minu elu ilusamaid aegu selline väike kas, mille aeg-ajalt lahti tõmbad, näevad ja kõik nii ilusti, kõik särab see kõik säratastelt, nii. Saate lõpu jätsime veel ühe luuletuse, mille proua Astrid puu on kirjutanud küllap oma vanaemale, ent võib olla ka üldse vanaemadele mõeldes. Ta on ka ise vanaema ja vanaemale omast soojust ning südameheadust kiirgub temast endastki. Ränk saatus lubanuks proua Astrid puul vabalt kibestuda. Aga vähe on inimesi, kelle juures on sedavõrd hea olla, et ikka tagasi lähed. Kui sügavam, küll tema elurõõmu läte, et sellest jätkub jagamiseks nõnda paljudele mõtled ära tulles. Ja taaskord saavad su suurtest muredest väiksemad väikesed ununevad sootuks. Kindad vananen, kulus mul kirevat kindad kodusest lõngast, mis pehme ja soe. Nüüd alles mõistan ja tean nende hinda aastaid, kui möödunud, et loe aina loe. Alles on jäänud üksainus kinnas. Teise kord kaotasin kooliteel. Memmeke ammu läinud ilmast kinnas kui mälestus alles on veel. Säilitan hellalt mustri kirjas kui aastate ring. Kaugelt, kui kostaksid matusekellad, rinnuskur, rabeleks, lapse hing. Tundes nüüd ahel, et petnud, on lootus, jälle kui nukker ja kurb, on meel kadunud memme suurt südamesoojust ainsasse kindlasse. Alles jäänud veel.