Pühapäeval laulab Tallinnas Jaani kirikus Eesti rahvusmeeskoor, kontserti juhatab Andrus Siimon. Andrus Siimanni nimi ei ole koorimuusikas, uus Andrus Siimon on rahvusmeeskoorilaulja ja samaaegselt tegutseb ka dirigendina. Aga just nimelt rahvusmees kuridirigentidest tahaksingi rääkida RAMi direktori Jaak Ratassepaga, sest trammil on nüüd uued dirigendid. Käesoleval hooajal, mis oleks siis rammile juubeli järgmine hooaeg on siis tõesti rammis toimunud küllaltki suured muudatused. Võiks öelda, et suur laululaev on vahetanud oma kapteni ja esimene tüürimehe. Viimased kolm aastat. Ramm katsetas mitmeid dirigente Eestis ja koorijuhte, kes võiksid ja sooviksid tulla rammi ette. Ja nende hulgas oli ka välisdirigente. Ja kui see protsess lõppes, siis otsustas koor ühehäälselt, et kõige sobivam, kõige meeldivam ja võiks öelda. Kõige huvitavam oli Kaspars Putinit. Ta on lätlane, kes praegu tegutseb Läti Raadio koori pea diriga asetäitjana. Selline nimetus on tal. Läti Muusikaakadeemia 91. aastal ja täiendanud ennast Londonis ja kui juba vahetajate kapten, siis otsastas koor ka seda, et miks mitte võtta värsket verd ka tema abiks. Ja tema abiks sai siis 2004. aasta Eesti noorte dirigentide võistluse teise koha omanik, rammi eripreemia saanud praegune veel muusikaakadeemia üliõpilane Mihhail Kerts. Aga see ei tähenda mitte seda, et teie eelmine pikaajaline peadirigent Ants Soots oleks kuuri eest nüüd ära täielikult läinud. Ants Rootsil on terve rida nii-öelda projekte, nagu nüüd on moodne. Just täpselt loomulikult Ants Soots on olnud rammees viimased 14 aastat sellest 11 aastat peadirigendina. Ja selge on see, et ramm ei saa, nagu me tema viimasel kontserdil Leigol ütlesime. Tramme ei saa läbi ilma soodsite soodsilmarammitav. Ja loomulikult on tal no ütleme niimoodi esimese külalisdirigendi staatus ja ta viib läbi meil mitmeid väga huvitavaid programme mitme kontserdiga ja samuti jätkub tema käe all Tormise heliloomingu salvestamine. Mida tähendab koori töös see, et peadirigent on väljaspoolt koduvabariiki? Eks ta on uudne Tangoorile täiesti õudne ja vaatame, mis sellest välja tuleb. Nii töötavad väga paljud kutselised kollektiivid näiteks ERSO. Samuti töötab selliselt ka filharmoonia kammerkoor. Ja miks mittegramm? Ja meil ongi selline kokkulepe, et meie peadirigent tegutseb aktiivselt kooriga esimesel hooajal 14 nädalat, andes sellega välja kuus kuni seitse oma programmiga kontserte ja ülejäänud aja siis tegutseb kooriga Michalgelts tema juhtnööride järgi. Kui palju mahub nüüd peadirigendi kontserdikavadesse eesti muusikat? Esimesel hooajal ütleme Eima ja me oleme nimetanud ei oska seda hooaega selliselt, et et see oleks elavad heliloojad ja kaasaegne koorimuusika. Loomulikult ei puudu siin ka traditsionaalne ja klassikaline küll, kuid väga palju on just pööratud rõhku Eesti Noorte Autorite uute teoste tellimisele ja nende esitamisele, kuid samal ajal ka väljama näiteks meie uue peadirigendi kaudu. Me toome spetsiaalselt trammile kirjutatud lood kahelt inglise kaasaegselt heliloojalt Henriku popilt ja Käbin Brierselt. Ants Soots soovib oma programmis veel kord pöörduda tagasi Itaalia koorimuusika poole. Me toome kolmanda kava välja, kui selle üks põhiautoriks on, seal on juba NATO-s on meil ennegi kirjutanud. Nii et see on üks külg, teine külg on see, et meil klassikapool loomulikult esindatud ja loomulikult on esitatud ka suurvormid argestetega. Näiteks üks suur katsumus kindlasti tuleb meil olema veebruari algus, on meil planeeritud selline, nimetame teda kõlavalt multimeediaprogramm, mida enam ei ole kunagi varem teinud ja mis siis lisaks laulule peaks sisaldama siis ka heli- ja valgusefekte vastavaid seadeid ja me üritame seda teha mittetõrjet saadavates kohtades, näiteks Pärnus on ta meil ette nähtud küünis niinimetatud küünis ja Tartu sadamateatris Tallinna kohta on isegi esialgu küll pandud Estonia kontsertsaal, kuid kuna see ei ole kõige sobivam sellise programmi esitamis võib-olla et me selle kohta isegi muudame Jaak Ratassepp, kuid tihti koorimuusikahuvilised saavad siis nüüd siin, nii Tallinnas kui ka väljaspool Tallinna IGA KUU rammi kuulata või peab selle rammi kuulamise võimaluse jagama kuude vahel. Ei, ramm astub üles ka praktiliselt iga kuu ja nagu ikka traditsiooniliselt küll me anname aastas oma 50 pluss-miinus viis kontserti või esinemist ära, lisaks sellele veel lindistused ja esinemised sümfooniaorkestriga. No võib öelda, et septembris oleks Jaani kiriku orelifondi heategevuskontsert ainukeseks astumine rammil sest on ka vaja tööd teha. Näiteks RAMi hooaeg tegelikult algas juba augustis, me oleme augusti jooksul andnud juba kaheksa kontserti. Nii et nüüd tuleb aeg, kus tuleks nagu öeldakse, püssi laadida, ehk õppida uut repertuaari. Ja selleks, et siis oktoobri lõpus nimelt 20. oktoobril esmakordselt astub siis meie ette oma programmiga meie uus peadirigent. Rammi on kutsutud päris tihti ka välismaale esinema. Kuidas sellel hooajal? Ega see aeg on enam-vähem samasugune ja me loodame, et need kutsed ikka järjest rohkem tuleb neid. Aga Aram alustas siis oma väliskontsertidega juba augustis. Nimelt 19. augustil esinesime me läänemeremaade festivali raames Stockholmis Pärvalt Hallenis, kus tuli ettekandele Sibeliuse kullervoog koos Rootsi raadio sümfooniaorkestri ja maestro Esapekka Salomeniga. See oli meie uus kokkusaamine Esapekka salajane Külüheks aasta ta nimelt praegult Los Angelesi sümfooniaorkestri peadirigent ja peab ütlema, et meie jällenägemine oli mõlemalt poolt ääretult rõõmus ja me loodame väga, et sellest kokkusaamisest tuleb ka järge. Nüüd järgmine, suurem sõit, saak meil teoks seoses Eesti kultuuripäevadega Edinburghis mis leiavad aset 30.-st oktoobrist viienda novembrini. Ja seal oleks põhiliseks esinejaks, on ramm ja põhiliseks märgusõnaks Veljo Tormis ja tema looming. Ja kogu see võiks öelda sõidu niukseks. Katalüsaatoriks olnud on see, et et üks šoti parlamendiliige on suur meeskoorimuusika fänn ja ta oli nõus kutsuma või saamameeskoori esinema Parlamendi istungile ainult ühe lauluga ja see on nimelt Eesti erakondade mäng. Kevadisest hooajast on meil juba eelkokkulepped tehtud oomiaga Põhja-Rootsis nimelt Holland orkestriga, mida kaua aega peadirigendina juhatas Kristjan Järvi. Ja nüüd ta siis on soovinud meiega koos teha seal märtsi lõpus järjekordselt kuller vad. Mida tuntumaks me saame? Me loodame seda rohkem meiega ringi, sõidame.