Lääne-Viru omavalitsusliidu tegevdirektor Jaan Toomik täna arutavad Lääne-Viruvallad ehk omavalitsuste liit põlevkivi kaevandamise võimalusi ida ja Lääne piiril. See siis puudutab Rägavere, Maidla ja Sonda valda. Milline Lääne-Viru omavalitsuste seisukoht on, krabi kaevandamise laiendamisest lääne poole. See teema kerkis üles tänavu aasta esimesel poolel kevadel ja viimati oli meil omavalitsuste liidu üldkoosolek 15. juunil kus me siis informatsiooni kuulasime ära Rägavere vallavanema, jaga Sõmeru vallavanema kaasettekande sel teemal. Ja otsustasime siis Maidla ja Sonda valla Ida-Viru omavalitsuste ettepanekul toetada siis nende avaldust riigikogule ühelt poolt, teiselt poolt me otsustasime ka seda, et kutsume siis järgmisele koosolekule ehk siis tänasele üldkoosolekule keskkonnaministri Villu Reiljan, et kuulata ära siis ka ministri ja ministeeriumi poolsed seisukohad ja arvamused. Milline on omavalitsusliitude seisukoht, te olete seisukoha välja kujundanud, kuna te olete riigikogule kirja saatnud? Jah. Me saatsime riigikogule Maidla volikogu otsust tavaseisukoha ja Maida volikogu tegi siis ettepaneku. Võta riigikogus vähe tugevama arutelu ja uurimise alla kogu see põlevkivi, kaevanduslubade menetlemine keskkonnaministeeriumis ja, ja siis uurida, kuidas, kuidas menetlusprotsess on siis vastavuses Eesti riiklike strateegiliste arengu eesmärkidega pidades eelkõige silmas Est Pandivere põhjavee kaitseala ja põhja säilimise. Küsimusi seda nüüd kõrvutatud fosforiidisõjaga, mis teatavasti omal ajal lagunes Nõukogude Liidu mõjutas kirjandusele lagunemist, järsku see on liiga pateetiline. Põlevkivi fosforiit on ikkagi kaks eri asja. Nad on mõlemad maavarade, mida, mida annab kaevandada, kui on tahet ja võimalusi, et selles mõttes nad on ühtki sarnaselt esitati muidugi, kasutusotstarve on erinev. Jah. Vallad kardavad sotsiaalseid probleeme, miljööväärtuse halvenemist või keskkonnaprobleeme, saan aru, et vallad on vastu sellele tegeleda. Noh, asjaomased vallad on jah vastuseisu avaldanud, omavalitsuste liit pole veel seisukohta ametlikult kujundanud, esialgu tahame infot saada, ma arvan, et põhiline küsimus ongi olnud infopuuduses, et nii Maidla kui ka Sonda ja Rägavereomavalitsused on väga ootamatult saanud teada. Ta on tehtud kaevandusloa taotlused ministeeriumile erinevate kaeveväljade osas aga pole, pole varem ei räägitud ei ega ega seotud. Mis siis sellest nüüd juhtub ja nüüd, nagu ma aru saan, on ka väga piiratud olnud see aeg, millal omavalitsustelt tahetakse arvamusi saada. Et ma arvan, et põhiline küsimus on praegu ikkagi dialoogi puudumine ministeeriumi, ettevõtjate ja omavalitsuste vahel, et siis kui dialoog tekib ehk siis saavad ka mõned muudki aspektid selgemaks ja siis nendest ohtudest hirmudest, täpsemalt. Eestis on viis õunad, mis tegelevad põlevkivi kaevandamisega. Eesti põlevkivi on seda teinud aastakümneid. Merko kaevandatud, avaldas soovi põlevkivi kaevandama hakata. Tegelikult oli küll Kunda Nordic tsement enne ja Kunda Nordic tsement kavatsebki peatselt hakata Ubja kaevandust avama. Siis on Kiviõli keemiatööstus ja Viru Keemia Grupp. Ja kuidas te üldse suhtute sellesse põlevkivi, kui ressurss jagatakse laiali mitme firma vahel, kuigi tegemist on Eesti riigi jaoks strateegilise ressursiga või peaks seda hoidma ikkagi üks üks firma, mille aktsiad on riigi käes? Noh, see on selline kahetine asi, et ega meil pole varasemat praktikat, kuidas erafirma üldse suudab kaevandada ja samas kinni pidada erinevatest keskkonnaalastest nõuetest ja reeglitest. Et selles mõttes on tegemist täitsa uue uue olukorraga, mida Eestis pole, pole varem olnud. Aga ma arvan seda, et need ühtpidi on nüüd ju öeldud, et et põlevkivi varud hakkavad lõppema ja uute kasutuselevõtuks tuleb avada uusi kaevandusi, et et siin üks asi, mida kindlasti tuleks arutada riiklikul tasandil, on, on minu meelest see küsimus, et kas see otsus Ida-Virumaal hulk olemasolevaid kaevanduse sulgeda oli ikkagi pikas perspektiivis õige. Et noh, nagu teada on need uppunud ja neid enam kasutusele võtta ei saa. Et kas see oli, oli kõige õigem otsus olla. Seda põhjendati väga keeruliste geoloogiliste tingimustega majandusliku ebatasuvusega ka võimalike tööohutusprobleemidega keerulistes tingimustes. Nii et küllap selleks põhjus oli, aga probleem on, nagu ma aru saan, veel kord selles, et seda pole valdadele selgitatud ja kohalikele inimestele Jah, ma arvan küll, et siin on terve hulk lahendamata ja isegi mõtlen arutamata, küsimus, et alates sellest, kus kaader tuleb ja kuni kuni tõesti, selleni välja, et põhjavesi kaob ära, võib ära kaduda, eks ole, Uljaste järv, millest on juttu juttu olnud ja, ja muude muude teemadeni välja ka finantsküsimused on siin olulised, et kuidas omavalitsustele võimalikud probleemid kompenseeriti ja kas need üldse suudetakse kompenseerida. Vallad, mille territooriumil põlevkivi kaevandatakse, on Eesti rikkamad vallad praegu. Kas Rägavere vald, Sõmeru vald, kuna võib-olla kaevandus, Sõmeru valla territooriumil ja Maidla ja Sonda ei taha siis rikkaks saada? No ma julgeks ütelda, mis rikkus ja nüüd nii väga anne, kui, kui maapind on alt ära kaevatud ja sa pead siis need seal õõnespinna peal toimetama hakkama, et, et noh, öeldakse küll jah, et omavalitsus saab palju tulusid ja ta suudab investeerida, aga samas noh, ma olen nüüd Mäetaguse inimestega rääkinud, miks nad seal vald teeb väga suuri investeeringuid erinevatest teistest omavalitsustest oma oma vee ja kanalisatsioonitorustikes, mida, mida mujal ei ole, et paned toru maha ja mõne aja pärast lihtsalt olu kukub kuskile sügavustesse, tuleb uustalu panna. Tulud on suured, aga kulud on kah suured. Ma ütleks, et see pole küll rikkuse näitaja. Keskkonnaministeeriumi abiminister Olavi Tammemäe, kuidas te kommenteerite põlevkivi, kaevurite ja õlitöötlejate huvi Lääne-Virumaa piiril asuvate kaeveväljade, siis uue Kiviõli ja Sonda kaevandusvälja vastu, kas ei oleks targem kasutada siidi Neid praegu töötavaid kaevandusi põlevkivitootmiseks igasuguse uue kaevandada? Piirkonna vastutusele võtmine eeldab ikkagi küllaltki suuri investeeringuid ja ja maakera näiteks küll ei näe sellist olukorda, kus niisugusi olulisi otsuseid hakatakse tegema ilma sellise sisemaise vajaduseta, me ju teame, et kogu meie elekti energiapraktiliselt noh, ütleme 95 protsendi ulatuses täna, eks ole, me toodame selle põlevkivist, olemasolevad kaevandused on, ütleme Aastaks 2025 tõenäoliselt ammendunud, arvestades praegust kasutust, ja kuna me, me vajame põlevkivi praegusel hetkel lihtsalt selleks, et lambid põleksid ja et meie elektrit tarbiv tööstus edasi toimetaks, siis on vaja ju luua eeldused, et et selline järjepidevus ei katkeks. Nii et ma näen praegu küll pigem seda kui lihtsalt tulevikku vaatavat vajadus ja ja me võiksime põlevkivi kasutamise piiramisest hakata rääkima sel juhul, kui me oleme suutnud kasutusele võtta Ta investeerida. Aga loomulikult diseelnevalt poliitikasse kavadesse sisse kirjutada igasuguseid muid alternatiivseid energia tootmise variante. Antud juhul on seal tegemist õli tootmiseks kaevanduste avamisega. Õli hind on maailmas kõikunud väga suurtes piirides, veel 98. aastal maksis barrel naftat, kui ma õieti mäletan, vist 14 või 15 dollarit, praegu on ta 70 dollari taha ja läinud. Ja kas ühel hetkel jälle ei juhtu, et õli läheb odavamaks? Järsku on siis jälle ilmaasjata need kaevandused avatud? No ma veel kord rõhutan, et, et kui me vaatame praegu õli tootmine siin ikkagi, kui me vaatame Eesti põlevkivi ressursi kasutamist on ikkagi marginaalne võrreldes võrreldes elektritootjatega. Nii et ma nagu ei rõhuks üheselt ainult selle peale, et nüüd äkki vaadates õli tootmisega võimalik ja maailmaturu muudatusi, et siin et see kuidagimoodi meie põlevkivi tootmist oluliselt mõjutaks. Kui me ikka mahtusid, vaatame siis on ikkagi, see on ikkagi marginaalne võrreldes selle kogusega, mida me vajame lihtsalt iga-aastaselt, et elektrienergia tootmise viia on siin ikkagi selles, et tuleb hakata ikkagi tõsisemalt tööle alternatiividega ja ja seniks, kuni neid ei ole ja seniks kuni ei ole ka terviseid majanduslikult ja keskkonnakaitseliselt rakendatavaid strateegiaid ja sinna peale ehitatud arengukavasid. Sihiks veel, me lihtsalt oleme sunnitud põlevkivi kasutama sirgune, kui me tahame säilitada Eesti