Hotello verbi eelviimane ning tema parim traagiline ooper on nüüdseks olnud maailma erinevate ooperiteatrite mängukavas juba 118 aastat. Eestlased nägidotellot esimest korda 1929. aastal. Otellu jõuab rahvusvahelise koostööna Rahvusooperi Estonia lavale. Taas. Lavastaja on sedapuhku soome teatri grand Ralph lampeka kes ütles pressikonverentsil, et tema jaoks on hotello mõneti vastuoluline ja intrigeeriv ooper, mida sageli on lavastatud liialt mustvalgelt. Ühed tegelased on head, teised halvad. Ralph lompeka üritab selle loo tuua seekord vaataja, nii et mõistetaks, miks tark ja vapperotello on ühtäkki nii rumal, et ei usu oma naised ruudusesse. Miks hotello hea sõber Jaago muutub tema vihavaenlaseks ja miks te seda eemala, see kaasaegselt mõtlev naine lepib oma saatusega, kui hotello tema vastu käe tõstab. Muljetäratav on solistide koosseis. Ainuüksi Sergei lehverkuse pärast tasub ooperit minna vaatama. Ja kui sinna lisada veel hotellonabadri muisuraatse ja Sergei naida Oksana tiga Jelena sellenskajatesteemonana siis seda ooperit peab lihtsalt peab vaatama. Kahe silma vahele ei saa jätta ka omi solist Pille Lille, heli Veskust, Rauno Ilpi, Jassi Zahharovi teisigi. Rauno LP-s-i Sahharov laulavad Jaagot kahasse maailmakuulsa Sergei lihverkusega kelle kohta Rauno help ütles, et see võimalus kuulata seda meest laulmas, näha teda laval liikumas ja kuulata tema kommentaare võrdub omaette kursusega. Kui Rauno help laulab ja esmakordselt siis Sergei lehvercus on Jaagot laulnud alates 1992.-st aastast mil ta astus esimest korda selles rollis publiku ette Londoni Kopenhaagenis. Lehvercus pole selline, kes peab täpset arvet iga oma esinemise kohta. Seepärast ei osanud maestro ka öelda, kas ta on Jaagot Launud 100 või 200 korda. See polegi tema jaoks tähtis. Küll on aga talle oluline võimalus laulda Jaagud siin Eestis. Nimelt ta hindab väga kõrgelt meie laulukooli ja tunneb sellega kindlat sidet, mis on kandunud edasi põlvest põlve temani sest. Sergei lehverkuse õpetaja, JÜRI Parssofon, Aleksander Arderi õpilane. Tal on hea meel aduda, et Eestis on praegu grupp väga häid lauljaid, kellel on praktiliselt jõukohane nende häälele, vastab kogu ooperiliteratuuri. Ja siis Sahharov laulab jäägotteist korda. Ma olen seda juba üks kord oma elus teinud ja Mikk Mikiveri lavastuses väga hea start pea 10 aastat tagasi. Ja siiamaani on need asjad kõik poleplitaaris. Mis puutub tänasesse, siis on tegemist tegemist ühisprojektiga Soome Tampere ja Tallinna ühisprojektiga. Lavastaja Ralf Fantat, lavastaja, kellega ma esimest korda kokku puutuma siin on jõudnud selle tulemuseni, et kas hakkabki kõlama nii, nagu tarvis on ja nagu peab, igati väärt ettevõtmine, igati väärt lavastus ja selleks tuleb aga hea maiuspala puhul. Külaliste teha on ka valguskostüümid ja lavakujundus, valguskunstnikuks on Pille Sürje ja kunstnikuks Ralph Forstreb. Koostöös kunstnikuga palusin rääkida teatri kauaaegsel kostüümilaojuhatajal Leida Tallol. Kunstnike Ralph Forster tuli kohale 18 mai ja me proovisime ära suure ooperi, kus koor on üle 80 inimese. Proovisime ära nelja päevaga, pluss kõik solistid ja solisti, Rolli Pealt dublandid. See oli nii meeletu töö. Aga see on kõik võimalik. Läbimõeldult Ta ei ole tänu, on kõik asjad laabunud ja nii operatiivset. Nii operatiivselt, oma töös olevat kunstniku nii hästi materjali tundvat. Ja nii materjali hindavat kunstnikku näeb harva seda vapustav kogeda, et on nii operatiivne ja samal ajal nii hea maitsega. Nii hea muusika tajumisega. See on üks Soome parim tandem. Mul ei ole olnud nii töö mõttes ladusa kunstnikuga kogemust, kui on talv. Ja lavapilt on väga ilus, väga koloriidis. Ilusas tonaalsuses nagu meie härrarenteri Karmen vanasti, mida ma olen kaks korda teinud. Nii et seal on rõõm vaadata. Peale ülehomse esietenduse saab Verdi ooperit hotello kuulata vaadata veel üheksandast, 11. ja 13.-st 18. septembrini. Etendused toimuvad kõik Rocca al Mares, kurat, laps spordikeskuses.