Te teate küll, talu mängitakse tihti kohvikutes, tuletab sulle meelde Talgaberg, Aedkoplikutu. Saatejuhid Rein ja ei olegi, on sisse seadnud, et Tartu kohvikus maalingutega saadet Vaat mis, mis saadet. Tervist, teadagi mis saadet ikka sedasama saadet, mille nimi on kohvik-klubi, mille mille selles kutsungis alati kõlab sõna kohvikutund, aga see, läinud Riini klubi kasaka veenen kriimsuse, kasutasime kohvikut tund. Tere kõigile, mina olen Rein ja mina olen Jarek. Ja vot siis me nüüd istume, mõtlesime, et täna ei kutsugi kedagi endale külla, et räägime omavahel, sest viimasel ajal on olnud meedias nii palju raadio- ja telesaateid, kus on nii palju külalisi olnud ja kõik need külalised on olnud erinevate poliitiliste parteide Liikmed tülis liikmed ja neil kõigil on programm, probleemid, probleemid, meil on kõigil midagi ja sõda öelda. Ja me teine põhjus on see, et me Reinuga tükk aega saanud rääkida omavahel just ja siis me mõtlesime, et meie oleme selle pärast väga head saatekülalised iseendale, et et meil on ju see pluss, et me mõlemad oleme apoliitilised, meile täielik mölakas, ärak ei ole, aga mind on muidugi kutsutud sind jälle Rein kutsutud või on Res Publicasse kutsutud omalajal? Oma aeg oli siis, kui nad alles tulid mind reformi kutsutud, Isamaaliitu kutsutud. Aga ma ei ole jah läinud selle õnge. Arvad, et lõnga. See on tibu Vibu vibulaskmisest rääkida ei tea, mina olen, ma olen tegelikult mõelnud, et aga võib-olla peaks poliitikaga kuidagiviisi aktiivsemalt tegelema. Tantsin, vahest võtnud mõnes asjas sõna ja nii, aga aga see selleks selleks. Ja siis on meil saates täna ka muusikat. Valis muusika, Reinsest talstaat, mina valin, mõtlesin, valisin, aga ükskord valisid Rein. Ja miks ma siin valisin erinevaid laule, neile laule, kas mingi stiili järgi või i vaat just siili järgi ei valinud, kino oli siin nii nagu nii nagu süda lustis. Ühesõnaga mingis stiilitu muusikas ja, aga esimene pala on kohe mille vahendas mulle hea sõber, hea sõber Taavi Eelma. Mis on praegu tõusva tähe esituses, kelle nimi on Antoni Ante, nende Johnson, sellise, eks ole, ja Anthony on selleni Anthony koos Johnsonitega ja tema on mees, kes on füüsiliselt teel teel mehest naiseni, lehest naiseks. Sa alustad? Ta alustas, alustas kunagi mehena ja nüüd on teel ja sihtpunkt on naine tegelikult ei tea, kas on, sest ta vist olevat juba üsna kaua aega sellel teel, et äkki talle meeldibki see teel olemine. Watega ideaalsed inimesed ongi ju tegelikult niuksed, universaalset poliitikutest naistel näiteks on siht sihtpunkt, mees on, ma arvan küll, on sihuksed mehelikud, kõik sihuksed, jõulised ja naine on nõrguke, ei ole, mina olen seal küll väga õrnu inimesi kohanud ja neid nende koge vajab, nende kohta ei ole ikkagi poliitikas poliitika, palun tugev. Mitte midagi, kui Savisaar oli ka väga tugev mees, võib-olla ainult tugev naine, võib-olla timaaž on meil selline õrn, tegelikult on nad sees terasnaised. Elastik, naised, nüüd jäime lobisema, jäime lobisema, nüüd muusikat, muusikapala, et see räägib, see räägib tegelikult siis sellest, mis Antoni südames toimub, et ta räägib sellest, kuidas ta asus otsima enda südamesse headust ja rahu ja kõike ja ja leidis eest hoopiski Hitler, jah, see on väga põnev, kuulake seda, kuulake sõnu. Nonii, laseme käia. No vot, see oli niisugune tõusev täht täht nagu Antony and Johnson, siis. See on juba sihuke. Varsti tuleb muide Helsingisse aga jumala välja müüdud jumala välja müüdud siis Eestisse ka tuua sellise bändi või sellise mehe Antna tõsine püksi, sa ei tea, kas tõsine püksi või bändiga nime järgi võiks. Taavi ütles, et see täpselt aasta ringi ligimasin mehe põlve lõppmehe põlve lõhki, lihtsalt palju altareid tuli veel välja. Tartu Tartu villaste kampsunite maa ja kui mõnda villaste kampsunitega tartlast näed. Ma kaubamajast, onju, mis seal täis muide, puuvillaseid täis puuvillaseid kampsuneid, isegi mina soetasin endale ühe ilusa rohelise triipudega kampsuni sealt eile öösel. Aga Rein, ma ei ole sinuga sellest räägigi. Sinu emotsioonid, palun. Ma ei tea, kas ma üldse suudan rääkida inimesega, kes ütleb oma ruudulise kampsuni kohta, triibuline. See on. Jah, sa oled vist rohkem rohkem niisugune muusikainimene, visuaali, visuaali asjatundja. Noh ja mida sa tahad minuga rääkima, tantsisime emotsioone, kuidas, kuidas, kuidas kõike seda vastu võtsid endasse, vot tartlased kiruvad seda, vat vat vat Tartus on jah kombeks uut kaubamaja, mis on kerkinud Kesklinna kiruda, tõepoolest lätlastel on, on iga päev niisugune kohustuslik kaubamaja vihkamistund nagu George Orwelli 1994 raamatus. Ega ta ei ole jah, ilus Tigaetud ta nagu üks suur peldik, ta näeb välja nats on jah, aga iseenesest on ju väga hea, et selleks, et endale midagi osta, ei pea sõitma linna serva võiks olla ikkagi ilus koht, kus kus sooritada oma oste, mina käisin seal eile ja minu meelest ei olnud seal. See seal on muidugi kaubamaja, siis on vist pigem nende, kes seal sisse kolinud igasuguste poodide asjaga, seal ei olnud eriti valikut ja ma ei leidnudki endale mitte midagi meelepärast peale selle triibulise kampsuni, mis selgus, ruuduline, eks tekkis, see ei olnud õige ega nihukesele mehele ei tundugi olevat kerge kuskilt midagi leida. Et sulle meeldib siis või ei meeldi? Sa ütlesid, et minu meelest on kole, aga, aga noh, teda on vaja tegelikult artiin, majal ei ole viga kaetud on natukene niukseid imelikke leevendavate plaatidega. Jah, aga ma ei saa üldse aru, miks peaks väga palju emotsioon olemas, ta on ju vaja. Valik on hea ja just lõpetasin, et ei ole valik, valik selles mõttes palju poode oleks, see on ju tore, kui palju seal oli üks niisugune firmapood, kus olid armaanid ja Dolce kobarad ja siuksed ja siis käisin seal eile vaatasin, et oh vot ongi, et tohoh tonti, et mis, mis Tartusse on ka toodud siuksed firma, igasugused uhked brändid tegid ise mingi 10 aasta vanused vist vanakooli siukesed. Laojäägid tantsijaga koristasid oma seda ateljeed, leidsid mingit rämpsu ja sa oled täiesti kole oli. Midagi meelepärast sealt küll ei leidnud, aga me käisime ennem saadet, käisime Reinuga. Sõitsime McDonaldsist juhuslikult läbi, võtsime väikse keha, kinnitasid Noreini võtnud. Jah, mina, mina võtsin, mul on veel minu keha, jäi lahtiseks, täiesti kinnitamata. Minu keha on küll koos ja siis nägime, et seal see Emajõe ärikeskuse peale selle suure pläsku peale on tekkinud tekkinud huvitav sedel, nii et sinna tuleb nüüd sellel kirjas põhiliselt kõik, mis Tartus vaja. Täpselt sinna tulebki kõik Tartus vaja on kõige suurem hotell viie saaliga kobarkino see oli ja siis tuleb sinna bussijaam ja siis tuleb suurem ja avaram, mis sa, Rein arvad, kas kas oligi nii mõeldud konverentsikeskust nii, kas see oligi nii mõeldud, et, et kui seda Räskut ja bussijaama ehted igaks juhuks Tõnni ehitati üks teistest 100 meetri kaugusele, et mis sa arvad, et kas oligi plaan, et nüüd ehitame sinna tegelikult tegelikult on meil plaanis ka sinna kobarkino hotell ehitada või, või oli see niisugune kogemata juhtunud asi, et me peame nüüd kuidagi siduma kobarkino ja hotellide ja ma ei tea, ma arvan, et need on kõik. Kõik need plaanid olid, olid peidus ja on jätkuvalt ikkagi peidus. Neinar Seli-nimelise mehe väikeses kergejõustikuga aastaid treenitud peas, nende kasvõi väikegi on, aga no kael on kergejõustikuga ikka läinud tugevaks, mis ta pead kanna paksuks. Ei tugevaks paksu ja pärast seda on väga-väga sitke sell omal ajal viskas vasarat ja värki, toetab sporti praegu hoolega. Ja ma ei tea, kuidas see oli planeeritud. Ma arvan, et need asjad juhtuvad spontaanselt. Kas see on ju väga teretulnud nähtus vaiksele? Tartule jälle on Tartu ningist linn, aga selle kaubamäe kohta tahtsin ma võin öelda, et Tartu on ju üliõpilaste linn, siin on igas teises majas, on, on second hand riidekauplus ja vot näis, kuidas on võimalik neidsamu ja kui seal kõik need Armani Dolce ja Gabbana asjad olemas, suurem valik, mul üks, mul üks tuttav sai endale armaani püksid, mõtle juba jube uhked, Armani püksid. Sekund händist, ma ei suuda, sellest mõeldes on liiga keeruline on, minu meelest on see loogiline. Aga see muusikapala, mis järgmiseks valisid, räägi sellest ka. Mis ta on, tema nimi on automaniakk. Automaniakk jah, ja tema niukene vanem muusikapala, et oleks nagu vanemat ja vanemat muusikapalasid ka, kus, kus ei oleks enam tõusvad tähed vaid juba juba niimoodi ennast ajalukku sisse kirjutatud on praegu üle Eesti või noh, ütleme räägime siis Tartust teedel ei ole automaaniakaalsus, vaid on asfaldi maniakaalses asfalt võtnud maniakaalses kuju ja jahutab autosid sisse ja jalakäijaid Tartu teedel tegutsevad lõkse seavad, kes panevad mingid tarud sinna, siis ei jäta seda asfaldi kinnis on seal siukest augud, oranžid tee, koletised, mina kutsun neid velje velje purustajaterrdee parandajatest välja, purjetajate koolkond aga kuulame lugu automaniakk. Niimoodi see lugu muudkui ka kestis ja kestis, ei rääkinud millestki muust kui sellest, et et see kõik on väga automaatne, kuidas muusika haarab sind endasse ja ja sa ei saa seda peatada ja mitte midagi teha ja muud ka oled, oled. Muide, ma olen vaadanud Jarek sind selle pilguga, et teinekord muusika haarab sinuga endasse, vot see muusikapala mind ei haaranud. See sellepärast tahtsin küsida, et see ongi sinu muusika maitse siis vot see ei ole minu muusikamaitse, sest mul ei ole mingit muusikamaitset. Ei ole. Kas sa oled millegi fänn ja millegi konkreetse, mis mingi valdu, muusikavaldkonna näiteks ja mingisugust stiili fänn või? No Ma olen ikkagi, ma olen võrra, mis on, ja, ja siis ma olen. Ja siis ma olen ikkagi elektrofänn ja Monica fänn ja ei kuule, Todyczylandi seekord ei kuule ja seekord seekord ja selles elus võib-olla eelmises elus olin suur Dixilandi mees. Et minul on küll selle Fenlasega niimoodi, et see haarab mind väga hetkeks, mingi hea asi, kuskil tuleb välja, siis ma võin ikkagi paar nädalat fänn olla, aga aga üle selle mitte ja mitte üle selle mingi viie jälle kõik ja kuulata ja kõik läbi elada. Mul on paljude bändidega nii olnud, et, et kuulad. Näiteks siis, kui see näiteks selline nagu Ausoftein. Kui see tuli, see, ma ei tea, mis seal albumi nimi oli, ei mäleta, nagu Sotšamparounduse kuulus lugu peal oli. Justin paar kuud tagasi kuulasin teda jälle kõik, kõik need emotsioonid, mis poisikesepõlvest läbi elasid, on kõik need mõtted ja kõik tulid meelde, et muusika on nagu niisugune ta nagu ta nagu ajaloo tühi ajalooraamatuid selles mõttes, et sa mis sa sellel ajal läbi elada, et see koguneb sinna selle muusika peale kõik, et täidab need lehed ja sa suutsid seda uuesti läbi elada, meenutada kõike, mis oli nagu dialoogides, tegigi, emotsionaalsus, kõik, mis sel ajal oli seal hullult kihvt siukseid vanu palu mõnikord kuulata, öeldakse ükskord laskma mingeid vanu vanu sihukesi ära nii-öelda ära unusta. Palun, ma arvan, et paljud paljudel kuulajatel tuleb meelde igasugused huvitavad sündmused, mida tahaks meenutada, kui sul endal on, noh, haaraksin, tahtmine midagi öelda, et kas alati kasutad selleks muusikat, et kas, kas muusika nagu esimene esimene vahend, mis sulle pähe tuleb, mille kaudu sa ütled, kui sul midagi öelda on, ütleme seal ma ei mõtle mitte ainult sõnu, vaid ka emotsioon, ideid. Loomulikult on mulle selle ütlemisega, on nagu on, et et alati, kui nagu jutu käigus tahad midagi öelda, et siis ei ole nagu aega mõelda ja siis sa lihtsalt pead kohe ütlema. Ei pea, aga sa ikkagi ütled kohe tihti tagantjärgi ma olen sihuke perfektsionistrib, ma tahan, et ma ütlengi, ma ütlen, siis mõtlen täiuslikult seda sõna ja seda asja. Et muusikas on selle üle aega mul mõelda ja, ja ennast, seda emotsiooni nagu kuidagi kuidagi kuidagi su rohkem näiteks sümboolikat kasutada ja, ja muusikas on mulle ennast lihtsalt väljendada jah, kui jutuajamistes, aga noh eks muidugi kare näha. Aga sinu jaoks see, mida sa öelda tahad, ongi just see tekst ja see muusikaline fraas koos ja eraldi ei ole, ei käigi eraldi lahkuma. Ei mul on koos, mõlemad väljendavad ennast toetavad 11 ja ja käivad paralleelselt. Vahel Khanonis, vahel mitte, vahel Ghananis, vahel mitte. Aga jah, rajoonis. Ma ei ole üldse muusikainimene mitte üldse, aga ma olen nii palju muusikainimene, et ma tantsin, mina näiteks aeg-ajalt tunnen vajadust mingisuguseid emotsioone või mingeid tundeid ja mõtteid väljendada hoopiski tantsu või liikumise läbi. Sa käid klubis tantsimas või? Meeldib seal klubis, aga käinud, kuna sa viimati käisid. Ma käisin nüüd mingi, ütleme üks üks kuu aega tagasi, kas selleks peab olema mingi eriline mingi muusikasündmus, mingi ansambel tuleb Eestisse või, või lihtsalt mingi suvaline mingi anti Haaver mängib kuskilt täiesti selles mõttes suvaline, et selleks ei ole vaja mingit sündmust, mis mind nagu liikumas sündmused tundma, toimuvad pigem minu võtta, ma olen selle ma olen selle niukse, mida, mida omal ajal see 90.-te algul nimetati reivikultuuriks, et ma olen nagu pigem sellise tantsimise noh ütleme siis produkt sellise kultuuri või no mitte mitte selle paaris tantsimise noh, et ma ei, ma ei vaja partnerit, et ma pigem tantsin nagu iseendaga, see on niisugune rituaalne tants. Nagu esitan seda. Ma loomulikult ma tahan, et seal seal on nagu edevust ka, et ma tahan, et seda nähakse või vaadata. Aga noh, kui ma viimati kuu aega tagasi käisin, siis ma kaalusin ligi 150 kilo ja siis ma ei suutnud eriti kaua tantsida. Higistades muutunud. Aga see, et kas sulle meeldivad, kui on üritusel, on näiteks mingisugused? Ongi nagu kindla stiilimuusikapeol või, või, või ongi, meeldib sulle mingi retro kruu, kus saab lihtsalt lihtsalt üllatad, on üllatus, mis, mis muusikapala see tuleb, mis stiilist ja ega mul vist ikka päris ükskõik ei ole. Aga mingitel retro kruvima küll ei vaja selleks, või meeldivad sulle hoopis käima tõmbuda stiilipeod, kus saad endast stiilselt riidesse panna. Ja need on minu meelest komsomoli maleva maleva päritolu üritused, need mulle küll ei meeldi näiteks iseenesest maskiball, vaid karneval oleks tore asi, kui ta oleks kihvtilt läbi viidud. Aga seda vist ma ei teagi, kus on Eestis maskiballi toimunud, nüüd hakkame korraldama, hakkame korraldama. Kuulame muusikat, kuulame muusikat ja samal ajal korraldame maskiballi, teeme loo ajal ära, teeme ära. Praegu käivad Tartu tudengite sügispäevad. 2005. Sellest me rääkima väga pikalt ei hakka, sest minu arust on selle, sellest räägivad raadio kahest juba teised saated küllalt. Aga Rein? Jah, sina oled ka tudeng, olnd oled, olen lõpetanud midagi ja ma ei ole küll kunagi kasutanud. Tudeng oled ka nooruk on. Oled ka üliõpilane olnud, olen tudengile üliõpilasel. Tudeng on minu meelest selline nagu, nagu redudeerina tudeerinud tudeng on, selline retro. Kruuv on ka üliõpilane, on niisugune, noh, universaalne üliõpilane, võib midagi kaasaegset ette kujutada, tudengielu on selline spetsiifiline elust, üliõpilaselu on minu arust spetsiifilise tudengisõnaga tulevad mulle meelde niisugused korporatsioonid ja üliõpilasseltside rebaseks loos oli, kus olid üldse tudeng näiteks linnas, Tallinnas, aga sa ise elasid enne sõda Tallinnasse? Lasin ma läksingi Tallinna ühte kooli ja siis pärast läksin teise kooli ja selles suhtes elasid ennem, kui sa Tallinnasse õppima läksid, elasid koos oma vanematega või? Ei kunagi aega juba mitte. Ma olin tegelikult üsna kõrges eas, kui sa vanemakiiruseline, kuna sa olid siis kuna ma olin ja aastaarvu, kui vana sa olid, ma olin vist mingi 25. Ah nii, siis läksid alles ja ei, ma käisin mõnes koolis, pea ikka võttis veel või, või siis just hakkas võtma. Mul pea tegelikult võtab enam-vähem alla, sest nüüd alles nüüd praegu sa minu pea oleksid, sa suudaks õppida peale, läks tohutu kaua aega, et võtma hakata, võttis muidugi noh. Lapsena ja igatepidi, aga, aga sellest ma hakkasin aru saama, et milleks ühte või teist asja võiks vaja olla mulle, mulle keegi rääkis, et, et, et kui see 21 aastased tahaksid ülikooli juba minna või 22 aastaselt, mina olen 22, praegu tahaksid ülikooli minna, siis on juba hilja, lootusetult hilja. Et siis enam pea ei võta ja, ja sul ei ole mõtet enam, kui pole näiteks mingi vahe on viis aastat pole õppinud ja mina pole umbes viis-kuus aastat mitte midagi õppinud, noh välja arvatud nüüd see jahikool, kus ma üldse hakkama ei saanud ja kuidas sul läheb jahikoolis, ma ei saanud hakkama. Mul ei jää meelde need asjad ja mingi niisugune sinu nagu põhiline haridus ongi jahiharidus omandada. Põhiharidus on ikkagi see muusika, mida ma iga päev õpin ja neid kõiki neid viise, kuidas, kuidas seda huvitavamad lahendada enda jaoks. Aga mis ma tahtsin küsida, Me kaldusime teemast kõrvale, et et kas, kas, kas üliõpilased õpivad ka või, või ongi üks suur läbu ja pidu ainult? Ei mina olen näinud, mina ei ole ühtegi tudengit. Kul vabandust, väljendist tudeng jällegi, et ma ei ole kuulnud neid rääkimas kooli asjadest, võib-olla ma ei ole niisuguste tudengitega ühe laua taga istunud ja ma lihtsalt ei taha ka õlleklaasi kõrvalmehelt morjendada, aga on Kariivi? Ei, ma arvan, et need on, need on sellised. Üldiselt, kes, kes palju räägivad, on need, kes ei räägi mitte õppimisest hetkes õppimisest, räägiksid, need räägivad väga vähe, et need on, vaid ma arvan, et enamus tegelikult ikkagi viivad, enamus aega kulub. Aga mina, vot mis sa enne ütlesid, et, et peale 20 esimest eluaastat ei ole mõtet minna, mina olen sellega päris nõus, ei ole minu meelest nagu kõrghariduse omandamise hetk, õige hetk ongi siis, kui sa hakkad taipama, kuidas asjad on omavahel seotud tavalises koolis, kõike läbisegi, noh, minu meelest on see üsna skisofreeniline niisugune situatsioon, kus sul on mingi laulmine motika ja võimele laulupeole, võimlemisläheb matemaatika ja see on ikka täitsa rõve, et seal ei olegi, noh, seal on võimalik nagu endale mingisuguseid erinevaid distsipliine nad tuimalt sisse võtta ja lasta endale pähe tampida, aga et sa ei saa aru, kuidas võiks olla laulmine ja matemaatika seotud, aga tegelikult, et on ju muusika ja matemaatika väga seotud. Madis Kõiv, suur mõtleja, on öelnud, et, et see, et matemaatikutega on konverentsid ja muusikutel on kontserdid, on puhas juhus, et oleks võinud vabalt ka vastupidi minna. Bachi oli ju tegelikult väga süstematiseeritud. No vot. Ja väga, matemaatiliselt mõttes kõik mõned lood välja, et räägitakse, et seal, tema lugudes pidi üldse mingi kood olema, et sinna midagi kodeeritud sisse mingisugune mõte, elu või mingi asi, mis juhtus mingi salasõnum just nagu Da Vinci piltidelgi selle osa, mingid seal jälle raamat, aga aga vot nendel samadel põhjustel arvangi mina, et, et tasub minna ikka peale 20 esimest eluaastat just nimelt õpin, ma loodan vähemalt kolm aastat aega ennast koguda, igal juhul minu meelest. Minu meelest on ka, sinul on see kindlasti veel ka ees, kus sa, kus sa hakkad nägema, on omavahel seotud ja siis ongi just huvitav see arisinud, kui loed, hullud draama, tulid, ikka harib, ikka harib ja no ja siis, eks ta natukene oleneb raamatutest ka maid. Pill, pildiraamatuid, koomiks, vanniraamatut, võib-olla hari oleneb east. Teisel eluaastal kindlasti. Vot või need raamatu pidanud närida, saad väikestele lastele hambad teravaks. Nii et need ülikoolis tasub käia siis, kui, kui sa tunned, et sa hakkad aru saama, kuidas maailma kuidagi omavahel seotud muidugi on, kes, Marju Länik, Kristel lõpetasin, vanad on 60, ei julge mõeldagi, ei julge öelda, solvab veel. Et oleks veel ülikooli, Aned käib hoolega ja lõpetas vist juba ära ja et see on tore, on, aga kuulame nüüd mõne Marju Läniku kolleegi esitust. No niimoodi Raadio kaks ja ja laupäev ja Jarek istuvad Eesti suuruselt teises linnas korrekt Tartus. Valimistulemused olid väga vaiksed. Kelle valimistulemused meie ses mõttes, et meid ei valinud keegi või? Ei, kõik, kes neid kuulavad, teinud väga laia valiku. Aga see, see Marju Läniku kolleeg, kes praegu laulis, ohoo, milline ime on mul mulle tundub, et tema on meie saates küll, laul on sama palju kui Marju Länik. Vaata kui me alguses kogu Eesti mehi ka, kui me saate alguses rääkisime, et me ei ole nagu ühegi stiilis annid, siis kõigil võib mulje jääda, et me oleme Margeli fänni. Jah, aga vot siin tulebki tingimata rõhutada, et me ei ole mitte kunagi valinud seda aher Kelly lugu vaid pigem on valinud tema alati meid ja ütleme umbes nagu umbes nagu Savisaar kohalikel valimistel, keda ei valinud rahvas, vaid kes tundub, jätab mulje, et, et tema vallid jõuliselt rahvast. Savisaar, ma ei, ma ei tea poliitikast eriti midagi, kas Savisaar sai ka valida ise kedagi? Taloy Savisaar, karjusid narvalased kunagi? 87, aga kas te ise sai valida Savisaar või kas ta ise sai valida? Kellele langes valik vilja või iseennast? Kardan ka, et kaks, kaks võimalust on, aga noh, tema on nüüd küll üle ekspordi, väga lahe. Lahe mees, teeb, mis tahab, see on nii lahe, meelsetavat vist valis Res Publicat isegi nalja pärast. Võib-olla läks asi tõesti nii kaugele, et mul tuli siin vahepeal meelde sirvi, sirvisin Eesti Ekspressi ja siis tuli mul meelde niisugune asi, et kaheksakümnendatel vot siis ma olin muide fänn ja ma olin kohe aastaid main ansambli tooking fänn, see on niisugune New Yorgi teame, teame Smardasside point. Ja siis vot neil oli üks tore plaat, üks, millest oli ka kontsertfilm nimega Stop Making Sense ja seal oli ja seal oli igasuguseid nihukesi vahvaid lauseid kirjas nende nihukesi mõtteid, väiteid ja üks, üks peatükk nendest lausetest ja väidetest rääkis niukestest tüüpidest nagu SpaceX kosmoseinimesed ja seal on ikka lause kosmoseinimesed, seal oli igast asju nende kohta kosmoseinimesed loevad meie posti, kosmoseinimesed arvavad, et vabrikud on muusikainstrumendid, iga laule kaheksast hommikul viieni, õhtul nädalavahetusel muusikat ei ole. Ja siis oli seal oli seal ka niisugune lause, et kosmoseinimesed arvavad, et et reklaamid on uudised ja uudised, reklaamid. Nad vaatavad. Neil neil jäi niisugune mulje, et nagu reklaame esitatakse nii hoogsalt intensiivselt, need jooned peavad olema uudised. Ja kui soovitatakse inimestele midagi osta, siis tehakse kindlasti siukse tuima näoga, nagu ikka. Ja siis ma vaatasingi Ekspressis oli üks tore reklaam. Siin on Elke auto, reklaamib Lexust. Siin on Lexuse näide, on vägeva auto. Härrase sai nõuo. Et siin on slõugan, on loosung, on usaldus, on kõige tähtsam nii äris kui igapäevaelu, siis on siin kaks niisugust natukene. Ebausaldusväärset noormeest, kaks meest, kes vaatavad teineteisele otsa nihukese näoga, et nad Ladin või päris kindlad olla, et nad ikkagi 11 usaldavad, aga tegelikult Lexus on, keeran sulle näoga otsa. Et Lexus on nii kallis, kaupelt, seda saabki ainult usaldusega müüa. Mis sa arvad, kas, kas selle reklaami peale üldse hakatakse seda Lexust ostma? Ma arvan, nende hullult pensioni, pensionäride, Elke auto ukse veel rivis prillidega peksavad. Praegu on kampaania selle liisingu peale Lexus eiei olevat. Nad ütlevad, nad nägid Ekspressis reklaami, et praegu on kampaania, saab odavalt ja nad rämpslevad seal ukse juures juba mitu tundi enne ava võitsime hanke väiksemad. Aga, aga tegelikult on see natuke nagu uudis ka, sest vaata, Lexus on meil niisugune, naersin, iga lehekülje peal on Lexus siin Ekspressis ei söö teise lehekülje peal ka teine mudel. Ja see on ju meil niisugune hübriid, öko, öko, hübriid, Arilt hübriid. Ja mis siis nagu võtab vähe kütust ja ja tagaistme all on tal niisugune väikene alajaam, mis tohutult särtsudest toodab elektrit. Ja seda sellega on väga kasulik sõita. Kahju muidugi, minule ei meeldi see, et keskkonnasäästlikkus on niukene kallis asi või kallis asi. Ei, no aga see peabki olema kallis, rikas inimene, surivoodil võib öelda, et mina sõitsin Lexus RX kolme. Mina seda paska kokku ei keeranud, mille sisse ma praegu upun, aga, aga niimoodi ma tahtsin usalduse kohta küsida järk, millest on ka selles huvitavas reklaam uudises juttu. Kas sina usaldad mind? Jah, ma olen, ma olen sulle võlgu kord, ma lihtsalt usaldan sind nii praegugi vist ma ei olegi veel praegugi. Usaldades mind, läheksid sa minuga koos luurele vot sellest kunagi aru, mis kuradi luureluurel käia, ühise luure on, et sa lähed jahile või mingit luurejahti tegema, mingi hirve tapma ma ei pea, ka mina olen küll selle välja sellele mõelnud, et kus sa üldse tuleb, et luurele minek, see on nii naljakas. Sa luurad, et ma usaldan seal mingi niisugune nagu KGB ajaline aegne väljend, et me oleme koos luurele. Et ma usaldan sind sedavõrd, et ma oleksin valmis sinuga koos kellegi kolmanda inimese järgi nuhkima ja luure usaldusväärne või kes on? Meid ei usalda, muidugi ei usalda, ja õieti teeb, sest me luure mäda ja öeldi, et see on selline veider väljend. Sulle siis ei meeldi luurata? Vot ma olen, mulle väga meeldib luurata, oleneb, oleneb, mida sa tõesti nuhid kellelegi järgi. Mulle meeldib nuhkida kellelegi järgi, näiteks ma ei ole ka kunagi olnud oma tüdruksõpradele nii armukade, et ma nüüd pean nuhkima. Kuigi on juhtunud Reinuga lähevad nad Reinuga, lähevad aga võlgu antud raha. Aga kui sa mind usaldab ja ei soovi minuga kellelegi kolmanda inimese järgi luurata, siis kuhu sa minuga läheksid, kuidas minuga luurele läheks, kuhu sa läheksid minema? Kuhu ma läheksin, ma ei tea, kuhu sa läheksid selle suure usaldusega, mis on su südames minu vastu, kuhu sa minuga koos oleksid valmis minema oma naise juurde, näiteks kui mul see oleks, aga sa oled nõus seda vaata omaenda naisega, näiteks Rein, minu naine ja mina lähme puhkusele, siis boksaldaks selleks usalduse värke, siis teaksite, kui ise lähed näiteks vahepeal korra joogi järgist, tead, et seal toas midagi ei toimu, mis mulle ei meeldi, aga tead, meeskonnatöö koolitustel on niisugune füüsiline number, kus usaldusnumber usaldas number kus üks inimene seisab seljaga ja teine tema tiimikaaslane tema selja taga, ja siis see, kes seljaga seltsi, siis koolitaja märguande peale laseb ennast niimoodi sellili kukkuma, kui ta laseb ennast täiesti lõdvaks ja ta peab eeldama, et tema meeskonna kaaslane ta kinni püüab. Kukalt veriseks vastu maad vaid, vaid et tema tiimikaaslane püüab ta kinni. Kas sa seda oled nõus minuga tegema, sina seisad nagu seljaga minu poole ja siis minu arust see ei ole nagu usalduse või midagi, siis on, kas teisel on käkikeeramist? Heidy Purga ütleb Läks Jarek laseb ennast tao kukkuda. Usud sa, et ma püüan su kinni või ma hüppan eest ära ja naeran, kui sa oled verise kukla maas? Kuratooriumi tujus võib-olla on sul mingi mingi niisugune ongi niisugune keeramise tuju ja siis sa lased pärast korjama minu ajutükikesi kahekesi usaldusväärselt põranda pealt ülesse. Väga kahju. Nüüd tuli välja, et siiski mitte, ütlen, oleneb tujust, muidugi ma usaldan sind, Rein, me teeme koos seda saadet, ma ei saaks mingi Mäkuga, keda ma ei usalda, saadet koos teha, kust kurat seda teab, mida ta hea küll vaidlen laulu laulu ajal. Lude ärgaks eetris Tartust ja kohvikust, maailm muidugi, pulli pärast võiks seda mõnikord teha näiteks kuskil mujal linnas. Me eelmine kord tegime pulli pärast seda Vanemuise kontserdimajas. Jõle pull oli. Loeb ikkagi Need, kes seda saadet teevad, mis me täna teada saime üldse saates, täna saime minu arust teada seda et sõprus on lahe asi, kui 11 usaldada, siis saab raadiosaateid, teha seda. Ja siis saime veel täna saates teada seda, et järekist kahjuks ei saagi jahimeest, jahikool jääb pooleli, ei, minust saab jahimees, sala salakäik, aga kogu rahvas lootis, et sinust saab jahimees. Minust saab jahimees, kes hakkab meid kaitsma marutõbiste taksikoerte eest. Ja ebakindel mees, lubage mingeid asju, mis on nagu viiruslik lõpetaja neid asja ära, nii räägi edasi. Räim. Viirusel rändlindu taksikoerte eest rääkisime, et sa jääd hoopis muusika juurde, et ei hakka marutaudi hävitama, jah, ja hakata meid hoopiski jätkuvalt kaitsma, kuuldi tõuda, jäägi üledoosi eest võtta siis natukene. Nende nende müügiruumi on ka, keegi peab sedagi tegema. Jah, eks see on ka omamoodi taud. Hiphop ja sina arvatavasti lähevad veel mõnda ülikooli ja vanus on sul ju selleks? Vanus on sul selleks paras, jah, aga enne enne igale poole minekut sina neid loomi tapma ja, ja hipopi tegema tuleb teha üks söök. Näeb niisama lihtne. See on üksteise mõistmine meestel, aga järgmine kord. Me kindlasti kutsume kellelegi külla, sest et huvitavad inimesed, nagu me oleme, on huvitavad ka teised inimesed on ja järgmine kord on meil teatavasti külaskaks kunstniku. Aga sellest järgmine saade, kunstnikud on populaarkunstnikud, nimesid veel ei nimeta, aga, aga järgmine saade tõotab väga huvitav tulla. Aga mitte, et see oleks ebahuvitav olnud, aga nüüd siis head isu ja eestlane ei ütle seda muidugi nagu me oleme ikka öelnud. Eestlane ütleb jätku leivale, sest isu eriti hea olnud. Aga seda leiba napib. Mina ei olegi võib-olla eestlane. Poolakas, nägemist.