Täna-homme on Tartus koos hulgaliselt spetsialiste, et arutada, kuidas organiseerida paremini mitmesugust rahvusvahelist koostööd. Konverentsi korraldas Peipsi koostöökeskus, mis omab juba aastatepikkusi kogemusi Piiriäärsete naabrite koostöö korraldamisel. Samas on selline ühistegevus hakanud laienema ning haarab enda alla juba erinevaid riike, rääkis keskuse arendusdirektor Sille Talvet. No tegelikult ongi juba päris ammu Peipsi koostöö keskuse ei arenda ainult koostööd Venemaaga Peipsi järve grupiirnevatel aladel vaid on juba ammu jõudnud uude, nii-öelda dimensiooni ja teinud koostööd juba päris paljude Euroopa Liidu riikidega, sealhulgas loomulikult Läti, Leedu, Soome, Saksa maa, Rootsi ja ka Itaaliaga on olnud ühendusi samas ka väljaspool Euroopa liitu teiste maadega, kes läks, siis on Moldova ja Ukraina on Albaania, on kõrgistan ja Kasahstan, aga kuhu me tahame jõuda, on näidata just neid võimalusi, mis on jõuda niukestest väiksematest projektidest, piiriülest suurt temateni, samas minna nagu rahvusvahelise tasandile, aga mitte unustades seda, et ikkagist tegelete kohalike huvidega, sealjuures. Millistes valdkondades koostöö iseäranis arenema peaks, millistest valdkondadest rääkides? Päris tihti ongi küsitud, et mis on siis prioriteetsed valdkonnad. Tegelikult me ei saa öelda, et olemas prioriteetne valdkond ei ole prioriteetne valdkond, ainuüksi kultuuriline koostöö ega ainuüksi teadus koostega ainuüksi arengutest kooste tegelikult prioriteet. Nüüd on see, et koostu tekiks, tekkis piiriülene koostöö, tekiks rahvusvaheline koostöö, et lahendataks probleeme ühiselt. Nii et kui te küsite, mis on prioriteedid, siis prioriteediks on koostöö, aga me siin koostöö prioriteetide juures kontsentreerume pigem antud hetkel Sis kultuurilisele koostööle arendus koostööle, teadusprojektide koostööle. Kuidas nüüd teie hinnangul Eestis selline koostöö praeguseks hetkeks arenenud on? Ta areneb kogu aeg edasi tulenevalt sellest, et Eesti on ühinenud Euroopa Liiduga muutunud väga atraktiivseks teistele Euroopa Liidu maadele ja tahavad, et Eesti oleks partneriks päris mitmete algatuste juures. Samas on meie unikaalne koht. Me oleme ikkagist Euroopa piiriala ja meil on piir Venemaaga, mis on omakorda väga tähtis. Ja seetõttu on juba praegu mindud üle niukestest väiksematest koostöö, pri, ektidest, suurtemateni, kus on kaasatud väga mitmed riigid. Probleemiks ongi vahepeal see, et kui on, tegeletakse väga mitme riigipoolse koostööga, siis unustatakse ära, et seal peab tulema mingisugune ühishuvi välja ja ühisväljund välja ja siis meiega püüamegi sellega töötada, et selle ühisväljundini jõutakse. Koostöö on olnud koostöö enda pärast ja tegelikult on probleemiks see, et tehakse koostööd sellepärast, et saadad näiteks rahalisi vahendeid ja rahalisi vahendeid on kergem saada koostööd. Siis tehtakse asja, mis tegelikult. Ta edendab ainult kohalikku arengut, aga unustab ära selle üldise huvi, mis peaks Euroopa tasandil siiski nagu välja tulema. Probleeme on ka Eesti valitsuse rahvusvahelise koostööpoliitikas, lisas välispoliitika spetsialist professor Andres Kasekampi Eesti välispoliitika instituudist. No ma arvan, et Eesti valitsusele on see tahe olemas, midagi teha, ka vahendid ei ole eraldatud, eriti selle jaoks, kui vaadata, mis need Euroopa Liidu üldised suunised on rahvusvahelise koostöö eriti arengukoostöö jaoks, siis Eesti jääb sellest kaugele maha, välisministeerium on muidugi sellest aru saanud, mis oleks vaja teha ja muidugi Ukraina, Gruusia, Moldova Valgevene suunas on on tahe midagi ära teha küll, aga siiamaani on see tegevus olnud selline küllaltki tagasihoidlik vahendeid rahalised aga sellised praktilised asjad ka, nagu näiteks, kui me soovime koostööd teha ukrainlastega grusiinidega Kesk-Aasia inimestega siis näiteks, kui me tahame korraldada mingi seminari, koolituse nii edasi, siis nende inimeste siiatoomine on jube keeruline, et nende viisa muretsemine, tähendab nad peavad esiteks jõudma ühe eesti saatkonna juurde, et seda viisat taodelda ja neis riikides pole Eesti saatkonda, nii et võib-olla see esimene eesmärk ja see ei ole võib-olla laenud. Niimoodi koostöö sööbki olla ka äriline koostöö. Et kus need kaugelt, keda me tahame siia meelitada, kuidas nad üldse siia jõuavad. Esimene asi oleks vist leida vahendid, et avada mõned saatkonnad kriitilistes piirkondades, et inimesed saaksid ikka siia tulla. Saatkondi üks konverents rajada muidugi ei suuda, kuid praktilised väljundid on ka Tartu üritusel. Neist räägib Sille Talvet. Praktiliseks väljundiks on ja minu arvates nad on tõesti väga head peaksid olema siis mitmete uute koostööprojektide kuna siin on koos väga mitmete erialade spetsialistid ja kellel on alati olemas ka väga head ideed uuteks algatusteks, nii kultuuri kui keskkonna kui arenduskoostöö vallas ja praegusel hetkel ongi, et kui need inimesed kokku tuua, siis tuleksid uued koostööprojektid, mis leiaksid rahastust nii Euroopa Liidu muudest fondidest see oleks siis esiteks ja teiseks oleks see, et siit läbi selle foorumi palutakse osalejatel ühineda andmebaasiga, mis peaks andma siis väljundi, kus organisatsioonidel on võimalik siseneda sinna andmebaasi ja saada Aliagnot informatsiooni, mis siis tähendab, et missugused organisatsioonid, missuguses riigis, missugusel teema oleksid huvitatud koostööst just leida see osa, kus on kas probleemi tühised või huvi tühised ja kus on tegelikult ka kogemused olemas. Andmebaasi esialgne versioon võib valmis saada juba kuu aja pärast Toomas Kelt päeva südamele.