Tähelepanu tähelepanu. Väga tähele pannud. Memoturniir. Memoturniir. Tere jälle kõikidele memoturniiri sõpradele. Meie koosseis on täna Marju Kõivupuu, Mart Juur, Ivo Linna ja Jüri Aarma ja mängujuhi rollis Tarmo Tiisler. Tänase mängu parima küsimuse eest saab auhinnaks küsija kirjastuses Varrak ilmunud raamatu Eesti imetajad. Tavapäraselt on esimene küsimus meil heliküsimus ja te kuulete üht võõrkeelset rahvalaulu. Mis keeles lauldi, mina olen siis seal oli ka toona? Oli see nii ka on, aasta oli, eks ole juttu, mõned sõnad olid tuttavat Undobet, slaavi tüvi, samas selline natuke ungaripärane muusika. Aga kuidas oleksin mustlane või roomad, Balkani mustlaste võib olla väga palju slaavi tüvesid sees. Rumeeniat ka, mõtlesin korra ja Tšehhi Slovakkiale. Me kuulsime laulu, slovaki keeles. Margus Pae nõmmelt küsib. Nõukogude võim muutis paljudes Eesti linnades mitmed ajaloolised tänava nimed ja asendas need punavõimule sobivamatega. Samas on Tallinnas teada ka vähemalt üks vastupidine juhtum, kus Eesti vabariigiaegne tänava nimetus, mis oleks igati sobinud Nõukogude võimule asendati millegi sootuks neutraalsem, aga nimevahetus viidi läbi alles 1960. aastal Ajal, mil mõisteti senise tänava nime tegelikku tagamaad. Millisest Tallinna tänavast on jutt? Eestiaegne nimi Vabaduse puiestee oli, eks ole, võidu tänav. Kuulge, äkki otsiks väga nõukogude aegset tänava nime võiduv, mis veel, revolutsioon revolutsiooni, kas mingisuguse sõjatehnikaga ei ole mingeid tänavaid kuskil? See oli ühe organisatsiooni nime järgi pandud tänava. Pioneerid olid olemas, kes? Nokot, noorkotkad, vabadussõjalased, keda me kõike saame nimetada Enn Loudis. Ka need on, need oleks rajalt maha võetud, tundud kõik oleks maha võetud. Partisani saaksid partisanid. Tegemist oli pioneeri tänavaga nõmmel. Pioneeri tänav nimetati ümber Vääna tänavaks, kuivõrd pioneeri nimetuse sai tänav seal paiknenud Eesti kaitseväe pioneeripataljoni auks aastal 1927, seda valvsust. Küsimus Rein Laumetsalt Kehra külast. John Fitzgerald Kennedy külastas 1939. aasta maist Tallinna. Ta oli siis 22 aastane Harvardi Ülikooli tudeng kus ööbis Kennedy Tallinnas. Kas ta ööbinud mitte selles praeguses linnavalitsuse majas, see oli, kas oli mingeid võõrastemaja või olid mingit külalist. Kennedy ööbis praeguses Tallinna linnavalitsuse hoones Vabaduse väljak seitse, kus tollal asus USA saadiku Eestis ja Lätis Jon uue Aili residents. Kennedy jõudis Tallinna lennujaama 22. mail 39. aastal Poola lennukiga ja lahkus Eestist 24. mail läbi Narva piiripunkti. Huvitav fakt on see, et sel päeval läbis Narva piiripunkti vaid kaks reisijat tema ja Nõukogude diplomaatiline kuller Alexandra. Haarama. Järgmise küsimuse saatis meile Ivarsak. Millise riigi kõrge autasu on pälvinud nii Leonid Brežnev kui ka Mart Laar. Brežnev sai ordeni 1976. aastal ja Laar 2009. aastal. Nad on näiteks võinud saada Inglismaalt midagi Saksamaalt. See võis olla ka mõni eksootilisem India näitlejatel olla küll. Korjasime igalt, tal oli vaja ja, ja kallal laari Läli Indiasse äsja Brežnevi aasta 76 võiks olla mingiks vihjeks tulenevalt ühest sündmusest, mis oli 75 ja siis oli Helsingi kokku saada ja siis on Soome, Soome ja tõepoolest Soome Valge Roosi ordeni, mõlemad mehed saanud ordeni algatus on tulnud marssal Mannerheimi 1919. aastal ja ordeni kujundas soome kunstnik Akseli kallemm. Kallela Reemo Serg Märjamaalt jätkab. Käesoleva aasta alguses leidis ilmavalgust maailma esimene Hiiu sõnaraamat mille kaudu võib iga lugeja rikastada oma sõnalist leksikoni. Näiteks käkk on meile kõigile tuttav, taignast vormitud päts. Inimestel on aeg-ajalt kombeks, kas siis tahtlikult või tahtmata üksteisele käki keerata. Ent mida tähendab Pühalepa kihelkonna murdes käkutama? Tühja juttu rääkima, lobisema, aga seal mingi tegevus, mingi äkki kelgutamine, tegevus on sõjapigem, mingisugune põllumajanduslik tegevus aitaks kalapüügilas ja tegemist on hooajalise tegevusega. Kalapüük, võib-olla kalapüük, jääalune, kalapüük, üsna ebapraktiline tegevus, kelgutamine, suusatamine, mingi muu selline tegevus, mida talvel tehakse ujumine. Talvel tehakse lumememme tegema lumepallide tegemine lumepall, kui käkk lumesõda pidada. Lume jah, täpselt Pühalepa kihelkonna murdes tähendab käkutama, lumesõda pidama. Aga nüüd küsib Ivo Linna, 1964 oli aasta, mil ilmus raamat, mis oli siis käsiraamat kõige laiemale lugejaskonnale. Ja see käsiraamat kandis nime keemia meie kodudes. Autoriks oli Venemaa eestlane Friedrich depor üheks autoriks siis, kes kagulaagri õudused läbi elas. Aga mina tahan teada, kes oli siis kaasautor. Me olime koos kolm, neli Dimela Reinrisla. Kas ta on õige vastus oleks vihjeks olnud nooruses seltsimees Resland juhtivatel kohtadel, igal pool tehases, pioneer kunstsarvetehases Männiku ehitusmaterjalide tehases lõpetas 51. aastal 10. keskkooli ja huvitav küll, aga koolist julges kanda sinimustvalget sõrmust pärast enam seda ei kandnud. Järgmine küsimus on toomas sepastelt pärimust. Hispaanlased said musketid 1521. aastal ja peagi tekkis sõjaväes uus väeliik musketärid. Kuid nad olid enamtuntud kui suurepärased vehklejad, mitte kui laskurid. Kui musketärid olid nii head relvad, siis milleks neile veel mõõgad? Musket ei olnud väga hea relv, paugu panid ära ja siis ta oli väga aeglane ja ebastabiilne ta pauku tullagi haarata, väga kiirelt toimetada ja võib-olla see loogika oli tegelikult see, et nad panid paugu äraseks käsitsi kallale? Jah, oli niimoodi Paukkali ehmatamiseks, äärmisel juhul olid ka väiksed musketeid, isegi vöö küljes olid teise võtta veel äärmisel juhul, aga ta oli ikkagi mõeldud nagu tulistada, siis rünnatakse külmedel jah, aga muidu ta oli ikka suur suur piss ju, ju siis see üks põhjus võiksid neid põhimõtteliselt. Ta niimoodi oligi, et pärast lasku võttis musketi uuesti laskevalmis seadmine väga kaua aega ja seepärast olid mõõgad vajalikud, kui enesekaitsevahendid. Ele viimne suurukülast küsida. Christoph Kolumbuse juhtimisel sooritati neli Ameerika reisi. Esimeselt reisilt. Aastatel 1492 kuni 93 tõid meremehed kaasa ühe Euroopas tundmatu asja, mida nad olid näinud Kariibi mere saartel kasutatavat ese muutus kiiresti populaarseks ja sellest sai Euroopa meremeeste hulgas ühe olulisima inimvajaduse rahuldamise vahend. Millest on jutt. See võib olla üle laeva parda urineerimise abinõu Kariibi mere saartelt ja miks ka mitte mingisugune pikendus, nagu on Kihnu naiste kusesarv või midagi muud. Äkki see oluline ihulikude vajadust rahuldada. Ja see võis olla tarvitsenud sarv olla see, kas me oleme enam-vähem õigel idee, ei ole võib-olla midagi söögiga söömisega. Kursi määramise abinõu, kas see on kuidagi seotud isikliku hügieeniga, näo, hammaste pesemise, millegagi ei ole geeniga mitte mingisuguseid tekstiilid, mingisuguseid materjalid, näiteks mida kasutati võrgud, mis ripuvad niimoodi laeva. Kolumbuse esimeselt reisilt tõid meremehed Euroopasse Kiige küsimusi Janek Konsapilt Tallinnast. Millisest riigist on pärit nii leinalipu tava kui ta komme langetada riigilipp leina puhul poolde vardasse. Tegelikult ju vanas Egiptuses oli mingisugune vaevarikas õudne leinatseremoonia. Ja kui niisuguseid eriti lipp. Ja võib-olla oli USA Ameerika, on palju tavasid, eks ole, aga samas oli väga kaua aega mingi reegel, et nad ei langeta lipp üldse mitte mingil juhul ega mingil tingimusel. See võis olla ju mõne suurema sõjaga, näiteks kui oli võib-olla oli tundmatu sõduri haud vaja sisse õnnistada või Prantsusmaa Prantsusmaa või oli see tõesti äkki mingi ajalooline juhus, kus võidulipp kukkus kogemata? Ta on nii olla poolde masti ja sealt võeti see komme üle, mine võta kinni, ei ole õige. Riigini jõudnud ei ole õige piirkonnani neuroopalid seal Euroopa riik ja ma järgmist vihjet. Nii nüüd on küsimus, kas me suudame ühesõnaga võtta suuna, tähendab kas see on Põhja- või Lõuna-Euroopa, kas see võib olla Suurbritannia, Suurbritannia, Rootsi tuli mul mõte. Kui te natukene ajalukku kaevudes Eesti ajalukku, siis Te mõtlete välja Eesti ajaloo Eesti ajaloost Taani, Taani Taani linnaosa alla ja see tõepoolest. Leinaliputava on pärit Taanist, pikka aega kasutati selleks musta risti lipu, kus valge rist oli mustal põhjal. Ent 1743.-st aastast hakati leina puhul riigilipu poolde vardasse langetama ja see komme levis aegamööda ka teistesse maadesse, jätkab Kaspar Vedoc Raplamaalt. 19. sajandi lõpus otsustas USA kongress riigi ida ja lääneranniku telegraafiliini abil ühendada. Peaaegu läbimatu maastiku- ja metsikute ning vaenulike indiaani suguharude kõrval takistas sideliini rajamist üsnagi üllatav deeguur. Piisonid, mida piisonid tegid. Piisonid hõõrusid monster posti, ühesõnaga lükkasid neid poste ümber. Ligi tonni raskused loomad hõõrusid end vastu telegraafiposte, mis muidugi sellisele kohtlemisele vastu ei pidanud kuid ajapikku kõrvaldas halastamatu jaht neile loomadele probleemi täielikult. Milline oli tänase mängu parim küsimus? Võib-olla siis need võrkkiiged, mis tulid meile sealt kaugelt Kariibi mere saartelt ja seega saab. Mängu parima küsimuse auhinna kirjastuse Varrak raamatu Eesti imetajad, ene viimne suurukülast, kelle küsimuse läbi saime teada, et Kolumbuse esimeselt reisilt tõid meremehed Euroopasse kiige ja nüüd detsembrikuu suure ringi küsimus kes Nobeli kirjanduspreemia laureaatidest on saanud ka Oscari auhinna. Vastata saate kuni 29. detsembrini posti aadressil Nemo turniir vikerraadio Gonsiori 21 15 null kaks null Tallinn või meiliaadressil Nemo turniirati RÜE. Ja vastuse saate jätta ka automaatvastajale kuus, üheksa, kaheksa kaheksa üheksa viis seitse. Detsembrikuu suure ringi auhind on raamat silmaringi reisijuht Malaisia ja Singapur kirjastuselt koolibri. Tänaseks kõik nädala pärast kohtume. Tähelepanu tähelepanu väga tähelepanud. Remo turniir. Nemo Turmi.