Tere õhtust, ütleb maris Johannes. Olen haleda ja pehme südamega, mitte ei või näha, kui teisel inimesel hästi läheb siis kohe nagu kreissaega, lõikab hingest läbi. Mäletate seda mõtet Eesti näitemänguklassikast? Mis veel võiks anda eestlase olemusest parema pildi? Keskeprogrammis räägiksingi juhtumitest, mis nagu kreissaega lõikaks hingest läbi ehk sellest, kui midagi on väga hästi välja tulnud. Et jääda oma liistude juurde, siis meistreid otsin kultuuri seest. Esimene meistriklass toimub Rakvere teatris. Reedel, 23. septembril 2005. aastal avas Rakvere teater oma renoveeritud maja uksed. Pasunakoor mängis teatrimaja katusel ja kadu viku. Mehed ilmutasid ennast rahvale. Kallid teatrihuvilised üle laia Isamaa, kõik. Kes te olete siia kokku tulnud? Virumaalt, Mulgimaalt, Tartumaalt? Saaremaalt ja tallil nimelisest kohast. Käesolevaga kuulud tame Rakvere teatri 66. hooaja avatuks. 66. hooaeg kaduvikku nimel, mida ma tean sellest, Rakvere teatriteost. Teatrimäe esimesed asukad olid Francis Khani munga ordust kes siia 16. sajandil oma kloostri rajasid. Kloostrit peeti siin lühemat aega, kui tänaseks on teatril aastaid. Liivi sõjas kloostri purustati. Järgmine märk teatrimäelt on mõisaajast. Mõisa peahooned ja majandushooned annavad tänagi teatri väikesele saalile ja rahvamajale peavarju. Teatrimaja enda lugu algab alles 20. sajandi 30.-test. Kui Jakob Liiva eestvõtmisel pandi teatrimajale nurgakivi. Ehitamisega oli jukerdamist 10 aastat, nii et Avatise hoone alles 1940. aastal. Esimese Eesti vabariigi viimaseks aastapäevaks. Kaduvikku riigis nimega teater on ju maja vaid üks kest või ülikonda. Aga kui ülikonda õnnestunud, sobib kandja keha ja vaimuga, siis mina küll rõõmustan. Arhitekt Raul Vaik üks projekti järgi renoveeriti Rakvere teatrimaja. Milline on selles majas teie enda kõige kallim paik? Aga see sama kirik, see sissetuleku osa ja siis kõige rohkem, aga ütleme nii ümber ehitasin seal lammutus on praktiliselt kõik seinad maha ja, ja tegime uuesti, et Ta ei tulnud päris nii, nagu ma algselt projektis tegin. Ta hakkas nagu teatri pihta, ma panin sinna küllaltki palju auru selleks, et inimene, kui tuleb sisse, siis ta kohe nagu olekski teatris ja sinna ma ka ehitasime või siis teise lava nii-öelda nagu sellist raad, lava, kus siis saab praegu teha nii luul õhtuni, bändid saavad mängida ka see samane, kus seal siis kohvikab, on meil olnud siis nagu see trepp nüüd läheb alla see paraadtrepp ja selle peal siis saab ka mingisugused väiksemaid tükke etendada. Kirikuks nimetada, tuli kuidagi välja, et seal oleks nagu mingi haldur, vot see oleks seal otsas ja ta tekitas sellise kiriku tunded on orienteeritud ka pagana huvitavat sedasi ida-lääne suunas ja kuidagi ta nagu jättis sellise kiriku mulje ja ma sellepärast tundsin teda võimalik niisugune süngeks tumedaks teha, nagu kirikud on, et mitte sinna palju valgus. Vaat kui me näiteks tulema sisse, siis on tohutu suur valgus, meeletud lambid, mis seal sees on, inimene tuleb sisse, on ääretult suur valgus, sest äkki läheb sellisesse nagu pimedasse ruumi suhteliselt pimedas ruum ja siis tuleb uuesti, ujub selles pimedas ruumis, selle siis selle kohviku juure selles tohutus valguses. Praegu nad tikklambid ei ole põlema pandud, neid saab tohutult reguleerida igatpidi. Mind valdas seal segaduses olite teinud kõige suuremat ruumi lõhkumised, esimesed, eks ole? Ja eriti need, kes on varem sellest teatas, käinud, et see koht on nüüd täielt radikaalselt muutunud. Teine asi siin olnud näitleja garderoobid ja siis administratsiooni poolisid, need on hoopis peale ehitus, neid varem ei olnud, kes on siin kunagi käinud, need siis ütleb, et oot, mis koht see on ja siis äkki nad jagavad ära need samased samm, aga need olid ju kunagi väljas, nüüd on siseruumi sattunud, eks ju. Et tegelikult on ta struktuurilt küllaltki keeruline see teater või ega sa ei saa kohe aru, et kus koha peal oled, siin käisid vanad näitlejad, praegu tulid Anne Veesaar, paneksin Taal oli siin ja kes seal kõik olid, ototot, Žiguli kuskilt. No kus koha peal, et tegelikult on see aga kui oleks jumal mulle andnud seal ja ma arvan, et, et kas see vana veel siia sisse jätta, et ma ei tahaks mitte kuidagi, aga seda vana niisama lõhkuda, ma ei ole siin loomulikult midagi niisud lõhkunud, aga kuskil ta oli vajalik. No ma tahaks ütelda, ma tegin seal pieteeditundega jumala eest selle, kogu selle nii selle kui selle kõrvalhoone vastu. Kindlasti ma ei läinud lihtsalt kirvega kallale, ma ei tee selliseid asju, ma olen ikkagi sellega tegelenud. No oligi kolm aastat koos selle projekteerimisega algselt ja pärast siis veel ehituse ajal ümber projekteerinud veel kord, nii et ma arvan, et see on siiski juba peaaegu minu maja väga, igal kodusel tõre ennast. Aga või on ta selline hästi alluv arhitektile, kuidas te iseloomustate seda maja? See maja oli ääretult raske projekteerida, tundub nagu midagi ei olnud need peale ehitised, asjad ja ma pidin jube mitmes stiilis kinni oleme, siin on ju vana mõisahoone siis on äkki see mingisugune teater, mis on hiljem tuli külge poogitud nimi, mina, piinser peale- ja juurdeehitused tegema veel kuidagi kokku panema samal kõik seal ühildama, et see oli raske, aga, aga kas ta allus, allus küll Andrus väga hästi, muide, ja ta tuli tegelikult ühe ainsa rahvaga ja mul on üks jube huvitav eskiis, kui ma istusin nüüd siis juba kaks aastat vähemalt tagasi kaks punast tagasi, istusin selles vanas kohvikus sellist samadest hooliks, mis seal oli. Ja me olime Suumanniga koos, ma peaksin seal tegelikult huumori ja selle koopia tegema sellest ilusast eskiisi. Ta hakkas äkki pihta, istusin-istusin ma kogu aeg, mõtlesin, et kuulge, mõtlen, mida teha. Ja sel hetkel mäki nägi mingisuguse visiooni, ma joonistasin selle üles nagu selle ruumi, vot sealt hakkas, pihtis mäkke, tunnetasin, et see nutta pole must. Valge ruuter naerab nägu, et kogu aeg on see kõik pandud dist sellise tohutu kontrasti printsiibile ja seal uskumatult jube sarnanes tol hetkele visioonile, et selles suhtes tuli kergelt, aga see oli juba siis, kui ma olin vähemalt pool aastat projekteerinud. Ma käisime jube tihti siin kogu aeg, iga nädal käisin ja, ja vahel ma ei vaadanud isegi mitte midagi. Ma rääkisin lihtsalt näitlejate juttu. Te olete tegelikult restaureerimisega ja selliste vanade majadega suhelnud ju päris palju, aga see teater on teil nagu esimest korda partner ei ole. Ma olen väga palju teatrihoonet projekteerinud, aga kahjuks neid on valmis ehitatud. Ainult nüüd ütleme kaks, võib-olla olen Kuressaare teatrit mingil määral olen projekteerinud, eks ju. Aga juba väga ammu ja nüüd seal lavatornide pärast need ümberehitused, aga ma olen neid päris palju muide projekteerinud, nad on jäänud projektid seal seisma, nii et ma tundsin Diaader tehnoloogiat ääretult hästi. Üks asi on tehnoloogia, arhitekt peabki olema kahe jalaga maas, et see värk nagu kokku ei kukuks, aga aga noh, siin on ka veel teine asi, see, et siin oli teil ka mingisugune nii-öelda vaim vastas, kui palju see teid mõjutas, kui palju ta teile ette ütles või palju ta teile vastu vaidles? No igal majal on loomulikult mingi vaim olemas ja see tuleb muidugi ära tabada, kui sa seda nüüd ei hakka, siis vist ei ole mõtet sellele vanale või kuidas me ütleme olemusele majale kallale minna, seda enam, et tegelikult selle maja algprojektiga tegi Ostrat keda ma väga austan, ärgem unustagem, et oli, vabadussõja kangelane oli majori aukraadis. Tal on rind, medaleid oli täis, ta oli ääretult vägev mees, ta ei teinud küll nii palju projekte, kuid need projektid on päris vägev. Olen muide parem ühteteist Oxfordi projektiga teinud, see on Eesti üliõpilasseltsimajajaamad Ta käekirja mingil määral, aga kahjuks tema projekti järgi see maja tegelikult valmis tehtud vaid tihti hiljem siis Mihkelsoni järgi, kes oli siis moskvaharidusega Ostrat siis oli tantsige haridusega ja tema tegi selle siis juba eht stalinistliku sellise stiilist oma nimetatud stalinistlikuks, tegelikult seal 40. aasta, aga see on see niinimetatud kodanliku esinduse arhitekt, tuul, nagu seda nimetati. Et siis juba hakkasid sellist toretsevad igasugused asjakesed. Ma tahtsin minna sinna tagasi nüüd selle Ostrat juurde, tal oli lihtsalt üks väikene selline konkursi projekt. No loomulikult, ma ei tea täpselt, mida ta mõtles, aga ikkagi ma läksin tagasi 20.-tesse, mitte sellest neljakümnendates, mis oli siis juba kolmanda Raisi aeg. Stalinismi aeg, kuidas öelda, oli siil juba teine ja püüdsin sinna tagasi minna just nii palju, kui jõudsin teha ja muinsuskaitsega muidugi kukule. See on niisugune, mis oli raskustega, ma arvan, et pigem olen näinud selle Ostrakti projekti poole. Ta ei pööra hauas ringi, ei ole minu peale pahane. Ma väga austan seal meestega. Kas teie jaoks teie nägemuses on see praegu selline pidumaja paraad, maja, millist ideoloogiat ta peaks esindama, kui jätan teater kõrvale? Ja hõiga teatroParaad maja loomulikult muidugi tan paraadmaja ja ta on väga uhke maja ja ta oli üks suuremaid juba juba Rakveres enne Minnegi juba loomulikult, aga uhke välja lõpuks mina läinu lihtsalt ainult. Vastan lühidalt muidugi paraad, maja, ma arvan, et modellaparaatsust ka natuke rõhutasin juurde, siis tegelikult nagu te teate, et varem oli see teater tegelikult orienteeritud hoopis teisele poole sinna pargi poole, lootuses, et see linn hoopis areneb sinnapoole ja rahvas hakkab tulema siis pargipoolsena, siis see peasissepääsu, sea. Ma tõin selle peasissepääsu siiski siia. Lammutasin küll selle esisära tekitasid nagu klaasist, aga nüüd siis ka rahvas tuleb nagu, ütleme õigelt poolt oma ballikleite kroonilisena lume sisse, nagu tahaks ilmselt loota, et ma tegin seal paraatsemaks. See on juba selline, nagu oleks punane väljak. Muidugi oleks võinud olla seda haljastust asja rohkem, aga ma olen ise siia püüdnud parkida ja teate parklakohta seal vaja, samal kõrvale on ju pargid ja rohelised on päris palju, et me pidime seal tühjaks tegema, siin on veel teine asi ka see on see, et siin all on ju tegelikult meie kloostri müürid, see samane protsistlaste Püha klooster ja need müürid on siis mul markeeritud nüüd eri värvi kividega sealsamas seal platsi peal on olemas altari koht ristikäik kasvatades näha nüüd kus me sisse nagu paradoks, et läheb ja see on siis nagu vana mõisaosa, see on tegelikult ehitatud 840 kuni 50 siis sellele vanale kloostri üritusele peale, nii et ka sellepärast, et seda eksponeerida ja õigesti öeldud, et tõesti punane väljak natukene. Aga seda on vaja siia, selle maja on natukene õhku ümber vaja. Aga mis ülesanne on sellel teisel poolel majal, mis vanasti oli kultuurimaja või rahvamaja? Poole kuu pärast on selle projektiga üle ja siis läheb see ka nii-öelda ehitamisesse, tegelikult kaks maja peab nüüd nagu kokkufunktsionaalsed paneme üks on kiti klubi, mis on siis Rakvere kesklinnas, see on selline üks puitsära tegelikult nagu paljud ütlevad, tegelikult on päris ilus maja ja sinna juurdeehitustega ja kuidagi jätta seesama vanusepuit saalsel alles, mis on. Aga ma pean nagu funktsionaalselt nad niiviisi ühendama. Jaotame ära ringiruumid, rahvatantsu ruumid, vot selles mõttes, et jaotada neid neid ruumi nagu ära nii, siia sellesse rahvamajja. Kuulge, sinna kiti poole, siis on päris raske ülesanne väga raske ülesanne. Rahvamaja poole teater natuke erinevad, kuigi ta nüüd on ühtse haldamise all, see on siis Rakvere teatrimaja. Ja nüüd siis parkina ju teie käsi. See tagumine park, mis seal on või ei ole, päris niiviisi mulle alles äsja sain nüüd ühe projektiga valmis kuskil kuu aega tagasi ja nüüd on tehtud kogu selle ala planeering ja tegelikult on siinsamas kõrval need mõeldud siin teha, tervete rassid ei lasta siit pinnast veel allapoole ja veel markeerisime onu hooned. Jube palju olnud ju neid mõisahooneid pärisse park, ütleme, ma ei lähe pärise parki, tema on enam-vähem korras ka, aga vaata siinse pargi piiri peal see vahe siis kõik. Ja muidugi on praegu nüüd Indrek Saar, kas on ju hirmus ideede, kohati oli täitsa väsimata inimene, mina isegi väsib tema juures ära tal kogu aeg mingid ideed ja nüüd on tal ju mõte see, et sinna ühe pargi külje peale sulgedes hoo veel omakorda nüüd vana hoonestust, siin on kunagi olnud üks tiib eelmisena ära lammutatud kuskil kolmekümnendatel 1900 kolmekümnendatel ja sinna veel teha nii-öelda noh, nagu kino või, või ma ei tea, tänaval vis kino ei olegi päris kinod on mingisugunegi kultuuritempel, kus näidatakse siis filmi ka, et ka see on tal kavas. Kas sa vaata, millega mu õpilased maha on saanud, ütleb Kalju Komissarov meile uhkusega, kui esimest korda uuesti sündinud Rakvere teatrimaja uksest sisse saame. Üllar Saaremäe ja Indrek Saar on Kalju Komissarov Varssavi kooliga. Teatri siseringis peetakse Komissarovi meheks, kes pikalt ei targuta, pigem tegutseb ajal, kui teised alles käed rüpes istuvad ja mõtisklevad. Et kuidas edasi olla, data data, seda praktilist mõtlemist on koma õpilastelgi. Indrek Saar tantsib, laulab ja lööb trummi ja palagani vahelt passib kiivalt, et ehitajad oma lepinguid täidaksid. See teater on ju nagu Tallinna linna nimeline koht, mis ilman valmis ei saa. Mis seekord puudu jäi? Indrek Saar. See on puudu, et tahaks Ko asi oleks juba tehtud ja loodame, et see rahvamaja pool saab ka endale inimlik väljanägemise funktsioonid rahvakultuurile ka natukene rohkem tegutsemisruumi ja loodetavasti nad lähema aasta jooksul saavad teoks, millest peavad puud, on aeg süvenenud, on, tahaks natuke rohkem raha, aga ei, see, mis puudutab maja, siis sinisega ajastan puude ajal, et meil on olnud piisavalt aastaid selle jaoks läbi mõelda, mida me tahame oma projekti korduvalt ja korduvalt läbi arutada. Ma arvan, et see on täpselt selline teater, nagu me tahtsime, saad aru? Ma täna eks näeb, kui me oleme siin natuke kauem sees olnud, siis tuleb kindlasti mõni asi, et oi, siin oleks võinud veel selle asja teha, aga, aga praegu ei oska küll öelda ja ei ole ka kuulnud, et keegi oleks midagi midagi suutnud välja mõelda, mis puudun. Kas selle aja jooksul on sul juba endal mõni lemmikpaik või koht ka kujunenud, see on pikka aega olnud. Oled sa vaadanud välja? Kui sa niimoodi küsid, siis ma mõtlen, et jah on, aga neid on mitu. Ja mulle meeldib Mu enda ruum. Aga seda võib-olla sellepärast selliseid Serumus töötajaid, aga see on, see on nagu niivõrd hea arst tööd teha, et kui sa oled aasta aega sellises väga väikses ummikus istunud ja enne seda ka mitu last et siis need töötingimused on nagu tõesti head ja jaa, sedastab nõbu kõvasti. Aga Ma tegelikult arvan, et mu lemmikpaigad on saal ja kohvik. Minu arust on see saal. Kuidagi enne seda remonti tulemas seal nagu väga-väga hästi ja kohvik see koht, kus inimesed on inimesed, kellega saab suhelda. See on nagu oluline ja Emmous koht. Maja on tõesti väga esinduslik, kas esinduslikkus esitab ka mingisuguseid teistsuguseid nõudmisi repertuaarile, et see on nagu mingi teine vorm, kuhu sa pead sisse sulama, et kui, kuivõrd see Rakvere teatris senine vaim nagu sobib sellise uue ja uhke kodugaja kohaga? Mul oli tõsine hirm, eks ma olen ju näinud neid uusi maju, värskelt remonditud maju, kui hakkasidki paistma nagu käeulatuses see maja saab tehtud, siis minul oli päris tõsine hirm oli see, et majandus, aga see, mis on siin majas olnud minu arust ainuomane nendest teadetest, kus mina olen käinud, et see maja on ülihubane ja samal ajal ka esinduslik ja mina kartsin seda, et see vabandus kaubara, kui senaator värvitakse, kõik on uus, aga minu arust on suutma arhitekt seda vältida, nii et mingit sellist tunnet, et siin on väga steriilne või? Me oleme palatites võidavad, kõik on nii ilus, nii ilusat ei oska ussil olla, et mul ei ole seda tunnet absoluutselt tekkinud, et ma tunnen ennast nagu täiesti koduses majanduses. Kolleegid rääkinud, et ma arvan, et inimesed tunnevad ennast koduselt. Kui palju siin majas on kohti, punkte, mis ei ole nagu sirgjoonega võtta või? Vaata, oli üks mees Viinis arhitektaly huntat, Vassar oli ta nimi vist või see nimi, mille ta võttis. Maailm oli selline, et seal ei tohi olla ühtegi sellist sirgjoonelist asja või noh, et midagi ei tohi lõikuda kindla, selle 90 kraadise nurga all, et säiliks looming, ei tohi olla midagi väga sirge. Et ma võin näpuga näidata, mul ei ole isegi vaja vaja öelda, et kuna siin on tegemist osaliselt vanade mõisaseintega, siis need ruumid, mis sa selles vanas mõisahoones siin Me raiusime seda ehitajal, et ei tohi ajada asju sirgeks, mis puudutab uusi osasid, siis. Nii et selles mõttes ma küsimus ei olnudki uni mööda ei reageerinud. Ma mõtlesin, et noh, kuna ma olen nagu suhteliselt väsinud tänase päeva lõpuks või mitte tänapäeva vaid tegelikult selle mingi aastase maratoni lõpuks, siis siis ma mõtlesin, et äkki sa läksid nagu kuskile veel kaugemale ära jah, minu arust meil on õudselt õudselt elanud arhitektiga inimesega, kes on ise kunstnik ja selle sõna heas mõttes looja, kes turistide maja tehes on hinganud kaasa teatrirütmiga ja kes tunneb teatri inimesi, on teatrisõber, on juba ennem teatreid projekteerinud ja see andis meile nagu suurepärase lapi, nii et me tõesti saime, et sellest sellest maast rääkida kui loomingulisest keskkonnast mitte kui sellisest tehnokraatlikust kuubikus, mis tuleb kokku keeta. Poolt te olete teatrite ja kultuurimajade projekteerimisega kätt proovinud, teisalt kui tihedalt te ise te olete nagu teatriga seotud, mitte arhitekt, vaid publik, vaataja. Õnneks ma võin nüüd täie häälega ütelda, et aastat kuus-seitse ja nii ma tõesti käin ikka juba päris palju teatris vahepeal tõstetud auk, aga samal ajal see oli ka kogu eesti rahval oli mingid ajad kuskil sealt kuskilt 90.-test kuni siis 90.-te lõpuni käis rahvas natukene vähem ei olnud nagu põhjust, et samal ajal kui ma olin lapsepõlves masi tohutult palju teatris ja kusjuures sõitsin Tallinnasse, sõitsin siia paradiaatrisse tohutult hästi, tundsin ma Pärnu teatrit, õppisin nõu keskmes, start, eks ju. Nii et ma tol hetkel käisin ise kõik teatrikonverentsid ära ja ja kõikvõimalikud etenduse 70.-te algul oli küll hull, siis tegi täiesti tühipause ise nii hädas Cretu, mis jama see, kuidas olid, õnneks olen hakanud jälle käima ja kohe-kohe-kohe naudinguga, jah, ma arvan, kõik Rakvere teatrietenduse Igalühel ära vaadanud ka Tallinnas ja Vanemuise kui Von Krahli kui Pärnut vaatamas ja loomulikult selleks, et projekteerima pidin lihtsalt käima, sest loogiliselt on see teatri tohutult muutunud. Me oleme teinud talle uue valgussilla, kõik tehniline park, koni muudetud siin sees, nii helitehnika kui valgustehnika, nii-öelda kõike muudetud. Tegelikult loomulikult on uut teatrit lihtsam projekteerida, eks, aga selle vana sisse neid kuidagimoodi panna eriti valguses ille asi, noh, kui tehnoloogia poolest rääkida oli natuke probleeme ja vaidlusi ja tõstsime lausa ju lihtsalt seal ümbri oioi, mida me seal kõike ei teinud selle aega, aga kui me ütleme, et kuidagi rõhutas arhitektuuri või minu mõtet või ei, ei, seda, seda ei olnud otseselt. Aga see, see siin on selline must ja valge ja nende suhteliselt lakooniline nagu värvilahendus. Varem mustvalgel hoone, aga ma veel kord ütlen, et see tuli nagu äkki ja tegelikult ei kunagi, ma tegin seal Tammsaare teatrit sinna, Falk, park ja vot siis ma mäletan, et ma mõtlesin välja kaks kuubikut, kus mustvalge juukseid sisse, et ikkagi sealsamas nuttev naeruse negatiiv-positiiv, et see, see kuidagi tuli, kuigi alguses ma mäletan, siin rääkisin, mõned ütles niimoodi seda Froosana selle sinisena ja mina mõtlesin, oi oi, oi, nii nii magusaks ei saa kuidagi teha ja see mustvalge tuli mingil hetkel otse loomulikult, aga ta tuli ja, ja vot siis ma hakkasin sellest kinni ja see ei ole lõpuks mustvalge, kui me praegu vaatame seda mustvalgete. Näe kõik on ju nii kirjuks läinud, rahvas ja taimede ja kus me seda nüüd elamusele mustvalget näeme mõnede isegi kritiseerinud, mis sünge juhus niisugune nagu matustel oleks. Ei, ma olen endas väga kindel selles, ma arvan, et 99 protsenti on sellega nõus ja pean tunnistama, et mul endal ka meeldib. Täna tuli välja, ütleme üldise muidugi oli, kahtlus oli ja ega nii julge rinnaga ma ei läinud ja ma alguses mõtlesin tagasihoidlikult tagasihoidlikumalt, aga no mingil hetkel ma teadsin, siis ma panin täie rinnaga. Aga nüüd hüppame jälle teatri juurde tagasi, et, et mis inimesed need rakveres siin töötavad ju nüüd olete siin väga pikka aega nendega ju koos olnud ja mõned neist on ju ennem teie sõbrad. No igavesed võis siin. No loomulikult nii toredat seltskonda, nii toredat, näitlejate trupi kogun inspiratsiooni kõigepealt. Kui see nüüd siis see läheks kõigile nendele. Suur tänu, kuidas on, meid on aidanud sellega kuidas me oleme küll vahel sest peaaegu kaklema läinud, eks ju, aga me oleme sellest kuidagi välja tulnud ja seal tõeliselt tore kompaktne, meeldiv. Ma ei ole kirjanik kioski tippides ütelda, aga tõeliselt tore seltskond on siin. Ja noh, muidugi mul on tohutult palju sõpru, siin. Eelkõige muidugi peanäitejuht Üllar Saaremäe ja Illar, aga me oleme ju tohutult palju reisinud, ril hääletanud ja käinud Iirimaades ja jumal teab, omal ajal see kolmemara etendus, meie sõitsime spetsiaalselt, sõitsime siis Iirimaale sinna Velfi haua peale ja hääletasime sinna ja. Oi, ja Indrek, Saarega ja sõber, kõik näitlejad, kes siin on, tunnen kõiki neid ja nad on ärritunud inimesed, kõik. Rakveremaja avamisel ei kiidetud ei sponsoreid ega riigiisasid ja igasugused kuldsüdamed ja muidu tähtsad torbikud ei domineerinud. Avalikke kõnesid ei peetud. Kes tahtis, rääkis oma jutu linti, kes tahtis, kirjutas paberi peale ja andis arhiivi. Kingitused kaaluti ära ja vormistati nende kohta postipaki, saateleht ning punkt. Aga üks kõne avamisel ikkagi peeti kahe Rakvere kaduvikku mehe vahel seisis teatri rõdul naine kes samuti teatraalselt žestikuleerima õpetatud. Kuulame, kellega tegu ja mida tal öelda. Kui Rakvere teater ilma ja 1000 940 taal k ta. Palliga avati, pidas valitsuse pool. Oma ava kõle. Tollal Eesti põllutööminister. Tahtmata seda kaunist traditsiooni. Lõhn kuda? Palume. Sedakorda avasõnad öelda praegusel ees Eesti vabariigi põllu, majandusminister Reeli ester tuiksoohull. Mis on teatri võlu, miks panevad inimesed selga oma parimad riided ja sõidavad teinekord sadu kilomeetreid teatrisse pärast, et hea teater tuletab meile meelde, mis on oluline oluline just ühe konkreetse vaataja jaoks või ka vastupidi? Ta näitab näpuga sellele, mis ei ole oluline. Samas pakub taga meelelahutust naeru, mis aitab maailmas asju näha uues ja helgemas valguses. Rakvere teater on läbi aegade kõikesed oma publikule pakkunud. Piisab vaid mõnedest märksõnadest, näiteks legendaarseks etenduseks kujunenud seikspiri kogutud teosed. Tramm nimega iha Pipi Pikksukk varasemast ajast, Anton Hansen Tammsaare vanad ja noored või Lydia Koidula vanema onupoeg. Teatrini näo määravad kindlasti tema tegijad, tema juhid, tema näitlejad ja Rakvere teatri näitlejad on tuntud ja armastatud üle Eesti. Minule kui põllumajandusministrile on väga oluline, et kvaliteetset teatrit on võimalik näha ka väljaspool Tallinnat. Sest seal, kus on kultuur, on ka elu. Ka maainimene vajab rutiinist vabanemist ning üheks selliseks võimaluseks Virumaal on just Rakvere teater. Ja Rakvere teater on pakkunud rahvale silmailu ka väljaspool Rakveret üle Eesti ja ka Lõuna-Eestis. Ma soovin uuele teatrimajale palju publikut hiigelliigutust ja õigeid valikuid ja loomulikult vastastikku armastust, nii näitlejatele kui publikule. Palju õnne. Peol oli palju kunagisi Rakvere näitlejaid nii neid, kelle jaoks see teater oli olnud esimeseks vahejaamaks kui neid, kes jäänud sellele paigale truuks kogu eluks. Isiklikust Rakvere teatri kaduvikku ajast meenub mulle Evanovec koos Eldur Walteriga mängimas Raivo trassi Tammsaare lavastustes. Jõuliselt mängitud roll veel silme ees. Üllatab mind see, et Ivanovic on kasvult nii väike sama nägu olek, ütlemislaad kõik tuleb tuttav ette. Ju siis jõuline roll kasvatas näitleja mälupildis pikemaks. Koos Evanoomekiga kutsun pajatama Marta Toigeri neiupõlve nimega Mart aasa, kes mäletab veel sõjajärgset Rakvere teatrit. Esimesed muljed ümber sündinud teatrimajast. Evanovekja hämmardad hoidele. No põhiliselt maja on ju sama, aga ta on väga pruuniks ja kaasaegseks muutuma, siis olid niimoodi lihtne ja seda küll, et seinad olid ikka enam-vähem terved ja korralikud, vahepeal nad kippusid õid, säral lagunemad, aga täna on tõesti väga kaunis, nii ilus ja ruumid on ka kuidagi asetus, on ka muudmoodi Ivanov, et kui kaua teie lugu Rakvere teatris on kestnud? Noh, algust ma mäletan täpselt, see oli 1954. aastal ja siis ta vaibus nii pikkamööda ära, et ma ei mäletagi kuskil 90.-te aastate alguses, ma tegin vist viimase viimase loo Rakvere teatris ja kuidas teiega oli? Mina olen suhteliselt vähe aega olnud, ma läksin teatrisse 46. aastal. Läksin, kui laps sündis ja lapsed ära jäin koju. Kui mina tulin Rakvere teatrisse, siis Marta oli juba siin näitleja, siis olime üks, 10 või üle 10 aasta. Kuna Süvale jätkuna väeleb muusikale, ehkki äsja siis meie lauljad ja laulvad näitlejad tulla, et mis meil on olnud paar nihukest laulumängu alguses, mis väga menukad olid ja sireliaias ja pulmareis ja siis olid tõsisemad tükid ka Jupiter naerab omal ajal ja teine õde ja mis mängisime, Jakse neid valge tornide varjud mulle meeldis, mängisid seal jah, ja hiljem muidugi trassi ajal sai, siis mulle meeldis mängida neid Tammsaare käia ta seal Põhja-Tammsaar talus käisime. Libahunt oli muidugi see, mis mulle kõige rohkem meeldis ja peaaegu viimaseks jäi minul imelikult need alguse rallid. Kõigepealt tegin tuhkatriinut, mis mulle väga meeldis, mäng. Tullu tükkidest kerel ja et võib-olla kõige kõige õnnestunum või tähendab seal oli kõige rohkem inimesi, kes käis ja see oli väga hea nende muusikalilavastustes kõige parem tegelikult sellega me Tallinnas käisime kolm korda minuteada võitu tõsistest tükkidest, mida mängid, mis käik siis Katari. Aga see tundus mulle juba natukene raske, sest mina ei ole teatrikoolis käinud, ma olen ise hakanud näitleja, kui olin mina, kui tulin, siis oli tal see julla talksepp oli peanäitejuht jättis parajasti, tal oli õpperühm, rühm, kellega ta töötab ja sellega me õppisime nii lõpuks kokku meie lumekuninganna. Niimoodi. Mina tulin siia siis, kui Süvaleb tuli ja süva, kes meil Tallinnas koos selles teatriinstituudis, mis tolleaegne teatrikool oli ja siis ma tulin siia 54. aastal. Aga noor pea näit juhte on palju selle aja jooksul on, ma pole vist lugenud ikka. Süvalepp oli alguses, eriti pärast ta väsis ära natuke no mis teha. Oota, kes siis tuli, siis tuli Meringu aeglane Mering oli hea, no tema oli ka väga jõuline isiksus, meil, ma ei tea, meie nagu ühte keelt ei räägi. Niimoodi öeldakse ühte näeb ja teist ei näe ja oli ka väga siis hästi kalmetega trassiga, mu mets töötada ja muidugi ainsema korramisse. Mikiver tegi libahunti, vot nii, see on. Mark Eywa teie jutust tuli see lause, mis ju kõigil on teada, et vaata, et sa oled siin ja sa väsid siin ära, sest kui palju kohe kandnud, et anda, et kuidas endal on olnud selle väsimusega või mis on saanud selle väsimuse vastu ette võtta. Või eemale, kui see omal ajal see väikese teatritöökoormus ühel oli, seal siis pidi ikka, ma ei tea, see oli niimoodi hommikul seal tulite pöörle, tekib proovi, siis jooksid lõuna ajal koju, laps oli alguses väike, hiljem käis koolis, selles pidi hoolitsema. Ja siis õhtul aknast väljasõit ja väljasõidu algus oli niimoodi kas kell neli või sellepärast, et bussid sõitsid väga aeglaselt, olla õhtuks rahvamajja kuhugi jõuda. Ja tead, see aeg, mis sa siis bussis istus puhkasid saalis täielik lõdvestuma niimoodi, et see oli selle jaoks, et sa lasid ennast lõdvaks ja puhkasid ja malet mitu korda, kui jõudsime rahvamajja kohale. Oh, miks me siia juba jõudsime, nii hea oleks niimoodi unine, eriti kui on niuke talvine või sügishäma pärast sumiseb tukud ja tukud ja puhkad. No ja siis jõuad kohale, hakkab etendus, veeleni, tsirkus. Ja teed oma etendust ära ja pärast koju järglejal magad välja ja hommikul jälle ma ei tea, no vaata, elu oli niisugune ega ei osanud võib-olla muud. Et otsiks seda, mis on see Rakvere teatri selline olemine vaim või, või mis on see, mis teda koos on hoidnud? Meie ajal oli minu meelest väga suur, nii et ühtehoidmise ja niisugune tunne mida kõik, kui siia tulid külalislavastajad, kõik imestasid, mis inimesed need on, missugune ma ei oska seda ütelda, Agas sapi ka peale, võib-olla see enam nüüd nii ei ole, meil ei olnud siis niukesi kildkondi, mäletate, ükskõik, kellel sünnipäev oli, see oli nii lihtne siis oksjonile, kes tahtis, läks harilikult kõik läksid mingisse kildkond ei olnud koosi tõmbliti väga palju peale, kontrolletendus jäi ikka terve kollektiiv koos, nii tehniline kui näinstile. Konna ajal just see oleneb, tage juhtkonnast ka vaata meeringu ajal kuuldavasti oli hoopis teistsugune. Kuulge, aga kas vene aeg ka kuidagi veetsin, ahistas ideoloogia võib-olla me oleme nii rikutud selles välja valeks koonile, kes iga korda igast asjast leiab, noh, ma ei tea, ei osanud meie poliitika. No ikka mingisuguseid loenguid peeti, aga see oligi ühest kõrvast sisse, teisest välja, aga ei ole ju ka mingeid, aga minu naerdes meil nii väga punaseid, mina ei mäleta, et ma oleks väga mingisugust punast mänginud muidugi see taust ja me teame, mis ajab neid mängiti ja mismoodi see oli. Aga et otseselt mingisugune, mina küll. Ma ei mäleta, et oleks mingisugust niisugust asja. Mängisin palju eesti klassikat tol ajal ja siis neid komöödiaid, noh ma ei tea, jah, ei osanud sellest aru saada, et ei mõelda, ei saa kuskil siin selja taga, juuli teadsid, seal sa elan ja kas praeguste kolleegide suhtes mingit kadedust ka tunnete, istume siin täna selles majas? 66. hooaeg algas, mina küll ei tunne. Mul on lihtsalt hea meel, ma tean nagunii, et see minu aeg enam ei ole ja see on nende aeg ja kui neil on nii tore ja praegu on juba mitu mitu aastat ja siin on väga toredaid asju tehtud ja ma väga suure rõõmuga käin, noored hästi toredad noored. Praegu. Peetakse vanade lukku sellepärast meeldib. No et kas ainult selle kahe väga nooti, aga sellest ajast ja kui see saare ja Saaremäe tandem siin on, sellest ajast on teater väga palju muutunud ja väga tore olete te vaatamas ka käinud, etendus ikka nii palju kui võimalik ikka käin. Lähme, vaatame kontrolletendus, mis nüüd viimastest asjadest on meeldinud, mis mul hirmsasti pähe jäi, oli Johannese passioon. Praegu nagu lööb seina ette teistele nüüd terve suve, nad on ju kuskil kaugel mänginud ja neid tegelikult. Mul pole midagi näinud. Mis mulle väga meeldis, oli see pikas tänavas teemis Mati Undi ja maja ja linde vaade Maale, ilus vaade. Ja see mulle meeldis, hästi. Ja teine sealt veel edasi. Maja majahoidja, majahoidja, majahoidja, eriti, nad on natuke teistmoodi ja võib-olla sellepärast on meelde jäänud rake. Mida te sooviksite tänasele Rakvere teatrile tänastele tegijatele ikka jõudu, jõudu jätkuks ja et ei tuleks mingisuguseid halbu asju vahele, raha jätkub, see, mida vaja on. Pigem mina soovitaksin võib-olla klassikat jälle eesti klassika vahelduseks, need on olnud neid kaugemaid ja eri. Et tahaks ka päris realistlik. Vahelduseks. No ütle nüüd prouasid endal aastaid üle 80 ja lustib Mati Undi lavastusi vaadata. Juttu oli meil siis Rooseki näidendist kaunis vaade, mida Rakvere teater mängis 2004. aastal pika tänava majas number seitse. Tegelikult seda maja võiks tinglikult pidada Rakvere esimeseks teatrimajaks. Sest just seal etendati esimest eestikeelset näitemängu ärak veres. See oli 28. septembril 1882. aastal kui võõrastemaja suures pidu saalis tuli ettekandmisele kohaliku koolijuhataja, kirjanik Juhan Kunderi näitemäng mulgi mõistus ja tartlase tarkus. Mängis Viru eesti seltsi Kalevipoja näitetrupp. See oli eestikeelse järjepideva teatritegemise algus ära, kusjuures seda teatritegu on küll armastatud, aga läinud on ta siin üle kivide-kändude jäika seltside eestvedamisel. Rakvere näitlejate ring rajati 1921. aastal. Tsiteerin mälestus katket kavalehelt meenutab ringi üks alustajaid, Heinrich Meister. Rakverenäitemängu tegijatel tulid kaua leppida teiste seltside tegelaste toaga ja lavaga olid need nii head, kui olid, tuli tasuda üüri ja mis veel hullem, sageli tuli end nii-öelda maha müüa. Mängida üürileandja ruumide tasuks teatud arv näitemänge aastas kas hoopis tasuta või siis minimaalse tasu eest. Kujutlegem lähikaudu seitsme, kaheksa ruutmeetrise põrandapinnaga tuult ja tuisku, läbilaskvat täidisseintega ruumi, mis varustatud väikese ümmarguse raudahjuga ja mida mürgitasid samas asuva käimla lämmatavad gaasid. Mõne astmeline trepilugu viis tegelaste toast alaliselt külmale lavale lavale julgeti minna alles siis, kui tegelaste toa raudahi juba hõõgus ja oli allaneelatud tubli kogus hõõguvad teevett suhkru ja tee ostis õnneks Rakvere näitlejate ring võimalike biotulude arvelt. Loen seda kõige kavalehelt, mille koostanud Rakvere teatri dramaturg Urmas lennuk. Kas Rakvere uhke maja äkki oma varasema vaese teatrivaimuga vastuollu satub? Närib lennukeid kahtlus. Ja seda juttu rääkides oleme sattunud justkui lennuki stardirajale. Tegelikult proovib pille peanäitejuhi Saaremäe bänd Strepto kokkus, biogeen. Mina lihtsalt mõtlen seda nendele aegadele tagasi, kui oli Rakvere näitlejate ring, kes tegelikult noh, eks memmeke ta ise halvu kaasa ja teine tegi siis kostüümid ja ja kui käidud koos testi sellistes ruumides, kus oli sageli nii külm, nagu nad ise kirjeldavad, et pidi mitte ainult teed rüüpama, vaid ka midagi muud, mis panin logisema, eks ole, siis sellistes tingimustes tehti ju rohkem kui 10 aastat, et noh, lõpuks isegi veel rohkem. Et enne, kui vähe sellest, et Jakob Liiv seda märkas, aga põhimõtteliselt märkasite muud inimesena Jakob Liival oli lihtsalt see Väike-Maarja rahvamaja ehitamise kogemus, et tema nagu sai sellepärast reaalsemalt märgata ja tegema hakata, aga sellistes tingimustes on kogu aeg praegu siiamaani tehakse riknenud harrastusteatreid, kes on juba institutsiooniliselt, neil on mingeid toetajad, aga väikestes maakohtades minu arust see, kes käima on läinud viimastel viiel-kuuel seitsmel aastal seal ikka täitsa hämmastav. Kas see uus maja satuksid nagu vastuolus selle ideoloogiaga või selle alguse sellise mõtte ja ideega? No eks ikka ta muudab nagu ettevaatlikumaks selles suhtes, et varem oli. Varem oli hea, et nägime asju, mis nagu tulid südamest, et praegu nagu tekib, no näed, noh natuke peaks nagu majas korralikumalt võib-olla riides käima, et noh, juba juba tekib selline aukartus nagu hoone enda ees, ütleme pilt läheb ka ilusa raamides väga kergesti kaduma minna, hea vilt, eks ole, panna ilusa raami sisse, siis sageli võib lihtsalt seda raami imetlema jääda. Selles suhtes noh, eks väike Belgia on ju alati ettevaatlik, peab alati olema. Mu daamid ja härrad. Teid tervitab uue teatrimaja arhitekt Raul Vaiksoo. Vahel keset ööd ma tunnen korraga kurbus ja nukker muuseume. Mõnel vaiksel ööl ma näen nii lummavat und, kuid siis, kui üles ärkan, elab min. Mõnel vaiksel ööl ma ila Eivad, no ta on ju, et äkki haarab mind. Mõnel vaiksel ööl metsin Oslo andma, nii et vastu panna puudutvul jõu. Poolega häält, mis kutsub. Koole. Kui. Venna ja märgata ja. Saba. Taevamanna. Avarjugannal. Pooleli. Tiivaga. Saame ma kaotada või kaotan mõistusega. Haldundaneeri la. Ei paistagi. Haarded armastuses kiimume ja nüüd on see kõik minus. Kui nüüd mõnele muusikalilembasele kuulajale tuleb see laul tuttav ette ja vaikse nimigi ütleb talle midagi, kes siis jah. Seda laulu on laulnud Raul Vaiksoo tütar. Et tegemist on perekondliku ettevõtmisega ja selle etteastega üllatas arhitekt meid Rakvere teatrimaja avamispeal. Tegelikult mängiti seal avamispeol ka ühte näitemängu kaduva kuri, ehkki, mis sündinud trupi ühislooming, kuna autoriks Toomas Suumann ja Andres Noormets viimane ka laastas. Selle näitemängus mängis ka Director blondide nukulokkidega põsed punased ja kuninganna kostüümis. Väga kurb ja murelik tüüp kaduvikku riigist. Mees, kes maskeerinud ennast naise rõivasse. Indrek Saar. Vaata selles näitemängus oli üks igavene huvitav uni, mida sinu tegelane meile jutustab, kas see on sinu enda nähtu tunni? No ülekantud tähenduses on ta minu minu nähtud uni, aga ei õnneks otseselt Unese ei ole Jaagobleeminud kummitamas käinud, aga ja eks ta on mul kuklas olnud. Nende aegade algusest ma siia majja tulin küll ja, ja eks ma olen ta peale väga palju mõelnud, aga ma õnneks magan suhteliselt hästi, eriti vihmased kuud. Et lavale minek on mingil määral olnud nagu pääsemine argisest olekust või kuidas sina võtad seda lavale minema ka näiteks selles ehituse möllus, võtad kätte, hakkad veel proove tegema, no kuule, mõnes mõttes. Hullumeelsus on, tegemist oli sellise materjaliga. No ma tundsin, et ma olen, ma pean seal olema, kui ma teadsin, et see on täiesti hullumeelne, aga ma lihtsalt tundsin, et ma pean seal olema ja ma ei saa mitte midagi teha, et ma pean olema kõik, kuigi ma olen korduvalt proovinud oma põhitöö kõrvalt etendust ja siis me teame väga hästi, mida ajaliselt tähendab ja ma tean, kui hullumeelne see periood on, sest ma ei oska niimoodi, et ma jätan oma põhiline nurka, ma ütlen etendust ja vaadake ise, kuidas saate, aga teiselt poolt, et jälle, kuna selle meeskonna, kellega me siin koos oleme töötanud, on meil juba nii kaua koos olnud, siis me tunneme väga hästi 11 ja need inimesed mind tõesti hoidsid, võtsid nagu, nii palju, kui nad said vil valge pealt ära seadistada kõik ülevaade teiselt poolt, et unistus sellest, et üks päev on 23 september ja see maja on valmis ja me saame selle lahti teha, et see nagu toitis ka jah, füüsiliselt oli see väga, väga kurnav, aga teiselt poolt jälle on see, et selleks nagu aru saada, vaata, kuidas need inimesed siin majas toimivad, kuidas on laual olla, mis on vaja selle jaoks, et laval oleks hea olla, kuidas laua taga meeskond töötab, selle jaoks on nagu jube hea sees olla. Kõige parem on õppida seda maja tundma niimoodi, et sa ise lähed kohe lauale. See tegelikult oli mulle ka minu igapäevatööks nagu väga-väga kasulik, rääkimata sellest, et ja selle materjali sünd on minu jaoks täiesti enneolematu kogemus ja seda ütlevad ka paljud minu kolleegid. Me rääkisime proov ja proove nendest asjadest, mis on meie jaoks elus olulist ja seda ei tehta tänapäeval üldse. Mitte et ei saa isegi öelda, et seda ei tehta, kuigi tihti seda ei tehta üldse, mitte. Et see on nagu üli üli, harva kui see võimalus on. Kui sul on selle jaoks antud aeg, prooviaeg, sa saad rääkida nendest asjadest inimeste jaoks olulised, siis see on nagu täiesti võrratu võimalus ja ma olen üliõnnelik, et ma selles prooviprotsesse Aga kui palju seal oli siis neid omi lugusid, palju oli, seda rahvaluulet, legende. Noh, otseselt me ju seal südame puistamisega keegi tegeleb, kõik need lood tõukuvad küll meie enda mõtetest, aga paljude tekstid on ära vahetatud selles mõttes, et tekstid võivad tõukuda hoopis kolleegi mõttest laval pihtida nagu väga ei viitsi on ja kes seda kuulata viitsib, aga oluliselt asjast tahaks rääkida, siis on need teemad niimoodi püsti pandud ja minu arust Andres tegi seda nagu väga peenelt lahtitunnist. Vaata nüüd on maja valmis, mõnes mõttes on see ju pingelangus, et üks etapp on läbi, et alati tekib see küsimus, et kuidas edasi, et kui selgelt need visioonid praegu on või, või sa ei taha täna 12. tunnil selle peale üldse mõelda? Ega ma ei oska selle kohta öelda. Ma olen sellele mõelnud muidugi ma tulin üheksa aastat tavalises majja, siis ma tean, et ta oli väga-väga palju neid inimesi, kes ütlesid, no vaatame, kes tuldi aastaks või oleks, ega ma ise ka Tjanud taasta võib-olla kaks noh, võib-olla kolm. Aga et ma olen üheksa, ma poleks ilmselt olla iialgi uskunud jälle, loomulikult on olnud neid hetki, kus, kus sa mõtled selle peale, et kas mul on midagi veel anda. Kas mul on nagu piisavalt motivatsiooni, mind ei vaeva täna motivatsiooniprobleem ka maisaga kuidagi tootada, et ja ma olen veel kaks aastat või seitse või 11. Et ma arvan, et see võib tulla päevapealt, et ma tunnen, et nii kõik minu Minu aeg on läbi ja selle seltskonna siin on targemat ilma minuta ja mul targemate endale uus eesmärk, milleni veel joosta. Ma ei ole kunagi tegelenud karjääri planeerimisega ja ei oska ja ei taha seda teha. Ma tahaks teha seda, millest maiustada ja ma ei tea iialgi, millal see hetk, kui me enam ei suuda. Öö on langenud Rakvere linnale. Pronksised kadu, viku mehed on teatri uksele kõhklevalt seisma jäänud. Üks neist tahaks justkui uksest sisse minna. Teist kisub laia ilma. Kuhu edasi, Rakvere? Küsin endalt uhke ja esindusliku teatrimaja lävel skulptuure silmitsedes. Järsku näeme üksikut kuju pidutseva teatrimaja ees pimeduses. Kes see on saanud, Toomas Suumann, kes meile vastu lehvitab. Tegelikult peab iga koht olema tänulik neile, kes alati kohal. Nemad ju selle kohavaimuloojad. Järgmine esietendus on Rakveres Pinteri majahoidja. See on Mati Undi neljas aastataguse lavastuse taastulemine. Etendamis paigaks väikese maja kolakamber. Tänase saate intervjuud on salvestatud Rakvere teater tri 66. hooaja avamispäeval. Saates kasutasime teatri fonogramme. Kuulmiseni ütleb toimetaja maris Johannes. Aitäh Rakvere teatrile. See oli meistriklass.