Vinüülkuldsed hetked plaadiriiulist. Tere kuulama saadet vinüül, mina olen immo, Mihkelson. Kutsun teid oma plaadiriiuli juurde jälle ja tõmban sealt välja ühe plaadi. Selle plaadi peal on kirjas Hortus Musicus. Mina tulin vanamuusika juurde roki kaudu. Ma olin üks väga paljudest, kes selle ukse kaudu Vanamuusika juurde sisenesid. Selles midagi unikaalset ei ole. Ja see muutus oli maailmas toimunud juba 60.-test saati, aga tollal, kui mina vanamuusika enda jaoks avastasin, ma ei teadnud seda. Vanamuusikaga tegelejad laine välismaal ja ka tollel ajal Eestis koosnes peamiselt noortest muusikutest. Nende tegevus oli akadeemilises õhkkonnas mässumeelne ja loomulikult, kui mängijad olid noorepoolsed, olid ka kuulajad noored. Hiljem on sellest üsna palju kirjutatud, kuidas arvukas rokipõlvkond küpsemaks saanuna ja arenenuma muusikamaitsega leidis üles igasuguse muu muusika, sealhulgas ka klassika. Mina olin kusagil 20.-te eluaastate alguses, kui ostsin endale Hortus Musicus esimese plaadi topeltalbumi mis tegelikult ei olnudki nende päris esimene plaat. Asi oli selles, et ansambli debüütplaadi riiulile oli toimunud Leningradi Aprelleff tehase plaadil ning iluümbrisega Tallinna stuudioalbum oli nendelt teine. Aga see oli esimene plaat, mida sai Tallinnas plaadi kauplusest osta. Ma arvan, et tõuge vanamuusika juurde tuli vähemalt minul ansambli džentlalt sajand kuulamisest. Nende muusika oli väga originaalne segu rokist ja vanamuusikast seri leidlikult kokku pandud hästi suure kirega esitatud Hortus Musicus mingeid elektripill ei mänginud. Nemad ei kasutanud rokielektrilist kõlajõudu. Nende nivoo oli teistsugune. Aga nad olid noored ja ägedad ja nad olid ainust ligilähedalegi vaste muusikale, millele Jentoltsjand viitas. Ma ei mäleta küll, et ma oleksin seitsmekümnendatel mõnel Hortus Musicus kontserdil käinud ja ka nende plaadi tervikuna läbikuulamine oli esialgu paras vaev inimesele, kelle kõrvad ja meeled olid harjunud rukki pidevate energia pursetega. Aga see Hortus muusikuse esimene plaat jäi südame külge küll. Just see vana laulumäng, Taanieli mäng, sealt mõned ilusad viisi katked kenad rütmid ja karge sirgjoonelisus. Lõpuks oli minu jaoks ikkagi vanamuusikaga, nii et mida vanem, seda parem. Mida vähem vokaali, seda huvitavam oli kuulata. Ka india muusika tuli minu ellu roki kaudu. Üldse on võimalik mingisugusest uksest muusika juurde sisenedes avastada peaaegu terve maailma sest enamasti on igas muusikasse maailm kuidagi peegeldunud ja Ta paistab sealt nagu läbi klaaskuuli või, või ma ei tea, läbi mille prisma igal juhul vihje linde muusikale oli üksikutel plaatidel minu kõrvu jõudnud. Ja muidugi oli ka ravi Šankari nimi tuttav. Tema oli tuntud India muusikutest kõige avaram koos tööde tegija. Ning seejärel tuli ajapikku tõdemus, et originaal, see india muusika on hoopis parem kui need üksikud rockiga seonduvad katsetused, mida ma olin kuulnud. Ma sain selle plaadi, kui minu tudengiaastad olid otsakorral. Seal plaadi ilmumisaasta on 1980 ja ma ei teadnud tol ajal, kui ma selle plaadi ostsin, et see nii uus ja nii värske. Värske plaat väga vanamuusikaga. Tallinnas oli raekoja platsis tollel ajal väike plaadi kauplus, see oli kindlalt Tallinna parim kauplus, sest rohkem neid päris plaadipoode tegelikult ei olnudki. Mu sõber Uunol oli plaadikaupluses leti taga tuttav inimene, info levis hõlma alt ja salaja ning äkki oli käes päev, kui me koos tormasime sinna poodi taskus kogu napp raha, mis neil oli. Toimus Nõukogude liidule sõbraliku india plaatide suurmüük. Selline juhuslik ja otsekui taevast alla sadanud aktsioon ühekordne, kordumatu, juhuslik. Ma mäletan, et rohkem kui kümmekond plaati õnnestus mul osta sellel korral ja üks neist oli kõige parem. Ehkki mõnel teisel plaadil ilusas ka ravižhankari nimi. Madu, rai Shan Mukk haava tiibu. Subulaksmi sain suure vaevaga selle nime välja öelda, et plaadil on tavaliselt MS sõbulaksmi selle laulja nimeks. Tema haaras kõrvast kõvasti kinni siis ja võlub mind ka praegu. Kui tema laulmist kuulen, tõeliselt lummav. Lõuna-India päritolu karnathaka, laulja oli omal maal tõeline suur legend, siis ma seda ei teadnud, nüüd küll tänu internetile kahte laulu pakun kuulata sealt madu raks Tamm. See on sanskriti keelne ülistuslaul Chrysnale, tema tegudele, tema olemusele ja teine pala Kaneša Pancharatnam ülistas žürii anyakale temale, kes hoiab pühaliku rõõmu oma käes. Temale, kes rõõmsal meelel kaitseb maailma. Ma ei usu, et India muusikal on sellega midagi pistmist, et Okinawa muusika ühel hetkel minu kõrvast kõvasti kinni haaras. Okinawa hõnguga popstaari šokeetse kinoplaat saabus jõuliselt minu muusika lemmikute nimekirja ülaossa kusagil 80.-te lõpuajal. Ma usun, et siis ma tegin juba raadiosaateid ka, aga kõrvaline muusika siis ei olnud vist veel alanud. Igal juhul ma olin kuulnud kitarristide kolmiku Free Twitt, Henry Kaiser ja Richard Tomsoni albumil Liv laust, klaarph ühte kentsakat lugu, mis kõlas nii, nagu need mehed teeksid pulli. Selle paariminutilise kiire loo pealkiri oli haissay otšisson ja selle autoriks mulle tundmatu nimega mees. Mitu korda mängisin seda lugu raadios ja selle ajaga jäi isegi selle loo autori nimi mulle meelde. Kusagil sama aja paiku hakkas suure hooga käima rock Summer ja vähemalt alguses oli see festival küllaltki eklektiline ja huvitava muusikavalikuga. Seal oli suur pealabasel lauluväljakul ja väiksematel lavadel selle suure pealava kõrval võis näha kuulda mitmesugust üpris põnevat kraami. Ja siia kohale uudishimutsema tuli päris arvukas välispressiesindus ka. Et ma siis olin juba agar kirjutaja, siis huvitasid meediainimesed mind väga. Tutvusin ühe toreda jaapanlasega, kitan hakkama, saab kasu. Ja kui ma mainisin talle šokeetseid kiina nime läks muidu viisakas ja selline reserveeritult tagasihoidlik mees suisa põlema. Asi lõppes sellega, et ta saatis mulle mitu aastat Jaapanist kassette ja CD-sid. Enamik nendest olid promo eksemplarid, mida ta oli saanud arvestamiseks ja seal oli ikka ääretult huvitavat kraami. Kõige esimeses pakis oli loomulikult paar shokitsid kiina CDd ja mitu Okinawa muusikaga. Helikassetti. Super. Aga see solki džigina plaat, millel oli ka haisay, otsis san, sai minu üheksa väga-väga-väga suureks lemmikuks. Selgus, et varem põneva ja ägedena tundunud kitarristide versioon sellest laulust oli ikkagi väga lahja. Sellel plaadil, mille Jaapanist sain, ei olnud ühtegi ladina tähtedega kirja, välja arvatud ainult see kusagil väikeses kirjas Meidentšapaan. Kõik muu oli hieroglüüfid. Alles nüüd, kui Google võimaldab peaaegu kõike tõlkida, on selle plaadi kirjad mulle avanenud. Aga vaadake, asi ei ole üldse kirjades, asi on ju ikkagi muusikas, kõrv on see, mis õige ära tabab. Ma ei oskagi päris hästi seletada, mis selle muusika juures mind nii tugevasti haaras. Esiteks on see üsna rõõmsameelne, enamasti kiire. Selle muusikastruktuur ja kõla on veider. Peamised elemendid olid plekkise kõlaga elektriline keelpill Shan Simm ja pidevalt laulu vahele kiljatus. Kuuldavale toob tüdrukutetrio, kes pealegi oli dist šokeetse Tiina sugulased, kõik tegemist on kontsertplaadiga aastast 1977. Pakun kuulata kahte esimest lugu. Šokeidžikina ja tema bänd, šamp, luus mängivad kõigepealt kuulsa haissay otsis, on ehk onu sai ja seejärelkõla puhuvaki Bushi mis kõneleb tüssamisest. Ja veel üks heli lõigukene sugugi mitte nii kiireni lõbus shokitsi kiinalt tema 90.-te albumilt n laav pala pealkirjaga piiriga. Okinawa muusikalegend šokeedžigina laulis. Arvatavasti mõni aasta pärast seda, kui ma olin šokidžikina rõõmsameelse muusikaga tutvunud. Sattusin kuulma jaapanlase Rutšis hakkamata albumit hiljuti. Saka moto oli teatavasti kaheksakümnendatel menukas popartist ja seejärel hea kohaselt. Vananedes siirdus ta edasi järjest keerukamate ja sügavamate muusikaliste struktuuride poole. Umbes samamoodi nagu David Bowie, kellega nad vist olid päris head sõbrad. Ma olin näinud siis ka filmi, kus need kaks meestele peaosades. Selle filmi pealkiri on Merry Christmas mister Lorenz, mille järgi filmi suur fänn Mihkel raud võttis kunagi oma bändile nime. Igatahes oli hakkamata plaadil biooti üks niisugune lugu, mis kõvasti jäi kõrva kinni sellisel kombel nagu šokeetseegina. See oli Okinawa muusika võtmes kaunis melanhoolia, siin saagu nohana. Ja samamoodi on ju paljude muude asjadega ka. Kui oled kunagi õppinud kuulma ja hindama midagi uut, siis tunned selle muusika, selle heli mõju igalt poolt mujalt ka ära tahaksingi öelda kõigile inimestele, eriti neile, kellel on lapsed, et laske neil kuulata noorest peast igasugust muusikat, ka seda, mis teile endale ei meeldi. Siis on neil hilisemas elus palju rohkem valikuid. Nad saavad ise teha otsuseid ja nende maailm on suurem. Aga see lugu džinsagu nohana, eriti just tänu sellele loole on kõnealune rutsis hakkamooto plaat praegu minu riiulis. Bassimängija Beethercowald mängib kontrabassi, mängib tema on sakslane, kes 60.-te algusest saati oli saksa freejazzi liikumise üks eestvedajaid ja seda koos Peeter Prätz. Manniga mängib Peter Kowaldi esimene plaat, kus ta päris üksi mängib ja see plaat ilmus 1989.. Selle plaadi nimi on Open Secret ehk siis avalik saladus. Ja seda plaati ma ei ostnud, selle andis mulle better kavaldise. Mul oli selle üle tohutult hea meel, sest tema kontsert 1990. aasta Pärnu kestal oli mind tohutult vaimustunud. Ma tegin temaga pärast kontserti intervjuu, ta rääkis oma muusikast eesmärkidest, rääkis maailmavaatest ja väga huvitavalt rääkis. Mina rääkisin talle, et ma teen raadiosaateid ka ja siis ta plaadi andiski. Kontserdil oli mind kõige enam kuulama tarretanud lõik, kus Peter kavalt mängis oma kontrabassi poognaga ja tegi ise niisugust tõrreaalselt kõri laulmist, nagu seda võib kuulda Tiibeti munkade salvestustel. See oli osa tema meditatsiooni harjutustest. Ta oli selle toonud oma kontserdile. Aga selle muusikalõiguga oli imelik asi, sest ta nagu peatas aja. Ja vähemalt minul oli võimatu öelda, kas kuulates oli möödunud kaks minutit või pool tundi. See oli võimas kogemus, mida harva ette tuleb. Aga tuleb mõnikord ja kui pettunud ma olin, kui plaadil oli selle muusikaga lõik napilt kaks ja pool minutit. Ma arvan, et kontserdil oli seesama pikk paar minutit, aga tundus, nagu oleks vähemalt pool tundi olnud. Aga see tunne ei tähenda midagi, sest kogemus ja elamus loeb. Ja igaühega on see nii. Piimasaamu deso miitsu nii nii oli selle muusikali kui Pealkiri bassist Pieter kõvaldi 1989. aasta plaadilt Opensiikretz Peter kavalt musitseeris 1990. aastakestal ja tuli tagasi ka aasta hiljem. Tol korral mängis Pärnus ka sakslane Hans raisal kes oli üks väga omapärane mees ja kelle muusikali veel omapärasem. Tal olid ees paksu raamiga prillid, tõsine endassetõmbunud olek, napisõnaline rääkija. Selline oli Ants Raikel, kes meisterdas ise kitarrilaadseid instrumente ja mängis nendel unikaalsetel pillidel unikaalset improviseeritud muusikat. Racheli CD Kokolla näit, mille ma temalt sain, jättis mulle väga suure mulje. Ja on pärast seda see plaatunud sageli silme ees. Rohkem kui muusika oli see mulje seotud plaadiümbrisega, kuid sellest ma praegu rohkem ei räägi. Mängib sakslane Hans raisal. Album on Coco Polo nats. Ilmus 1989. Free Music Productions, märgi all kõlab pala piis PayP Jutoopia. Olen immo, Mihkelson, kuulsite muusikat mõnelt albumilt, minu plaadiriiulis. Igaühel on oma muusika omad elamus, hetked helidega. Ja kusagil on selles inimeste vahel ka palju sarnast.