Käes on süda, kevad, põllumeestel, käed tegemist, toimetamist täis mõnda nädalatki maaparandusobjektidel, samuti kive, töö, meie soodes ja rabades rügab tööd teha arvukalt ka neid ekskavaatoreid, mille sünnikohaks on Tallinn. Tänase vestluse pühendamegi Tallinna ekskavaatoritehase ja meie maaparandajate sidemetele. Vestlusringist võtavad osa tehase mehed Karl Gailit, Helmar lillema, Einar Vask ja Valdur Krause ning Eesti põllumajandustehnikamaaparanduse ja turbatootmise valitsuse juhataja asetäitja Otto Salum. Millal siis Eestimaa paranoia sai Tallinna ekskavaatoritehase esimese ekskavaatori, kui nüüd andmed sorida, siis tuleb välja tõesti need. 1957. aastal. Anti esimene masin millega juba sai kraavi kaevata, tähendab drenaazi kaevikuid kaevata. Ja põhiliselt sai siis hakatud süsteemide rajamisega pihta. Paar aastat varem küljeli seda tööd juba tehtud, see oli käsitsi. Ja kirja võis panna võib-olla anud mõned kümned hektarid massilise töö iseloomu sellele kandnud. Kuigivõrd muidugi esimesed masinad olid. Meie mõiste järele keerulised. Me ei suutnud seal nendega toime tulla, kuna see langu näitaja konstruktsioon oli esialgu võõras. Kuid sellega muidugi harjuti ja lõppkokkuvõttena ta kujunes ice maa põrandale väga suureks abimeheks on mul käepärast andmed siin. Et kuni tänase päevani õieti aastavahetuseni, on meie vabariigis drenaazi kaevikuid kaevatud 77000 kilomeetrit selle välja peaaegu kaks tiiru ümber maakera. See on aukartust äratav arv ja just tänu sellele, et Tallinna ekskavaatoritehas, et masinad on elanud muidugi maa pärast tööd meil alati 51. aastal võeti 49. aastal juba kuid tol korral oli maaparandusel teine mõte. See tulenes sellest, et ei olnud vastavaid masinaid, tuli lihtsalt reguleerida, eelvoolusid ja võib-olla ka lahtised kraave tõmmata mis aga põllumehele väga vähe kasu andis. Need tööd aga siiski kujunesid selleks aluseks just tollele perioodile, kui Est ekskavaatoritehas oma masina konveierilt välja laskis sest need olid vajalikud tööd eelvoolud ja, ja ka need lahtised kraavid olid sellistes rabades ja soodes eel koevenduseks, kus hiljem siis palju koopelisega töötada sai. Praegu muidugi ekskavaatorite masinad pidevalt täiustanud ja meil on hea meel, et see konstruktsioon on paranenud, aga mõningal juhul. Meie vabariigi tingimused on suutelised raskemad kui teistes liidu osades, kus need masinad töötavad ja selle tõttu me nagu ise tunneme, et näete, et meie vabariigis on tehas. Aga just sellist masinat nagu meie vajama seda, nagu ei ole. Sest kui meie selle masinaga keskmiselt töötame välja 41 kilomeetrit aastas iga keskmiselt iga masina kohta, siis me loeme seda väheseks. Samal ajal, kui me teame, et lätlased suudavad seda teha 80 90 kilomeetrit, isegi rekordid on üle 150 160 kilomeetri. Tähendab, tingimused on niivõrd erinevad. Võiks mingisuguse eri variandi tugevama konstruktsiooni võib-olla siiski luua, mida anda. Väiksem parti, teatud osa ainult toodangust. Oleks mõelda ja mingisuguse rootor tüüpi masina rakendamine sest meil teatavasti ju bareljeef Põhja-Eesti tingimustes kaunis rahutu ja siin on isegi faktid, kus 60 70 protsenti me peame seda drenaazi kaeviku kaevamiseks, ostsin ühe koopalist masinale, see on õigus muidugi, aga, aga on võimalik sellise masina ühesõnaga kujutame ette võib-olla baasmasinana samasugust masinat nagu ette väidet, et sealt 202 on aga tööorganina võib-olla vabariigis teine variant välja pakku. Te mõtlete praegu rootor, purjed, võib-olla ka rootor vale ja kas nii-öelda praktika möödunud ümber variant suudab raskemas pinnases töötada kui ketivariant? Ma ei tea, on teada, et on sellised Rotter masinad olemas mis vaeses pinnases väga rasketes tingimustes töötavad. Praegu on olukord selline ehetega. Rootor masinaid melioratsioonitingimuste jaoks ei ole üldsegi Nõukogude liidus ei tehta. Ja need masinad on siiski niivõrd erinevad. Et kui meie teeme praegu get masinat ketiga mitmekompaniist, ekskavaatorid, siis rootor peale üleminek tähendaks meil tehase ulatuses tohutut ümbertegemist. Ja vaevalt et selle peale saab nii lihtsalt minna. Meil muide peab veel selle eriolukorraga arvestama meie raskem tingimus see tähendab ka seda, et me võiks töötada külmunud pinnastas. Meie tööperiood on liiga lühikene, oleks vajadus seda pikendada. Aga sellega hädas olemegi. Me oleme proovinud talvel drenaazi tööd teha, aga tuleb välja sadanud ühe koopalistega teha, samal ajal, kui me siiski teame ja on kogemuste korras nii-öelda Soomes käies kindlaks tehtud, et seal talvel töötatakse, tehakse drenaazi. Teatavasti vabariik tegi Vagatsentale tingimustes paigaldada drenaazi torusid. Nad jälle nii segunemist, niisugust otsust vastu võetud Paide rajoonis ja, aga kuidas yldiselt nii tööline, selles aines suhtub talle tingimus näiteks torude paigaldamine, see on küllaltki niiske, märg, hästi raske ütelda, töötingimused. Kas see õigustab ennast selles mõttes, et teatavasti maa parandage, kui ma ei eksi, ei ole mitte see kraavi toru, paneme kõigeni ütelda aktuaalsem probleem siiski teatavasti maa parandamise juures väga suurt osa mängivad justatiivistus tööd. Kas siin ongi seal nii väga suur tähtsad tingimata peaksid unustama, talvel panna. Küsimus on õieti esitatud, aga vastuseks olgu, kas neil pole märgitud? Kris tehtud, meie meie eesmärk on see, et meie saaks sellele drenaazimeistrile kindlustada aastaringselt? Muidugi, me ei mõtle seda sajaprotsendiliselt, neil see õnnestub, aga kui me loome talle sellised tingimused, anname talle kõigi mugavustega, vagunelamu, vahetud objekti läheduses, kus tal on toitlustamine, organiseeritud, kus tal on riiete kuivatamine, organiseeritud ühesõnaga vagunelamus, meil, mida osakond praegu valmistab, saab selline punga olema? Toiduvalmistamise võimalus, ühesõnaga valguskütte kõik on olemas. Siis muidugi on mõelda seda teha. Ja kahtlemata teatud osa võib-olla oleks julge arvata, et kolmandik, aga võib-olla mingi 25 protsenti töölisi kindlasti seda tööd teeks ja kui meie sellel moel võib-olla aastas saame 2000 503000 hektarit fraasi teha talvel võib-olla siis sügise väga hilja ja kevadel juba õige varajases tal kaasa arvatud siis see muidugi on suureks plussiks, see annaks võimaluse viimistlustöödega vanemalt alustada ja olema ka alustada. Oleks meil on niimoodi. Ta on väga pingelised. Ja kui meie näiteks tahaks rohkem kuivendada, siis me peame kohe juba ütlema, et me peame siis ekspluatatsioonitöid ja ülesandeid lahendama, kuna kahte korraga nagu ei jõua teha. Kui mäda kaevandada suudaks talvel rohkem, siis ma suudaks, eks platsionilisendaga ka paremini taimedel. See on selles mõttes nii öelda seatud ja kompleksis muidugi üks tähtis lõik, nagu ma nimetasin ikka see töö inimesele kindlustada aastaringne töö, siis on see meil alaline inimene, alaline kaader ja kui me seda ei kindlusta, siis me ei suuda endale head kaadrit ka muretseda. Kyll üldse veidikene vale arusaamine sellest jutust, et võiks nagunii aru saada, et on tarvis masinat, mis kaevab ka talvetingimustes, aga vaat ekskavaatoritehas ei ole sellist masinat millegipärast teinud. Asi nii lihtne ei ole nimelt külmunud pinnase kaevamine on teatud määral veel lahendamata probleeme. Ja ma ei ole kahjuks Soomes käinud ja neid masinaid Soomes näinud, missuguste tööorganitega nemad kaevavad. Aga, ja ma kardan, et eriti siin vabariigi tingimustes, kus on võrdlemisi palju kive sees, kui kivi on ikka kinni külmunud maapinda, siis on ainus võimalus ta läbi lõigata. Ja selliseid masinaid praegu veel vähemalt, et meil ei ole mingisuguseid nii teoreetilisi aluseid, et me suudaksime sellise masina momendil valmis projekteerida, Siberis tehakse vastavaid uurimistöid ja katsed. Ja võib-olla lähematel aastatel me jõuame ka nii kaugele välja. Aga praegu see asi ei sõltu mitte sellest, et me ei taha seda teha, vaid lihtsalt ei ole võimelised sellise masinatega, selleks on vajadus, sellise ma selle osas ei, ei saa, sellepärast et ka näiteks mituksimilatsiooni mehed, aga ka sideministeerium tahab, väga tahab, selliseid masinaid saab see töö töötajate osas mõningal määral. See küsimus on tõepoolest, võib olla lahendatud. Aga migratsiooni osas praegu tõepoolest just minu teada liidus sellist riistapuud ei olemas, töötaks. Kuidas siis nüüd, meie vabariigi ekskavaatorijuhid on rahul nende masinate tüüpidega, mida me senini oleme välja lasknud. Kui meie sots VS Pilletteni vaadata, siis möödunud aastal juba muidugi ette on 142 hakas paremate nimekirjas ära kaduma. Aga muidugi, meil on olemas Rida läänisaatorid, sealhulgas Tartu laine koondises, õige mitmed, kes sellest vanast tüübist sugugi loobuda ei taha, nad tingimata taastavad selle masina ära ja teda käesoleval aastal veel. No kahtlemata muidugi paari-kolme aasta jooksul need langevad välja. 171 muidugi on need praegu põhiline, sest möödunud aastal, et ütles, et veel kaasa rääkida, palju ei saanud kuid kahtlemata MTZ sellistes tingimustes kodanike ette nähtud. Aga ta nõuab tõesti sellist juhti, kes seda masinat tunneb siis ta müüb hästi tõestidend. Need olid võrreldes ütleme reid kohta masinad. Ütle mitte tootlikkuse seisukohast, aga ka tehtud töö kvaliteedi seisukohast need süsteemid, mis masinal on peale pandud, need täielikult need eralda. Sest need vead tekivad natukene siiski suured olla. Muidugi siin me peame tervikuna selle asja kooskõlastama, minu aru saame seal ka projekteerijatega, sest tekkis selline arvamine, et nii masin. Ühelt poolt peaks olema natukene täpsem, ta võimaldab suuremat täpsust, aga teiselt poolt võib-olla ka projekteerija peaks nägema sellele Kraavile sellise langu ette, kus masinaga on võimalik seda täpsust saavutada. Ühesõnaga see minimaalne Landmis praegu meil on ette nähtud, see võiks olla suurem. Ja võib-olla eeltingimus on, tuleks ka lubada ja projekteerida metal 50 millimeetrist toru vaid võib-olla võtta, kas ta 75 millimeetrile, ma mõtlen seda sellepärast, et me peame igal juhul garanteerima sellised naasi ehitamise, kus hilisem viga ekspluatatsioonis oleks välditud. Sellisel juhul me saame oma tööjõudlust tugevalt tõsta. Aga kuidas see mõjutab nii majanduslikku külge kui suurendada turu läbimatu turuvõimalused? Kahtlemata muidugi selle momendiga tuleb arvestada. Aga kui siiski võtta sellised kogemused sismiga teadmiseks, et välismaal kasutatakse minimaalsete läbi maksudena isegi mitte 75-st 100 millimeetrist toru. Ilmselt tasub ära. Kui lähtuda sellest seisukohast, tähendab, et, et me toru sellisel juhul, kui me läheme tingimustes natuke tagasi, ühesõnaga lammu viime suuremaks, seal viga võib olla suurem ja toru võtame jämedama, siis võib-olla me saame kaevikust selle inimese välja tuua. Tala me jõuame juba selleni, et me tööjõud lahjema kokku. Meie vabariigis on teie defitsiidi väga suur. Aga kui me näiteks 300 400 inimest vabariigis praegu vabastakse sellega kohe ära, see on meile väga suur. Või teine asi lõbutseda, inimestel on seal vaja selles, et see torude kvaliteet on väga halb. Nad on niimoodi torude otsa pinnad on niivõrd kiivas, et iga toru tuleb eraldi kohandada, et ta enam-vähem niimoodi Lotaks sellise asendi, et need pilud kahe toru vahel ei oleks üle lubatud suurustel. Või selle tingimuse siiski juurde lisaks. Et kaelgustame inimese välja, aga samal ajal masinale anname juurde sellise mehhanismi, mis torusid võib-olla kaeviku põhjal üksteise suhtes hoiab õiges ölda, telgjoones soojas soolas ja. Minu pärast klaasi mineraalväetiste temaga lindi alla ja lindiga peale selle sel juhul enam see kaks, kolm, kolm, neli millimeetris liitlase vahel tekib see enam Elarsid. Kui ma õieti aru söelduleb küsimusele asetatud selliselt et esiteks ütleme, kui ekskavaatori ehitajatele oli see küsimus nii, et kas meie mingil määral suudame masina konstruktsiooni või siis töökindlust suurendada. Et sellega kaasneb paralleele? Sellele võiks muidugi vastuseks andavast kindlasti ja seda tööd tehakse iga päev ja vahetpidamata tõstetud. No ma, oot, ma võin siiski vist öelda, kui ma ei eksi, tähendab, me oleme aasta jooksul sisseviilud 160 konstruktiivset muudatust. Siin muidugi ei saa neid muudatusi ja kõik, kõik suunaline tee velge vigade parandused, võib-olla siis oleks see asi niimoodi, et veri soosil ei ole üldse kuskile mul tahtiski esimesel, milleks, kas ta siis liiga toores üldse ei vastuseks, võib-olla võiks ütelda ta siiski mõningal määral toores. Sellepärast kui minna nii-öelda selle masina ajaloo juurde tagasi, siis ütleme nii, et 65. aastal lasime välja viie masinalise katsepartii mille tulemuste mõjul tulin öelda väga palju sõlm ümber projekteerida. Kusjuures need ümberprojekteeritud sõlmed omakorda enam siukest kapitaalset katsetamist ei leidnud, kuivõrd aeg jäi napiks. Ja pretensioonid mõningad vähemalt ütleme on täiesti õigustatud ja minu teada terve rida ilmnenud puudusi. Oleme just tööde konstruktiivsetel muudatuste abil püüdnud parandada. Seal võiks näiteks nimetada roomikutel pikendamist, raskuskeskme õigeks paigaldamiseks teorgani tugevdamist, transportööri juures mõningaid muudatusi? Ei no see on selge, see, ütleme, mida see töö ei lõpe kunagi ära, sellepärast et nii või teisiti seda masinat tuleb ikka kogu aeg uurida ja katsetada ja jälgida ja teha paremaks. Ja näiteks selliseid asju, mis on ka praegu katsetustel mille kohta ei saa ütelda, et seal oleks midagi nii avariilist. Aga on lootust, et mõni uus lahendus annab parema tulemuse, seda katsetatakse, kuid ükskord saab küpseks, siis viiakse ta sisse. Ja teatud mõttes ongi võib-olla õige, on just selline teed mitte ei tehta korraga uus masin, ütleme nii kompleksselt uus, vaid kõik need asjad, mis uue masina veel sisse lähevad. Kõik juba saaksid ennem nagu juurutatud Vanama järk-järgult sõrmede astmelt, sest siin kahtlemata õige siin võib-olla ma ütleksin, meie planeerijate viga oligi tehas näiteks möödunud aasta märtsikuus pidi andma 50 vana masinad ja veel samal kuul juba 40 uut alates järgmisest kuust ülemile aju tuuele. See oli muidugi mõeldakse tehase jaoks küllaltki selline suur revolutsioon, mis silma ma ütleksin isegi väga suurte valudega ja möödunud aasta plaani mittetäitmisega seotud rääkimata siis võib-olla veel kvaliteediküsimustest paikade kohta nii palju, et kõik need uued masinad, mis me oleme juurutanud aga siiski küllaltki küllaltki kui päris aus olla suurte sünnitusvaludega lastehaiguste kantud tarbijale, kusjuures samaaegselt Me peame jälle ütlema, et riiklikud komisjonid on vastu võtnud seeriatootmiseks ilma mingisuguste täiendavate muudatuste tegevuseta. Kusjuures meie ise pärast oleme leidnud, et siiski reid muudatusele teha jaama praegune süsteem näärikat esiteks tehasekatsetused ja pärast riiklikud katsetused, mis viiakse läbi ikkagi tehase juures ja riiklik katsetusjaam rohkeoni pärast ja võtab selle masina, hakkab seda veel uurima, nii et otseselt seeriatoodangusse laskmisel ei ole tarvilik momendil riikliku katsetus jama otsus. Riiklik komisjon, mis võtab osa masina katsetustest, kusjuures katsetused võivad olla läbi viidud tehase baasil. Kui komisjon leiab, et masin on kõlbulik, siis see on piisav selleks, et lasta masinat seeriasse. Tundub, et see sõel ei ole siiski küllalt tihe. Ma tahaksin siin tuua ühe näite sellest, kuidas mujal mõtlen siinkohal konkreetselt Rootsit, katsetatakse uusi masinaid. Seal nii palju, kui ma tean antakse tehase poolt tulnud masinad, neid ei lubata importida ilma riikliku komisjoni soovituseta. Nii, ja selleks sõidab siis vastav komisjon firma õuele valib sealt välja meelevaldsed eksemplarid masinatest. Tavaliselt neil on suuremate masinate puhul ikkagi umbes paarkümmend masinat. Ja antakse need ilma igasuguse ettevalmistuseta otsekohe tarbijate kätte. Ja siis jälgitakse neid masinaid teatud aeg töö juures. Pärast kindlaksmääratud aja möödumist võetakse masinad lahti, kontrollitakse nende kulumisastet ja alles siis langetatakse otsus, kas need masinad on kõlbulikud või mitte. No minu meelest praegu siin on kahe asja väikene ärasegamine, kui nii võiks öelda, nimelt on eri asjad, kas täpsustada juba valmis seeria Soleva masinakõlblikkust ühe või teise maatingimuste jaoks või katsetada katseeksemplarist, katseeksemplari katsetamise juures ei ole ju veel neid paarikümmet masinat olemas. Meil on olemas ainult üks masin ja see üks masin on tehtud ka niimoodi ilma takistuseta. Ja teha nüüd selle ühemasinaks. Tehnoloogiline rakistus valmis hiljem seda hakata muutma, kui mõni asi ei klapi ja tavaliselt palju asjade klappi see on liiga suur luksus ja ajakulu, mida ei saa lubada. Ja väga pikaajaliselt ei saa katsetada, sellepärast et seal mitu aastat katsetada, siis masin on enne moraalselt vananenud, kui ta üldse seeriasse läheb. Ja õige meetod on niinimetatud kiirendatud katsetused Eflotatsioon koos igasuguste keeruliste meetriliste mõõtmistega, mis siis võimaldaks anda juba nii kiiresti ja teadusliku Valosel õige pildi selle masina omadustest. Ma ei ole kõigega päriselt nõus. Esiteks sellepärast, et valmistavale tehasele kui ka tarbijale ei lähe sugugi odavaks deflektidega masinate ekspluatatsiooni ja teha selle valmistamine. Need kulud on äärmiselt suured ja meil oleks tegemist tunduva ökonoomiaga, kui me suunaksime katsetamisele mitte ühe masina, vaid vähemalt 10 mis arvavad, ütleme sellest sellest küsimusest, ütleme maaparandajad. Ta vee arvates tähendab ka niimoodi, et esimene masinale lõpuks. On Rolls-Royce'i ja näpuga lapsed vene ajal tehtud madin ja kui nüüd selle järele anda hinnang saab anda hinnad ainult põhimõtteliselt selle masina konstruktsiooni kohta täpselt maga dema detailide üksikdetailide Bullulusatsiooni täitsa elavad, seda kohta ei saa, sest minul ei ole midagi selle vastu, et katsetada korraga kümmet või kahtekümmend masinat ja mina konstruktor on selle üle ainult rõõmu tunda, aga ma tahaks teada, mismoodi lillema, kui tootja need 10 masina tonnist. Ma arvan, et oleks kindlasti parem katsetada korraga suuremat hulka masinaid, selle asemel et katsetada ainult ühte. No siin on asi nüüd selline, et minu meelest ütleme esimene masin on siiski mõeldud kas siis ühes või kahes eksemplaris. Ja peale seda, kui selle masina osas on nii enam-vähem selge pilt siis võib teha seal juba nii suurema seeria, ütleme 10 masinat, aga minu meelest õige oleks võib-olla selline asi, et siiski rohkem tähelepanu tuleb pöörata selle esialgse, kasvõi ühe masina katsetuse kohta. Et saada sealt nii põhjalikud andmed, et hiljem see suurem seeria, mida me juba toodame juba nii valmis tehnoloogia erakiste järgi. Et see oleks niivõrd vähe vigu. Et see oleks nagunii väikene endaga roll, aga mitte enam selline olukord, et me peale neid katsetusi hakkama teist korda masinad ümber tegema, vastupidi Te ei suuda, saite masinaid katsetada, tähendab väga erinevates tingimustes saaks tohutu pikale siis esimese saate, sellepärast ma rääkisingi paralleelselt mitmes pinnases, mitte ainult alt annab teile tulemast kiiremini kätte selle pärast praegu ma rääkisingi kõiki neid töid, mis tehakse kiirendatud katsetuste osas kõik õige venes liidi, kuidas peab ütlema seda, et meie, et õnnistus ei ole utemassi osas veel vajalikul tasemel selles mõttes, et iga kord me oleme sellega tohutu, ades Playrex raskustega ja mikspärast raskustele sellepärast jooksvalt väga palju muudatus sõime sisse, tarbidele, rahul sellega ja hiljem ka veel. Vot ma siiski ütleksin seda niimoodi muudatuste sisse viia. Tol ajal, kui me olime raskustes plaaniga oli täiesti ära katkestatud ja need olukorrad, et me ei suuda plaani täita, see omakorda mõju võla tagasi masina kvaliteedile ka nii, nagu ma siis masinat teeme, ei ole ka mingisugune veider tegemine. Kannid pilk tulevikku heita siin eelnevalt seltsi Salumi jutus siiski selline. No ma ei tea, soov nagu kõlama. Et ekskavaatoritehase mehed peaksid siiski vast ka mõningal määral rohkem võib-olla arvesse võtma, ühesõnaga meie oma tingimusi selleks täiendas Krause jutule. Mis puutub külmunud pinnasesse, siis tegelikult see on isegi maaparandajate juures niivõrd uus asi veel, et selle kohta Ta ma usun, ei ei ole veel Azini lõplikult ära lahendanud ka nende juures muidugi selles suhtes midagi praegu ütelda kindlalt ei oska. Aga muus osas võib ütelda seda, et meie sidemed meie tarbijatega on väga tihedad. Meil on näiteks niimoodi, et iga aasta on meil paarimehaanikuga ekskavaatorijuhiga isegi lepingud sõlmitud, et nad meile iga nädal teatavad kõik oma töö tulemused. Aga kõik need rikked, mis neil on esinenud masinate juures me ise sõidame väga palju ringi. Ja kui me 170 ühte tema ekspluatatsiooniaja vältel uurisime f pluatatsioonis üle 300 masina, siis ma usun, et 202 juures Arnold tulevad veel suuremad. Nii et kõiki neid asju võetakse arvesse ja ei ole sellist asja, mis nüüd kusagil läheks katki ja tõsiselt oleks nii konstruktiivne viga, mida ei püütaks parandada. Kui nendest sidemetest rääkida, siis üks moment eriti meeldis, kui möödunud aastal ekskavaatorite äss algatas sellise mõtte need mehhanisaatorit kes teatud masinatüübile antud juhul seal 42 kõige kauem oli töötanud, et need otsiti nendele mälestustele, jäsemed ülente. Mul on juhus, salanud või tegin, tekitas koondis käia egomäel saatoritega, ma mõtlen, palju kupalise kobesexbaatori juhtidega on, jutt, on siis nad võtavad seda arvesse, et võib-olla kunagi juhtub nii et ka tema või vallase mees, keda kunagi meeles peetakse, see on väga heaks selliseks stiimuliks inimestele, mäe saatoritele, kes seda väga hindavad. Meil ongi otsustatud niimoodi, et iga sesooni paremate töö tulemustele hakata nende uute ekskavaatorite ütles, et 200 kahejuhtidele vabariikide ulatuses ka siis nii väikest preemiat või mälestuseset andma. Ja antud juhtumil kahjuks ei ole veel möödunud aasta töötulemuste põhjal neid kingitusi välja andnud, aga see asi on veel otsustatud. Mehed on teada üle kõigi vabariikide. Ja ma usun, et lähemal ajal saavad ka need oma transistorraadiot kätte, mis me lubasime anda. Ja seda praktikat muidugi jätkame.