Kvaliteet on alati põletavaks päeva probleemiks. Tallinnas valmistatud ekskavaatorite ja nende omaduste kohta on palju kiitvaid sõnu, lauset mõnikord võib-olla isegi. Südamevalu nõuab kvaliteet igatahes rohkesti. Täna meie vestlusringis Karl Gailit, Einar Vask Helmar lillema ja Valdur Krause jutuajamist kommenteerib majandusteadlane Valve Kirsipuu. No siin tuleks kõigepealt selgitada vil kvaliteedi mõistet. Toote kvaliteet ei ole nüüd mitte üksi mitte ka kõigepealt tehnilisest tootmisdistsipliinist kinnipidamisest vaid eeskätt selle toote konstruktiivsest väärtusest. Võib-olla, kui nüüd konkreetselt rääkida, siis praegu oleme jõudnud oma tehases selle tasemele meie uus masina mida möödunud aastal tootma hakkasime, mille kvaliteet võib-olla alguses ei olnud nõutaval kõrgusel just sellepärast, et ta oli rida konstruktiivseid puudusi siis praegu oleme jõudnud selleni, et kvaliteeti ei võimalda tõsta just meie tootmise mitteküllaldane tase. Ja võib-olla seesama tootmisdistsipliinist mitte kinnipidamine. Aga kas seal viimane kord niisugune küsimus ka veel tekkinud, et võib-olla tehnoloogid ei ole halja töötanaadist, kõigeni sobivamat tehnoloogiat? Need on alad üles ananassi õigemat teed pidi saavutada nende nõuete täitmine, mis on joonised, olete nähtud? Nojaa, aga siin tuleb veel üks lüli veel vahele, kui me räägime koos truktoritesse. Meie kui tsehhi töötajad eraldama siin kahte liiki konstruktorid. Ühed, kes konstrueerivad masina ja teised, kes konstrueerivad seadmed, jaotustused, mis ütleme lubavad seda toodet üldse puuta. Tähendab oletame isegi, et kui, kui selle masina konstruktorid on luud ees, kulgu masina, samal ajal aga rakistuse ja seadmete konstruktorid ei ole küllaldaselt kvaliteetse tasemega takistust loonud. Sis tsehhides tekib paratamatult ääretult raske olukord. Nii et nagu üks lüli tuleks veelgi vahel tehnoloog tõepoolest Delogi määrab ära, mismoodi seda asjadega detaili, millist ütleme, pinki kasutada, milliseid abiseadmeid selleks kasutada pahatihti tahetakse alati lükata, ütleme, selle kvaliteedi igavest tooteletsessile ja siis sellega ei saa nagu alati nõus olla. Sellepärast et protsessile peavad olema loodud vastavad eeldused, et see saab seda kord kvaliteetselt anda. No ja lisaks sellele kindlasti ka iga üksiku töömehe veel nii enesedistsipliin ka kindlasti ja rahaga selge, ütleme keevitustöödel tekib tihtipeale selline olukord, et töölise töötasu sõltub Jantud produktsiooniks, kui palju ta suudab vahetuse jooksul teha, üle anda selleks, et näiteks keevitamisel rohkem teenida. Töölise seisukohast oleks võib-olla õige voolutugevust suurendada. Just seal põhiline probleem ongi selles, et konstruktiivsed vead võtakse kui palju aega tahes kõrvaldatakse ära ja saad valmis kaaned vajalikud frakis. Aga praktiliselt ütleme selline suurus nagu kvaliteedi langus Töödistsipliinist, mitte kinnipidamisel. See jääb ühesugused või isegi ma ütleksin, et viimasel ajal paistab, ta kasvab. Ma põhiliseks veaks peaksin lihtsalt töökäte puudusele muidugi teha seal selline olukord, et ta ei suuda enam plaane tehta, aga siiski kangesti püüab täita, siis ta seda hakkab tegema teatud mõrra kvaliteedi arvel. Vot mina päris ei ole sellega nõus, ma ütleksin siiski ühte detailide valmistamise kvaliteet meil üldiselt ei ole langenud, vaid vastupidi on isegi teatud määral tõusnud ja tehnilise kontrolli osakonna poolt on asetatud viimasel ajal küllaltki ranged nõuded ja ja, ja küllaltki selgel surutakse neid ellu. Aga kus minu arvates tõepoolest mingi kvaliteedi langust meil märgata montaažitsehhis masina nii-öelda viimistluse, masina reguleerimise No võiks siiski lisada siia veel nii palju juurde, et rea tootmislõikude juures, kus mängib oma osa seadmete täpsus või kvaliteedi langust, siiski märgata, sellepärast et lihtsalt ei jõua seadmeid vajalikul määral korraks hoida. Ja nüüd üks küsimus veel, mina siiski ei tahaks hästi nõus olla väitega, et meie toodete ütleme sellesama masina ütleme, kvaliteet praegu oleks madalamale. Kaks aastat tagasi. Ma ütleksin niimoodi, et ta ei ole madalam selle ara valed konstruktiivsed puuduses on enamikus kõrvaldatud. Aga näiteks kui need vaadata keevisõmbluste kvaliteet ja seda siis minu meelest seal on märgata langust. Võib-olla mitte niivõrd nüüd selles meie metallkonstruktsioonide tsehhi osas kojast nendes osades, mis me saame väliskoopereerimi saada. Selles võib muidugi olla õigus, aga siin minu arvates on just sihuke ajutine nähtus, sellepärast et meie koopereerijad või ütleme, asutused, kus meile valmistatakse detaile-sõlmi väljas võimendi tehast. Mul värskelt tegelema hakanud, selle asjaga pole nagu juurde ja nad ei ole juurutanud lihtsalt seda, seda tootmist endale veel sõlmeral siis näiteks mõeldakse mõningate sõlmede juures on, on see kvaliteet siiski praegu juba rahuldav, kuigi alguses oli päris päris halb. Ja see, seda ma peaksin võib-olla siukseks ajutiseks nähtuseks. Ja ma ei julgeks kuidagimoodi praegu öelda, et näiteks meie keeviskonstruktsioonid oleksid halvemad kui aasta tagasi, vastupidi ma päris kindlasti paremad. Siis ma ei tahaks kuidagi uskuda, et meie mehhaanilised töödeldud detailid terve käigukasti oleks praegu halvem, kui ta reostab, aga siin vaidleks vastu just selle sama asja pärast, mida ütles lillemaa, et meil on liiga palju pinke, mis ei tagajandatavad. Nojaa, aga ütleme, mehhaanilise töödeldavate detailide osas kehtib veel siiski niivõrd range kontrolli praegu. Et kui üks detail oma mõõdetest väljas tulevad sellest väljas, siis ta enam tõepoolest läbi ei lähe. Katkestame nüüd hetkeks oma vestluse ja anname sõna meie kommentaatorile Valve Kirsipuule. Vestluse käigus selgus, et päris täpselt ei ole määratletud kvaliteedi mõiste. Ja võib-olla ei olegi õige mõistele kvaliteet anda praktiliselt ühenimelist vastet. Kvaliteeti kasutatakse põhiliselt kahes tähenduses. Kõigepealt tähistatakse kvaliteediga toote tarbimisomaduste kogu summat ja määratakse kindlaks toote tarbimisomaduste aste. Kui me räägime toote tarbimisomaduste astmest siis tavalises kõnepruugis väljendatakse umbes nii, et kas on toode kvaliteetne või mittekvaliteetne, kõrgema kvaliteetne või madala kvaliteetne ja terve rida muid väljendeid. Kuivõrd see väljendite rohkus on kaunis suur, siis on avaldatud arvamust, et kas mitte kasutada toote kvaliteedi tähistamiseks kahepunktilist süsteemi ja rääkida kvaliteetsest tootest või siis praaktootest. Ja põhjendatakse sellega, et tootmisettevõtete praktikas on kasutusel kaks hinnangut. Toode kas vastab riiklikule standardile, see tähendab kostile või siis tehnilistele tingimustele, mis ettevõttes kehtivad. Ja kui ta nendele vastab, siis loetakse toode kvaliteetseks mittevastavuse korral aga loetakse praagiks. Arvesse võttes teaduslik-tehnilise progressi kiirust ja standartide suhtelist stabiilsust ei saa me kinnitada, et standartne on kvaliteetne ja kvaliteetne, on standartne, sest võib ju juhtuda, et toode on tehniliselt vananenud. On tegelikult mittekvaliteetne, kuid ta vastab standartidele ja selles suhtes ametlikult on ta kvaliteetne, nii et ilmselt kvaliteedinäitajaid peaks siiski rohkem olema kui üks ja ei saa ka muidugi rääkida kahepunktilisest süsteemist. Kvaliteedi hindamisel. Põhiteguriks, mis tööstuses mõjutab toodangu kvaliteeti, on kõigepealt ettevõtte tehniline tase ta varustatus tänapäeva tehnikaga, tootmise, automatiseerimise ja mehhaniseerimise tase ja palju muud. Veel üheks väga oluliseks teguriks on tooraine ja materjalide kvaliteet ja üldse ettevõtte materiaaltehnilise varustamise organisatsioon. Kolmandaks võiks nimetada tehnoloogia täiuslikkust. Kahtlemata on suur osa kvaliteedi kujunemisel ka kaadri kvalifikatsioonil, tootmiskultuuril, tööpsühholoogial ja teistel elav teguritel. No võtame kasvõi praeguse olukorra, see on väga suurel määral analoogiline selle pildiga, mis meil oli esimeses kvartalis, meil ei ole jällegi metallilaos niisugust sortimenti, metalli, mis meil momendil tarvis tootmisse lasta. Ja kui see vajalik metall jõuab meile kohale kas 10 päeva pärast või isegi nädala pärast, on tekkinud suur auk ja järeldus on see, et kuu lõpus on siis metsik tormamine. Aga ma kardan, meie normaalset tootmisvarud sellegipoolest vähenevad ja see omakorda muudab meie üldise tootmise olukorra veelgi stabiilsemaks. Ja mis puutub muidugi metallidega varustamist, siis loomulik iseendastmõistetav minu arvates oleks see, et üks tšehh peab oma metallisortimendi kätte saama esimesel kuupäeval, ühesõnaga esimesel kuupäeva peab laos olema kõik, mis jooksvaks kuuks on vaja ainult sel juhul ja see on meie lihase loen täiesti sellest Tzipi rikkusest mida on vaja näiteks hammasrataste jaoks ei aita kuue lotolugu Albraviale kummalisel kombel. Nii et kuidas ta niimoodi kujuneb, on raske öelda, aga liival kujundatud veel praegu tänases ümarmaterjali osas hülgav arvan veel sellist olukorda olnud kui praegu samal ajal, kui ütleme, lehtmaterjalist küsida, mida ei ole, siis on lihtsam seda hoonet. Ja muidugi varustus teeb praegu suuri pingutusi, et tagada tootmisplaan. Aga nüüd asetame kassehhi olukorda küll, ütleme 10.-le 15-l kuupäev ei ole veel selle Kust otsida viga, seal on raske öelda. Täna sai arutletud varustusosakonnast küsimuse, miks ei ole metall paasudki mitte, on sellised, kus kaks transiiti järjestus saamata jäänud usklik. Siis on terve rida metalli, mis peavad tulema ütleme, teises kvartalis. Pigem tähtaega määramata, eks ole, tohib tulev kolmandal juunil sisse aga abi sellest vabanema. Nii et sellised varustusalased küsimused muidugi mõjutavad ka kvaliteeti, kusjuures mõjutavad isegi veel selles osas, et vähe sellest, et ütleme, tormatakse ja tehakse kiiresti ja selle tõttu libiseb ebakvaliteetseid tooteid või ütleme detaili läbi. Aga ta takistab igas suhtes ta teeb selle niigi vähese tööjõu kasutamise võimaluse raskus. No selge on see, et optimaalselt ei saagi siis tööjõudu enam kasutada. Ta mõtleb, et kuu alguses või kui on raskusi materjalidega tal tööd on vähe, peab tööd otsima ja võib-olla saadetakse isegi vahvalt koju teda. On tal siis nii head tahtmist tulla kuulapil välja ja seda kaotatud aega tasa teha. Ja kui ongi see tekkida selline olukord, muidu öeldakse olevat tööjõudu oledatud, kes need mehed, kes seal kuu alguses ilma tööta on, eks ole. Et pange siis kuu alguses tegema siis midagi muud. No aga mis selle tulemus tulemus on, nisu? Paneme keevitama? Ta ütlevas tantsivad seda kuidagimoodi saame Aroni terve rida elukutseid, mis üldse ei anna need asendada lihtsalt domine. Näiteks kuu lõpus oleks vaja kiivitajaid rohkem, aga tantsijaid juba ei pane enam keevitavaks. Ma ka ei oska ütelda, milles põhjus, aga mulle tundub, et näiteks ka abitööde osas. Me kulutame asjatult tööjõudu, mõnigi kord mõtlen niisugust näitleja, kui meil siin oli kinkidele me jõua remonti teha. Aga küsime, kas on vajalik liber remonti teha, võib-olla oleks otstarbekam majanduslikult, õigemini need juba varem aedade välja uute ja moodsate vastu pingipargi keskmine iga läheb iga aastaga suuremaks, kui, kui ta just noorenenud peaks. See märkus on muidugi õige. Seadmete väljavahetamiseks meil eraldatud summad ja üldse uute seadmete saamiseks eraldatud summad on pisut väikesed. Me oleme sümbraal minu arvates veel kinni ka sellise asja taga tarvitame väga paljudel juhtudel ütleme, universaalpinke seal, kus peaks hoopis tarvitama mingeid spetsiaalriiklikele, tore oleks, võib-olla kaks kuni kolm korda kiirnõu suurem aga siis on ka meil vaja vokist Survat artiit panda, seda tootmisnojah võib olla küll, aga võib olla ka laptimit. Vaata näiteks hambalõikepinkide keskkonnaiga peaks olema vist küll üsna suur? Ei, seda ma ei ütleks, seal on olukord praegu viimasel ajal siiski paranenud, me oleme sinna saanud uusi seadmeid juurde. Nii et väga suuri pretensioone enam ei ole. Olime seal, aga võtame kas või need kõige arvukamad treipingid. Kui läbi käia meie tsehhid, siis leiame sealt igaühest võib-olla ainult ühe pingi mille peal saab tõesti nii täpset tööd teha, mis on veel garanteeritud kõigi passiga. Žanrite poolest. Üks põhilisi tegureid, mis ekskavaatoritehases viib alla kvaliteedi, nagu selgus, siin vestluses on ettevõtte tootmise materiaaltehniline varustatus. Ma arvan, et ei ole mõtet rääkidagi varustamise tähtsusest ja sellest et tooraine madal kvaliteet võib viia nullini. Teise ettevõtte. Kõik jõupingutused, näiteks kui ekskavaatoritehases mõne koopereeritava detaili saab mittekvaliteetse või mõne sõlme ja siis on selge, et ekskavaator võib vaatamata sellele, et ekskavaatoritehase kollektiiv ise teeb suuri jõupingutusi kvaliteedi tagamiseks. Tegelikult kvaliteet osutub nulliks. Kõrgekvaliteedilise materjali tootmine on meie majanduse üheks kõige nõrgemaks lüliks. Ühe või teise tooraineliigi vähesus sunnib ettevõtet kasutama seda, mis tal parajasti käes on, kalduma kõrvale tootmise tehnoloogilisest protsessist. See aga kõik alandab toodangu kvaliteeti. Et materjali on ebapiisavalt, selle üle võib otsustada, aga ministeeriumite pretensioonide järgi on näiteks teada, et 1966. aastal autotööstus esitas 107 nõudmist teistele ministeeriumitele ja keskasutustele, aparaadiehituse ministeerium aga koguni 215 nõudmist ja halva materjalidega varustamise baasil. Kusjuures küsimus ei olnud mitte niivõrd materjalide varustamise organisatsioonilisest küljest kui just selles, et materjal olid efektidega. Siinjuures ei tohiks unustada seda asjaolu, et halb materjal ei ole mitte üksnes see, millele on tehnilised efektid. Halvaks tooraineks tuleb tunnistada ka niisugused materjalid, mis on tehniliselt laitmatud kuid ei rahulda tarvitusi. Ma pean pöörduma siiski tagasi kvaliteedi juur, mina ei ole, siiski ei ole päris nõus sellega, et me nüüd paratamatult läheme selle kvaliteedi languse suunas, ma ei, ei saa sellega kuidagi nõus olla pärast, et minu mulje on siiski selline, et vähemalt ütleme, selle masina tootmises olev masina ajaloo vältel seal üsna Moorson. See üldine kvaliteet siiski ei ole kütte langenud. Tähendab, ühelt poolt oli muidugi väga õiged masin ise konstruktiivselt paranev. Ja teiselt poolt ma jääksin siiski selle Raita juured meil lihtsalt töökäte puuduse tõttu tuul tekkinud kuu lõpul sellise tormouse tõttu jäävad kuu lõpus välja lastud mesilad mõnevõrra reguleerimata. Ja seevastu on üks kõige suurem puudus, mis meil praeguseks selle kvaliteedi osas valitseb. No ma ei taha nüüd valesti aru, saadakse maa ei öelnud, et meil panid, praegu langeb. Aga mõte oli selline, praegu kvaliteet on meil tõusnud tänu just nendele konstruktiivsetele muudatustele, mis me oleme teinud. Aga olgu see siis võib-olla ka momendi olukord, kus naile on tööjõupuudus või seal mingid muud põhjused nagu varustamine. Aga paistab, et viimasel ajal siiski väikene tendents valmistamise vali dieedilanguse osas on, kuigi kokkuvõttes võib-olla masina kvaliteet tervikuna tõuseb. Aga just peaksidki hakkama rohkem pöörama tähelepanu sellele valmistamise kvaliteedile, et see hiljem ei jääks meid piirama. No nii, selge ma sain, täpselt. Sellise lausega väljendas Ena, et korruptsiooniparandused on juba väljas ja jõudis uuesti bioloogia nii-öelda fuck tähelepanu fookusesse. Sinna venitame nõudeid, kuna see aeg on juba üle elatud, mis konstruktorid veel vaeva nägid, uue masinad teleparandamist tegi ja, ja uutel kaatori päris muidugi ei ole veel päris Ta ei ole veel nii kaugele jõudnud, aga me selleni jõuame. Pärast, ma ütleksin näiteks koodse Rõivatootja, ütleksin. Kuulge, meil on veel tohutu palju selliseid äärmiselt ebatehnoloogilise detail. No see on juba konstruktorite ja meil on väga palju, on täiesti ebatehnoloogilisi detaile, mida, mida on tõepoolest ütleme peaaegu võimatu täpselt teha, määrataks vot viimane mullust parajasti tuleb meel, oleks muudatus, mis hiljaaegu tuli sisse tuleb kallakul, aita üks mingisugune koostele kahvel kus olemasolevate seadmetega tagada nendele detailidele täpseid valmistuste tervikut. Ja siis tuleb pärast iga üksikut detaili riielda vasaraga koputada ja silmaga vaadates silmi kinni pigistada, kas ta nüüd on nii või ei ole nii eskonna veel masina pääle sääl vaadata, tuks kõlbab, teine ei kõlba. Ja selliste detailide osas kahtlemata tuleb ka mingisugune töö ära teha selle konstruktsiooni parandamiseks sesse detail muutuks tehnoloogiliseks. Aga see ei ole asja konstruktorite asi, sellepärast et kui mainida Dylan mitte tehnoloogiline, kõik joonised ja muudatused ja kooskõlastame tehnoloogidega tehnoloog peab selle kõigepealt ise ärkama. Aga mis puutub konkreetselt sellesse kallaku, näitas seal tehnoloogide oma eralõbu, et nad tahavad need detailid juba enam täpselt saada, aga mitte seda hiljem Montaažil ühe korraga välja reguleerida. See asi muidugi sellele küsimusele väga ja ta elab, ütleme, kui tsehhi töötaja asuseski sellel seisukohal, et üks detail just tsehhi sundvalmistamisel peab olema küllalt tehnoloogiline tsehhis olevad seadmed erakistused võimaldaksid seda juba garanteeritult täpselt valmistada. Nii et valmis panete paigaldusega, eks ole, aga leitud Ta ei ole siiski veel terve rida, millede valmistamine on küllaltki ebatehnoloogiline ja üldse näiteks kui me räägime, ütleme, tehnoloogilisest protsessist, siis siin kahtlemata ütleme, üritame tehnoloogiaid olema äärmiselt suur töö ära teha meie üleminekul, tähendab sellele uuele masinale jätsime nähtavasti väga palju nii öelda komponente selles tootmisprotsessis lihtsalt tähele panemata. Ma võin tuua ühe näite. Ei saa kuidagi loomulikuks pidada et selles ekskavaator kraami valmistamisel tsehhis kraana peaks seda raami tõstmeile valmimist 28 korda edasi-tagasi ja nii edasi-tagasi. See on kaotsi läinud tööjõud. Tehnoloogisust ei, no see on nüüd selge, aga asi on selles, et ega me iga kord ei ole ka nii olla kursis nende asjadega ja siis ega siis asjad läbi ei ole. Joonise ja muudatuse blanketti lehte nähtu, tehaagi Algeris elanik avaldas selle peale, nagu koostöös tehakse detail, tema aja ka suurem vastutus ja palagani konsulteerimine, me peame ikkagi saama. Meil on selge jah. Aga kas see juhtub tihtipeale leiad allkirjad, antakse lihtsalt mehaaniliselt ära ja ja mida rohkem neid on, seda vähem vastu teed? Ei no kuidas nad saavad, ei saa mehaaniliselt anda kohe. Seesama igale detailile peavad ju tehnoloogid tegema tehnoloogia ja kui nad annaksid selle mehaaniliselt ära ja siis hiljem hädas tehnoloogia tegemisega, siis nende avaldus Üheks teguriks, mis mõjutab toote kvaliteeti, on muidugi tootmise nõrk tehnoloogiline ettevalmistus. Ma arvan, et olukorda peaks tublisti parandama perspektiivsete standardite kasutusele võtmine. Need standardid sisaldavad progresseeruvaid parameetreid. See aga omakorda võimaldab konstruktoritel uute masinate projektid varem välja töötada nii et nende seeriatootmisse juurutamisel ei oleks vaja lisakulutusi täiendustele ja projekti nõrkade kohtade parandamisele. Kuivõrd oluline on see küsimus? Selleks võib tuua niisuguse näite. Suurtes kapitalistlikes riikides valmistatakse lähematel aastatel väljastatavate autode mudelid märksa varem, kui nad lähevad turule. Nii olid 1970. aastal turule lastavate autod valmis juba 1964. aastal. Autod olid valmis, kuid nende täiustamisel töötavad veel praegu konstruktorid ja tehnoloogid. Mudelid valmistatakse varemete masstootmiseks ja kui Nad tootmisse võetakse, ei ole enam vaja teha mitte mingisuguseid muudatusi. No on selge, et sotsialismi tingimustes, kus riiklikud standardid on kohustuslikud kõigile ettevõtetele peaks niisugune moodus andma suurt majanduslikku efekti. Nii see vist kokkuvõttes rippuste teaduslik, üsna sünge mulje, et kvaliteet on vilets ja ütelda kvaliteedi langemisele tehnoloogilises protsessis pahatihti ei peeta kinni. Ka mina seda muljet siiski jagada ei saa, meil töötatakse siiski tehnoloogiate järgi. Töölised on sellega juba harjunud pikemat aega asuvuste detaili tegemata, siis võtab riistakambrist välja juulis, tehnoloogia lööb selle tehnoloogia lahti, loota läbi, võtab välja vastavad tööriistad ja hakkab seda tegema. See on ikkagi reegel ja peetakse sellest kinni. Ja ma ütleksin siiski, et mulle selle kvaliteet üldjoontes pidevalt tõuseb ja nagu siin ühes eelmises saates juttu oli. Et kui me nüüd uut tüüpi masinatest esimesed võib-olla tarbijat ei rahuldanud, siis nad hakkavad ikkagi järjest rohkem ja rohkem tarbijad rahulduma ja ma usun, et mõne aasta pärast, kui me hakkame vaatama, tähendab kõike evolutsioonimasinaid siis me jõuame ikkagi varsti jälle sellega tõenäolisemalt kõige tootlikumad on ikkagi uued masinad. No ma usun, et või Krause siin selle küsimuse püstitas mõtles ta selle kvaliteedi languse all just võrdlusperioodi 171. masina viimasest väljalaskest võrreldes käesoleval momendil. Sest selge on see uue masina osas, meil kvaliteet on pidevalt paranenud. Aga kas ta Masina üldkvaliteedina on parem kui eelmise masina viimastel väljalasetel, võib-olla siin esialgu vaekauss langeb veel vana masina kasuks ja just sellepärast, et me olime seda niivõrd kaua üle viie aasta välja lasknud ja selle aja sees. Ja sa ei olenegi ainult tehasest, oleneb sellest, ka tarbija ei ole lihtsalt harjunud selle uue masinaga. Näiteks võib tuua sellise näite, et neil oli katseseeria 65. aastal tehtud milledest kaks masinad töötasid Viljandis nendest suurtest. Ja siis, kui lasti välja masinat seeriaviisiline 67. aastal siis selgus, et kõige edukamalt töötasid masinad just Viljandis kuna nendel oli juba ühe aasta võrra kogemusi rohkem. Anname veel kord sõna meie kommentaatorile majandusteadlasele Valve Kirsipuule. Seoses toodangu kvaliteedi parandamisega kerkib üles palju keerulisi majandusprobleeme. Osa küsimusi lahendatakse ja on selge, et nende asemel kerkivad jälle uued. Sest meil ühiskond areneb pidevalt, tema nõuded ja vajadused kasvavad ning muutuvad üha kamaks. Oluline ja tähtis on, et me suudaksime rahuldada neid kasvavaid vajadusi. Aga see muidugi nõuab, et me kõik peaksime ajaga sammu. Ja veel rohkem, et me oskaksime ette näha neid probleeme, mis tekivad homme et õigeaegselt valmistuda nende lahendamiseks.