Te kuulate saadet R2 koolis, minu nimi Madis Ligema saatetunni alustas meil pink Floyd looga astronoomid oma aega ja minu vastas, nagu te juba kuulsite, istub Raoul Kurvitz, kellega me täna räägime kunstist, popkultuurist. Miks just säärane teema? No sellele ma vastata ei oska, aga me arendame seda täna siin ju siis on popp, lihtsalt popp on popp. See on üks eripärane saade sellepärast, et et just Raul, sina valisid kogu selle muusika ja ma tahaksin küsida kohe, et miks me alustasime ping Floydiga. Ütleme niimoodi, et ma olen seda teemat need arendanud kahe semestri jagu, lugenud kursuseid, humanitaarülikooli, seal ja muusikat, et olen ma siis ikka oma jutule juurde lasknud. Ja eks ma siis ise olen ka tegelenud tegelikult jõudumööda muusikaga läbi aegade, praegugi teen bändi ja ja, ja noh, eks mul siis on siis väljakujunenud aegade jooksul niisugune teatud oma omaenda lemmikute playlist siis pink Floyd ja eriti just see lugu, mida te kuulsite, see on selle playlisti üsna eesotsas paiknev Räägime täna kunstist popkultuurist nagu öeldud, ning selle vestluse lõpptulemus on selgitada välja, kust läheb kunstipiir. Et millisest hetkest võime lugeda kunstikunstiks, millisest hetkest ei ole kunst. Kuid sellele me tuleme tagasi hiljem vestluse käigus. Nüüd aga oskaksite, seleta mulle, milline seos on muusika kunstiga. No kui me räägime popkultuuri foonil nendest mõistetest, siis on ju ilmselge, et kõige popim nähtus on ju ikkagi muusika. Et kui me räägime popkultuuri, siis eelkõige käib see jutt muusika ümber ja, ja siis tulevad kõik need ülejäänud distsipliini. Ja mind üldiselt huvitavad just tegelikult sellised sümbiootilised seosed, et just selline popmuusika, millel on oma puutepunkt, siis kunstiga või kirjandusega niimoodi kunstis jällegi samamoodi, et just sellised kunsti ilmingud, millel on oma väljund kuhugi noh, popmuusikas seeni on nagu kõige põnevam uurimisvaldkond pakultuuri temaatikas. Kas kunstil on seos ka kirjandusega? Kindlasti ikka? Jah, jah. Et noh, kas või ma ise, kui ma teen oma maale ja performance, siis need, et ikka lausa kubisevad igasugustest kirjanduslikest viidetestega nahka seal kuskil peal kirjas tõi kuskilt jookseb läbi indeksiaalsed vihje, vihjed, et kuskilt performasest jookseb lihtsalt läbi, mingisugune kuskil taustal on ütleme näiteks piibu piibu pilts. Et see siis siis tegelikult ma eeldan seda, et, et vaataja jaoks peaks hargnema seal kohe indeksiaalne ahel. Ja noh, muusikas on muusika on samamoodi töödelt kaasaegne popmuusika kubiseb niisugustest indeksitest, mis peaks siis kuulaja peas käivitama terve mälu ja teadmisteahela ütleme lihtne näide ansambli The Doors, eks ole, see bändi nimi juba on, on viide või see on otse otsene siis tsitaat tegelikult Aldous, Huxley lt, õigemini siis peaks justkui otsemaid käivitama meie peas siis sellised meeldetuletused alates Aldous, Huxley kultusteosest sõprossepson, mis siis jälle omakorda on, on viide William pleigi luuletusele, kus, kus siis räägitakse tunneb tunnetuse ustest psühhedeelia teema sihuke popkultuuri ja popkunstiajaloost, kui palju sellest rääkida on, kui pikk see arv on? Ütleme niimoodi, et päris ürgaega tagasi ei läheks, aga, aga noh, prantsuse revolutsioonini küll. Et noh, ütleme ma vaatleks vahemiku prantsuse revolutsioonist kuni siis 20. sajandi 60.-te aastate alguseni siis nii-öelda nagu eelpopperioodile ja noh, tegelikult siis noh, päris popkultuur, nii nagu me tänapäeval seda tunneme, kujunes tegelikult nagu 50.-te jooksul välja ja sai siis oma niimoodi täis tuule sisse siis 64 65. Kas Euroopa ja Ameerika ikka popkultuurile, popkunsti, seal on mingisugune vahe ka sees on ja ei ole. Üldiselt on nii, tegelikult popkunsti ja popkultuuri laiemas mõttes peetakse Ameerika algupäraseks asjaks. Ja tegelikult oligi alles 60.-te keskpaiku just nimelt konkreetselt 64 65, kui popkultuur muutus siis üleilmseks rahvusvaheliseks nähtuseks. Ja sealt edasi on siis, et et ühest küljest võib kõiki julgelt panna siis tõesti kogusele Bobby ühte patta, et noh, rahvusvaheline värk, mis siin ikka, aga teisest küljest noh, mingid erinevused on ka sealtmaalt ikkagi sees, et millised on nagu ameeriklaste lähenemisviisid, mis on nagu Euroopas siis riigiti kultuuriti veel peenemalt siis eraldi, eks ole. Sakslastel on oma oma variant, popist on, on ka prantslastel, on itaallastel ja minu tõekspidamine ütleb, et tegelikult kuskil 80.-te teisest poolest kandus popi raskuskese üleüldse siia meie kanti Ida-Euroopas seal, 80.-te keskpaigast võiks rääkida pigem ja popkultuuri epitsentrist Tallinnas Prahas ning kas oskaksid mõned näited tuua selle just selle piirkondliku jagunemise kohta, et kes kuhu suunas läks või kus kohas mingisugune asi on iseloomulik? No ütleme alates alates sealt, et prantslased teatavasti ei ole olnud väga, väga nii selle angloameerika popmuusika, Aldideksoneeride Mashansoonid. Ja väga jämedalt võib öelda, et võib-olla eel B foonil siis nendesse shansoon siis oligi seal prantsuse versioon papist ja aga hiljem edasi siis tervelt kuuekümnendad pooled kuni pungini välja, prantslased, nad nagu väga seda biitmuusikat omaks ei võtnud. Ja siis nende nende popptunnetus ei, ei väljendanudki muusikas, kui, kui just noh, niisugust poliitilises ja filosoofilises maailmas läheb kõik see elumis. Sarbonnis toimus ja kõik see 68. aasta petirevolutsioon ja niimoodi. On aeg, võib-olla esimese muusikalise pausi jaoks, mis me nüüd peale paneme, ütleme jah, sakslaste ainstrutasin laibaauto näiteks kui, kui selline näide hoopis sellest, kuidas sakslased popi tõlgendanud on ja miks see just sest et seal on üks minu täiesti absoluutsetest lemmikutest läbi aegade. Ma olen nende muusikat kasutanud omaenda performans, sest siis ma tunnen, et tõesti mõnda inimest sealt basskitarristidest isiklikult. Ja, ja see noh, see on võimas, see on. Kuulad, sa oled raadio kaks koolis kõrval istub Raoul Kurvitz ja me räägime kunstist popkultuurist ning just kuulsite lugu, mis kandis pealkirja peenike nool, õigemini fragmente sellest loost jätkame koolitunniga ning mõne sõna mainisin perfomance-st. Räägime, mis asi on perfomance, õigupoolest? No ütleme niimoodi, et performans on üks tegevuskunstialaliike niisuguste aktsiooni kunsti ilmingutega on siis tegelikult tõsisemalt tegeldud alates esimesest maailmast lastakse aades siis dada eestidest ja tegelikult läbi terve 20. sajandi, aga performansiteks hakati neid asju nimetama alles kusagil 70.-te käigus, eks ole. Ja, ja tegelikult noh, laiemalt alles kaheksakümnendatel enne seda nimetati neid asju häppeninge, eks. Aga performance häppeningi põhiline vahe on õieti see, mis, mis nendest nimedestki ilmneb, et häppeningi Santhingu happens, mis nagu lihtsalt juhtub jah, et midagi valmistada ette ja loodetakse, et tulevad kunstnikud kokku ja midagi toimub, aga reaalsus on üldiselt ikka näidanud, et ega naljalt nii naljast ikka niisama midagi ei juhtu, et ka sedalaadi kunsti tehakse ikkagi mingisuguste ET määratud kavade alusel ja ja siis sellest, sellest momendist juba lõhnab asi niisuguse show või, või etenduse järgi. Superfoom ongi ju midagi etendama esitama, eks ole. Ja selles mõttes on noh, performance adekvaatne adekvaatsem mõiste lihtsalt. Kas perfomance seal on mingisugune sõnum edasi anda? No ikka on ka jumala absurdi performance hetk, kus ei ole, kus sõnum selles seisnebki, et sõnumit ei ole, aga enamasti enamasti on ikkagistki mingi mingi idee või või mingi asi südamel, mida nad hirmsasti sest tahavad nagu väljendusega. Minu enda määratlus performance kohta on küll hoopis niisugune, et et on performans selline kunstitegemise mudel, kus klassikalisest sellisest suhtekolmnurgast kunstnik, publik ja teos on see teos sealt vahelt ära jäetud. Et tegemist on siis otse, hädab kunstniku ja publiku omavahelise niisuguse vahetu energia energia ülekanne. Et samas kunstnik ongi kunstiteos. Tähendab, et see, mida me teoseks justkui nimetaksime selle asja juures, see sünnib. Selles aktsioonis kohapeal kokku publikukunstniku ja selle tegevuse tulemusena kokk aga, aga teda ennast nagu teda nagu ei olegi, eks ole, sest jää ju mingit jälge või noh, meil on, pärast hiljem on mingis videodokumente nii aga see, aga see on juba muu asi, et, et see päris asi, see performance isend, no see on nagu teater, eks ole, ta oli korra õhus ja kadus ja teost ennast nagu ei oleks, selles ongi nagu tegelikult selle asja mõte, et, et see on ka ühtlasi põhjus, miks mina konkreetselt hakkasin performaseid tegema. Noh, mind häiris täiesti noh kui nagu ütleme, bändimeeste muusikaga tegelenud. Et mind kui bändimehest häiris kunsti tegemise juures see asi, Need maalid oma pilte näitusele välja, aga tegelikult vahetult publikuga sai kohtugi kunagi publik ei tea üldse, kes see kunstnik on. Sa ei saa ise kunagi kontakti seal publikuga ja siis nad vaatavad pilti kuskilt seinale. Noh, mind ei rahuldanud selline, eks ma siis niukene nagu nagu popi mõistetest nagu rohkem esindav tüüp, siis vist olen ja ja just siis sai ette võetud jah, need asjad nii et oleks tõesti vahetu kontakt publikuga ja kõik seal, mis vahepeal sünnib, siis, siis jah, tõesti teoseks seda julgelt kohe ei nimetaks. Aga noh, midagi on ja siis selle asja nimi. Olen kuulnud mõningatest lugudest, mida just teatri juhtum ja just see ongi perfomenduseks ja sellistest perfomance des näiteks, kuidas mõni naiskunstnik on verega oma juukseid pesnud. Kuidas seda mõista või kuidas seda tõlgendada, mis peaks publik sellest aru? No nüüd on jällegi niimoodi, et ma absoluutselt ei vastuta ühegi teise performance tegemiste eest peale iseendaga, kui sa räägid juustega pesemisest, siis ilmselt et ilmselt me mõtleme siin korraga ühte ja sama artistiemanda kala ja, ja tõesti mul on juustu olnud, esineda temaga koos ühel ühel samal festivalil näha tema suurepärane show, kus ta siis noh, ta on laulja, eks ole, artiste ja aga tema laulu kontserdile siis vahepalaks tervelt viis minutit lavalda, pesi verega juukseid, midagi muud ei toimunudki, see aeg ja pärast, et peaks teid, siis ma küll sain suure pettumuse osaliseks, et ei olnudki päris Veriad. Et kilekotid, kus peale oli kirjutatud arsti Fishel tol ajal et see oli nagu minu arust väike pettumus, oskaksite näiteid tuua, võib-olla näiteks enda perfomance sa ise oled teinud sarnasel tasemel. Vere vereteemaga seoses tuleb. Seitse oli see aastanumber vist. Ja see oli siis küll tõesti see aeg sihuke asi. Mitte keegi midagi taolist niisugust näinud. Võttis nagu inimestel karbi lahti ja ja seal seal ma tõesti ei kasutanud sugugi mitte kunstlikku verd, vaid kohe ikka päris endal tegin niimoodi piletiga käe peale väikseid kriipsu. Aga olgu öeldud, et enne peaks, siis mõõtsin väga perfektselt välja, et kuhu ma selle kriipsu tõmmanud, et mitte veeni ja nii et vot see on see asi, et performance on ikkagi paraku mingis mõttes so et tähtis on see, mis mulje, mis tunne saalis tegelikult päris õudne on, kui sa vaatad saalist, lõikab gaasi Lätiga käte sisse ja, aga aga jah, see väike asi, et nad kõik on jumala kontrolli all. Umbes sama efekt umbes sama tegelikult asi, mis, kui arstitädi sõrme otsast võtab proovi midagi hullu. Kuulame ära siis kolmanda loo tänases saates. See on samalt naiselt sama naine, kellest me rääkisime. Tagala lapsin lugu nimega streinsawars ning kollektiiv nimega Ricoil. Kas kunsti tegemise viis või see suund, kuidas kunsti tehakse, on aeguv. Näiteks kui Neuda Taist Marshall 1000 900 seitsmeteistkümnendal aastal tegi Pisuaarist lausa legendaarse purskkaevu või fantaani siis kui me täna nüüd kohe läheksime siit välja näiteks ja keerasime tualetipoti tagurpidi, kirjutaksime sinna midagi peale musta markeriga. Kas olekski kunst? Esiteks, me räägime nüüd kunsti tegemise meetoditest tegelikult ja ja tegelikult kunsti tegemise meetodeid on suhteliselt piiratud arv, tähendab Neid ei saa olla lõpmatu, lõpmatu hulk ja tänapäeval ongi tegelikult kõige raskem ülesanne kunstnikule, et välja mõelda omaenda meetod ja ja ükskord sõpradega arutasime, palju on praegu kehtivaid niisugust kunsti tegemise meetodid ja ega need üle paarisaja ei suutnud nagu kokku lugeda. Vot seemned ongi tänapäeval määrab nüüd kes on nüüd nagu tõesti tõesti suur või ajalukku minev kunstnik, on eelkõige see, kes suudab tõesti oma unikaalse meetodi välja. Et, et noh, selge on see, et meetod ütleme, seisneb siis selles, et mingi reaalne, reaalselt olemasolev juba olemasolev asi siis kunstiteose pähe lagedale tuua, antud juhul siis Pisuaaria Bradymediks nimetatakse seda žanri või meetodit siis et, et selge on see, et noh, see on tema meetod, see on noh, me võime loomulikult kasutada seda, aga meetodina ei ole see kahtlemata originaalne. Iseasi on, kuivõrd originaalset sõnumit see üks või teine kunstnik siis niisuguse juba kord läbi. Kas viimaste aastate jooksul on tuldud välja uute nende meetoditega sest et näiteks, et kahe maailmasõja vahel tuldi küll hästi palju, oli vist neid uusi uusi võimalusi, kuidas kunsti luua ja tekitada. Aga nüüd, kas on toppama jäänud? Või ei, no eks ikka need tekib, ütleme näiteks tehnoloogiast tulenevalt juba, eks ole, et noh, suhteliselt uus asi on ju internet ja arvutimaailm ja, ja siis noh, sellest tehnoloogiast tuleneva tulenevalt meetodid on noh, paratamatult nagu suhteliselt uued. Aga siis ütleme ütleme noh, kunstnike privaatsed meetodid järjest raskem saab neid olema ju leiutada, eks ole, et võib-olla siukesed, hilisemad iseleiutatud asjad on nende rollimäng ja et täna tänaseks on ka juba noh, ikka sadu ja sadu kunstnike, kes kasutavad niisugust rollimängu kunstilist meetodit. Alustades sealt Sindi sõrmedest näiteks, et kes kunstis seisnes selles, et ta kehastus nii-öelda erinevatest baasideks kvartali seal prostituut, kortaali seal paavst nii, ja siis tegi endast fotosari või nimedele siis feministlik teemaga veel tagajani. Aga meetodina just jah, et see niisugune rolli rollimäng. Üks üks näide, ütlen, et, et aeg-ajalt tekib neid niisuguseid uudseid, et asju ka tõesti see on, see on väga raske, midagi väga originaalset, vot selle koha pealt maha saada. Teeme sellise katse sellise eksperimendi, võtan selle paberi siit kustutada selle niimoodi ära. Ja panen siia meie vahele laua peale. Et kui me vaatame seda siis siis samamoodi mingisuguse nurga alt, see on ilus tegelikult või ei ole seal tegelikult kunst või ei ole, kuidas seda mõista? Küllap iga asemel mingi nurga alt, et äkki äkki mõne vaataja jaoks ilus, aga selle paberi. Eks kõik nagu sedamoodi kunsti tegemise kohta. Mina isiklikult arvaks nii, et et üks minu lemmik kunstnikke läbi aegade Joseph pois on öelnud. Et kanti on jällegi öeldud, et et mis on kunst, et kunst on kõik, mis kunstnik teeb ja kui me paneme need kaks väidet kokku, siis me saame väita, et, et kunst on kõik, mida igaüks teeb. Aga see jama, eks ole, ma ei ole selle koha pealt Joosep poisiga nõus ja ja noh, tegelikult, et ma seaks ikkagi lati nagu kõvasti kõrgemale, et kunst on kunst alles siis, kui ta on midagi väga ikkagi väga erilist ja, ja ütleb liigutanud midagi teistes inimestes ja paneb mingeid suuri suuremaid protsesse käima ja siis me võime rääkida nüüd siis tõesti nagu kunstist sellel sõnal tõsisemas mõttes. Aga ühtlasi on ka see asi, et kunstnikud, kes niimoodi tõesti siis tõsisemalt kunsti teevad, seal väga sageli ise hoiduvad kunsti mõistest. Näiteks ma pean ütlema, mingi päris pika perioodi jooksul, ma vältisin seda sõna üldse ja kui mult küsiti, et kas sa oled kunstnik või kes sa oled, siis siis ma leidsin igasuguseid muid variante. Supermodell näiteks, ma ei, ma ei lähe. Aga jumala eest mitte siukest roppu sõnakunst nagu suhu. Kas su väide on tõene, kui ma ütleksin, et tänapäeval on popkultuuriga ja popkunstiga kaasnenud kunstnikke palju rohkem kui, kui toona soli seda kuidagi kunsti, Rembrandt näiteks või, või keegi selline, mis oli väga traditsionaalne kuldse tegemise viis? Jumal, seda teab sellepärast, et too aeg oli noh, kunstil hoopis teised funktsioonid, kui on tänaval kunst oli, asendas suures osas meediat, on ju see olen televiisor, kino, aga siis olid siis olid sajad ning tuhanded maalikunstnikud, kes vorpisid pildikesi teha nende nad nagu omaja fotograafid oma aja tõsta. Ma ei oska küll öelda, et kas need on nagu rohkem või vähem. Aga üks on selge, et, et nii nagu too aeg oli Rembrandi kõrval väga palju selliseid käsitöölisi, eks ole, kes põhimõtteliselt kunstnikud, kelle nimesidki. Me enamikes ei tea, et noh, nii on täna päeval sama moodi, et kõik suurlinnad on paksult täis sellised boheimlikke noori, kes, kes kõik arvavad, et nad on kunstnikud ja ja neid on kokkuvõttes noh, ikka päris päris palju. Mulle endale silma näiteks foto. Ja kuna foto on nii arenenud tänapäeval, siis mis sa arvad sellest, et igaüks võib olla tegelikult igaüks ongi, kellel on piisavalt fotovarustus mingil määral fotokunstnik. Minu meelest on tegelikult kunsti mõiste viimase paari kümnendi jooksul totaalselt okupeeritud teiste valdkondade inimeste poolt, ütleme ükskõik reklaamäri noh, kõik on tegelikult selle nii-öelda kunstiterritooriumi sedavõrd üle võtnud, et nagu me ütlesime, tõsi, kunstnik enam ei taha naljalt ennast kunstnikuks üldse pidada, et ta teeb nagu mingisugust muud asja või kunstiüleste asja või või midagi, midagi taolist. Kuulaks veel muusikat, siin on sinu enda ansambel, ultra, melanhoolia haldadega must apelsin ning lugu. Viimasena seisab, armastas plaadi viimane lugu, tundus, et see oli võib-olla selle plaadi kõige lennukam lugu seal lõpus, et noh seal on kena poeetiline tekst ja, ja sellel on niisugust lendu ja minekut end endale küll väga südamelähedane. Kuuled sa oled raadio kaks koolis, vestleme, Raoul Kurvitz, aga kes ei nimeta ennast kunstnikuks, vaid teinekord hoopis supermodelliks. Küsin sult sellise rusikaga näkku, ehk siis sihukese põhiküsimuse, kust läheb kunstipiir, tähendab, millisest hetkest võib lugeda, et, et siinkohal on meil tegemist kunstiga ja siinkohal mitte. Ta on kunstikokkulepe tegelikult, et Christian, mingisugune mäng, mida ühiskond mängib ja ja nüüd viimane ots kipub minu arusaam sellest Ta asjast kalduma hoopis sinnakanti, et tänapäeval või ütleme nagu lähitulevikus oleks võib-olla kunstiks mõtet nimetada hoopis sihukesi asju, mis, mis nagu millegi muu alla ei käi. Kui ei ole võimalik paigutada mingit nähtust ükskõik kirjanduse teatri-tsirkuse noh, teadaolevate asjade žanride mängumaale siis, siis ta ongi kunst ja, ja väga võimalik, et kunstiks tuleks kab pidada selliseid inimtegevuse valdkondi, mis võib-olla muidu ei ole legaalsed, ütleme aga kui me ütleme, et nähtab, inimesed, tekivad arusaamatused, mis see, mis see on, et mis, mis ta nüüd tahan öelda, et on ta hull või see on ebanormaalne, mis talle aga kui teha selgeks, et see on kunst justkui inimesed rahunevad maha kõik on nagu legaalne. Et noh, ühesõnaga need näiteks niisugune mõte praegu popkunstiga niisugusega on tegelikult niimoodi, et, et noh, see on tänapäevaks konkreetne oma kindlate stiilitunnustega, Krestomaatiline ajalooline suund ja selle kohta võib lugeda palju ja täpselt, et väga paljudest raamatutest mind isiklikult huvitavad pigem sellised kunsti ilmingud, mis otseselt selle stilistiliselt popiga nagu ei seondubki, vaid, vaid hoopis teistlaadsed kunsti ilmingud, mis, millel on samas pidev punkt, seisneb kultuuri kui terviku suhtes. Popkunst on kindlasti seotud pakultuuriga. Mis neid ühendab? Siin tuleks vist, et alustada sellest, et, et mis popkultuuri üldse on, et see on sedavõrd laialivalguv mõiste, et kohati võib lausa öelda, et tänaseks on absoluutselt kõik pop-popkultuur on muutunud nii üleüldiseks, et siukseid nähtusi elamispopi alla ei mahu, ei olegi olemas. Ja, ja siinkohal peakski tegema mingi olulise kitsendus ja siis ilmselt ilmselt sisse ja minu jaoks oleks selleks kitsenduseks ätsid jõud, hoiak et minu jaoks on tänapäeval mõtet popist rääkida ainult siis, kui on asjal sees, mingisugune hoiaks suhe. Niisugune konkreetne teadvustatud suhe maailmas ei pruugi olla vastandumine, aga see võib olla mingisugune marginaal ja näiteks eks ole, väga valdavalt öeldakse nii, et popp on see, mis müüb. Popp on see, mida kõik teavad, et see, kui, kui müüd asi hästi, kui kõik teavad, on kuulus küll, küllap siis ongi popsena õppi bobi põhitunnus. Mina vaidleks vastu, et otse vastupidi ei ole. Et see, see, kui kõik teavad, müüd hästi, need müügiterminid, Bobbyga midagi pistmist. Et papa oli kuuekümnendatel see, kui, kui oli midagi väga uudset, enneolematut, siis öeldi, et oh, somp, pop-pop, see on nagu mingi hinnang. Ja tänapäeval on see öeldakse kuul lahe ja kõva, niimoodi peaks vaatama hoopis sellest otsast, mis, mis tänapäeval on siis kuul või lahe või kõva, et need sünonüümid popim mõistele hinnangulises plaanis siis ja, ja ilmselt siis tänapäeval niisugused kuurid lahedad, kõvad ja seega siis minu meelest popid asjad on pigem niisugused marginaalsed. Et kus siis mingisugune suhteliselt nagu üldsegi mitte kuulus, vaid väga kitsastes ringkondades levib, aga, aga seevastu nagu väganisus oma asjaks peetav nähtusest mingist kõvaks tähendusrikkaks asjaks peetav nähtus siis kuidagimoodi forsseeritakse üle üles ja ja tulemuseks oleks siis midagi taolist, kui siis tegelikkuses väga vähe, Sid inimesi justkui puudutav asi paisuks läbi meedia või läbi hoiakute siis ebaproportsionaalseks suureks. Et vaat kuskilt kuskilt sealt hakkavad ilmnema sellised vahekorrad, kus siis on nagu mõtet rääkida hoopis lihtsamaid näiteid selle asja koha pealt on näiteks geikultuur, eks ole. Et, et on ju jumala fakt, et, et ega siis ühiskonnas tervikuna need geisid nüüd ülemäära palju ei saa olla mingi noh, mõned protsendid. Aga kui vaadata, kuidas kuidas meedias see asi siis niimoodi kajastub, on üles forsseeritud kuidas siis vastav kultuur ennast siis kuidagi nagu bussib, siis kokkuvõttes me justkui nagu näeksime, et see on niisugune meeletu, kõiki puudutav millegipärast asi seeläbi on see justkui popp. Tähendab, tekib niisugune efekt, et gei olla on popp. Et see on niimoodi, et kes, kes võib, sellele võib julgelt muidugi vastu vaielda ja see ei pruugi sugugi nii olla. Aga just see asi, et noh, mingi niukene marginaalne asi saab, saab niisuguse suurema suurema lennu sisse justkui puudutab kõiki, et see on võib-olla minu jaoks üks popi täna tänapäeva põhitingimus. Need ka kokkuvõtted hakata tegema, sest et aeg sunnib meile vägisi peale, siis võib öelda, et kunstipiir ja kunsti olemus ehk siis kas ta kas antud ese või antud teos on kunst või ei ole. Kunst, sõltub suhtumisest. Kokkuleppest ja mängureeglid, kuidas me kehtestame mängureeglid ja see on nagu väga erinev, nii et mis ühtede jaoks mängivad ühtede reeglite järgi, teised teised mängivad teiste. Et selles mõttes on nahkkunst, on väga, väga, väga, väga libisev, väga libisev mõiste, Raul kurvitsa nimega paljudele assotsieerub sõnakunstnik, aga, aga millist kunsti ta viljeleb, kas on tulemas ka mingisuguseid näitusi, kus on võimalik näha sinu tõid näiteks? Praegu ma võtan üsna tšillilt asju? No eks ma üksjagu nagu rabelenud küll tegelikult praegu ma suhtun oma kunstitegemisse natuke teistmoodi kui, kui varem. Ma ikka võtan nagu tõsiselt ja pikalt aega ja ikka kaalutleb, kas asjal üldse mõtet on, sellepärast et nüüd niivõrd masendav näha ümberringi, et kui palju tehakse täiesti mõttetud kunst jalad, seda vähem ma näen kunsti, mis mind ennast nagu liigutaks. Hiljuti oli Taani kunstnik Anders muusekul, ma kirjutasin ka sellest üle mitme aasta niuke kunst, mis mulle korda läks ja ja noh, see paneb ju ennast ka mõtlema, et peab siis nüüd igat asja tegema, tuttama, eks ole. Aga noh, nüüd järgmise aasta lõpuks mul vaal galeriis reserveeritud maalinäitus, et selle kallal töötan, päris tõsiselt, performance kutasid, küsida, küsin siis sina ja perfomance näiteks ja, ja see on nagu see teema, et, et paljud või kuidas on meedia vahendusel teatakse mind kui häppeningi meest. Aga tegelikult, kui aus olla, siis viimase niisugusena tõsise performance, kus mul nagu endal ka midagi omast meelest, nagu öelda oli siis nii-öelda inimkonna oli siis vast mingisuguse 192. aastal. Et edasi on edasi nagunii, et tegelikult ma päris hea meelega teen nii-öelda nagu tellimuse peale neid asju väga sagedane. Noh, minu poole, et et kas ma ei tahaks mingit etendust korraldada, jah, loomulikult ta siis on nüüd niisugune asi, et, et see on nagu töö nagu iga teine omad tariifid, tasud nii hea meelega olen nõus alati sel teemal rääkima võikski panna äkki sellesamuse. Siis sa mõtled rahas ja sellega lennukas lõpulugu, miks selline lõpulugu? Tundub, et sellele on jälle samamoodi nisust nagu lendu on sees, et vot mulle ikka meeldivad siuksed asjad, et vot ma ei karda pateetikat, ma tean, paljud mu sõbrad ei salli pateetikat sugugi, et kuidagi piinlik hakkab. Aga minu meelest on terve ports väga heas mõttes Ateetilise asju olemas ja noh, näiteks see siin konkreetselt on üks nendest. Täna vestlesime siis kunstist popkultuurist. Suur aitäh sulle tulemast. Konkurents, ning loodan, et kõik, kes tahtsid, said endale piisava ettekujutuse sellest