Raadio kaks koolis järjekordne on alanud, tere päevast kõigile raadio kahe kuulajatele suur heameel teid raadiote ees näha R2 koolis, tänane õpetaja on Urmas Laansoo botaanika Tallinna botaanikaaiast ja meil selline põnev teema nagu. Noh, nimetame seda siis nii põlu alla sattunud taimed ehk taimed, mis omavad küll looduses ilmselt kindlat kohta, aga, aga on siis inimeste poolt, et ühes või teises riigis väljaspool seadust olevateks kuulutatud Urmas Laansoo aitab sellel teemal silma peal hoida ja räägib kindlasti järgmise tunni aja jooksul sellest põnevast maailmast. No kui palju on üldse kõigepealt teada Urmas sellest mismoodi ja kuidas üks või teine taim on inimese kasutusse tulnud, mis ajal ühte või teist taime kasvatama nahaga. No selliseid taimede kohta kasutamise juhtumeid on juba ju aegade algusest ka meie päevini sallinud, kas või koopa joonistelt. Ja inimesel oli, taime tõttu pole mõeldav inimene kõige kauem ilma taimedelt ta suudab elada seitse minutit, 35 sekundit. Seal on maailmarekord, kui inimene pistab pea vee alla ja tal hapnikumaski kaasas ei ole. Et taimed ei anna meile mitte ainult süüa ega ei anna meile rõõmsamaid või kuivemaid päevi, vaid taime tänadele kõige olulisema hingamise, ilma milleta inimesel on võimatu. No selge, seda dateeringut ju kuskil ei ole, eks ju, et et need taimed jõudsid käsutusse ühel või teisel ajal, aga, aga, aga noh, ütleme mingites sellistes põnevamatest näidetest, noh, ma tean, et eurooplased ei tea veel üsna täpselt või on üsna täpselt fikseeritud näiteks millal jõudis siia tuli taim ja ja, ja või vähemalt ajaloo õpikutest niimoodi rääkida. Ja loomulikult, et Lõuna-Ameerika taimed või üldse Ameerika taimed Euroopasse ei saanud kuidagi enne jõuda, kui Ameerikas Ameerikasse eurooplase jalg ei ole astunud. Aga mis puudutab taimede kohta kasutamise andmeid, siis andmed ulatuvad ikkagi tuhandetes aastates. Isegi enne meie aega, mis on siiamaani siis kas papüüruserullidel või, või koopajoonistel meieni säilinud kõige tuntuma Euroopas kasutamist leidnud taime, ennem kui kartul, siis kui rääkida toidutaimedest, kui kartul Euroopasse jõudis, on hoopiski näiteks naeris. Aga mis puudutab taimede põlu alla sattumist, siis põlu all ei ole mitte kaugele sattunud need taimed, mis on erinevates maailma piirkondades või riikides seadusega keelatud või põlu alla sattunud ka need taimed, kes on inimese poolt kas tahtlikult või tahtmatult kaasa toodud, need on siis invasiivsed liigid. Mitmed riigid on koostanud musti raamatuid, kuhu sellised taimed on sisse kantud näiteks Eestimaal. Viimasel ajal suure põlu alla sattunud üldsegi mitte narkootiline taimed, hoopiski looduslikke taimi välja tõrjuvad haigusi on karuputke, eelkõige siis need Kesk-Aasias ja Kaukaasias sisse toodud suurekasvulised liigid, Sosnovskiga, robot, kiika, robot ja mõned teised lehmani karuputke näiteks aga põlu all mitmesugused sellised taimed, kes siis inimesele kasulike taimede saaki vähendavad. Need kuuluvad eelkõige umbrohtude hulka muidugi maailmas Veloodsas taimeriigis umbrohtusid ei esine, vaid umbrohud on ikkagi inimese poolt klassifitseeritud sellisteks taimedeks, kes kelle levikut või paljunemist inimene ise on, on soodustanud maaharimisega või, või aiapidamisega või, või parkide rajamisega või, või mis iganes. Aga Needsamad taimed, keda meil peetakse umbrohuks oma oma kodumaal või, või looduslikus tihedas taimekeskkonnas ei ole mitte seda. No tuleme natukene nende keelatud taimede juurde nüüd kui, kui, kui lubate, ja see tõesti meie tänane põhiline teema on kas, kas siin on ka nagu mingi selline mingi selline traditsioon olemas või, või on siin nagu mingi selline selgus olemas, et need on läbi ajaloo olnud keelatud taimed ja, ja noh, siin nagu mingit erandit ei ole, aga, aga nad on vaatamata sellele nii-öelda meie tänase päevani välja jõudnud välja kasvanud. Jah, seda küll, aga aegade jooksul on see keelatud, taimede nimestik loomulikult muutunud ja ka praegusel ajal piirkonniti või riigiti on, on keelatud taimede nimekiri on erinev, see tuleneb loomulikult ka klimaatilistes tingimustest ja taimede kasvatuse traditsioonist. Näiteks alles paar aastat tagasi Austraalia keelustas ühe taime, kelle kodu hoopiski Mehhikosse Taimar luulusalvei, keda siis hakati seal kuritarvitama. Salveid on, on meile tuntud luulelised taimed, keda me kasutame harilikku aedsalveid näiteks hambavalu puhul või peavalu puhul kasutame ka maitsetaimena paljusid salve liike hoopiski ilutaimena. Suvisel ajal on meil eestimaal salveid, päris looduses ei kasva, aga mõned salveid on, on siiski kas metsistunud või või kasvatatakse aia taimele, aga luulusalvei on ainus siis üldse huulõieline huulilist hulka kuuluvad meile väga tuntud teetaimed nagu meliss või või liivatee või või naistenõges, aga luulusalvei siis Kesk-Mehhikost pärit indiaanlaste poolt kasutamist leidnud taim on väheseid Sis, kes sisaldab hallutsinogeenseid komponente. No kuni veel viimase ajani veel veel mõni aasta tagasi ei olnud teada, milline, milline komponent, milline keemiline ühend sellest luulusalvest inimesele siis hallutsinogeenseid toimet avaldab, aga nüüdseks on selgunud, et see on üks omapära naine, pida ainult sellesse luulusalvei. Ei, see on salvinoriin. Noh, tulenevalt selle taimeteaduslikust nimetusest salvietivi noorum Kas see tähendab seda, et see on natukene selline moe asi ka, et, et ühes kohas võib juhtuda lihtsalt mingi buum ja, ja seetõttu see noh, tähelepanu suurem taimele. Ja loomulikult kindlasti ka seda, aga eks kogemuse ajaloo kogemus kipub ka seda näitama, et need taimed, kes on, kes on keelatud nende vastu tuntakse rohkem huvi kui, kui need, kes on legaalsed. Näiteks Eestimaa on, meil kasvab prahipaikades koerapöörirohi, aga tema tema kohta ei ole teada, et massiliselt kasutataks. Muidugi, see ei tähenda, et koerapöörirohtu peaksime hakkama nüüd nüüd, homsest päevast, tänasest ootamatult kasutama, meil meil on Eestimaal teisigi väga mürgiseid taimi, kaugeltki mitte kõik hallutsinogeenseid taimed ei ole sellised, mida tarvidele võib lõppeda surmaga, vaid paljud legaalsed taimed on hoopis vastupidi. Palju mürgisemad. Näiteks Eestimaal on meil vähemasti kümmekond taime, võib-olla isegi rohkem, kelle tarvitamine lõppeb kindla surmaga, kui, kui see kogus on on suurem kui, kui mõni gramm. Näiteks kõige tavalisem aknalaudadel kasvatatav taim alpikann kuulub kindlasti surmavalt mürgiste taimede hulka ja tavalistest metsataimedest või kaia taimedest on maikelluke ehk ehk piibeleht, kes, kes on ka väga mürgine, kaheksa kuni 10 marja söömine või lõppeda surmaga. Mis seal alpikannid. Mul on nuusutada, võib seda nuusutada. Toodud nuusutada võib ju vaadata võib ka Kaltegani mugul on see, mis sisaldab siis mürgiseid keemilisi ühendeid, et alpikanni mugulad kindlasti ei maksa süüa. Täiskasvanud inimesed oma koduseid potitaimi tavaliselt ei söögi, kuigi selliseid juhtumeid on olnud. Ma võin rääkida ühe niisuguse loo, kus, kus näiteks inimene pidas kodus papagoid ja lasi papagoi puurist tuppa lendama, et tema lennu lennulihased siis ei maanduks. Aga viirpapagoid, keda meil sageli toaloomadena toalindudena peetakse, on pärit Austraaliast, tulevad Loodsas Austraalias, kus näiteks distan pahjad, keda ka meil kodudes kasvatatakse. Looduses ei kasva pageda Lõuna-Ameerika taimed ja vangistuses peetud linnud või ka teised loomad. Vangistatud tingimustes süüa ka niisuguseid taimi, mida nad looduslikes oludes ei ei tarvita ja kui papagoi lasta puurist tuppa lendama, kui kapi otsas või akna peal Kasokad pahia, siis papagoi kas vitamiini puudusest või lihtsalt tarvidust rohelise järele võib ka süüa kodus selliseid taimi, mida ta muidu lootses papagoi piisab ainult paarist nokarjast, et siis mõne aja pärast surnuna maha kukkuda. Selline juhus on Eestis juhtunud, et mulle üks papagoipidaja rääkis. Nii et olge sellega väga ettevaatlikud. Mõne hetke pärast tuleme tagasi ja peale muusikalist pausi räägime keelatud taimedest, sedasi Urmas Laansoo on tänase stuudios. Raadio kaks koolis jätkab ja, ja meil on täna teemaks põlu alla sattunud ja keelatud taimed. Urmas Laansoo, Tallinna botaanikaaia botaanik on, on stuudios. Kui palju on teada sellest, millised on olnud need varasemad taimede kasutusalad, kas, kui palju neid üldse erinevat? Noh, seoses mai tea, teaduslik-tehnilise revolutsiooni ja inimese suutlikkusega enam ühes taimes tähendab välja pigistada. No sajandeid tagasi näiteks keskajal olid kõige populaarsemad Armo taimed ja nõiataimed, nii, nii armutaimed nõiataimi vahel oli selleks üks ja sama taimeliik, mis mõjus erinevalt kasutades nii või naa või kuidas parajasti vaja oli ja taimede siis nõidumise eesmärgil kasutajad need on sattunud. Need inimesed on sõltunud erinevalt taimedest suure põlu alla ja neid lausa ju tuleriitoril põletati. Nii et mitte ainult taimed ise ei ole, ei ole ühel või teisel ajalooetapil olnud olnud keelatud, vaid vaid ka need inimesed, kes neid keelatud taimi kasvatasid. Mulle meeldis muideks väga üks konstruktsioon, mis, mis nii-öelda rääkis sellest, mismoodi tekkisid need nõiakultus, see konstruktsioon kulub Kõivule, kes väitis, et see oli, tekkis sellel hetkel, kui ämmad jäid, et jäid, jäid vähese kasutusega ja, ja, ja, ja sealtkaudu, aga no tooge mõni näide armutaime kohta, miks ka mitte, ärme siis räägi kurjadest taimedest räägime ilusatest taimedes ka, millised, millised aitasid välja valitud enese poole kallutada. No näiteks liivatee on niisugune taim või ka siis seesama aedsalvei ja paljud teised tuul eile seda ka meile kõige tuntum. Armo toimub igatahes kõik tunnevad, on, on kõrvenõges kõrvenõgest muidugi väga veidral viisil on kasvatada kõrvetades amet ja, ja loomulikult ja, ja et selle peale võib-olla on, ei tule esmapilgul, aga armutaimena kõrval kasvatajate just nõndaviisi kõrvenõges enne voodisse minekut õhtul pandi püksi, nii mehele kui naisele ja kas siis otseselt ärritas genitaalpiirkonda ja ja nõndaviisi siis suurendas ka armurõõmu seda tänapäeval muidugi on selleks teisi vahendeid või ka teisi taimi. Nüüd kui uurida teaduslikke raamatuid, siis tuleb välja, et ainult ainult mõnel üksikul taimel on, on tõepoolest ka teaduslikult suudetud leida ja põhjendada selliste keemiliste ühenditega esinemist, et enamikel juhtudel on siiski tegu usuga ja enesesisendusega. No näiteks tomat on kuulus taim, keda teisiti tuntakse või kutsutaksegi armuõunaks. Kuigi tomatil otseselt sellist mõju ei ole. Et ta armastatu enda poole oleks kergem võita, aga, aga tomatit ometigi on, on indiaanlased Ameerikas kui ka kui ka siis peale tomatitoomist Euroopasse sellel eesmärgil kasutatud. No ütleme ühelt Paima sellise keelatus kuulutamisel on kindlasti olemas oma nagu väga konkreetne mehhanism, mismoodi seda tehakse ja mingid sellised selged põhjused. Eestis ma tean, enne ütlesite on, on keelatud taimede nimekirjas vist neli taime. Neli taime ja siis üks üks perekond seeni ka, need on siis silotüübe seened võib silo, Chibiin, seened, aga taimedest on on meil Eestimaal keelatud kanep. Siis kokapõõsas uni magun ja üks kaktus on uimakaktus. No kui palju neist vist kanep on üks ise, kes nagu tõesti võiks eesti tingimustes vabalt kasvada, eks ju. Kanepi kohta võiks ka niipalju öelda, et kanep on üheliigiline taimed. Perekondade kanepi looduslik levila on eelkõige Kesk-Aasias, et kanep kasvab seal laialdaselt nii nii troopilises Kagu-Aasias, Lõuna-Aasias kui ka siis Kesk-Aasias, aga kanep on inimesega kaasabil levinud ka siia, meile, Põhja-Euroopas ja ma küll ei saa täpselt nimetada neid piirkonda, seda ka meil Eestimaal on, on kahes maakonnas on niisugused põllud, kus kanepit on järjekindlalt püütud tõrjuda, ta on muutunud põllu umbrohuks, aga ometigi pole temast lahti saadud, et on väga hea seemnesaagid ja Jaan Visa muidugi kanepisse. Nüüd ei saa absoluutselt kõikides sisenditesse või kõikidesse Taksonitesse ühtviisi halvustavalt suhtuda. Et kanepil on ka erinevaid erinevaid alamliike ja erinevaid sorte, loomulikult, et kanepil on üheliigiline taimeperekond. Kanepil ei ole mitut erinevat liiki, nagu on, on õunapuid, palju erinevaid liike või kuuseliik on näiteks 40, kanepit on ainult üksainus liik, aga kanep jaguneb siiski kaheksa alam-alamliigiks. Üks alamliik on siis Uspetzušatiiva, kes ei sisalda oluliselt hallutsinogeenseid toimeainet. See on siis eelkõige tetrahüdrokannab minul ja kannabi noole. Aga seda alamlikes Uspetsassatiiva kasutatakse eelkõige siis kiu saamiseks. Tõsi, Eestimaal ei või ka kiu kanepit kasvatada kiukanepi kasvatamist seadus reguleerib. Ja see kanep, siis, kes sisaldab rohkesti hallutsinogeenseid komponente tetrahüdrokanna fenooli, see kuulub siis teise alamlikes Uspetsase indika, ehk ehk india kanep. Nüüd ükskõik siis, millise alamliigiga on tegu või millise sordiga tegu, kanepil on ka väga palju sorte, siis kõik nad on üheaastased, taimedel kõneb, ei, talvitub troopikas või elaga troopikas mitu aastat vanaks. Et kanep on loomuomaselt siis üheaastane toimek, Terofiid nagu näiteks salat või redis või ka tomat või kurk meile tuntumatest taimedest. Aga vaatamata sellele, et on üheaastane taim, võib, võib ta ühe ühe suvega ühe vegetatsiooniperioodi jooksul kasvada üsna kõrgeks troopikas isegi kuue kuni kaheksa meetri kõrguseks. Meil manni kõrgeid taimi pole näinud, sest no kus ma kanepit olen näinud, praegusel ajal teda teda harva saab näha, ta ametlikult kasvatada ei tohi, aga et ei ole mitte kogu aeg olnud Eestis põlu all keelatud taimed kanepit on kasvatatud meil põllu peal ja üldsegi mitte siis loomulikult narkootiliste komponentide saamise eesmärgil, vaid kanepit on kasvatatud kui toidutaime kiu, taime ja ka tänapäeval kanepit. Mujal maailmas kasvatatakse kiusamiseks rõivaste valmistamiseks ja paljude teiste tarbeesemete valmistamiseks. Kanepist saab häid tugevaid jalanõusid, kotte, kübaraid, loomulikult ka nööri ja köite. Kanepist saab saab väga head toitu. Eestlaste üks üks tuntud toit oligi veel möödunud sajandil. Enne teist maailmasõda oli kanepitempe, mida valmistati siis pidulikeks päevadeks, selge nädalavahetuseks. Ja seal ei olnud mingit pistmist sellega, et oleks võinud hakata heapärasele venelasele, et kõht oli täis. Ei kindlasti mitte, et kasutati kanepiseemneid ja kasutati siis kiukanepi sorte. Mis ajast toimus nii-öelda see ilmselt juba Nõukogude Liidu ajal oli, oli seal kasvatatud kanepi kasvatamine nii-öelda uuesti siis keelatud. Või ei, see on Eesti vabariigi aegu juhtunud ja et Nõukogude Liidu aegu võis kanepit ilutaimena kasvatada ja siis teda ei kuritarvitatud, vähemasti mitte massiliselt. Nii nagu nagu praegusel ajal kanepi kes võib-olla ei ole kanepit äkki näinud, selliseid kuuljaid on kindlasti ka, et kanep on väga ilus taim, ta meenutab oma lehe poolest natuke kas vahtralehtede õppu, kastanilehte, et tal on tavaliselt seitsmetised sõitmeliselt liitlehed, aga on ka selliseid. Vaata muidugi, kellel on päris lihtlehed, kanep, tegelikult on väga varieeruv taim. Et need sorte on väga palju ja nii kasvukõrguse poolest kui, kui, siis erinevate toimeainete sisalduse poolest sama lugu on magulaga ja sama lugu on on paljude teiste taimedega, kes, kes on Põlula sattunud, et nad ei näe mitte ühtemoodi välja. Täpselt, ja, ja sugugi mitte koledad taimedega selles mõttes, et on toimunud koge ilu, nagu te nimetasite, kanepikohtadeta. Ma ootan kena selliseid taimi, kes on koledad, no mina ei saa ühegi taime kohta öelda, et oleks kole. Aga, aga see on loomulikult subjektiivne ja see sõltub konkreetsest hindajat. No räägime natuke nendest teistest keelu alla sattunud taimedest ka milline on nagu nende lugu Eestis, kui kanepilugu on olnud nagu selline noh suhteliselt ajalooline, teda on siin kasvatatud. Unimagunud teine selline tuntum taim, no mis puudutab magunedžis Laguna perekonda kuulub erinevate autoritega erinevate raamatute allikate järgi üsna palju liike. Et mõni mõni raamat ütleb, et, et Laguna perekonda kuulub 50 liikega, mõni teine 80 liiki, nii et igal juhul alla 100, aga aga see liikide arv kõigub siis piires 50 kuni 80 sõltuvalt käsitletud sõltuvalt autorist. Kaugeltki mitte kõik magunad ei, ei ole loomulikult ohtlikud, ega, ega neid ei pea valimatult hävitama või, või aiast välja siis kui ebasoovitavad taime kitkuma vaid keelatud Times'is. Paljudes Euroopa riikides ka unimagun Babaversomniistrum, kes on saanud siis nimetada selle järgi, et kunagi sajandeid tagasi märgati, et et unimagune lehti Rahututele lastele andes nad jäid palju paremini magama ja öösel öösel magasid rahulikult, et nad ei nutnud ega ei ole pahurad. Ja nõndaviisi hoopiski on siis unima, kuna see rahustav toime leitud, et unimagun ongi oma nime saanud selle järgi, et ta teeb uniseks, et tõepoolest, kui kui unime, kuna siis kas lehemahla või või poolküpse kopramahla sõrmega limpsida ja seda alla neelata, siis mõne pärast ma tunnen, et ma jään uniseks ja mine voodisse magama. Ma olen lihtsalt niiviisi ka proovinud. Aga loomulikult, kui unime, kui nad kuritarvitada, et kui, kui teda sageli sageli tarvitada, siis loomulikult tekib sõltuvus ja inimesed inimese tervisele saab sellest suur kahju, et sellepärast ongi unimagun enamikes maailma riikides põlvkonnas olete loomulikult ära keelatud tegelikult võime, kuna väga ilus taim ja, ja moonisaia võib sellegipoolest süüa, et unima, kuna niisugune taim mille sees siis kõikides organites juurtes, vartes lehtedes ka õites ja, ja pooltoodetes viljades leidub opiaat, eelkõige siis kodeiini, morfiini ja teisi ohtlikke alkaloide unimakonnastan leitud vähemasti 50 inimese psüühikat ja keha mõjutavad keemiliste ühendite, eelkõige alkaloide, aga aga unimakonna küpseda seemnetes. Objata ei ole nii, et moonisaia võib julgesti süüa ka mooniseemned süüa, kasvõi kasvõi kilo või pool kilo, niipalju kui Makko mahub, kartmata, et sellest mingisuguseid nägemusi võiks näha või, või mõni sõltuvus tekkinud ja absoluutselt jaa. Aga meil Eestimaal kasvab looduses ka ka põldudel ja teeäärsel palju ilusaid maguna liik, näiteks põld, magun ja siis liin magul, nemad hopivate sisalda on täiesti täiesti ohutud taimed ja aias loomulikult ka kasvatatakse teisi teisi võõrliike, juba meil mitu sajandit on kasvatatud Siberi aladelt pärit Siberi magulat ja siis hästi suurte heitage palju suuremate kupardaga ida magulat, et nemad samuti jopiaat ei sisalda või sisaldavad inimese organismi mitte mõjuvas koguses jälgedena. No mis ma unime konna kohta veel võin julgelt öelda, et uni magusam kasvatatakse mitte ainult siis saiatööstuse või toiduainetetööstuse tarbeks seemnete saamiseks, vaid unima, kuna õli ja rasvarikkaid seemneid, neid kasutatakse ka loomatoiduna siis sellise Šoti või, või koogi valmistamiseks. Aga Eestimaal siiski olime nad suures koguses põllu peal kasvatada ei tohi. Selleks peab olema siis vastavate instantside ministeeriumite luba ja loomulikult ka tagatud valvet, et sinna kutsumata külalised ei tuleks. Aga kahest taimest oleme nüüd rääkinud, need tunduvad olevat nagu siinse keskkonna jaoks suhteliselt või noh, nii-öelda sellist loomulik rollide nimetasite veel kakte taime, mille puhul ma ei tea, kui palju seda loomulikku kasvukeskkonda siin on varem olnud. Loomulikult ei ole ja ei saa ka tulevikus olema, need on täielikult troopikataimed, et üks on siis kokapõõsas, täpsemalt öeldes siis kokaiini-punapõõsas ehk kokapõõsas. No tema on pärit Lõuna-Ameerika lääneosas, täpsemalt öeldes andide idaosast kasvab üsna laialdasel alal alates siis Kolumbiast kuni kuni lõuna poole. Ja kokapõõsa ka või, või kokapõõsa lehtedest saadava kokaiiniga on samamoodi, et kui tema mägedes kasvav taime indiaanlased on läbi sajandite kokapõõsa lehti tarvitanud ja üldsegi Lõuna-Ameerika indiaanlasi ase pärast narkomaaniks nimetada, nimelt kui kõrgmägedes elada ja mägedes elavad indiaanlased, seal valitsevad siis niisugused tingimused, õhk on hõre ja mägedes liikuda palju raskem kui lauskmaal või, või ookeani tasapinnal. Ja seetõttu siis kokaiini indiaanlased on läbi sajandite närinud lihtsalt energia saamiseks või kõrgel mägedes elada oleks, oleks kergem. Aga kui nüüd valge inimene, kes elab lauskmaal, hakkab koguma põõsa lehti tarvitama oma igapäevases elus lisaenergia saamiseks, siis loomulikult kujuneb välja sõltuvus ja organism saab kurnatud. Et mis puudutab veel kokapõõsas, siis tegelikult see oleks väga suur taimeperekond, sinna kuulub 250 erinevat liiki enamik kokapõõsa perekonda kuuluvaid taimi, hoopiski puud kasvatatakse hoopiski neid siis kasutatakse hoopiski puidu saamiseks. Et siis ainult üks liik, see on siis koka-punapõõsas ehk kokapõõsas on, on leidnud siis väärkasutamist ka väljaspool tema looduslikku levilat. No Eestimaal kokapõõsast loomulikult kasvatada ei saa, vähemasti mitte õues, et troopiline soojalembene taim Hoopis teistsuguseid tingimusi, kui meie kliima suudab pakkuda. Neljas üks ja neljas on on Mehhikost pärit kaktus. Kes Eesti vabariigis on, kelle kasvatamine on keelatud tegelikult neid taimi, kelle kasvatamine on keelatud, on muidugi maailmas rohkem. Aga see Mehhikost pärit kaktus täpsemalt öeldes kasvab Mehhiko põhjaosas ja, ja USA lõunaosariikides Texases on uimakaktus Lofora. Ja see on ka üks selline väike kaktuse perekond, sinna kurbenud kaks liiki, kaks kuni kolm liiki mitte väga palju. No esmapilgul, kes uima kaktust näinud ei ole, siis teda kakluseks võib-olla on isegi raske pidada, ta meenutab väikest lame lame kerajat ruumilist mahulist nööpi ja ei ole üldse asteldaga, ta on täiesti sile ja torkav kaktus. Teda samuti, indiaanlased on kasutanud helgiga rituaalidel siis kas viljakus rituaalides või kui oli vaja vihma mingisuguse taimekasvuks võluda või siis jahiõnne jaoks. Aga jällegi paljud sellised taimed, mida loom omaselt põlisrahvad on kasutanud oma oma igapäevases elus, oma rituaalides kasarmutaimena või nõiataimena või, või mõne mõne muu rituaalitaimena. On on siis eurooplased, kui, kui valged ameeriklased peale Ameerika avastamist hoopiski mitte otstarbeotstarbe päraselt hakanud kasutama. L2 koolis teeme väikese pausi, hetke pärast jätkame. Urmas Laansoo on stuudios R2 koolist, saade käib ja, ja me räägime täna keelatud ja põlu alla sattunud taimedest Eestis just hetk tagasi ennem ennem väikest puhkepausi lugesime üles neli sellist taime, millised on on maailmas veel sellised. Enamlevinud taimed, mis erinevate erinevates riikides on on keelatud. Tekkis kuulutatud mõnikord ei ole see taim kuulutatud keelatuks, vaid mõnikord on sellest taimest tehtud saadus hoopiski põlu alla sattunud. Näiteks niisugune niisugune taim on koirohi ehk koipoju, keda ka Eestimaal kasvab ja laialdasel alal Euroopas. Et koi rahustaks tehtav jooksu nimelt absinte oli pikki aastaid peaaegu kogu Euroopas keelatada ja viimane maa siis, kes Euroopas absindi tarvitamise legaliseeris oli Šveits alles mõned aastad tagasi. No meil, Eestimaal ei ole koirohi kunagi olnud keelatud taim, koirohtu on kasvatatud mitte üldsegi uimastaval eesmärgil, vaid koirohtu on kasvatatud siis hoopiski kõhuravimina ja ja nii nagu tema nimetuse saanud, siis koduste parasiitide peletamiseks. Aga vastupidi, Euroopas on ka maid, kes mõned taimed, kes siiamaani Eestis on, on põlu all, on hoopiski realiseerunud näiteks Hollandis, samuti ka Taanis ja mõnel muul Euroopa maal, on, on, kanepikasvatus on lubatud, ainult et see on siiski reguleeritud mitte nõndaviisi, et ma tuhandeid taimi võib kasvatada, vaid seal on siis kindlaks määratud konkreetne isendite arv, kui palju tohib kasutada? Kui palju veel teada selliseid noh, nagu me nimetasime seda koi roht kui roht mille, mille noh, ma kujutan ette, et paljude jaoks võib sellisega olla üllatus, et et selline taim võiks olla kuskil mujal põlu all keelatud ja kui palju sa üldse ütlema, kui palju sa nagu rahvuste kaupa erineb see, see taime taimekasvatus ja taimekultuuri tunnetamine või, või pigem käib see nagu noh, Mandreid, ehk siis sellised klimaatilised tingimused See käib eelkõige eelkõige loomulikult mandrid möödavad igal igal mandril või igas piirkonnas. Päris nii ei saa öelda ka, et ega kõik taimed ei ole nii laia levikuga, et nad tervet Aafrika tervet Ameerikat või raažide Euroopat asustavad, vaid on ka selliseid väga kitsa kitsa levikuga taimi kes on ainult ühel väiksemal piirkonnal levinud. Eelkõige kasvatatakse ikkagi taimi, millel on suur mõju inimese psüühikasse või inimese füsioloogias eesmärkidel, et armutaimele või siis või siis nõiataimena ka tänapäeva loodusrahvaste juures. Taimede kasutamine. Rituaal, kel on, on kõrge au sees. Kas meie Eesti traditsioonidest ja on ka teada peale selle tomati, millest me rääkisime, nõgespüks rääkis, on, on ka teada mingitest puht eesti eesti omaseid taime kasvatasin. No loomulikult ja paljud inimesed tänapäevalgi kasutavad näiteks pihlakad, samuti kadakad, pihlakad, kadakad omistatakse suurt kaitsvat toimet ja, ja isegi praegu praegu veel meie ajale, paljud inimesed võtavad kas siis lennureisile või laevareisile või autosõidule pihlakaoksaga kaasa uskudes pihlakas, kaitseb siis kas kurja pilgu või, või õnnetuse eest näiteks. Mina ise ka soovitan inimestele autoõnnetuste vältimiseks autoõnnetus juhtub veel igal päeval pihlaka oks panna nii auto siis etteotsa kui, kui tahaotsa. Tõsi, teadjamad inimesed ütlevad, et Pihlakase kaitse ei kaitse otseselt õnnetuse eest, pihlakas kaitseb tehnikat, et, et auto võib ikkagi õnnetusse sattuda, aga vähemasti siis inimene ei saa viga, et inimene jääb ellu. Mina küll ei välju kodunt, mul jäi küll välimuse jope taskusse jäi, jäi pihlaka oks. Et ma mul on ka pihlakuks taskus, mitte küll võib-olla väga suurest osast pihlakas, aga aga ega ta midagi kurja ka ei tee, midagi halba ka ei tee, et miks on just pihlakal kadakane näiteks Eestimaal omistatud selline kaitsev, kaitsev jõud või kaitsevaim? On täheldatud, et nii pihlakad, kadakad on siis vilja tipus on ristimärk mis kaitseb siis õnnetustest. Aga kas botaanikud olete püüdnud kuidagi mõõta ka seda ma tea taime nagu eripära, millest emase kaitsev kaitsev. Jõud või võim võiks tekkida. Ei, ma küll seda kuidagi mõõtnud ei ole, aga, aga ma päris seda ka muidugi ei välista, et kui aastasadasid on niisugune komme olnud või, või selles on osutunud, siis ilmselt see päris tühjale kohale ei ole ka tekkinud, et tõenäoliselt selliseid tähelepanekuid siiski tehtud ja minu oma sõpradele-tuttavatele olen küll ka kinkinud ja andnud ja soovitanud siis ka ise ise metsast omale üks väike pihlakuks lõigata seda kaasas kanda. Kas seal on oluline ka, milline see oks on? Ei, see küll väga oluline ei ole, oluline on see, et meie kogu pihlakad ära ei tapa või pihlakapuud maha ei võta, et piisab siis, kui ühes peenemast oksast jookseb ja väga jäme olema, et kindlasti ei maksa tüve tüve endaga kaasas kanda. See on tõsi, aga räägime natukene, mida te keelatud toime tulla tagasi tulles nende nende ohtlikkusest, milles ikkagi see see ohtlikkus seisneb, mis on see, mis on, on pannud riike kehtestama nende suhtes teatud sellised piirangud? Ohud on eelkõige meditsiinilist laadi, et siin võib olla pädevam, vastama mõni mõni meedik, aga, aga kanepiuimakaktuse, samuti siis kokapõõsa ja ja unimagun ohtlikkus seisneb loomulikult eelkõige inimeste tervise laastamises ühekordsest kasutamisest. Loomulikult ei pruugi ma veel ära surra või ei pruugi mul tekkida sõltuvust, aga öeldakse, et keelatud vili on magusa ja ühekordsest proovimisest võib see asi hakata meeldima ja, ja selle järgneb teine ja kolmas ohtlikkus seisneb selles ja mõnel taimel, keda, keda paljud peavad väga nõrga toimeliseks või, või, või peaaegu ohutuks või vähem ohtlikuks näiteks kanepi puhul, siis tegelikult see nii kindlasti ei ole või see on vaieldav, et need taimed, kes on on nõrgema mõjuga või ühekordsest tarvitamisest, ei ei pruugi veel mingisugust sõltuvust tulla. Et organism harjub taimedega ja me vajame siis järjest suuremaid koguseid või, või järjest tugevatoimeliste ühenditel üleminekut. Kas nende taimede ohtlikkus on erinev ka ütleme vastavalt nende kasvukohale? Ja ei vastavalt vastavalt kasvukohale ka taimede ohtlikkus loomulikult on erinev eelkõige sõltuvalt liigist sõltuvalt taimest, aga kasvukohas loomulikult ka. Ja et taimed saavad ju endale mineraalained pinnasest või, või mullast juurte kaudu. Nii et sõltuvalt sellest, kui viljakas muld on, milliseid elemente muld sisaldab siis taimede keemiline koostis mõnevõrra ka sellest sellest loomulikult sõltub, varieerub väga tähtis on ka loomulikult sort, nagu meil juba eelnevalt jutuks olijat näiteks kanepil on, on kiusordid, mis mis alkaloide või, või hallutsinogeen ei sisalda või sisaldavad seda ainult jälgedena. Ja on olemas siis ka narkosordid, mis vastupidi, on väga just selleks otstarbeks aretatud. Aga kõik need taimed, kes on keelatud, neid loomulikult ka siis õigetes kogustes või sobilikus kogustes, kasutatakse meditsiinis vastupidi ravi otstarbel, mitte üldsegi uimastamiseks. Näiteks unime sisaldab rikkalikult aineid, mida kasutatakse siis valu vaigistama. Samuti ka näiteks köha puhul, kodeiini on paljudes köharohtudes sees, seal unime, kunas saadud alkaloid. R2 koolis teeme väikese pausi ja hetke pärast juba jätkame. R2 koolis saade ja veel meil võimalik rääkida täna botaanikast Tallinna botaanikaaia botaanik Urmas Laansoo on siin stuudios ja ja põlu alla sattunud taimed keelatud, taimed on, meie on meie tänane jututeema. Kui palju Urmas on olnud selliseid lugusid või selliseid näiteid? Taimekasvatuse ja taimeajaloost üldse, kus kus on on kord keelatud, siis jälle nii-öelda ümber vaadatud need seisukohad taimede suhtes või on inimeste teadlikkus taimemõjudest nii kõrgel järjel juba et selliseid lugusid ette ei tule? Ei loomulikult tuleb, aga ega me ka tänapäeval ei tia loomulikult kõike taimede kohta, aga võrreldes kümneaastaste taguste teadmistega või teadmistega, mis, mida me avaldasime möödunud sajandil, siis loomulikult kogu aeg. Ka teadmised taimede kohta taimeriigi kohta arenevad edasi ja, ja me saame järjest uusi aspekte teada. Aga ma tahtsin veel seda, kui öelda, et näiteks Austraaliasse või Uus-Meremaale reisijaid või Ameerika ühendriikidesse või Kanadasse reisijad. Et kes on niisuguseid riike külastanud, siis seal on piiril väga range kontroll, et me peame. Me peame oma jalanõusid puhastama, eriti Austraaliasse ja Uus-Meremaale reisijad, et sinna üldse maal ei ole võimalik minna, kui, kui me oma isegi Jaanoosid ei puhasta või Austraalia Uus-Meremaa väga kardab, et meie taldade vahel või kusagilt taskutest välja pudenenud seemned võivad nende looduslikku floorat risustada. Kui võimalik, see on Eestis või kui tõenäoline see on Eestis, et kuskil kaasa toob? Ei, no see on täiesti tõenäoline ja sellised taimed, selliseid taime väga palju, meil on isegi Eestis mõned uurijad ja neid uurijad on olnud ka varematel aegadel, kes niisuguseid invasiivseid taimi, kes meil Eestimaale mingil viisil satuvad, kas tahtmatult või tahtlikult siinses kanda kinnituvad, on olemas selliseid, et need on siis prahipaiga, taimede Ruderal, taimedega, kes satuvad meile siis sadamate kaudu lennujaamade kaudu loomulikult mööda raudteed ja auto leida. Ja tänapäeval, kui inimesed on rohkem hakanud reisima, siis, siis võib-olla tuuakse neid kaasaga taskutes. Aga meile satuvad võõrad taimeke näiteks meritoidus küülikute jäneste toidus, samuti siis kilpkonna toidusegudes või ka papagoid lindude toidusegudes seal seal sees on, on selliseid taimede seemneid, mida meil Eestis looduslikult ei kasva. Näiteks ma olen tähele pannud, et meil müüakse ka mulda, mis ei ole mitte kaugeltki Eestis tehtud, vaid niiviisi ka taimede jaoks. Muld austas näiteks toataimede jaoks muld laustes, seal mullased võivad olla ka seemned. Selliste taimede seemned, keda Eestimaal ei kasva, ma olen ise näiteks kaktuse mullast kaktusemulda kasutades avastanud seal väga huvitavaid taimi, kellel esialgu ei oskagi nime anda, kui nad on väga väikesed, on, Nii et oma meriseatoitu maha tervenisti külvata ei ole mõtet, võib teha hindamatut kahju Eesti looduskeskkonnale. Ei nii ei saa öelda. Hindamatut kahju, aga selline, sellist ohtu see igal juhul ei saa välistada, et seal sees võib olla küll mõni huvitav taim. Muidugi, mis puudutab taimede seemnete idanemisvõimet, siis näiteks kanep on niisugune taim, kes säilitab pikaks ajaks oma pidamisvõimet kanepiseemned idanema. Idanemisvõime seemnetel püsib ainult üks kuni kaks aastat võetaks lootos Indias püha taim, veetaim, kelle lehed ei märguja, kelle õied ja lehed on siis veepinnast kõrgemal, temal tema seemned säilitavad mitmekümneks sajandiks on isegi leitud et 2000 aastat vana seeme on veel mulda külvatuna idanenud. Et see on väga erinev ka unima, kuna saime väga kaua, ei, ei säilita idanemisvõimet külgega aktustel saidi pidanud näiteks mõnevõrra kauem. Kui rääkida veel nendesse sisse toodud taimedest, millised on nagu sellised tuntumad, mida me, mida me tõenäoliselt kõik teame, aga mis ei ole oma traditsioonid, noh, me rääkisime, karuputkesid juba, rääkisime ühest näitajast, eks ju, aga aga, aga mis ei ole tegelikult traditsioonilised eesti taimede, vaid on siiani olnud viimasel ajal sisse rännanud. No viimasel ajal ka muidugi, aga need, kes on juba meil meil metsades looduslikes kasvukohtadesse pagenud näiteks parkidest, aedadest on, on punane leeder, kelle koduma pole mitte Eestis, vaid hoopiski Ida-Aasias Venemaa idaosas jaapanis. Punane leeder on meil juba üle 100 aasta. Iseseisvalt ilma inimese abita looduses hakkama saanud, aga esmalt on ta meile sisse toodud ilutaim kui ilupõõsas. Nüüd viimasel ajal ma olen täheldanud, et näiteks selline taime, keda meil massiliselt hekitaimena kasvatatakse linnades ja asulates, jaga siis taluaedades see on läikiv tuhkpuu on hoopiski pärit tema Siberist, aga lindude kaasabil, kes sügisel tema vilju söövad ja siis metsa lendavad ja seal siis seemned oma kehastav väljutavad, on läikiv, tuhkpuu asulate lähedal üsna tavaliseks võõrliigiks meil muutunud, selliseid taime loomulikult oiv meil sadakond või rohkem, kes ei ole mitte eestimaised, taimed on siia siis kas tahtlikult või tahtmatult inimeste või, või ka masinate ja lindude või loomade poolt kantud. Kas see tähendab, et nad on ka natukene teatud mõttes nagu põlu all või selles mõttes, et nad mõjutavad seda kohalikku taimekeskkonda sellises suunas, kuhu ta võib-olla ei peaks ja. Ikka väga ohtlikud, aga, aga loomulikult nende erinevate võõrliikide ohtlikkus on, on väga erinev. Et Eestimaal kasvatatakse ju oi kindlasti üle 10000 võõrliiki, kes meil looduslikult ei kasva, aga mitte kaugeltki kõike ei, ei suuda meie kliimas vastu pidada, ei suuda looduslike taimede konkureerida, et see on ikkagi vähemus, aga ka selle vähemuse seas on niisuguseid taimi, kes, kes on muutunud siis massiliseks ja väga ohtlikuks lisaks siis karuputke-le, kes kõrvetab ja, ja, ja on, on väga suur, on teine niisugune taim on, on katkujuur kes toodi esmalt siis mõisaparkidesse, kui ilutaim ja ka väljunud inimese kontrolli alt levib eelkõige siis mööda teeäärseid. Ja näiteks katkujuur, siis tõrjub kohaliku taimetaimestikku niisugusel viisil välja, et ta kasvab väga suureks, väga kõrgeks, väga tihedaks ja tema lehtede all ei suuda siis valguse vähesuse tõttu kohalik taim enam kasvada, tavaline teeleht enam ei, ei isegi teele mitte ja isegi naat, kes on meie eestimaine taimi ja muidu väga visa ei suuda, ei suuda katkujuurega võistelda katkujuure muidu iseenesest väga ilus taim. Ja keskajal kasutati teda katku puhul katkunähtude leevendamiseks. Ta õitseb varakult enne lehtede arengut on selliste määrdunud lillakad teisikutega ja ta on üheks esimeseks varakevadel korjetaimeks mesilastele. Aga kust ta ikkagi kümnete või sadade ruutmeetritele vohab, siis seal ükski kohalik taim elama ei jää. Suur aitäh, Urmas Laansoo, enne kui me lõpetame, andke veel üks väike selline retsept, ehkki täna, kui saade eetrisse läheb, on teisipäev ja, ja võib-olla loodusesse minemise võimalus ei avane enne nädala lõppu, aga, aga siiski sellisel sombusel sügisesel ajal, kas on metsas seal midagi vaadata peale selle, et vahtrad ja lehtpuud on oma oma oma lehed maha lasknud? Ja loomulikult mina käin metsas igal võimalikul vabal momendil, ma eile just käisin metsas, metsas on alati midagi vaadata ja mitte ainult vaadata, vaid ka kuulata, et puud mühisevad, linnud laulavad, teised loomad häälitsevad. Et elu on alati, isegi talvel, kui tundub, et loodus on välja surnud, siis on huvitav vaadata taimede puhul taimede koor, taimede pungi. Ma võin ju harjutada oma silma, et kas ma tunnen ära ka ilma lehtedeta puud, metsas kasvavad või põõsad või need rohututid, kes siis lume alt välja ulatuvad, kui lumi tuleb. Et igav ei ole kunagi looduses küll mitte tähtis, ainult silmad ja kõrvad lahti hoida. See on ilus soovitus ja selle soovituse peatamine lõpetada. Suur aitäh teile. Urmas Laansoo, Tallinna Botaanikaaia botaanik oli täna meil stuudios, rääkisime põlu alla sattunud taimedest.