Ütle mulle, Üllar, palun mitu luuletust sa oled üldse kirjutanud? Kirjutanud keegi seda luuletust, aga 50 neist on, olen kirjutanud päris märkmikku. Aga ülejäänud 50, ülejäänud on jäänud ainult paberile. Miks, sest ei tule teinekord see mõte välja, mida sa alati öelda tahad. Ja nii jäävadki paberile, teinekord tuleb jälle meelde, siis jälle täiendada ja mõnestki saagi asja jääbki niisama seisma, jah. Aga mitu aastat sa juba luuletuste kirjutamisega oled tegelenud? Põhiliselt 1967. aasta ja pool seda aastat. Esimese luuletuse kirjutasin küll neljandas klassis, aga põhimõtteliselt eelmisel aastal ja sel aastal, kas sul on ka meeles oma esimene luuletus, milles sa kirjutasid ja kuidas see kõlas? Täpselt sõnastus ei ole meeles ja seda mulle alles ka kuskil enam ei ole. Aga see oli ühest kassipojast, kes tahtis lõnga katki närida ja kuidas siis vanaema teda keelas. Ja täpselt ei ole meeles. Ja siis pärast neljandat klassi tuli üks väike paus, eelmisel aastal hakkasid jälle uue ja mõne luuletuse kirjutasin küll, aga nii pidevalt kirjutanud. See oli juhuslik. Ütle palun. Kas sul on mingisugune sellele kindel aeg ka, millal sa kirjutad või või lihtsalt, kui mõni mõte kera jookseb peast läbi, siis kohe kiiresti pärast selle paberile? Ei, kindlat aega ei ole ikka kui tuleb mõni hea mõte, siis kohe panen paberile, sest mõtted kipuvad liiga harva tulema. Ja eriti tulevad nad õhtul tiiti tõuselgi magamast üles ja kirjutan luuletuse. Ennem ma enne magama jäämist systeraldusega Jaharen kirjeldamise tahtmine, aga teinekord võib-olla läheb mööda, kaks nädalat ei tule üldse sellist tähtsust. Ja on sul endal kohe selline vajadus, et sa pead luuletuse kirjutada. Teatud määral on küll, nagu seda ise ei tunne, aga siiski kui vaatad jälle oma luuletus, väikest kaustikut või vaatad vanu pooleliolevaid töid, siis tahtmatult hakkad jälle uuesti kirjutama. Kas sa oled oma vanu luuletusi ümber kirjutanud, neid ümber teinud? Kohendanud ja ikka kirjutan jälle ühte kaastikusse, seal parandan, kelleni sobi. Kirjutan jälle järgmise kaustikusse. Mõni, võib-olla kolm korda on kõik ümber kirjutatud, see väikene punaste kaantega märkmik, millel on peal kullaga pressitud, kas see on siis sinu see kaustik, kuhu sa kirjutad, kõik? Seal kõige esimene? Siin on seal sees väga ilus pühendus, väikene kiisu mu raamatu kaanel, sul on ilusad kuldsed vurrud, oled rõõmus, siis löö nurru, otsi välja sõnaderi luulekera lahti, keri, sinu sõber. Milline on või millest sa kõige parema meelega tahaksid, luure sõnas rääkida? Ma arvan, et kõige paremini loodusest. Sõelad ise Hagudis. Kas teil on oma maja seal ja on ta metsa rüpes? Ja ümber maja kasvavad noored kased, ühel pool maja kasvavad toomingad, tihti laulavad seal suveõhtutel ööbikud. Ja sellest kõigest oled sa kirjutanud ja põhiliselt Sa saatsid sädemele laste ajalehele säde võistlustööks oma luuletused oli välja kuulutatud, sädeme kirjasaatjate, noorte luuletajate konkurss ja samaaegselt ka rahuteatevõistluse Balti meri, rahu ja sõpruse meri, meri, kus seda sa vast tead või ei tea, et sinu luuletused on saanud esikoha? Ei küll ei tea siiani. Siis olin mina esimene, see, kes sulle seda ütles, tulevad siia ka täna kindlasti sädeme töötajaid, kes sulle annavad üle auhinna. Ja ma lugesin läbi need luuletused, mis saared saatnud. Sädeme toimetusele. Siin on tõesti väga palju selliseid ridu, mis räägivad sinu kodukohast. Ma vähemalt arvan, et need on sinu kodukohast. Otsime siit välja, vaat kodu, kas see on sinu oma kodust jah, seal oma kodust ole kena loesete kodu. See on mu kodu metsaserval kuusemetsatukka ees. Sihvakad ja noored kased, sirgumas on ukse ees. Oh kuis linnud suveõhtul laule laulsid, minule. Nende hääled, õhtu õhus, kostusid nii kaugele. Mõnel õhtul põllu äärest karikakraid koju tõin. Kiviaial metsa ääres maitsvaid vaarikaid sõin. Alati kui koju tulin, tervitas mind iga lill. Kevadeti kaunilt mängis omatehtud pajupill pärast vihma, kui siis säras õues juba päiksekuld. Tahtsin põllupeenral olla siiski värskelt. Lõhnas muld avasingu, õhtul akna tundsin õhus värskust, maa koduõhk, nii puhas, armas, võrdsed teiste leida. Kui ma sirgu peagi suureks elu palgeil kordsevia, meenutan tihti kodu, teda ikka meeles pean. Siin on veel seal üpris üpris mitu sellist luuletust, mis võiks öelda, et need on vast ehk sinu kodukohast. Kas see mahajäetud on ka sinu koduümbrusest võetud? Jah, seal Milton kaks kilomeetrit üks maha jäänud maja ja kunagi, kui ma käisin marjul, siis ma nägin seda maja ja siis tuligi mõte kirjutada sellest. Mahajäetud üksikmaja seisab tummalt väikse metsatuka sees sammaldunud seinapalgid, vana aken viltu ees, inimesi seal ei liigu, pole kariloomi, seal, ainult päiksepaistel lamab vana insu läve peal. Maja eest viib kitsas rada alla mäe veerule. Kükitab ju vana kaev seal tõstnud kogu kõrgele. Seal, kus olnud lillepeenrad, Takkijad uhkelt vohavad, suured kuused aia taga, tumedaski Kohavad, üksik maja, mahajäetud seisab kurvalt metsa sees. Ei ta mõtle, heida mõista, milline tal saatuse ees. Sa ütlesid, et sa oled kirjutanud üle 100 luuletuse 50 nendest tantsul jäädvustatud oma märkmiku kaante vahele. Aga kas nende hulgas on ka sulle oma lemmiklaps, keda sa kõige millist luuletust kõige rohkem vast ehk hindad nendele üle lastega on selline asi, et sisend, luuletus lemmik, kui see parajasti ta kirjutad ja kui ta väga vanaks muutub, siis isegi muutub ta tüütavaks, nagu ei taha enam lugedagi. Sest oled nii palju teda lugenud ja siis nagu see tuleb nii tuttavaks ja ikka. Aga võtame selle raamatu lahti, vaatame, milline on sul siin kõige viimane luuletus. Need on nääriluuletused ja need on nääre kirjutatud. Sa oled kirjutanud. Aga siin on ka üks luuletus varakevad, mis on kirjutatud 12. jaanuaril. Varakevadhele päike räästas, tilgub viimne lumi aias vilgub. Unehõlmas olnud maa hakkab siili silmi avama. Kulla nokib oksal, pesahall on sügisene kesa põllud, lumelaigulised kuusetüved, vaigulised mullas tärkab rohu nina. Pilvitu taevasina. Mõni päev ja kõikjal haljus. Kevadeni pole palju. Tundub, et loodus on sulle juskui sellisena kõige südamelähedasem. Millest sa tahaksid kõige soojemate sõnadega rääkida. Aga kas peale looduse on seal ka teisi teemasid? Ja peamiselt just ikkagi loodus jääb ja aastaajad. Aga siiski mõned on kirjutatud inimestest ka. Siin ongi sul üks luuletus, mille sa oled saatvat konkursile seal taadi pisar. Huvitav oleks teada selle luuletuse saamisloost seal väga emotsionaalne, väga tore. See oli nii, et oli üks suvepäev, aga siiski see oli vihmane ja pilved olid tõesti sünged ja tõepoolest tuliks vanataat sinna. Ja siis ma ise mõtlesin, et mida ta võiks praegu mõelda, ta nägu just ei olnud naelune, ta oli väga tõsine, istus ja popsis piipu ja ma mõtlesin, et milles ta võiks til ise mõelda ja siis oma mõtted pandi paberile, milles ta võis mõelda. Ja need on siis siin luuletuses suled, taadi, pisar, seisan, ootan autobussi. Pikkamisi läheb aeg oleni üksi tuul vaid vinge mustad pilved taevalael. Varsti tuleb küürus tasapeatusesse vanataat, käestal kimponiaani lilli, mida korjanud karjamaalt. Istub veidi, topib piipu, suured kortsud otsa ees, vaatan, mõtlen, tööta teinud. Küllap vist on tubli mees, vaatab daatia lahkelt, küsi, kuhu lähed, väikemees. Seisan siin ja ootan bussi, pikem sõit, mind ootab ees. Taat veel uudistab ja küsib, mis ka sellel suvel teed. Lähen laagrisse ja töötan. Laulupidu ootab ees. Taadi hallid lapse silmad mulle otsa vaatavad. Ise vaikib, üsna peagi, silmad veega täituvad, pole näinud, taati nutmas, ihkan miinus lapsepõlv. Viska sõda, poeg, seal langes, kellel hauaks künkanõlv. Seisan veel ja ootan bussi, näe, sealt juba tuleti tema ees ja mina järel siseneme kiiresti. Kas sul on kõikide luuletuste teemad võetud mingisuguses konkreetsest, kas loodusnähtusest või elunähtusest või oled sa ise lihtsalt gaseerinud? Ei pea ikka all, kõik loodusest võetud. Ehk natuke ikka fantaasiaid juures ka. Aga kõigil luuletustel on ikka kindel ainestiku tagapõhi olemas. Kas sulle endale meeldib omaenda luuletusi lugeda? Teinekord vahel harva meeldib küll, aga mitte järjest. Oled sa nendega kuskil, kas koolipidudel või kusagil mujal ka esinenud? Ei üks luuletus oli ainult seinalehes. Aga avalikkuse ees ei ole need sul mitte esimesed luuletused, saaled, sädemed pidevalt saatnud oma luuletusi ja annekaid trükimusta ka näinud? Ei, viimane ei näinud, mis ma olen saatnud, need on kõik näinud, aga viimane mitteselli kurepojad 11 ja kuna ma nii päris loomadest ja lindudest ei oska kirjutada, siis sellel oli väga halb lõpp. Ja seda ma arvan, et seda moraalist ära ei lõpeta. Saadeti sädemest või öeldi, et et lõpp on, ei ole loogiline. Nii, aga eelmisel aastal sa võtsid ka osa sädeme kirjanduslikus konkursist ja millised olid seal sul tulemused ja kuidas sa seal esinesid? Ma sain seal kolmanda koha luuletusega, kevade tuppa tõin. Kas sul see luuletus on? Käsi? Otsised vähkisid annetada paremini. Kevadel tuppa tõin sammun maanteel, kruusakivid veerevad mu jalge all kraavi kaldal põõsa vilus lookleb kitsas lumesall. Peatun. Vaatlen pajuoksi õrnas tuules liikumas. Enne imet pajutibud okstel juba koorumas. Tuul veel jahe, ainult päike hellalt taevast, naeratab. Pajutibuoksa rüpes kevadet. Nüüd tervitab. Murran oksa paju küljest rõõmu sellest tunda võin, viin ta koju, panen vaasi, kevade ema tuppa, tõin. Ja need luuletused, mis sa siis saatsid siia, ma ei ole neid isegi kokku lugenud, palju neid on üks, kaks, kolm, neli, viis, kuus, seitse, kaheksa, üheksa, 10 11 12 13 14, luuletas saatsid sa sel aastal siis sädeme konkursile, võitsid sellega esikoha. Sa saatsid need luuletused konkreetselt balti mere rahu, teatevõistluse konkursile või lihtsalt üldse sädeme kirjanduslikule konkursile üldse sellel yltse? Oled sa Balti merest ka midagi kirjutanud? Ei ole, aga tema ümber elavatest inimestest küll. On sul siin selliseid luuletusi? Hinnang luuletus katse ühesugust pihku. See oli vist seal siin ka, otsime üles. Kaks ja ühesugust pihku. Traktor lükkab mullavalli, ise lausa ehib, sest tema juht on mees, kes kalliks teadmine iga tunnikest. Ümberringi nukker võsa, pikad kraavid, rikkad veest, traktor, seeda, velje, sõsar kohe mitme mitt meest. Tõmbab kangi, tugev käsi, mis kord püssi hoidiste all, mis tal kunagi ei väsi. Külmas päeval palaval kaks ja ühesugust pihku. Traktor, kraavi, sahkav ja maal ei ole tarvis tihku, ta saab kuivaks. Õige pea. Sõjamees, ta oli rindel, kuulid polgud võiduhüüdlahingutes oli kindel, sama kindel nagu nüüd. Varsti 60 peal silmad hallid, pole kurjad, hõbepõnnid, mõtteis pead tööd veel teha, palju palju. Millal ükskord Põltsid, sa, mees on kindel nagu kaljutehnika peab võitma. Kunagi, kui vili tuules uhkelt kõigutab siin päid. Juht on see, kes kõikjal kuuled enda kohta sõnu, häid kaks ja tegu neis on kindel. Niidan kangelase käed. Kangelasi soode rindel. Meie maal sa kõikjal näed. Kodumaa ja rahuteema on sul ka võrdlemisi südamelähedane olnud, siin sinu märkmikus on luuletus rahutuvi, lenda. Raudu viljenda tammed, tammed, vanad tammed, mäekingul seisavad nõnda vaikselt, omaette minevikust räägivad, imestad, kas puud siis üldse võivad kõnelda, elatud neile aastaid 100 paljust rääkida mäletavad sõda, pomme, sõdureid, kes sõjad ei, mitmel lahingul nii karmil tuli elu anda, neil andsid elu õnne nimel rahva vabaduse eest. Mitmeid mehi kuulga haavas, haavas vaprat sõjameest. Nüüd meil kerkib uusi maju pilvedesse, tõuseb neid ime või unustada kangelasi, sõdureid. Müüdud noor pioneer ausambast, tas tasa loodiks tõstab käe. Auda langenud sangareile, annab nüüd kuis rahu käes, lenda valge rahutuvi, lenda üle maadesaar, sõlmi kõigi rahvaid, sõprust ühtseks vennalikuks maaks. Möödunud aasta oktoobrikuus oled sa kirjutanud ühe luuletuse kodumaakodumaa kõikjale, kus pilgu heidad, uhkustunde rinda peidad, sest sul kaunis kodumaa, lihtne väike Eestimaa teda paitada. Timmeri uhub merelt sõprustuuli puhu Soome lahe kaldal. Tallinn, mis on kõigile nii kallis eesti rahvas olnud kindel töös, kui raskel võitlusrindel aina ehitab ja loob endale ta õnne, toob. Jah, aga siiski kui vaadata, lehitseda seda sinu luuletuste päevikut või luulekogu mis seal seal käsitsi kirjutatud siis algakse kevadega ja üpris üpris palju luuletusi on kevadest, kas kehad on su lemmik aastaaeg? Kui on üks aastaaeg, siis meeldib see, kui teine, siis meeldib, teine, aga siiski minu arvates all kevad kõige ilusama, et aeg suvel kevades sil üpris palju ja kevadlilledest luuletusi, valijaid ise Heikmani välja, mida sa tahaksid ise lugeda? Toimelist arvad, mis seal kõige paremini õnnestunud? Kevad tuleb, kevad tuleb, pehmed tuuled, päike soojalt paistab silmad sule, siis sa kuuled, linnukene laulab, laulab õnne laulu, ta hõiskab õnnest kodumaal. Kevad tuleb, lumi sulab, põllumehed põllule. Kevad tuleb, vesi, vula kari läheb aasale. Kepsu lööb siis kitsetall väljas Luston olla tal. Kevad tuleb, puud on muutnud oma raagus kuue. Kevad tuleb loodus saanud rohelise kuue sinililled metsa alla. Ülastelgi õied valla, kevatule lumi, sulavesi ojadena, vula lastele rõõmu, küllam, rõõmukilkeid, aina kõikjal kõla, purjekad nii sujuvalt, mööda oja ujuvad. Kevad tuleb, kool on lõppenud. Pingeline kooliaeg, koolimaja uksed, sule algab suvevaheajal. Mida sina suvevaheajal kavatsed teha? Suvevaheajal ma kavatsen sovhoosis tööl käia ja meil on maleva laager, siis ma lähen rühmajuht ja läheme rihmaga matkale. Kastel matkateed on juba kindlaks määratud. Me neljanda klassi rühmaga ei lähe kaugele. Läheme kiisale, kiida jõe äärde, seal on väga ilusad kohad. Jalgsimatk. Umbes 17 kilomeetrit. Ja maleva laager on meil paralepas. Neli päeva. Millal see algab? See algab Kuueteistkümnendal. Sel juunil. Praegu on teistel sinu klassikaaslastel eksamid. Sina neid ei tee? Ei, sa oled vabastatud ja sul on ühesõnaga kõik hindajad niivõrd head, et eksamiainetest oled sa või eksamikohustustest oled sa vabastatud. Mida sa sellel ajal teeb? Kui teised eksami Pawynahhist ühed siis ma lähen ukse tagaukse taha pöialt hoidma teistele. Kui suurt lehte on? Meil on 13 õpilast klassis, paljudele üldse koolis läheb, seal tehakse üle 100 täpset arvu. Teil on küllaltki väikene päikene, kas sa oled esimesest klassist saadik Hagudi kaheksaklassilises koolis? No sel aastasel õpetajat kaheksanda klassi ära, mis sa edasi kavatseb teha? Edasi ka raatsi minna õppima Kohila keskkooli. Kas sul on pidev, kavatses ikka luuletusi edasi kirjutada, kogu aeg? Ei tea, esialgu jäävad nad ikka huvialaks. Kas teie perest keegi on kunagi varem tegelenud ka sellise luuletamisega luuletuste kirjutamisega üldse ei ole sääred esimene siis jää. Kas oma vanematele vendadele sa ennem ütlesid, et sul on neli venda, vanemat venda veel kodus? Oled sa nendele ka oma luuletusi näidanud, ette lugenud, kunagi? Nendel ei ole ka emale-isale küll. Neid ei huvita, luuletused ei pea nii, üks vend on krossisõitja ja rohkem kulub tal aega mootorratastega. Ja teine on juba suur ja puudume harva kokku. Nii et peamiselt ema ja isa loevad ja kaks venda on sul veel nõukogude armees praegu. Kas sa nendele ei ole ka kodutervet kodus tervitusi luuletustena saatnud? Vist kolmandat tagasi ühele vennale saatsin sünnipäevaks. Kas sul on see luuletus ka siin? Ei ole selle kaardi taha selle hästi lühike. Ta mäletas ja sa ei mäleta seda käest? Ei, ma ei mäleta. Aga ütle, kui sa luuletust hakkad kirjutama, kas sa kirjutate algusest lõpuni kohe valmis või kulub sul vahest selleks isegi mitu-mitu päeva? Oleneb luuletusest näiteks mõne luuletusega on läinud aega, ütleme seal kuus kuud, teine sünnib 25 minutiga näiteks nagu kaks ühesugust pihku, selle kirjutasin 25 minutiga. Muidugi pärast tuli veel korrastada. Aga ikka peamiselt sünnivad nad tervikuna. Pärast täiendan veel, kas siin sinu luulevihikus on mõni selline luuletus ka, mida sa oled kuus kuud kirjutanud? Ei ole, ühtki ei ole praegu kaasas. Need on seal kõik koju jäänud ja, ja vist ei saagi valmis, ma arvan. Ma. Ei tea see teemal vist iga võõras ja ei ole jõukohane iga raske teema olen valinud, mis teemal see on siis? Näiteks üks on Artekist üks luuletus, kuidas me käisime romancossil matkal, sellest mäletasin pikemalt kirjutada, aga ei tule välja, siis läheb mõte valgub liiga laiali või kipuvad ruttu. Luuletuse otsad kokku tõmbuma. Kas sa oled käinud Artekkis ja 66. aasta suvel saadeti sind sinna siis kooli poolt hea pioneeride eest? Sul on siin kogus ka ja sa oled saatnud isegi sädeme luulekonkursile luuletusi Artekist näiteks siin on matk, algab. See on seesama matk, nii et algus on. Matk algab hommikupäike uniselt, piilub üle kõrgete mägede juba kuldse läike, said mägede viilud ärevust täis on tuba, kõigil on kiire naeru ja jutuseljakott pakkida vaja. Äikesekiired, meri kaob uttu. Fanfaaride helisev kaja. Laagripäev algab nii nagu ikka, kuid matk meid on ootamas, ees on kogunenud salgad kõik rivisse pika peagi. Me algame teed. Sammume edasi, kandes käes lippu, laulame laule kauneid päevaga, sedasi roomantkossi tippu jõuame mööda mägiteid. Mäed on nii kõrged, et pilvede sarjad ei vaatama, ulatus ilm oi, pilved on kõrgel, kuid päikest ei varja. Nyyd matkates ilusal ilm. Kas tervitus ja torn ja need on kõik selles samas tsüklis ja seal tekkis pikem luuletuste tsükkel ja üks jäi veel koju seal pikkelsele korrastamist veel nüüd seejärel paadisõidust ja ütle mulle palun, missal Artekis kõige rohkem meeldis. Minule meeldis kolmepäevane Macromalcossile, sest esmakordselt olin mägedes ja, ja pooleteise kilomeetri kõrgusel. Kui sa Artekki sõitsid, kas sa kujutasid ette, astusid seal ees ootab? Ma ei olnud kellegagi rääkinud, kes Artekis on käinud ja kujutasin hoopis teistmoodi seda ette. Millisena sina siis kujutasid ja mis sulle seal kõige rohkem üllatuse valmistas? Ma kujutasin ette teda sellisena, et seal on ainult üks mere ääres majad, et ei mingisugust loodust ilusat muidugi teadsin seda ammu, et Musta mere ääres ilus loodus, aga arvasin, et selleks on valitud nii kõrvaline koht, aga tegelikult asub väikeste linnakeste vahel. Ja kõige rohkem üllatas see, pani algul, tegi silmad kirjuks, et seal oli tohutult palju roose, kohe täitsa võib öelda, et suured väljad olid täis roose ja nii magus roosi lõhn oli ja kuidas ise õhk oli nagu roosakas oli õhtune aeg ja justkui nagu muinasjutumaale oleks läinud. Ja muidugi siis kui veel vaatasite Artekist Krimmi rannikule, mis oli tuledesäras kõik kindlasti ja siis oli see veelgi ilusam. Kaste aju taatliga käisite, ja see on laagri kõrval pooled isegi on poole kilomeetri kõrgune mägi ja ta on saanud karu nime, siis ta on tõepoolest karu kujuga, karu, jopet merest. Ja sealt see oli siis kõige esimene matk. No seal algul see oligi e proovid sellele pikale matkale ja paljud ei pidanud sellele vastu, läksid tagasi, sest ronimist oli palju ja ja nõudis palju vastupidavust. Aga ütle mulle sellist asja. Kas sa siin Eestis saarekka kindlasti palju matkadel käinud? Võin öelda, et Eestis ma olen vähem käinud kui väljaspool, ah tõesti, mis, kuidas sellest nüüd aru tuleb saada, kas sa oled siis igal suvel niivõrd palju mööda nõukogude liitu ringi sõitnud? Näiteks iga suvel, eelmisel suvel käisin Leedus ja samal ajal siis käisime Riias ja ühesõnaga, see oli üks pikem ekskursioon ja nüüd Eestis näiteks Lõuna-Eestis kyll ekskursiooniga ei ole käinud läbisõit nüüd aga need olid ikka läbi käinud ja tead, mis ühe Lõuna-Eesti maastik on? Kas sa oma nendelt matkadel oled ka kirjutanud luuletusi? Natkadelt ainult Artekist on, aga Leedust ei ole mitte midagi kirjutanud. Kas sa oled kirjutanud ainult luuletusi või oled sa ka kirjandite peale suurmeister? Ja luuletused lähevad paremini. Aga üldiselt kirjandite kirjutamine. Kuidas koolis edeneb? Neljad ja viied on? Kui kirjavead tulevad sisse, siis läheb hinne alla. Aga siis sisu on viis, peamiselt oled sa kirjutanud ka kunagi oma koolist 10. luuletust. Oma koolistoniks kooli laul. Koolivalts kooli valts kõlab kõikide suudelt, meile armsaks on saanud, ta kajab vastuda kõrgematelt puudelt, mis meie ümbruses kasvamas oma kooli, me peame kõik kallid. Teiseks koduks on olnud ta. Ja ka siis, kui meil juustes on halli tihti ikka veel meenuta oma tegusid, poleme kiitnud. Tule vaatame laste hoolt. Kõiki ühtsesse perre on liitnud vana armas Hagudi kool. Kas sa oled selle ette lugenud ka oma klassikaaslastele? See oli jah, nad tegid väikse viidi ja ükskord laulsin seda. Et sa oled ka peale selle, et sa kirjutad luuletusi, väikselt, helilooja ei, tegelikult Eiloojaga, sellele kirjutasin viisi, kas sa ise oskad mõnda instrumenti mängida? Otseselt õppinud ei ole, aga omal algatusel õpin akordioni ja klaverit. Aga kusagil õpetaja juures, aga tund ei ole. Kas koolivalts on saanud teie koolis jonniks? Need ei ole veel siis ta ei ole tuttav ja ma arvan, et see viis ei ole kõige parem. Sellepärast et tuleks viisel ümber teha. Ütle palun, kas saama vabad ajad sisustab kõik luuletamisega või on sul veel mingisuguseid kõrval harrastusi? Luuletuste peale kulub vast kõige vähem aega üldse harrastustest. Millised siis kõige rohkem aeganõudvad harrastused? No eriti selliseid konkreetseid harrastusi nagu polegi. Peamisel läheb palju aega pioneeritööle komsomoli tööle sest olen rühmajuht ja siis on palju tarvis koondusi ette valmistada. Missuguseid seinalehti valmistada? Ja harrastus oli? Et ma kogun igasuguseid postkaarte piimareisidelt kaasa, toon värvilisi. Eriti suur ei ole, aga seni mis ma olen saanud osta igalt poolt ikka olen ostnud värised, postkaardid ja need panen oma kogumikku, kas sul on Poskaatidel siis mingi kindel temaatika ka või kogudsa kõike värvitrükis kaarte, kõike NSV Liidu linnadest kaarte, Anid, linnade geograafia huvitaks mind kõige rohkem. Kas saama kaartides kogult ei ole sellise inspiratsiooni saanud, täitsa neid oleksid kusagil oma luuletuses püüdnud jäädvustada sel nendelt kaartidelt küll mitte aga küll ühelt näärikaardilt. Ja kas see luuletus on seal siin praegu ja selle pealkiri, kõik see on üks 52. aasta kaart seal peal üks väike tüdruk, kes seisab kuusepuu juures. Leevike tüdruk seisab paksus lumes, kuuseke on tema ees okstel lumihelbeid, lange ühel oksal leevike verev kõht tal lume taustal nagu lapse käpikud nagu rosinad, ta silmad justkui saiast näpitud. Ta on julge, aga väike. Üksisilmi vaatab laps seemnekkisi Arast pihust võtab linnukene kraps. Tüdruk seisab paksus lumes. Kuuseke on tema ees. Kuigi linnuke on lihtne, lapse rõõm südames. Ütle palun, millal kirjutasid selle luuletuse Nõukogude Liidust? Selle kirjutasin sellel aastal, täpset kuupäeva ei mäleta, aga küll enne seda võistlust. Kas sa kirjutasid selle spetsiaalselt siis selle võistluse jaoks? Ei siis ma ei teadnud veel, et see võistlusel No nõukogude liit või seisab avatud atlas, kus linnu ja riike ma näen? Insaarian merede katlas ning kõikjal on orud ja näe Mu pilk langeb Vietnami peale, ma tean, et seal sõda käib, nüüd ei soovi meist keegi ju sõda ja rahune, rahvaste püüli. Nii palju on riikesid kaardil, kuid armsaima leian siit. See on see riik, kus ma elan. Suur võimas nõukogude liit. Salme Reek, kas te olete rahul meiega? Kas sa tavaliselt kirjutad luuletusi niimoodi, et kevadel kirjutad kevades suvel suvest aastal aastaajal vastavalt loodusest? Ei, sageli on vastupidi, näiteks talvel Win kirjutan juba kevadest ja kevadel tuleb mõni hea talve luuletuse idee. Näiteks, milline luuletus oli kevadest, mille sa oled talvel kirjutanud. Siin oli viimasest kooli kellast. Viimne koolikell, laulis kevad taevasse, kuldi elumid maalib kuuma päikese, nooruslik lõõm täna lilledest ehitud saalis noorte südameis, siiras on rõõm. Juba kõlabki valsi viis, kaunis viimne tants armsas koolis veel. Viimne koolikell emana laulis veidi nukraks, siis muutus meil aastaid kaheksa ühises peres ikka saatjaks on olnud hool. Täna ütlevad elule tere ja hüvasti teadmistekool. Kõikjal toomepuud õide on puhkenud nagu noorus, mis tulvil on tuld. Oma koolile ollakse uhked, tarkus tarvilik, kallim kui kuld. Kas sa oled kirjutanud ka luuletusi inimeste elukutsetest? Nende tööst, nende tegevusest kaks ühesugust pihku on veest tankerijuhil sellesse juba lugesid. Aga on sul veel ehk mõni on vanast aednikust? Vana aednik, õrnalt punab õhtutaevas hele sääseurin, hoolas aednik aias, kaevab tuimaks läinud tuuri. Tema ümber saagilus punetavad õunad, sest tal möödub aia vilus. Hommik õhtu lõuna suve läbi tööja, hoolduspõõsad, lilled puudes all viljarikkalt, nüüd on kooldus, kuidas töö nii on, ka palk? Loeneb palun siit oma sellest luuletuse vihikust, selline luuletus, mida sa ise tahaksid lugeda mis sulle endale kahe väga meeldib. Olgu ta siis talve või kevade või suveluuletus või ükskõik mis teemal. Ma loeksin jällegi Artekist ühe luuletuse hommik. Vaikuse korpustes, valve, poiste ärevil, Valendab mägedel metsade rüü äidki rele unine külitab mäetipul kõlab fanfaaride pidulik hüüd, korpused rappuvad silmadel unised, jooksuga võimlema minut või paar hommiku jahedus, karastat tublisti. Magusalt lõhnab suur rooside saar. Unised liikmed peab hoolega võimlema, mängib akordion ja harjutus, käib. Lõpuks on Jenkad anud. Hea tuju annab see kõigile ümbrus nii selgena näiv kraani all külm vesi, põsed punaseks, karedad rätikud, tähtsus on suur, riidesse riidesse, hele vorm selga, näguusaks muutisse, pesemiskuur. Must meri ärkas koos lastega, lõbutse lendavaid kajakaid, kaisutatul marsiga sööklasse, lõhnavad portsjonid, mahlased virsikud, las käia suul. Hommik, oi hommik. Uut hoogu sa annad, tiivustab päevaseid, sisukaid, töid. Hommi oi hommik, sa tule veel varemgi lühemaks muuda veel lõunaid. Milline on talvel sinu kõige meeldivam tegevus, millega talvel vabal ajal tegeleda talvel suusate meeldi? Kas sul on olemas ka mõni selline hea raamat, mida sa tahaksid alati lugeda? Konkreetselt täpselt raamatut ei ole, aga Mulle meeldivad väga luuletused ja sellepärast ma loen ka luuletusi. Eriti meeldib lugeda Ingvar Luhaääre ja leelo tungla luuletusi. Kas sul on mõni nende luuletustega pea? Ei, pea küll ei ole. Kahjuks. Aga lihtsalt on hea nende juurde alati tagasi istuda ja jaanuar on väga hea sisuga ja neil on mulle eeskujuks. Kas sinu luuletusi on mõni meie tuntud luuletaja kunagi vaadanud või lugenud? Ei ole, siiani veel ei ole peale selle žürii keri tulemusi. Sõjažürii koosseisus ei pea muidugi säralid. Eino välimistele kindlasti ja seal oli palju üldiselt lastekirjanikke. Kas Eina raamatud meeldivad sulle ja hundikäpp, olen kolm korda näiteks lugenud. Hästi tore raamat, seda võivad lugeda nii vanad kui noored. Ja üldse inno väljaga oli meil kohtumine oma koolis ja nägin Saaremaal. Ja justkui siis on parem raamatut lugeda ka, kui oled ta endaga kohtunud ja kui saab teada selle raamatu sünnist. Kas sinu koolikaaslased on palju sinu luuletusi lugenud? Ma mõtlen, sinu lähemad sõbrad? Ei ole, sest ma ei ole neid kooli viinud, nad isad kodus, aga siiski, kui teinekord koolis on, siis pinginaabervill üks kord parajasti luges, kui ma läksin Talibortalist saanud kätte need.