Märtsikuu 1967 siis sai see rootsima absoluutseks primadonnat kutsutud lauljatar 60 aastast, eks. Esimene pool sellest east kulus nime tegemiseks kodumaal just nimelt nime tegemiseks. Särali Ander, olles veel sära Hedberi oma kodulinnas karustatis püüdis igati revüü lavale jõuda. Selles osas oli tagasitõmbumine 20. eluaastal, kui ta abiellus näite Nils Leandriga ja kaalutlust tõsiselt koduperenaiseks jäämist. Peatselt ründas ta juba tolleaegsed tuntuvad revüütähti Ernst Rolfi, kellel ei jäänud muud üle, kui lasta särale anduril debüteerib oma revi programmis. Varsti 1933. Järgnes edukas esinemine Oscar Straussi operetis. Naine, kes teab, mida tahab. Mõne aasta pärast ta juba esines koos Rootsi rahvusvahelise kuulsusega jõsta Ekmanniga lõbusas Lees ja mängis kaasa kolmes Rootsi filmis. 1936 tuli kutse Viini ja seda tuntud operetijõumaks Hanseni poolt. Teatris andaroviin debüteeris särale Ander Alt Bernatski operetis. Kas seal taevaväravas? Selles kammerloas oli ka tuntud pluusidest inspireeritud laul Bundene Hende seotud käed. Bernatski operetti Aksel taevaväravas särale Anderiga peaosas oli suur menu. Kohe järgnes sellele pakkumine filmi. Esimest korda esines harali Anders saksa keeles. Filmis Premier. Selle filmi vahest kõige populaarsemaks saanud laul oli Merzziimonomy helilooja fenniselt. Erilise omalaadse võlu andis sellele lauljat. Ta oli saksa keel välja venitatud n ja m häälikutega. Häälduse omapära, millest särale Ander selles keeles lauldes ei püüdnudki lahti saada. Ajavahemikul kuni 43. aastani esines Zarale Ander 10-st saksakeelses filmis. Ta osutus küllaltki heaks näitlejaks, ent kordumatu ei olnud ta näitlejana väitlausena. Oma madalat häält oskas ta kasutada ülimalt isikupäraselt, isegi nii, et ununes mitte eriti nõudlikule maitsele suunatud salongi draama. Ja suure osa laulutekstide banaalsus, mida ta lauldes veelgi rõhutatumalt välja mängis jäi silmade ette vaid kordumatu, unikaalne laulja isiksus, kellele on teda avastanud endale nüüd juba mitu sugupõlve vaatamata sellele, et nad ei olegi teda filmis näinud. Kui otsida midagi toekamat särale Jandri jaoks loodu hulgast siis meenub jällegi Ralph Bernatski muusika filmist uutele randade sõna- ja Nuufern. Rasedenadski elas 1884 kuni 1957. Viini ülikool andis sellele mitmekülgsele loovkunstnikule filosoofiadoktori kraadi. Finants ei olnudki ainult muusik, ta on kirjutanud romaane, novelle, esseid, kunstiküsimuste üle teinud tõlkeid inglise, prantsuse, tšehhi keelest. Veel enamgi. Ta on avaldanud luulekogusid neljas keeles. Selle kõrval on ta kirjutanud enam kui tosin operetti muusikat ligi 200-le filmile ja umbes 2000 kabareenumbrit. Eesti lavadel on ette kantud operettidest kolme musketäri ja kahasse teiste heliloojatega loodud valge hobu võõrastemaja. Zarale Underi jaoks kirjutatud filmilauludega on tal õnne olnud Katekstiline osa nendest on märgatavalt tugevam kui teistes Zarali Andri lauludega juures. Aga eks tekstid pärine Ralph binatskelt eneselt tuntuimaks lauluks filmist uutele randadele on, ma seisan, sajus. Pikantne ja väljakutsuv lauluke Yessa samast filmist. Laulu mina kangelanna uhkeldab nii oma armulugudega kui ka sellega, et teda onukesite tädikesed eriti ei seedi. Aga selline ma olen ja selliseks ka jään, ütleb ta. Vastandina eelnevale lüüriline minus on sügav igatsus ihabaliattiifel siin suht ikka sammast Ralf Bernatski muusikaga filmist uutele randadele. Helilooja ja orkestrijuht Lothar Priine, kes elas 1900 kuni 1958 ei ole kergemuusika ajalukku ehk nii sügavat vagu kündnud nagu Benadski, ent temalgi on õnnestumise just särale Janderi filmidele, laulude kirjutamisel. Filmis sinirebane, Blau Phuks kõlasid tema laulud fundarpustabilist roimen, Pustas tahan unistada. Ja Camden Liibesinde sain. Kas armastus võib siis pat olla? 1937. aastal ilmunud ajakirja film vahereporter eedid haamann andis edasi Zarali Andri sõnu tema järgmiste filmide kohta, nii. Tean, et ees ootab Mehhiko aineline teema Habanyera. Et on väga raske tema probleem nüüdisaja inimesele filmi vahenditega selgeks teha. Kas teile meeldiks komöödias mängida? Küsis reporter. Väga meeldiks, aga minu saksa keel ei ole selleks veel küllalt hea. Komöödias on vaja konversatsiooni kergust, seega kõne täiuslikku valdamist. Nii palju omaaegse ajakirja veergudelt. Seal oli ämber, oli küll ühes Rootsi filmis Klucky aariat ooperist Orpheus oli iidse laulnud. Aga Ibsenitega komöödiat ta mängida ei saanud. Et komöödia mängimine võinuks talle meeltmööda olla, näitab ka äsja kõlanud laulu täiessa ja kas armastus võltsis pat olla esitas. Küll aga esines ta järjekordsest melodraamast ja laulis Lothar, müü hästi kirjutatud tangud avanier. Andekamaid viisi meistrid, kes on särale Janderi filmidele muusikat kirjutanud tänud, oli kahtlemata teomäkeebel kes elas 1897 kuni 1953. Makeebel oli ühtlasi muusikamees praktik, kes eriti paistis silma heade dirigendivõimetega. 1928 juhatas ta kurt faili ja Berta press kihkolme krossi maailma esietendust. Kapellmeistrina oli ta tegutsenud juba 1925.-st aastast alates paljudes Berliini teatrites. Sõjajärgsetel aastatel kuni surmani 1953 oli ta Saksa demokraatliku vabariigi kõige esinduslikuma operiti lava Berliini metropol. Teatri dirigent. Teo Makeebini operite leedi fänni kuldpuur, Anita ja kurat pole küll peale Saksamaa eriti palju mängitud. Ent eriti viimati mainitud on rahvusvaheliselt tuntuks saanud meloodia vaid irvarassimmersušeel. Sinuga oli alati nii hea, uue elu puhusta oma töötlasega sisse millekeri operitile, madam Dubai Millukeri laialt lahuldavatest meloodiates nimetagem veel varumm, miks, mida meilgi liikvel olnud heliplaadil laulis miilitsa koorikas Dio Makeebel on kirjutanud muusika poolesajale filmile nimetagem tuntumaid tantsu hulkaanil, armastus, surm ja kurat, pigmal joon ja eriti veel Ami, mille juht laulutuhast, lükk, Paidet rahul. Naistega õnne, Sulbelamyy lauldi omal ajal meilgi Eestis. Ühel ununenud meloodia heliplaatidest laulab seda Mil vilaid. Makeebini laule on tuntuks laulnud oma filmides kasarale Ander Filmis Haimat. Meil nime all kodu, kõlas hoogne valss, diviis Aerafraavial, Schööndus, Liibe. Ainult armastus teeb naise kauniks. Ja selle kõrvale kohe lüürilisem laul oli ju lüüriline kantri saudide oma keebeli tugevaid külgi. Tähisterne šahenen, kolmi tähte nägin paistvat. Zaral Jander mängis kaasa sakslaste Tšaikovski filmis varajane Raussenda ball, naht oli uimastav. Balli üks osalisi oli Kamarik kelle saksa keelel oli teistsugune aktsent kui Zarale Anderile. Erilise kultuuriloolise väärtuse andis sellele filmile aga see, et siin mängis kaasa omaaegne Austria suur laulja tenor Leost Leesak, kes vanemas eas leidis end andeka filmi koomikuna ent avaldas trükis ka humoristliku memuaare. Tiomakeebel kirjutas sellele filmile mustlaslaulu meenutava loo. Nurnist aus Liibe vaene ainult mitte armastuse pärast. Ja loominguline kontactory Zarali Anderile ka 1906. aastal sündinud helilooja Michael jaariga. Jari õige nimi, Maximilian Järtšikk näitab tema Poola päritolu. Jääri lauludest on särale Anderi eriliseks repertuaaripalaks saanud RHS Valdemar. Ta nimi on Valdemar. Mihhail Jari kirjutas muusikat Gazareali Anderi filmidele sealhulgas filmile Tigrosse Liive suur armastus. Saksa demokraatlikus vabariigis 1977. aastal ilmunud väikeleksikon Hunter haldungs kunst, aabistset meelelahutuskunst Aastsetini märgib kahetsevalt, et mõningaid jääri helitöid kasutasid natsistid kurjasti kui sõjas vastupidamise laule. Mis parata, natsistid kasutasid kurjasti isegi Wagneri nime ja loomingut. Kui aga selleks kasutati inglise valssi. Sõir tai Ma olen vunda, kes seen. Ma tean, korter juhtuma ime. Siis pidi sõjaseis üsna lootusetuna näiv, kui ainsaks lootuseks oli jäänud vaid imet. Jaanilaul filmist suur armastus on kahtlemata üks tema õnnestumisi. Enn Leemet venti laupäev möödas ning nii ma. Jäingi. Juba märtsis 1943 otsustas ärali Ander sõjaaegsest filmitööst tagasi tõmbuda oma kodukohta löönesse. Rootsimaal. 1948 ilmus Mihhail Jari ja rääkis talle augu pähe tulla koos temaga ulatuslikumalt kontsert turneele. See toimus kehiazaraja Ander alustas laialdast kontserttegevust, esinedes viiekümnendatel, kuuekümnendatel aastatel ka muusikalid. Eks croideri muusikalidest madaam skandaal öös ja leedi Pariisis ning Peeter Toomase muusikalis vodka kuninganna. Tema repertuaari ilmusid Rootsi, Austria ja Saksa heliloojate laulude kõrval ka teiste maade laulud. Väga toredasti esitas ta laulu Vunder paar could Porteri 48. aastal valminud muusikalist kismikkeid. Suudlementeerid. Seal Alendri kunagine Usuhtlejaidid haamal küsis kus õieti olete te laulu õppinud. Ja vastus kõlas. Ma pole saanud ainsatki laulutundi. Nelja aastaselt hakkasin klaverit mängima, laulma ja ometi mõtleme Messarale Anderile, kui kõigepealt lauljale. Seitsmekümnendatel. Aastate algupoolel alustas ärale Ander oma kauakestva hüvastijätuturniiriga Skandinaavias. Klaveril saatis teda tema abikaasa, pianist ja dirigent Aarne hülfers. Kaasa mängisid rünekestosson kitarril, Larf Peterson kontrabassil ja rahvusvahelise mainega džässtrummar liigil Johansen. Hüvastijätukontsert algas Stockholmi populhiga. Popuri algab Friedrich Hollandi lauluga Marlene Dietrich filmistsiini Engel. Taktori Rebee. Nevad. Gerry pan. Mobiis armee defrääkimi jaak veksel viis modivad. Laula mu chachasse, meenutab särali Anderi Lõuna-Ameerika kontsert. Mina mitte püüdiaatrilleri süütigi lapsublitar office, Heiki Hepner umbes siit. Arseni kogem, Peksar man free narr Oro sotooni nover. TRÜ perfaktistatvustu, küblizzan Janno. Tahan kondlit, mida meil lauldi, kui serenaadi suve. Jää kivinna olen naine, kes teab, mida tahab. See lahus kuulus ära Leanderi esimese operiti sajuta. Laulab. Ungari Bly joor, vanem pärm, aktikondus. Ja nüüd kevadfantaasia. Puhkafedziga Budapesti mustlaskohvikus neilgi kunagi populaarne. Viljalaulja Pals lõbusast lesest ajaratas oleks nagu tagasi pöördunud see mälestus loomingulise tee algusest. Stockholm jääb Stockholm, miks see oli päris, kui Zarali Ander tegi oma esimesi esinemisi Rootsile, hüüdes. Nii palju meenutusi särali andrist, kes 1979. aasta suvel andis ajakirjanikele oma viimase hüvastijätuintervjuu