Te teate küll, talu mängitakse tihti kohvikutes, tuletab sulle meelde Talgaberg, Aedkoplikutu. Saatejuhid Rein ja Jarek on sisse seadnud, et Tartu kohvikus maalingutega saadet. Vot mis saadet R2 kohvik-klubiks nimetame uhkelt oma saadet läheb see eetrisse sellisest kohvikust, nagu seda on maailm ja otse tatart. Saatejuhid on ühe tavalise nimega Rein ja Jarek, kelle nimes on pisut poola Touchi mis on väga ebatavaline, see on väga ebatavaline Eestis, eranditult iga laupäev me siin istume ja räägime erinevate huvitavate inimestega, erinevatel põnevam del teemadel ja kõike seda täiesti vabas vormis, nagu kohvikus ikka, räägitakse aina Rein. Andsin osavalt jutujärje sinule, aitäh jutu järjest. Palun tere ka minu poolt kõigile täna juhtusime siin juhtusime siin juhtumisi ühte lauda juhtuma ühe daamiga kelle nimi on Esta Patrick ja tina, küsisime talt, on tuttav ja küsisime talt, et kuule seda, et mis, mis, mis eriala sul üldse on. Ja tema ütles, et tema on kultuuriteoreetik. Trein, tere. Tere, nutt ja temaga siis tulebki rääkida. Tulekski rääkida tema erialalisel teemal. Aga seda peale muusikat kõigepealt me juhatame sisse muusikapala ja sellega me juhatame sisse ja jõulud, jah, jah, ja muusika juhatab sisse pooliku koorijuhtimisharidusega järek. Nii juhatan sisse muusika. Niimoodi tegelikult ei ole, muidugi, sain veel käes. Käes küll, aga me mõtlesime, et mul juba esimesest shopingut tehtud ja meil on nii taltsutamatu egot ja rääkiga, et Me ei suutnud leppida sellega, et Eestis alustab jõuluhooajaga keegi teine, kui meie mõtlesime, et ikka meie alustame otsa lahti. Tegelikult on see üsna jube aeg. Käib tohutu tarbimine ja reklaamimine, kuna meil on muidugi, muidugi on meil külas esta, kes on kultuuriteoreetik, küsime kohe kultuuriteoreetik kestvat. Et kas, kas reklaam on ka osa kultuurist. No väga tore küsimus Rein kultuuriteoreetik, Priimägi ütleks kindlasti, vot just nimelt ma tahtsingi viidata Priimäele, kes on väitnud meil siin viimase 10 aasta jooksul, et reklaam pidada, oleme kunst. No ei taha mina küll sellega kuidagimoodi nõus olla. Reklaam tegeleb täiesti teise asjaga ja pidada arvata, et hästi pildistatud, hästi kujundatud ja hästi koperaiditud reklaam on kunst, on põhimõtteliselt vale, sellepärast et kunst eeldab kunstniku eneseväljendust. Aluseks on kunstnik ja tema soovid, tahtmised, see, mida ta tahab väljendada, reklaam ei väljenda kunagi reklaamitegijate enda seisukohta. Need on noh, väga üksikud, väga harvad erandid. Kus need seisukohad võivad kokku langeda. Aga mis sa arvad, miks siis reklaamitegijad ise peavad ennast kunstnikeks? Peavad või? Ma olen kinni aru saanud või ei, mina olen aru saanud, et reklaam on tänamatu kunst, et sa ei saa mingit tänu selle eest, et sa teed, reklaamid seda toodetud, sa saad raha, sellest aga arvataksegi, et sellel ei ole nagu mingit väärtust, kui teil mingi laheda reklaame, mida kõik räägivad pärast veel tuleb mingi uus uus sõnapaar sisse mõni sugune sae pekki sugune väljend. Sest paratamatult on see, et reklaam on selles keskkonnas, mis meid ümbritseb niivõrd tihedalt sees, et sinna ei ole midagi parata, et reklaamist teatud asjad võivad liikuda sotsiaalsesse tavakäibesse. Aga see ei tee neid. See tee reklaamikunstiks kindlasti mitte. Aga kas jõulud on kultuur? Jareku sa tahad, sa võid, mina ei taha midagi. Kas jõulud on kultuur? Jõulud on, küsimus on selles, et kuumusel kultuurikonteksti paigutame. Paigutame ta kuhugi ära paneme, paneme ta kuhugi, mida tänaseks vähemalt kuskile ära. Mis asi see on, et ongi riiulile niimoodi, et kui me võtame hästi laialt, eks ole, siis tegelikult on see, et inimese eluavaldused, ükskõik, millised need ei ole, on kõik võimalik, kõiki neid on võimalik tõlgendada kultuure mudelitest lähtuvalt. Kultuur on liteks tõlgendamisviise ja asjade peale vaatamise viis. Ja ongi see, et ükskõik millise skulptuuri teoreetikuga või, või, või siis ükskõik kellega kultuurist rääkides Varem või hiljem jõuame selleni, et me peame aknad paika panema, mõista välju. Millisel taustal milliseid kontekstist lähtuvalt räägime? No siis saime teada, et tahad olla kultuurne inimene, pea jõule ja vaata reklaame. Kultuur on hõljuv nähtus, hõljuv nähtust, voog. Vaata Supermani. Jah, hõljun. Paidermen. Väli hõljus, Biederman kleepub, ainult kleepub. Selge. Aga ma tahtsin reklaami kohta ikkagi veel küsida, et vaata, sa ütlesid, et, et reklaami ei ole kunst, sellepärast et kunst on midagi, mis on kunstniku eneseväljendusega. Reklaam on reklaamitellimus, tellijast, turundusjuhi, eneseväljendust, kunstiga tellitakse. No selles mõttes, et kui kunstnik laseb endale ikkagi otse öelda, et maali siia lill ja siia maalipuu ja siia paluks veel tahab mereloojangut päikese tal siis siis on tegemist ükskõik millise tootega, noh, vahet ei ole, kes seda toodab. Noh, kas on kunstnik, käsitööline või on see vabrik, mis iganes seal ikkagi toode. Ma ei taha küll õel olla, aga reklaamiga, aga täpselt samamoodi öeldakse ju tegelikult lihtsalt Teie reklaam. Ja siis see copy-writer mõtleb ise selle reklaamiväljade kunst ikkagi. Et ta väljendab ennast, väljendab ennast eesmärgiga üks toode maha müüa. Ta väljendab, väljendad ikkagi ennast selle toote mahamüümise. Eesmärgi kaudu vaata kõik need eesti reklaamid, mis on praegu tegelikult jube hästi tehtud ja väljamõeldud ja siuksed, päris nutikad on, mõned küll leiavad seal naftat kuskil teatiiv. Ütlesite sellises karmis businessis, nagu seda on turunduse reklaamilinnas, et seal ellu jääda, paratamatult on see, et tegijatel peab ka mingisugune fun olema. Ongi nende fon, kui ja juhul, kui klient selle fänni vastu võtab ja nõus selle eest ka kõik arved tasuma siis on ju väga hästi suhelda. Raam on ikkagi toote ja kliendi, kes on selle toote esindaja ja siis büroovaheline suhe. Muidugi, ja reeglina on see kaubanduslik, aga kunstnikud ei ela ju hästi. Tegelikult oleneb, mida sa elamisel silmas pead, no seda, et toit oleks laual ja soojale tagumikualune on ikka. Ma tean väga paljusid soojade tagumikke, meil siin üks käis kunagi. Aga vaata kui Winston asjadega tuur on äsja tõlgendamise viis, et kas niimoodi saaks reklaamist kunst, kui ta võtta sealt juba tehtud reklaam, võtta sellest kontekstist väljabüroo ja turunduse ja toote mahamüümise suhetest, võtta välja lihtsalt üks reklaam, nagu pilt, panna üles ja siis panna sinna kõrvale seisma üks mees, kes selle reklaami tegi ja ütleb, et tema on kunstnik, kes on tema teos, kas sa ise, tema performans? Jah, see on juba teisene käsitlus selles mõttes, et algne impus selle tekkimiseks on ikkagi seesama suhe toote ja selle toote mahamüümise vahel. Algne impulss on seal väga, enamus tehakse sellel märgib, et seda müüa, kuhugi üldse kõike tehakse, näiteks ei ole kunst enam vaata ongi see, et, et meie kultuurikontekstist rääkides, noh ütleme praeguses globaliseeruvas maailmas on see, et, et esimene asi, millest varem või hiljem hakatakse kohe rääkima, on müük. Raha meil on, kõik asjad on niivõrd raha ja finants, kas seal see on selgelt sees, on töö nagu kõik teised tööd kunsti tegemine kultuuridega Nonii, aga küsimus ongi selles, et kes on need jõulised isiksused, kes suudavad sellest kaubanduslikku suhtest välja nihkuda. Ja mitte võtta primaarsõna seda, et punkt üks on, kas tööpunkt kaks, ma saan sellest suhteliselt palju pappi ja punkt kolm Mul on, mul on soe ja kuidas oli, see toit on laual, eks ole. Et kui eneseväljenduse ainus kriteerium on see, et ma selle eneseväljenduse eest saan omale läbi kaubanduslik rahalise suhte teadus heaolu lubada siis on tegemist ikkagi puhtalt tootega ja puhtalt vastutulekuga. Sest et ilma vastutulekuta keegi sulle seda, seda asja ei anna, seda raha, tunnustust, mida iganes. Aga noh, kunstniku jaoks positsioon peaks olema ikkagi selline, et kõigepealt on ta ise. Ja seejärel tuleb alles see tunnustus, millega võivad kaasneda muud hüved. Meil raadio kahes reklaami ei ole. Küll on meil kultuur ja sellepärast me saame tunnustada muusikuid sellega, et me mängime oma reklaamivabas raadios nende teoseid, kuulame järgmist toodet. No nii, siin raadio kahe reklaamivaba eeter, trahviklubid, tere jälle räägime siin eestaga kultuurist TEMA kultuuriteoreetik, miks mitte temaga sellest rääkida ja kunstist räägime ka. Teine jäi meil jutt sinna sinna reklaami ja kunsti juurde kõikuma, õigemini tegelikult asi pole reklaamist, tühja temaga. Aga et, et me rääkisime sellest, miks reklaame ei ole kunsti ja kunstiolevat, sellepärast meie kõigi ja kõige rohkem meeste arvates olevat reklaamkunst, sellepärast et, et reklaamis reklaamis rakendatud kunstnikku meistrioskused kahjuks ei teeni mitte eesmärke, vaid, vaid hoopiski kliendi huve. Mõne pesupulbri või midagi aga ei lähe meile ei hakka, ei lähe konkreetseks. Nõni. Aga äkki sa oskad kultuuri teoreetikuna öelda ampsul oma arvamust selle kohta, kas näiteks raadio kohe eeter peaks olema reklaamivaba ja veel hullem veel ETV per selle üle väga huvitavalt arutletakse viimasel ajal, kas ETV peaks olema reklaami või mitte. Viimase viimati oli selle nädala keskel vist kolmapäeval on Eesti televisiooni saade foorum ja seal arutati selle üle, et kuidasmoodi Me võiks ja mismoodi peaks ja kas ei tohiks reklaami lubada rahvustelevisiooni rahvusringhäälingu eetris õltsa. Ma vaatasin seda saadet. Mina ei vaata telekat minuti, mina ütlen, reklaamib minu jaoks seal kõlama, jäi, sealt saatest jäi kõlama see oli kultuuriminister ja lahkuge Ilmar Raag ja, ja kõiksugu Andres Jõesaar, Andres Jõesaar ja siis oli seal veel raadio kahe juht Allikmaa ja sealt jäi kõlama see, et et ETV-l oleks selleks, et kaasajastada ja toodet toota ja tarbijani viia, kaasaegsete vahenditega oleks vaja kõvasti raha juurde. Aga kuskilt seda raha võtta ei ole. Sest riigil ei olegi nii palju raha, sest riik ja ühiskond on väiksed ja vaesed, tullakse kellegi käest ära võtta. Et seda raha oleks vaja, kuskilt seda riigil võtta ei ole ja, aga vat reklaami me ka ei taha. Aga kus siis lahendus on? Mis nad siis seda reklaami sinna ETV-s ei peaks panema? Üks lahendus on heategevuseks raha riigil ei ole, siis andku ettevõtjad tegelikult ikkagi see rahvusringhäälingu teemal. Hakkame ikkagi pihta pihta sellest, et telekanalid tähendab eelkõige programmi programmi ülesehitust juhul kui see programm on üles ehitatud. Reklaami põhimõtetel siis on siis kehtivad seal omad reeglid, teenus ja juhul, kui, kui on programmi ülesehitus on reklaami välistav siis on see, et, et kui me nüüd selle praeguse ülesehituse, mis reklaami välistab ära lõhuvad ja, ja siis on see, et tegelikult me teeme reklaami sisse tuues me hakkame tegema täiesti teistsugust televisiooni ja arusaadav, et need on need Traim toimejutud ja kõik, seega kui see reklaam oleks tühja meiegi siin istuks ja räägiks sellest, millest me praegu räägime, aga, aga mina mõtlen, et kas on sul mingisugune ettekujutus lahendusest, et okei, et teeme siis sellist programmi, kus Prime taimel on huvitavat kultuurisaated või lastesaated või mis iganes. Et ärme siis lõhusa struktuuri, aga siis kas me siis jäämegi? Endiselt on meil kolme aasta pärast antennid katusel ja ei ole mingit digikarpe seintele, siis jäämegi nagu kogu maailmast maha ja vot ongi see, et ühtepidi öeldakse, et väike ühiskond, vähe raha Riigil ei ole raha kust tuleb see eeldus, et kui me toome reklaami sisse, siis kuskil on meeletu suur hulk reklaamiraha, mida siiamaani nagu mitte keegi siis ei ole kasutanud. Kopitab kuskil keldris kopita, kuskilt? Sa ütled seda, et mõned kotid, reklaam sinna sisse lasta sinna ETV-s ega siis sellest, nagu see raha ei tule kuskilt juurde, vaid läheb jällegi pilt ära ja ongi see iseenesest. Las ta läheb sealt TV3-st kanal kahest rahvustelevisioonis, küsimus on üldse sellest tõsta, praegusel hetkel on, eks ole, et jõuda seal on, eks. Aga noh, eeldused tuua reklaami juurde tähendab seda, et justkui kuskil oleks täpselt sedasama keldrinurgas kopitav raa hunnik veel olemas. Et seda tegelikult ühiskond on endiselt sama, väiketarbijate hulk on endiselt sama väike, siia sisse tulevad tooted, nende toodete reklaamimiseks eraldatavad summad on endiselt sama väikesed. Mida selle, mis selle tagajärjel kvalitatiivselt muutuks, kui reklaam tuleks ETVsse? Sellele küsimusele ei, mina ei ole küll siiamaani vastust saanud, teine asi oleks see, et kui reklaam oleks nagu rohkem kunst, et siis ta võiks olla sinna ETVsse, toome mingisugused vanad reklaamimisena õiget toode, reklaami, aga noored rändavad ringi kaubamajades, et tegelikult ma arvan, Noortele meeldivad reklaamid ka. Millegipärast tõstekaubamaja on ka üks suur reklaami. Et mina arvan, et see ei oleks midagi paha, kui mul on kuri kahtlus, et meile meeldib Hendrik, vähemalt sellepärast, et reklaamid on tehtud meile meeldima või kolmas versioon on see, et TV3, Kanal2 võiksid hakata üleval pidama rahvustelevisiooni. Ma arvan, et selle võimaluse vastu on meil nii mõndagi, aga ma küsiks niimoodi. Aga mis asi see kultuur siis üldse, õigemini miks ta hea on, kui seda keegi nagu õieti ei taha? Keegi nagu ei oska õieti öelda, miks seda vaja on. Kapitalistlikus ühiskonnas, kui, kui tema väärtus on, ei ole nagu rahas mõõdetav, miks teda siis on üldse vaja niimoodi vägisi kehtestada kellelegi nagu selle jaoks raha ei ole? Miks ta üldse ean? Pigem on see, et Ta on nagu paratamatu. Kui ta paratamatu on, siis miks me peame teda kuidagi, mis me tema jaoks kuskilt raha otsima ostame raha eest, parem šokke jäätist? Pesupulbrite paratamatu Ta on noh, paratamatu on ta ilmselt sellepärast, et inimesel on lihtsalt mingisugune aegade algusest peale tekkinud mingisugune imelik komme ennast ennast väljendada viisidel, mis talle tihtipeale otseselt sisse ei too. Ja mis tegelikult on see, et põhjustavad tihtipeale sellele inimesele, kes selle eneseväljendusega tegeleb, ka paksu pahandust. Et inimesele vajadused lisad, mis ei ole heaks privaarsetele vajadust sulle raha järgi inimesel veel mingeid vajadusi nagu narkootikumid ja mõistad küll. Ja need on kallid autod, täiesti tarbetud, kallid autod. Vot need on need vajadused, mis ei ole tegelikult nagu bioloogia õpikus kirjas. Millegipärast kõige võiksid olla, eks ju. Kuskil mujal õpikus kirjas näiteks nagu ajaloo õpikus või ja kultuur, siis ütled sa tegeledki tegelikult nende vajaduste käsitlemise vaatlemise, talletamise edendamisele. Aga mis, mis ka üldist kultuuripilti puudutab, siis tegelikult praegune Euroopa ja Eesti seal Euroopa osana elab siiamaani 21. sajandil 19. sajandi paraadkultuuris vaat-vaat. Et noh, mis on nagu esimene asi, mis noh, lambist tuleb pähe, kui sõna kultuur. Keskmine mõte läheb kohe sinna, et see tähendab ooperimaja, see tähendab ilmselt sümfooniat, orkestrit. Ja, ja see tähendab kartulikultuuri Jõgeval kollane? Jah, ja, ja teine asi on see, et see tähendab tihtipeale 19. sajandi maalikunstinäitlejaid. Ei no näiteks rääkida, ma olen alati aru saanud, tuleb esimene assotsiatsioon, kui öelda kultuur tuleb talle ette Jaan Toomiku või Kiva sitt purgis. Täiesti kindlasti tuli küll, mis, mis ei ole eriti paraadlik, selle purgiga ei korralda mingit paraadi ja ongi see, kusjuures sellest purgist on nüüd möödas mingi 10 aastat ikka. Aga ta on nii rõve, ikka tuleb, teemaga ei räägita kuskil näitusel üleval. Kus ta enam selle aja peale ja ongi laiali moodsa kunsti natuke elan taldrikut igas kodus. Moodsa kunsti tähenduses on see, et noh, kaua-kaua võib rääkida ühes ühes perfoomaslikus naistes. Et kas ei ole kogu aeg edasi läinud. Mina käisin Tris vaatamas Ugala teatris vaatamas niisugust etendust nagu terrorism ja siis seal oli üks niisugune monoloog, kus mingi mees rääkis väga hästi kultuuri lahti, et kultuur on sama asi, et kui kui käsi sureb välja, et sa pead kätt lihtsalt näpistama, et samamoodi aju sureb välja, siis skulptuuri on vaja selleks, et aju näpistada. Ja paneme loo peale. Jah, kaua võib rääkida. Nonii elu on liikluskeeris just ütlesime küll, et kaua võib rääkida, aga aga muusikud ka rääkisid, tegid seda muidugi musikaalsemalt, meie. Rein Jarek on siis kogunenud jälle laupäevasesse kohvik klubisse. Tere, tere võtnud endaga kaasa kaitsta. Ja räägivad, räägivad siin, kultuurist ja kunstist. Kõlab uhkelt ja kasutavatele rääkimiseks, kuulajani viimiseks nihukest hõljuvat hõljuvat pilvenimega. Raadio kahe eeter. Eeter on ju, vaata ka, eks ole, just niisugune asi selline noh, teda nagu polekski, aga jällegi jällegi nagu on. Ja võtab pea segi ja. Võrus jah, Võrus tähendab midagi muud ka ülejäänud eestlastele. Ent ent ennist rääkisime sellest, kuidas õigemini mitte, rääkisime vaid ESTO, ütles, et, et. Euroopa ja ka Eesti, kes on Euroopa kultuuriruumi liige Siuke kultuuri tähendus tänapäeval on kui esimene asi, mis pähe tuleb, on niisugune 19. sajandi paraadkultuur ooperimajad ja ja, ja suured galeriid kuldraamides piltidega ja nõnda edasi. Aga mulle tundub seejuures 19-l sajandil veel üks asi, õigemini seos üheksa, seitsme häälega. Üks asi meie kultuurikäsitluses on minu meelest veel 19-st sajandist pärit ja see on nimelt niukene romantiline, promantistlike ette kujutab kunstnikust kes ei taha süüa, juua vaevleb viisikuses kuskil pööningukambris, ei taha rahast midagi kuuldagi ja rahuldab ainult neid vajadusi, millest, millest me siin ennist rääkisime, et noh, need, need vajadused, mis ei ole vajadus raha ja söögi järele, vaid mingit midagi enamat. Et see ei ole mitte mitte üks üks vananenud mudel mida rakendatakse, et kunstnik, et kunstnik peab olema kindlasti tegema midagi enamat kui raha teenima. Ja seda enam on üldse midagi enamat. Sellega ma olen Prein sinuga väga nõus, et kujutluskunstnikus, kujutlus loovast inimesest on endiselt kinni romantistlikes arusaamadest ja kujutelmades, mis tegelikult on otsapidi juba müütilised ja tegelikult lahkemad juba väga palju sellest, mida, mida romantism sellel ajal, kui ta võimutses, sellele tähendas hetkel noh, meie peades on niikuinii sellest juba teisele müüt tekkinud. Sellega ma olen nagu hästi nõus. Teine pool sinu küsimusest oli puhul minu küsimus oli see, et et mida sa siis paneksid õieti vastu sellele, mis siis võiks seista vastu sellele 19 sajandi paraad kunsti või paraad kultuurimüüdile, et kuidas see võiks siis, millega see võiks asenduda? Tegelikult on küll sa ütled kultuuriväli. Ühelt poolt. Kõneleb meile väga palju 19. sajandi paraad kultuurikeeles. Teistpidi on see väga suur osa kultuuri väljastada ja ometi kaasaegne kunstist, noh, mõtlen kunsti nagu kõige laiemas mõttes meil ameti kaasaegne, see, mida tehakse hetkel siin ja praegu ja ometi on millegipärast niimoodi, et seda kaasaegset kultuuri peab justkui kogu aeg pidevalt introdutseerima. Et see kaasaegne kultuur mõjule pääseks, teda on vaja justkui kogu aeg kas siis turunduslikel vahenditega või siis ilma nendeta. Ilma nendeta nagu hästi tegelikult tänapäevases maailmas ei ole ka võimalik. On vahetada kogu aeg. Nähtavaks teha ja kohalt peale toota. Mis tagada rongisõitjad, kaasaegne suur on justkui kättesaamatu horisont. Või siis mingis mõttes liigume sellele kogu aeg lähemale igal hetkel ja teistpidi on see, see horisont liigub meist page eemale selles mõttes, et me kunagi ei tea, kas, kas sellel hetkel, kui meile tundub, et me oleme sammukese seal horisondile lähemale saanud tõuseb kuskil Euroopa kuskil Ameerika kunstikeskuses või ka mitte kunsti keskuses tõuseb esile järgmine teema. Kunagi see on nagu tundub, et trenažööri peal nagu tundub, et kaasaegne kultuur on siis üks kuri ja paha asi, mis kogu aeg meis rahuldamatust, siukest, frustratsiooni, miks ta kuri ja paha on. Et ta toodab pidevalt rahuldamatust, meil ei saa temast kogu aeg küll täpselt niimoodi nagu turundus töötab ka põhimõttel, et ükski lugu ei saa kunagi valmis, Veski raamat ei saa, alati tuleb paljungaks, just et alati tuleb kaks, et, et ükski žiletitoode, seitsmeteraline ja geeliga ei ole kunagi lõplik, et ülehomme tuleb jälle uus ja me ei saa oma habet ikka aetud. Vot seal on kahega on ju suurepärane näide, on ju gladiaatori fill. Nii koska, rocki ja Terminaatori ei ole kuulara roki ja Terminaatori ka on see, et mitut tasaroki sa tead, eks ole, need on vist mingi neli osa terminaator, et on ju ka mingi terve hunnik gladiaatoriga juhtus ja see asi, et Volun kahte ei saanud tulla, sellepärast et täiesti kogemata olid filmitootjad esimese osa jooksul magada no nii enda kui ka tema poja, nii väga veel saanud ka poeg, tõusta tuhast ja minna kättemaksule, isegi mitte naine ja mitte keegi, ühesõnaga kõik süžeeliinid blokite kinni, gladiaator, teens kus ta oleks saanud teha gladiaatorite, kus ta oleks saanud teha sedasama Volum kahe, mis tegelikult nagu eduka toote juures turundusreeglite järgi peaks olema, noh vaieldamatu tuleb teha, palun kaks. Aga see, selles mõttes on see väga-väga tore näide, et kas see oli teadlik valik või mitte, aga igal juhul niimoodi läks. Aga lõbus oli võtta selle seal. Selle Tsee sori, õe poeg, see oli üks väga südamlik noormees, võib-olla temast annaks midagi sebida seebiooperi ei, seal Ladina-Ameerika värk, räägiti ka sellest neegrist neeger koriaatorist, et tema liinist võiks midagi tekkida. Ja samamoodi loomulikult loomulikult sellest pojast, keda sa nimetasid seesami, poeg, aga see selleks, tseesar oli hoopis üks teine mees, õepoeg, aga vennatütar. Aga jah, et see ahel nagu õnneks hinnamalega katkes. Selge, aga võib-olla siis muusika jätkab ahelat, muusike katkeb. Reini rekkama kohvikklubis pajatavad kunstist, Jarek, mitte pajatavaid lausa laulab sellest. Ta ei suutnud väljuda muusikapausist, jäi sinna roikuma natukeseks ajaks, varsti tulen tagasi, just räägime siin esto isikuga, kes on kultuuriteoreetik vanast kultuurist ja kunstist enesest. Viimati oli meil juttu sellest, et et just nimelt see vana kultuur, 19. sajandi kultuur on, on siiamaani kogu ühiskonna kujutluses õige kultuur ja, ja see niinimetatud kaasaegne või sellele järgnevad kultuur, mida on nüüd juba kestnud üle 100 aasta. On miski, mis peab ennast pidevalt esitlema, õigustama, tõestama. Vot see oligi see jutt, mida me seeniste kas sa oskad seda veel kuidagi kuidagi seletada, et, et miks, miks see siis nii peab olema, et miks, miks juba 100 aastat 100 aastat selgelt terve 20 sajandi selgeks tehtud asjad ei ole ikka veel ennast nagu kehtestanud või õigustanud? No vot ongi see, et eks nad on ennast kehtestanud ja õigustanud küll. Aga väga paljud kaasaegse kultuuri osaks on tegelikult kas siiski kas nishikultuurid või subkultuurid? No see ongi postmodernism ja kogu maailm ongi nishisuppe täis täpselt, et mis, mis selles nii halba on? Vastupidi, et vastupidi, on kõik hästi hea või just siis ma võin tagasi muusika pausile ei lähe sa kuhugi, instrutiini räägib meiega. Nii et meie, meie siin oleme harjunud reeglina suhtlema inimestega, kes kogu seda kaasas, et kultuurikeskkonda hingavad ja haaravad lennud nii ja see, et olla teie siin, olete harjunud, jah. Sina, sina, Rein, ilmselt oled ka harjunud. Laagi, mina ei haara lennult küll midagi, aga no räägime edasi. Et tegelikult on see, et, et meie jaoks on see kaasas tuur kohalolek noh elementaarne ja see on nagu pidev reaalsus kogu aeg meiega kaasas. Aga jah, nagu taksikoer rihma otsas või nagu peldik ka on õhus. Nii. See käib kogu aeg meiega kaasas, et me ei jääks, meie jaoks on see loomulik meie all, mõtled sa siis siin maailmas viibijaid ja nii. Edasi aga kelle kellegi jaoks tahad sa jõuda sinna välja, ei olegi see nii väga loomulikuna. Põhimõtteliselt küll, jah. Kes oleks nimelt nimed, nimed, nimed nimetama nimetanud, käsid, konkreetsed isikud, vea asukohad, asukohad, aadressid, telefonid. Et aga mina ei tea, kas te nägite hiljuti hiljuti näitas seda filmiga ETV reklaamivaba telekanal Oliver Stone nii dokfilmi El Comandante Fidel Castro sidel kastrost intervjuu Fidel Castro ka. Millegipärast seda selle filmi puhul rõhutatakse kogu aeg seda, et kui ollakse intervjuud tegema, sest tal oli kokkulepe, et Fidel võib iga hetk selle intervjuu katkestada ja ta ei katkestanud seda mitte kordagi. Nüüd läks üle aja hoopis et filmid olema 15 minutit, Pikaga oli kaks tundi, võib, üks film oli, põhimõtteliselt lõigati sealt 36-st tunnistest materjalist. Läks edevaks lihtsalt. Et aga see kindlasti ei ole põhjust katkestada intervjueerijat sellepärast et tal ei ole mingisuguseid egoprobleeme. Jah, ta on diktaator. Ta on ilus, sportlik pikne, rahvas armastab, teda, tuleb kõik korras. Ütleb alguses ma võin katkestada, ega ma tõenäoliselt igatses rahulik mees. No ja mis siis selle filmiga sul huvitavat öelda. Et sa rääkisid ka sellest, et ühesõnaga, tegemist on diktaatoriga ja viisid selle koheselt poliitilisse geopoliitilisse konteksti, hopsti hopsti täiega. Aga ka Poola, aga võib olla on see, et jätaks selle geopoliitilise poliitilise konteksti üldse välja plii ja räägiks sellest, et et revolutsioon kui elustiil, revolutsioon, kui tegelikult subkultuur. Et. Seda, seda lugu te teate kuidasmoodi mismoodi tegelikult ellu üldse sai oma, sellesama diktaator positsiooni võiks ta sama aine hävitas ainuvõi ohvri, ma arvan tegelikult oli see üks väga väikene nüanss, mis otsustas selle, et ta lõppkokkuvõttes noh naudib seda subkultuurset elulaadi. Kuni siiamaani see oli see hetk, kui Ta oli parasjagu võitnud lahingud Talle jõudnud Havannasse ja Havanna keskväljakule kogunenud laadis miljonid inimesed, noh nii palju, kui nad sinna vähegi mahtus ja rohkemgi veel. Ja tegelikult sellel hetkel, kui Fidel läks kõnepulti, ei olnud üldse kindel, milline on reaktsioon tema ilmumisele, tema kõneleb, võib olla, et lastakse kohapeal maha, vilistatakse välja leebel vas variandis. Tyrell astub kõnepulti ja esimese rea kõik inimesed maha. Jarek lahendus on märksa elegantsem. Kingib lilli 400 kõnepulti ja tema paremale õlale laskub valge tuvi. Valge tuvi. Selles kultuurikontekstis ladinaameerika kultuurikontekstis on hea õnne. Edukuse ja väärtuse märk. Indias oleks lehm. Ei oleks ilmselt ainult jumal on juba õlaga jumala karta on, et lehmalaskumine oleks olnud nagu sellele persoonile, kellele see õnn osaks saab. Ilmselt kõige meeldivam kogemus. Mõningad mõningad müüa siis vigastustega, siis rahvas juubeldas ja kõik oli hästi ja oligi. Ja, ja selle peale oli see, et see klikk käis ära sellest samast, ühest juhuslikust valgusest tuvist, kellel olgem ausad, ei olnud mitte mingisugust pistmist ei revolutsiooniga, ei Fideliga ega mitte ühegi inimesega neist miljonist võib-olla oli võib-olla see oli isegi vaara kasvatanud kirjatuvi, keda oli õpetatud nädalaid jõla valmistuma. Tuvi, lõpetatuse, kodage, tuvi paremale, paremale, paremale. Meie armastatud Ameerika presidendil pardikul on palju õppida, seal võiks ka mingisuguseid papp pagoid õlale astuda. Mõtlesin, et üks, üks väike klikk ja mis tegelikult tekitas. Revolutsioonilise elustiili, subkultuuri ja mingis mõttes on see, et, et kid-l on küll oma subkultuuris väga kõva tegija. Aga siiski on see, et siiamaani on ju küsimus õhus, et kelle näopilti on maailmas kõige rohkem kasutatud. Kas on see või on see lenin. Vot nii. Nojah, see selleks, kuulame minu lemmikut, muusikapala. See artist oli siis MF tuum koos dangerous, iga lugu pealkirjaga sofa king ja see saade kandis pealkirja kohvik-klubi ja oli Rein siutšerinud Jarek ja koostöös Esto rikugadena. Läksime kultuurist, millest me veel rääkisime. Kestad atrifitshing, kultuur oli ka veel lisaks suitsu. No rääkisime jah, ja saime teada, et kultuur on see osa inimtegevusest mis, mis ei ole selles mõttes seotud rahaga, et et kultuur on see osa inimesest ja tema vajadustest, mida ei, ei rahulda raha. Küll aga soovitan ma kõigil kultuuri enese eest piisavalt palju maksta. Kultuur, mida raha rahuldaks, oleks Fonaneerimine. Keeruline, aga eriti sinu kohta järjek mõttekäik, huvitav aga siis siis saime veel teada, et Fidel Castro see supp, mida see supp, mida söövad kuubalased juba aastakümneid, on tegelikult subkultuur ja Fidel Castro on selles subkultuuris kõige suurem kunstnik pärast, et talle tuvi õlale disendas ellu jäid ja tänu sellele lehm. Ja et see pole India, seal oleks väga palju rohkem inimesi vaja ka ära veenda. Jah. No vot, nii et noh, mis tegelikult on, jutu mõte on see, et olge kultuursed ja kuulake meie saadet ka järgmine kord. Ja aitäh talle tulemast ja me hakkame nüüd sööma tervislikku toitu, nagu me ikka seda teeme, rahuldame vajadusi raha eest. Ja kõigile ilusat päeva jätku kõike kaunist, ilusat paremust.