Täna kell 11 esitleti avatud Eesti fondis uut uurimust perevägivald, politseistatistikas ja uurimuse, üks korraldajaid on sotsioloog Iris Pettai. Palun tutvustage, millistele järeldustele see uurimus jõudis? Uuring kaardistas perevägivald oleneval ja meetodiks, see oli politseiküsitlused kuriteo ohvritele. Nendel juhtudel, kui politsei oli välja kutsutud perekonflikte lahendama juhtumeid kokku oli siis aasta jooksul 754. Aga seda tuleb lugeda ikkagi selliseks jäämäe tipuks. Sest et tegelikult politsei kutsutakse välja ikkagi alles siis, kui asi on päris hulluks läinud, nii et parimal juhul on see kümnendik võib-olla perevägivalla juhtumitest Läänemaal nüüd uuring võimaldas esiteks selgitada, kes on siis peamine perevägivalla kordasaatja, kes on siis peamine ohver. Peamine vägivallatseja on ikkagi mees, üheksal juhul 10-st ohvriks on naine. See trend on selgunud ka eesti varasemates uuringutes ja maailmas on see. Niimoodi. Selgusid tüüpilise ohvri ja tüüpilise vägivallatseja tunnusjooned. Nad on mõlemad 30 kuni 49 aastased. Need vägivallatseja puhul oli iseäralik see, et nad olid ligi 90-l protsendil juhtudel purjus, ligi pooled olid väga raskes alkoholijoobes, nii et politseil tulinad isegi viia kainestusmajja. Siis iga kolmas vägivallatseja oli eelnevalt karistatud. Ta oli juba mingisuguse kuriteo korda saatnud ja veel võib-olla oli iseäralik nende puhul, et pooled neist on töötud. Et siit selline pilt, et see naine, kes kannatab perevägivalla all, sageli peab üleval sellist töötut ja alkoholist sõltuvat meest. Nüüd need mehed, kes see on siis töötud ja kes on purjus, meil on suuri raskusi, et oma käitumist kontrollida ja nad on üsnagi julmad seal oma naiste ja laste vastu. Põhiline, mida nad seal siis teevad, leevendavad skondaalitsevad, lõhuvad asju ja rakendama füüsilist vägivalda, nii et kaks kolmandikku nendest vägivaldsetest siis peksis seal oma naisi tekitades neile siis vigastusi iga neljas vägivallatseja lubas oma naise ära tappa. Käiku läksid relvad, põhiliselt külmrelvad. Nüüd, mis on kogu selle olukorra juures selline? Kurb fakt, et. Ja enamik lapsi näeb seda kõike pealt või on isegi sinna kaasa haaratud. Uuring näitas, et tervelt viiendik alla kaheaastastest lastest on perevägivalla juhtumitega kaasa haaratud ja kuigi purjus vägivaldne isa põhiliselt vägivaldsed oma naisega ikkagi iga kolmas Neist võib olla vägivald nagu oma lapse vastu. Nii et need oleksid sellised põhilised tulemused. Kas uuringust tuli välja midagi ka politsei käitumise kohta, te ütlesite alguses, et politsei viib purupurjus pereisa kainestusmajja. Kas see on kõik? Jah, paraku politseil ei ole Eestis hetkel veel väga palju võimalusi midagi selle vägivallatseja ohjeldamiseks teha, kui teda, ütleme seal viia kass majja, teda seal hoiatada, et see asi enam ei jätkuks. Et see mees on seal ära, siis tuleb koju tagasi ja mingi aja pärast see kõik kellelegi jätkub. Samas ka uuring näitas, et et ikkagi see, kui politsei on välja tulnud seda meest seal noominud või hoiatanud, et mingiks ajaks perevägivald muidugi vaibub, selles peres aga mitte pikaks ajaks. Uuring näitas ka sedakorda ala on vägivald. Suure tõenäosusega kordub ja muutub järjest julgemaks. Üks seaduspärasus ka, mis tuli sellest uuringust välja, mis on ka muudest uuringutest selgunud, et keskmiselt suudavad ohvrid elada vägivaldse mehega koos viis-kuus aastat ja need, kes elavad siis kauem siis nende risk saada siis selliseid vigastusi, et neist saavad kas invaliidid või nad hoopis tapetakse. Kasvab iga aastaga. Teatavasti möödunud teisipäeval meie justiitsminister Rein Lang pani suure kahtluse alla politsei statistika just kuritegude sageduse osas. Nüüd teie olete iiris Pettai uurinud seda politsei statistikat just perevägivallakoha pealt, et kuigi usaldusväärseks te seda statistikat peate. Nii nüüd on siin kaks politsei statistikat, üks on see, mis on politsei statistika tugineb kohtu statistikal ja mis näitab, et aastas toimub Eestis kuskil 1100 isikuvastast kuritegu ja mida ei saa minu hinnangul pidada eriti usaldusväärseks, et et kui minister Rein Lang mõtles nüüd seda statisti, et siis ma olen temaga absoluutselt nõus. Aga nüüd teine politsei statistika, mis nüüd selgus-Läänemaal tehtud uuringu põhjal ja missis kaardistas kõiki nüüd perekonflikte, kus selgub, et tegelik perevägivalla tase on oluliselt suurem, kui näitab selline kohtus statistikal tuginev tulemus siis ma oleksin siin nõus maailma juhtivate kriminoloogidega, kes järjest rohkem usaldavad selliseid kuriteo ohvrite uuringute tulemusi, kuivõrd seda traditsioonilist politsei statistikat kuhu jõuab väga vähe kuritegusid, nad kuhugi kaovad vahepeal ära nad kõik need juhtumid jõua kohtusse ja tegelikult süüdi mõistetakse ikkagi väike arv nendest kurjategijatest ja see riik, kes, kes tahab ikkagi kuritegevusega tegelikult võidelda ja kui politsei tahab ikkagi tõsiselt piiri panna, siis ta peab ikkagi hakkama neid ohvriuuringuid üha rohkem tegema üha rohkem nendele toetuma. Sellepärast et niimoodi ta saab mingisuguse adekvaatse pildi, mis ikkagi perevägivalla osas toimub. Kas me võime nende küsitluste ja uuringute põhjal teha ka selle järelduse, et kui koduvägivallatsejat ei võeta niisama kiiresti ja resoluutselt uurimise ja karistamise alla, kui näiteks tänaval teist inimest peksnud kurjategijat siis sellel pereisal võib tekkida karistamatuse tunne ja see viibki väga traagiliste tagajärgedeni, millele te viitasite? Ja te jõudsite siin väga õigele tendentsile tähelepanu nendele perevägivalla ütlesite longi karistamatuse tunne, et neile tundub, et nad on omas kodus ja nad võivad teha, mis nad tahavad. Et oma naise ja lastega ja teiselt poolt, et peab ütlema, et Eesti on maailmas kaheksandal kohal inimeste tapmise poolest ja minu hinnangul on see paljuski tingitud sellest, et et me ei suuda ennetada just juhiseid perekonflikte, et me ei suuda ennetada perevägivalda, sest enamik neist tapmistest on ikkagi nimetatakse olmetapmised. Ja kui riik suudaks sekkuda perevägivalda võimalikult varakult, siis ma kujutan küll ette, et inimeste tapmiste arv hakkab Eestis kiiresti kahanema. Kas riigi sekkumise all tuleks silmas pidada politsei tegevust? Kindlasti peaks olema politseil palju rohkem õigused võimalusi midagi ette võtta. Justkui siin vaadata teiste riikide praktikat, kas või näiteks USA-s, ütleme, kui üks kord on juhtunud perevägivalla juhtum, kus politsei on kutsutud ja kui politsei läheb juba teist korda kohale siis see olukord ei jää enam niimoodi, et lihtsalt see vägivallatseja viiakse Kans majja ja ja kõik võib samaks jääda. Et ta ikkagi isoleerib selle vägivallatseja selle pere juurest ja tagab ohvrile kaitse ja puutumatuse. Et Eestis me pole veel nii kaugele jõudnud. Kogu see perevägivalla teema on selline uus teema ja, ja tema kohta on olnud ikkagi väga vähe infot. Magan ta praegu alles nagu hakkab lahti minema, sellele pööravad suurt tähelepanu meie prokurörid ja kohtunikud ja teised juristid, et nad hakkavad seda kõike nagu hoopis teises valguses nägema, et küllap need seadused tulevad.