Te teate küll, talu mängitakse tihti kohvikutes, tuletab sulle meelde Talgaberg, Aedkoplikutu. Saatejuhid Rein ja Jarek on Sisse seadnud, et Tartu kohvikus maalingutega saadet. Mis saadet, vot mis saadetud, mis sa pead, tere kõigile. Laupäevaselt. Kohvik Lubine, tervitus. Mina olen Rein ja mina olen Jarek ja tema Jarek ja rühmaga. Olgo Jarek Jarek. Istume jälle siin nagu ikka Tartus maailma nimelises kõrtsis, jah. Inimesi joome viina. Heina ei julge mina, mina ei jovina, mina ka mitte. Et nagu ikka kavatsen jänes eetrit tunni jagub nii jutu kui muusika, meil on ka külaline täna. Meil on iga kord külaline, mitte ainult täna. Nii et see ei ole midagi üllatavat. Kipub vaidlema, ma kipun, ma püüan niisugust arendada keha sugugi. Ainus võimalus väljendada, vaielda, sõimata ja kakelda, just. Õues on meil siin nüüd rõve ilm, libe on päev otsa, nyyd ime nagu kinos. Et ma ikka libe on. Õues on pime ja libe nagu kinos ja jääk olen rahul. Õues on pime ja libe nagu kinos ja siis tunduski nagu igati. Igati riigi lei tulevat mõtte valgustada põhjamaalasi filmidega. Imelik, et selle peale varem pole üldse tuldud, et alles alles üheksa aastat tagasi. Et kõik kõik on õudses filmi filmi tuules, meil siin viimasel ajal Eestis, nii ka meie, et mõtlesime, et räägiks pisut PÖFF-ist. See on siia. Pimedate Ööde filmifestival vist on jah, tähendab Mul on tunne, et sa käisid filme vaatamas, see oli nii valdav üritus, et vist kõik teavad, mis asi see on. Reienesini tähendab paljusid, esimene silmi, tõtt-öelda pean häbiga, tunnistan, et väga vähe. Umbes umbes kolme mina käisin ühte jõudnud mäges vaatamas seda dokumentaali pornofilmist. Tiit raudtee, ehk siis sügav kurk ja see oli täitsa kõva, sai täitsa mõnus, aga ei, ma ei ole mingit pervert, aga mul imelikul kombel satuseks vabaukkade muusikul on detsembrikuukiire kuu ja ja siis oli vaja auk sisustada filmiga vähemalt ühte filmi vaatama. Mina sain küll tükk maad nihukesi muidugi psühhiaatrilised tervemaid elamusi, kui ma ei, ma ei ütleksin, et see on nüüd niisugune ebaterve lahvus oli. Nonii enamlased, kusest peavadki olema ebaterved võib-olla tõesti. Aga kõigist tervetest, ebatervetest, elamustest oleme kutsunud täna ka endale külla rääkima Anna Grambergi, tere. Anna tere, Hanno on üks PÖFFi Tartu korraldajatest, kuna me siin tärts oleme, siis armastaja Me kalduda kalduda regiooni ka oma juttudega ja nii ta on läinud, aga on, aga me hakkame kohe rääkima, peale ei ole. Muusikapala muusikaga on selline värk, et üleeile, neljapäeval oli Tallinnas lillepaviljonis eriti hull kontsert Dvaid drive endale Aifostriga laborid, reklaamid üleval, kõik teavad, sest kontserdil kõigi kõigist kohal ei käinud, sest rahvast ei olnud mitte liiga palju. Et ma ostsin nende artistide plaadi ja siis mõtlesin, et täna võiks tutvustada siis seda ansamblit mõne mõne loo jagu ja olemegi tagasi peale mõnusat muusikat. Toit raibolilt. Kohe nüüd ja praegu. Tagasikohvik-klubi siis ma kujutan ette, et esimene PÖFF võis toimuda mingis ühikatoas, kus ööd olid mustad ja mingi grupp noori vaatas 15 tallisest arvuti monitorist netist tõmmatud friigifilme ja tegi vesipiip. Kuidas sepas algas, kuidas Pimedate Ööde filmifestivali see idee üldse, kuidas ta käima läks. Räägi sellest meile, no nii palju, kui mina tean, nagu enamik teab, on Tiina Lokk selle ja siilide silo ja ma arvan, iga eestlane no just mina teiste sealsete tekste nii käima läks, et esimene tõst algas Tallinnast ja juba järgmisel aastal jõudis ka Tartusse, eks ta nüüd ole ka laiali läinud, et kus, kus on neid kohti on, kus filmi näidata, et sinna neid filme üritatakse saada? Jaa jaa. Ma just üritasin mõelda ükspäev, et millal mina esimest korda PÖFFil käisin, et et Sa ei ole algusest peale nagu sellega, kusjuures ma arvan, et nagu minu teadvusesse jõudis, viimasel käima hakkasin, aga, aga kuna ma ise olen aktsiaid Tallinnast pärit, siis, siis ma arvan, yks minu esimesed tõesti külastajaid oli Tallinna kandis, et mitu aastat tagasi see alguses oli üheksa aastat tagasi, kes seal saab arvutada see aastal, üheksas et järgmine aasta on juubeliaasta 2006 ehk siis 96 see, mille kohta rääkis, et, et vesipiip ja, ja nii edasi, see on vist esimene, esimene vist oligi nagu niukses ainult kinomajas, sest on ju jah, mäletan, et seal oli mingi rüselemine maja saali ruumis ringi. Vot see, see on nagu hästi kummaline, et üheksa aastaga on sellest PÖFFi algul oligi sihuke kunstihuviliste inimeste noh, kuskil nišiüritus on praegu ikka saanud vist üsna üldrahvalik ettevõtmine või? No eks kindlasti on Maran publikut sellele juurde tulnud, et on, on kobarkino, tunnen, et võib-olla seal võiks kriitika olnud, eks ju, et kust, kust on sinna popkorni vahele see festival läks, et et noh, ühelt poolt see kindlasti on toonud juurde publikut, kes võib-olla muidu oleks viitsinud kino määruselema minna. Aga noh, teiselt poolt on siis need, kes investiliseleda meeldivad, nemad võib-olla natukenegi hilisemad, aga, aga Tartus samamoodi, et alguses oli illusioon, eksju, kus kus käidi rüseleti ja oli palju pahandamist, et kangutati pinke, kas kangutati pinke ja kohti olnud ja, ja kõik, kõik selged, aga noh, see oligi see, mis selle festivali hiili kandis, et, et nüüd on see mugavus natuke rohkem juurde tulnud, aga palju PÖFFi algusaastatel neid filme läbi käis. Päevase festival ütleme, et üheksa aastat tagasi kestis, ma jään siin vastuse võlgu, et noh, mina ütleme selle korraldamise poole pealt Tartus on kolm aastat olnud, et et jah, et palju Vilniuses kolm aastat tagasi Tartus oli kolm aastat tagasi oli Tartus kuskil, kui ma nüüd ei eksi, ütleme 60 ringis, et ja praegu noh, sel aastal oli 40 filmi, kuna ainult kino Ekraan hetkel säilinud, küll aga oli ülikooli kohvikus, siis näidati veel pressiklubi raames veel lisafilme ja programme, et selles mõttes kokku tuli rohkem tegelikult palju neist eesti filmid olid eesti filme ekraanis, mitte ühtegi kahjuks noh, nii et kuna jah, see kingina saab omad piirid ette, et seal on neil ka oma põhiprogramm ikka lapsed, Harry Potterit kõneksid päeva ja, aga see ongi see, et kas teil on mingi sihtgrupi sihik paigas Tartus ja üldse tõsis Tartu teate, kellele töö neid filme näidata. Filmivalik, mis siia jõuab, tegelikult ei ole niivõrd meie otsustada, et see pannakse nii-öelda sealt peakontorist paika, et see on sihuke keeruline, keeruline logistiline küsimus ennekõike, kes otsustab, mis filme vaadata. No see otsustatakse, see sõltub esiteks mis filme saadakse nende näitamisõigused, et noh, see on see põhiline, mis maksab, ja siis eks meie Igasta lunima ikka Tartusse võimalikult palju häid filme, et rahadega no paljuski jah, ega kino on, selles mõttes ei ole odav lõbu, aga noh, mitte ainult väga PÖFFi pilet on odavam, tegelikult kui tavaliselt kinos käia, olla ei ole. On küll, on küll, onju jah, kui ütleme, muidu on ekraani siis 80 krooni see pilet siis need on täispilet on 75 ja siis putukas on 60 kroon, vanad viis krooniga, raha, 50 krooni, isegi 50 krooni on ju väga suur raha. Sellega sellega saab mitu tundi parkida. Tartus jah, muidugi on, on tudengid Need, võitleme selline õpil seltskonda kes, kes kindlasti tahaks kindlasti kinos käia, et noh, neid võib-olla see pileti hind kõige rohkem. Kas filmi pikkus loeb, vaata mõni film on niisugune lühifilmid 20 minutine, et inimene ostab 20 minutise minutise filmile pileti ja samas ostab siis mingi kahetunnisele. Piletihinnad on ühesugused. Ebaaus ei ole. Näiteks mõne piletihinnaga võiks kaks filmi saada kaks lühifilm. Tegelikult ongi nii, et ega päris selliseid 20 jäid siis Ants ei ole ikka pannakse kokku, et on siis kas näiteks mitu lühifilmi kokku pandud või, või noh, ütleme animafilmid näiteks on üsna lühikesed, et siis on ikka selline mingit programmid, pannakse kokku, et päris päris nii ebaõiglasi oled ikka ikka kinno tulla, siis juba vaadata täitsa mõnusaks kohaks, kaks filmi vahepeal käia, popcorni tuutute täitmas ja mis sa ütlesid, et et see on läinud suurtesse kinodesse. Et kedagi, see justkui nagu häirib ja kellelegi meeldib. Aga et kuidas õieti häirib, et kas siis tõesti filmihuvilised on nagunii pirtsakad inimesed, et et noh, neil on tingimata vaja, et see ei oleks seda popcorni seal lähedal ja jumala eest ei oleks mugavaid istmeid ja avaraid saale. Ei, see on tõesti noh, mina üksikuid nagu sedapidist kriitikat, et noh, et kus ainult see festivalifiiling oli ja kust ta kadunud on, et noh, minu arust küll kuskile kadunud, et selles mõttes toimub ju lisaks muid üritusi ja ja noh, kasvõi ka Tallinnas, eks ju, ei ole ju ainult seal kobarkinos, et on, on ju, jätkub, jätkub rüselemisi kosmoses ja nii edasi, et, et see ei ole kuskile kadunud, need on jah, pigem pigem üksikud, et noh, selles mõttes olgem ausad, et mõnusal pingil on tunduvalt mõnusam vaadata kui, kui külm külmas ruumis kõvad. Mina mäletan, et eelmine aasta Ottamas Claus noomi elulugu, et mul tuli kaks korda magama, nii mugavad istmed olid, ikkagi võiks veits ebamugav vaadata siis nagu see on kogu aeg mõte filmi juures ja mulle tundub, et need inimesed, kes, kes kritiseerivad seda olukorda, on lihtsalt kadedad ja väikesed, et kas me siis nüüd ei olegi enam erilisele. Enam ei vaatagi ainult meie filmi nõrgale, aga minust on see väga tore, et kogu kogu rahvas tunneb huvi. Jah, neil neile inimestele üks sõnum, et pangu muusika peale, nagu meie praegu teeme. Nonii kohvikklubis istuvad Reini hõrek, ajavad juttu, on, aga kes on üks Tartu Pimedate Ööde filmifestivali korraldajatest ja nimetatud festivalist räägimegi filmidest siis on siin veel ettekandjaid ja teisi kohviku külalisi ja seega on täis meiega ühes lauas istub hunnik lusikat ja tehnikaoperaator, kes on ka alati meie saates, katab alati laupäeval tulemas, ühesõnaga ühesõnaga kuidagi niimoodi see kõik on. Aga Lanno, millal PÖFF lõpeb sel aastal? Dash lõppetiva homme pühapäeval et täna ja homme on veel põhimõtteliselt võimalused käia silmi vaatamas, sa oled ise hästi palju filme vaadanud, on ju? Tegelikult ma olen sel aastal vist kõige vähem üldse filme vaadanud ja väga kurb selle pärast ja mis see sinu kõige vähem on? Kõige vähem isegi vist tähendab ühe käe näppudel üle lugeda, et kõigest, et ta hirmus kahju on, et hästi palju filmide käikudel end oleks tahtnud näha, aga lihtsalt vaata kuskil omas kodus või kontoris, vaata neid filme üle. Meil meil seda võimalust ei ole, et, et võib-olla tallinn tallinlaste tõesti, aga, aga noh, loodame ka sellele, et, et palju filme tegelikult tuleb kas telesse või filmilevisse pärast idioodiks staadioni Ubruckenalatio. Aga kui on see 11-st pühapäev, nüüd veel Tartus jäänud, soovita tartlastele neist, millest filmist, mis siin on, mida sina läheksid vaatama? No mina näitasin märkinud ühe ära, ma näen ka ja mina eksin vaatama Zucker ja täispangale tundus, mulle huvitas, oli saksa film, mis siis pidi olema selles mõttes Darlik teema poolest, et sellist juudi huumorit pidid olema juudi huumorit. Selge, miks juudi naljad võivad olla, ei tea ühtegi ja ma ei tea. Kaabrovo nädal kaabrovonaljada, kaadrovlased enere napib, neil on hoopis teine, rahas on õrn. Ei tea. Räägin minagi pärast räägime sellest juudi asjast. Nii. Aga tead sa, kui palju silmi see oli Pöffil see aasta kokku? Mitu tükki Hiltsellessil ikka sadades selles mõttes, et kui sinna arvestada, ka need kärgfestivalid, eks tudengifilmifestivalil Iipolkes animafilmid just film täpselt ei oska öelda, aga ka ikka sadades, et tavaliselt on kuskil kassa, 500 ringis on. Aga mis oli sinu jaoks neist viiest filmist nagu kõige suurem sündmus, õige sügavama elamuse jättis sel aastal tegelikult kõige sügavama elamuse jätnud kõige esimene ehk siis Tartu PÖFF-i avafilmis on tark, ei, kannatused oli tummfilm ja prantsuse elektroonilise muusikud Hector seal suu ja Valentin sett mängisid muusikat peale laiv ja Tartus siis oli Vanemuise kontserdisaalis ja oli väga võimas, et, et noh, see on 28. aasta tummfilm, et noh, niivõrd suured plaanid ja intensiivne intensiivne film, et noh, muidugi selline raske oli ja mõtlen võib-olla sellel publikule, kes seal oli selline üsna üsna harjumatu kogemus, et esiteks tungil ekraanile siis veel elektrooniline muusika peal, aga jalgsiliigile kas see oleks muidugi eeldatav, et kõik inimesed võtavad PÖFFi ajal oma puhkuse välja ütlema, et mul ei olnud võimalik neid filme vaadata, sest mul tegelikult ei olnud, ma oleks väga tahtnud. Aga kas mul on pärast kuskilt kuidas ma saaksin pärast meil silm endale koju ise kuskilt osta või laenutada või on nad kuskil kartoteegi, Solevad jäävadki olemas, jäävad nad Eestisse? No filmidega on taaskord see õnnetu või rõõmus näitamisõiguste teema, et, et ütleme kindlasti mingid filmid jõuavad videlevide kaudu laenutusse, mis on sellised laiemale publikule nii-öelda vaadatavamad. Ja noh, nagu öeldud, siis teles on lootust näha ja kinodes ka, et et noh, päris päris kõiki kindlasti ei ole võimalik näha, et see festivali teema, et, et noh, tule vaata just selliseid, et filme, mida võib-olla ei tule pärast kinno. Aga äkki see oleks hea eride või hea lahendus sellele PÖFFil, et oleks ka siuke PÖFFi videolaenutus, kus inimesed saaks võtta neid kvaliteetfilme, et mõni inimene näiteks ei tahagi võib-olla kinost ja tahab intiimselt kodus üksi vaadata, reid, silm seda. Akur? Ei kindlasti kindlasti, et äkki äkki oleks nagu PÖFFi arendus jah, et ei teeni kindlasti, et noh, mina ei oska siin praktiliselt pole veel ka nimelt siis oleks nagu võimalik, miks näiteks ei käi aastaringselt, miks on mingi nädal aega siin tegelikult jah, et ütleme talvine aeg on see põhifestivali ajal, aga tegelikult neid väiksemaid tasse aastaringselt toimub, et, et noh, kas või Tartus on siin suvisel ajal näidata mingi suvetust selliseid asju, et et päris päris nii nii kurb ei ole ja noh, osad filmid jäävadki siia. Neid saab, neid saab kasutada ka teiste nüüd suvel oleks mitte valge, valgete ja. Seda on raske öelda välja ühtegi filmi ei näe õieti Krest hägune. Tuled ära ei lähe. Proovime võib-olla vahepeal muusikaga õnne, õnne. Vestlusringi jälle maha joonistanud Tartumaailmaga. Ütle Anna kuidas kuidas juhtus nii või miks juhtus nii, et sina hakkasid PÖFFi juures tööle? Kas oli mingi juhus või, või sul on alati olnud kirglik vastupandamatu huvi filmi vastu? Kirglik vastupandamatu huvi filmide vastu on kindlasti olnud, aga Tartu Pesby juurde sattusime niimoodi, et et enne korraldas Tartus oli ülikooli filmiklubi, kes tegeles selle asjaga ja siis juhtus nii, et olid mingid segadused, igal juhul otsiti siis inimesi, kes siis aitaksid seda üritust edasi korraldada Tartus ja ja juhti siis Tartu vabatahtlike keskuse juurde, et kuna passiga kaasas on ka alati käinud hunnik vabatahtlikke, kes aitavad üritust korraldada, siis siis satuti meie peale ja ja nii see läks, et siis iga aasta on meil seal väike tõsi, meeskond moodustubki siis tasuta filme vaatamas käia. No lisaks jah, aga noh, nagu öeldakse kahjuks ei jõua väga palju, et võib-olla kui ei oleks selle asja juures, ei oleks isegi rohkem vaatamas käia, aga aga noh, kindlasti see, see rõõm selle festivali Toomsetab publikuni on, kaalub selle üle. Mis sina arvad, miks, miks PÖFF on nii populaarne, õigemini et miks inimesed käivad kinos filmi vaatamas, miks nad ei vaata neid kodus olles nüüd tõmmanud kuskilt alla laadinud endale? Ja siin ongi see küsimus, et miks üldse kinode vajalikud kinos käiakse, et noh, kahtlemata kes vähemgi korra kinos käinud, teab mis, mis see kogemus on ja ma olen isegi kõikide nende kodukinode juures see selline käimine kinos nii-öelda see rituaal võib-olla kui soovite, aga, aga just see, et sa oled seal suurel ekraanil ja kogu see asi sinna juurde käib. Kellele popcorn, kellele mitte. Et, et noh, see ongi see elamus, et miks, miks just nimelt isegi isegi telekas pärast neid filmi vaadates ei ole enam see, kui kui, kui sa lähed kinno ja lits, elevus, mis sellega kaasneb ja suurelt ekraanilt, et see on noh, ma arvan, see on see, mille pärast inimesed kinos käivad, vähemalt võiksid seda teha. Aga kodus vist võib ka seal ekraani üsna suureks ajada, vähemalt enda jaoks siis helikvaliteediga päris heaks, aga iialgi ei ole sul kodus niisugust hulka kaasvaatajaid või teisi inimesi. Elamuse jagamine minule tundub, alas on sama nagu väljas söömisega enam-vähem noh, käib teatris, teleteatrit, vaadete pärast. Kas maailmas on palju teadaolevaid selliseid analoogseid üritusi? Festivali maailmas on ka väga palju, et, et noh, mina näiteks läksin täiesti hulluks, kui ma olin aasta Pariisis, kus tookord linastus kolm, 100. filmi nädalas ja oli nagu väga palju festivali ja, ja noh, kõik oma vaba ajama Jeltsin kinodes, et noh, see loomulikult ei ole võrreldes sellega, mis meil siin Eestis toimub, kahjuks. Et need festivali on küll kõvasti, et on sellised väiksemaid-suuremaid. Et PÖFF on küll selles mõttes Euroopas oma oma koha kindlustanud, PÖFF on Eesti selles mõttes, et see ei ole mingisuguse kuskil mingi saksa PÖFFi väike tütarettevõtte ITF on ikka täiesti eestipessa, et et ei ole vaid käiga oma. Paljudel neid töötajaid on seal, kes hoolitsevad selle eest, et meil hästi palju silm oleks vaadata. Tallinnasse põhituumik ütleme, kui ma nüüd ei eksi ja ei ole tegelikult suur, sõitsid, jääb vist alla 10 inimese, kes nii-öelda aastaringselt sellega tegelevad. Et noh, pluss siis ütleme veel sellised noh, nõukogu liikmed ja kes, kes neid asju ajavad ja noh, lisaks siis on veel noh, igal alafestival eraldi oma inimesed, kes, kes sellega tegelevad ja et noh, tegelikult see põhitung ei ole väga suured, see ongi aastaringne töö, et, et see festival siis lõpuks lõpuks kohale jõuaks, et noh, sellepärast ühesõnaga kuuleme-näeme, et need inimesed on suht suht läbi selle festivali ajal, et et see teistele tohutu koormus, et sügisest saadik, kui need pimedad ööd festivali meeskonnale Tallinnas kahtlemata kohal tõeliselt pimedaks nende jaoks ja kumu minu oma kodus ütlema, et mingit käsikaameraga mingit kunsti teen. Et kas see võib ka mingit moodi PÖFFile pääseda või amatöörfilmide jaoks on olemas mingi muu festival. Amatöörfilmide ja kas eraldi teist veel ei ole, aga noh, näiteks Tartus eksam on, siis ma võin rääkida, on, oleme küll igast üritab teha selliseid lisaüritused nahaalselt näidatud tudengifilm, ütleme mis on siis noh, siin tudengipäevade raames korraldatud või, või siis ka näiteks sel aastal oli ka Tallinnas korraldati yks koolinoorte filmifestivalid kaitse Haator filmid, saatsin oma videosid ja neid näidati Tartus. Tähevärav festival ja noh, selliseid asju, noh, see ongi see, mis selle festivalimeeleolu loob, et seda saad nagu sellele põhiprogrammile või nendele linastuva filmidele veel juurde tuua, sellist distinud amatöörfilmid on üldse paremad ja sisukamad ja mis kõige tähtsam, vabamaks. Et, aga need on vist raske leida. Kui sa küsisid, et maailmas on küll amatöörfilmide festivali mingeid suuri ülemaailmseid ägedaid kunagi oli 86. aastal mäletan, oli näiteks Eestis Tallinnas ka Sakala keskuses oligi nagu mingi ülemaailmne amatöörfilmifestival, kus ma kunagi käisin, abituriendid jumala äge oli. Et need on hoopis teistmoodi, on amatöörfilmid hoopis teine teema, et noh, ma arvan, et täna, aga mis vahet seal on, kas põhilisele lõikule põhiliselt mingi vahe seal niimoodi kvaliteedi eriti erinevad nad selle poolest, et nad kõvasti lühemad. Ja teine asi on see, et sai kohta seal kunagi laiskuse pärast lühemad inimesed tavaliselt ei ole nagu noh, raha ja võimalusi teha pikka tehakse nagu mingi idee või siukene, noh mingisugune üks väike lugu vormistatakse filmiks sai kohta kunagi nagu kuulsaid või professionaalseid näitlejaid, et seal on nagu jumala lahedaid tüüpe, võid sa näha, keda elusees pole näinud. Narrete noh, praegu ka, et kuna ütleme, see digikaamerad levivad ja noored saavad nüüd juba varakult kätte nagu seda kraamisega telefoni filmi teha praegu just just et et, et seda seda kraamida tegelikult päris palju, nii et et ma arvan, võid täiesti mõelda, selle peale hakatakse Tagoondama väike Eesti amatöörfilmide festival. Tehnilises mõttes on see nagu amatööri professionaal, alles ilm on ju see piir on hägustunud, et tehakse ju igast niimoodi nagu Blair vitši tehti, tehakse ju väga paljusid filme noh just nagu sihukese amatöörtehnikaga. Mina nüüd tean, et tyyp Trautigei tehtud ei tea, mis kalli tehnikaga vaata võivad aga lihtsalt see oli kaval eanip. Pääle seda muusikapala tagasi. No siin äsja saime siis mõtiskleda amatöörfilmide ja professionaalsete filmide vahe üleb minule tundus tänavu aastast PÖFFi kataloogi sirvides üks asi nagu ootamatu või märkasin niisugust asja, et dokumentaalfilmid ei ole enam ei ole enam nii selgelt eristuvad mängufilmidest näiteks kataloogi vaatad siis siin on mingi soome film, oli, mässame edasi mingit dokumentaalfilm veel, kus ma loed, loed seda filmikirjelduste kuskil poole lõigu pealt alles saad aru, et tegemist dokumentaalfilmiga, et ta ei ole nagu kuskil eraldi ära märgitud, et et mulle tundub, et on dokumentaalselt muutunud ka samamoodi mingi mingis mõttes nagu kunstiliseks või lavastuslikeks nagu Mark Soosaar neid vanasti. Kas sa nägid seda soome filmi? Ray J on, mis T8 ei näinud, seal jälle XL neelemine oleks, aga ma kuulsin jah nagu tagasisided, et oli, oli ta igatahes täpselt inimesed nagu ei teadnud, et tegemist on dokumentaalfilmiga, siis läksite või noh, isegi mitte seda dokumentaalfilmi Ta väidetes põhineb tõestisündinud lool. Et see, see tekitas seal segadusi, aga samamoodi ma mäletan väga hästi, kui ma käisin näiteks Blair, võtsin miskit juba läbi, jooksis vaatamas ja ka ei teadnud midagi, mis selle taustal, et selles mõttes on nagu hoopis teistsuguse kogemuse. Aga dokfilme jah, et eks, eks need tänapäeval nagu ikka kõik žanrid arenevad ja hägustuvad, et noh, siiki võis lugeda nimesid, olid pseudodokumentaalfilmid ja Rockyumenteride missid kõik läbi jooksid, et Nad on vist nagu majanduslikult ka üsna edukad on aru saanud, et seda on ikka noh, näiteks nagu see ülisuur mina, mis sõpruses toimes jooksis, mis ei olnud küll PÖFFi kaua taga, et sellega oli ju samamoodi. Filmitootjale on tegelikult hästi atraktiivne asi teha, et üsna väikesed tootmiskulud, aga, aga raha toob ta tagasi. Et kuidas sinule tundub, kui sa vaatad nagu filmi filmimaailma peale üldse, et et et kas nihukeste suurte kümneid või sadu miljoneid maksvate filmide, noh siis Hollywood'i põhiliselt filmide aeg on praegu nagu möödas ja rohkem rohkem tahetakse teha ja näha mingisuguseid teistsuguseid asju. Raske küsimus, ma arvan, et noh, siin on ikka see, et maitsed on erinevad ja kellele meeldivad dokfilmid, kellele ei meeldi toksiinid, kellele meeldivad Hollywoodi filmid, kellele ei meeldi Hollywoodi filmides selles mõttes noh, ka Hollywoodi filmid on oma arengud läbi teinud ja noh, võib-olla läinud ühe ilmalisemaksamas mängitakse rohkem efektidele, et noh, neil on täiesti oma publik olemas, nagu me näeme kui palju inimesi neid vaatamas käib, et noh, mina isiklikult olen suur dokumentaalfilmisõber ja mul on hea meel, et üha rohkem on festivali kavas suurel ekraanil rohkem Öeldakse, et näiteks kas või festivali tippfilmideni tuuakse esile dokumentaalfilme, et, et noh, siis on aeg küps, et noh, näiteks ma annan selle aasta programmi kindlasti pingviinide marss oli üks, üks selline tipp-tik dokfilme ja mis, mis peaks ka hiljem veel Eestis nähtavale tulema, nii palju kui ma olen kuulnud, et kahjuks läks minust mööda, aga selle peale ma jäingi lootma, et see seda hiljem õnnestub veel näha. Kas sul on alati, et loodetakse mingid paremad ägedamad või vähemalt kuulsamalt tuntumalt? PÖFFil olnud filmid, et need tulevad kõikkinno, kunagi ei teata täpselt, kas nad tulevad, millal sa tegelikult selgub, kuidas sellest saab, nagu mingid osad osade puhul juba juba on selgunud, et kas seesama pingviinide marss või noh, osad on juba teada, kas või juba järgmisena lõpust lina linastuvad kinodes osad, et eks need järjest selguvad, aga eks see seab ka festivali korraldajatele selliseid suurema pinge peale, et, et see ootus on suur, et nad tulevad ja ja noh, eks, eks seda ootust ole ka suuremal või vähemal määral on täidetud. Eks ole, film on vaataja silmades, aga mis vaata kõrvadest saab, et kas on mõni film, mida ainult muusika pärast selle filmimuusika pärast minnakse vaatama, et film ei olegi nii tähtis. Teine tippelamus, selle aasta effic, kuhu ma olen jõudnud, oli kas selliseid eile või üleeile Tartus oli karju, meistriteos, mis siis rääkis Islandi muusika fenomenist ja rokimenteri ei rääkinud ainult järgist. Herkeli Percy oli sees, aga oli näha, et tõmmatud nagu teda kõvasti tagasi, et näidata kõike muud head kraami, mis sealt Islandilt pärit on, et see oli systerokimenteri nii-öelda ja noh, tali üsna intensiivne, sest statistiliselt otsast lõpuni täis erinevat muusikat, et noh, kui ma muidu ei kuule sellist raskemat muusikat, siis no tõesti oli väga head, väga head erinevat kraami, et et, et ka väga paljusid nimesid võib-olla varem ei teadnud, mida kindlasti peaksid minema kuskile internetist või plaadipoest otsima, et et eriti hästi intensiivne, et testis oli selline muusikafilmi, ma tean, ka täna peaks olema film, tartus, vokaalset vokaalset paralleelid, mis on siis, rääkis nii palju, kui mäletan kasahhi lauljast naislauljast, et selles mõttes on ka selliseid muusikafilme siis oli see, et sa oleksid Hector, siis soostus kuidagi otse filmi peale seda muusikat. Kas, kui tähtis on, et kas oli kino või oli see kontsert rohkem till, kontsert tegelikult. Ja, ja see veel selline on, läheneb, näidatakse nii filmi kui siis ka kontsert, et et on kaks-ühes või kohvi tehes. Film on kunagi kunagi tehtud nagu ilma helitatan, tummfilmide dumdum, filmid rääkisidki ju tegelikult enda eest järgsetest muusika siis lisab, aga samas on ka iseseisev. Ma ise küll pole näinud, aga on üks selline kandma korrillas kindlasti teate seda pandi, aga need oinad andsid laiv kontserti nagu animatsioonis, et auditoorium oli, istusid nagu kinos ja see tuli nagu multika kontsert isenesest kuskil lava all või ma täpselt ei teagi, kuidas sellega see oli päris lahe olnud. Et kas selliseid projekte järgmine aasta näiteks on ka oodata? Selliseid ehk täpselt ei tea, aga ma arvan, et kindlasti, et noh, see on juba teist aastat järjest kindlasti, kus, kus Tartu pessi on avanud siis nende film kontsert, et eelmine aasta oli siis tung, film, päri fantoom ja siis mängis klassikalise muusika ansambel peale ja, ja sel aastal siis elektrooniline muusikat kindlasti seda liini tahetakse jätkata, aga täpsemalt oodata on indeksi, siis selgub, võiks järgmine aasta teha, oleks võtta panna helifilmi ja siis keeratud heli maha mängida hoopis teine muusika peale. Keegi võiks ikkagi mängida peale üks vanaaegsed trumbid klaverit, võiks kuulata raadiot ja mängida ise kodu. Filmi filmikunsti, eriti eriti siis uuemat või kaasaegsem filmimist tihti üldistavalt süüdistatud selles, et filmid räägivad põhiliselt seksist ja vägivallast, milles probleem ja ma ei näe probleemi? Ei ilmne probleem olegi, süüdistus on noh, inimesed, kes võib-olla on üks madalama valulävega või parema kasvatusega või Paloatsioonilisemate väärtushinnangutega on niimoodi öelnud, kuidas sinule anna tundub PÖFFi kava vaadates ja neid filme, mis seal kas võiks kuidagi tõele vastata? Ei usu, kindlasti on neid filme, kus noh, kas seks ja vägivald, et kas seda nüüd on vaevalt, et see on eesmärk omaette, et pigem see on siis mingi vahenditelt midagi mingit sõnumit kohale viia või mida iganes, et et, et kindlasti seda on, aga mitte üleliia. Et noh, näiteks kust maalt me räägime vägivallast, eks ju, et et verd ja selleks, et seda, seda ikka on, aga, aga mitte liiga palju, et noh, pingviinide marsist näiteks sõit mõlemat statistiliselt, kumba nii-öelda rohkem vaadatakse, kas niisugust rahulikku filmi, kus ei ole, kus Elton John laulab ja lilled lendavad või linnu lendavad või siis sihukest sureda kuulid lendavad? Ma ei oska öelda, ma arvan, et, et kui sellised filmid oleks, siis tõenäoliselt oleks jätkuks publikut pidevalt mõlemale, et sa tahad liblikaid, lillasid seal on vist kuidagi ära märgitud see, et et mis filmid on nagu vägivaldsed, mis filmi te olete, kui filmi nimega sügav ja siis lähevad nagu mingi aednik läheb sinna läheb sinna vaatama, kurgus, sügavas kurgus oli kurgid. Mulle tundub, et see on üks üks põhilisi vägivalla vorme või levinumaid vägivalla vorme on näiteks see, mida meie siin, millele me räägime, kumbasin filme, vaadatakse rohkem nagu oleksid ühed inimesed, kes vaatavad ainult üksteise täitsa teisiti. Sina vaatad ka vahest Lennonite liblikaid ja vahest tegelikult tegelikult mitte ainult seksi, seksipornot ja vägivalda. Aga mul ei ole, tundub selle seksi vägivallaga niimoodi, et tegelikult see, mis, mis siin nagu varem filmid näitas või üldse, millest, nagu kunst rääkis, et see oli tegelikult täpselt sama asi, ainult varem nimetati seda armastus ja surm, mis olid täpselt samad teemad. Nüüd on sellist kuidagi armastuse asemel seks, surma asemel on asi võlg. Samas kui seksi vägivalda nii palju õnne, et las siis ka see on valulävi või mis iganes, lävi muutub ka, et, et noh, see on suhteliselt tavaline, eks, ja kui seal näidatakse paljast rinda mida iganes, et tähendab ei hakka punastama, kui paljast rinda näidata. Sa võtad seda kui kunstivorm mis hetkel kaob ära see, et on lihtsalt porno. Kus porno porno on vaataja silmades nii nagu ka filmid, nagu sa ise tabavalt ütles. Aga ma ei tea, kas nüüd just silmad on, kus porno on, et noh, ma näeksin, porgand, segu juba põlest rinne näitab, et siis seal juba tohutu seksi põrna. Et, et ei olegi muud võimalust tavaliselt kui on ikka selgelt pornot tegi, siis ma arvan, et sellest saadaksegi nii aru. Porno Jarek algab sellest, kui sa tunned, et film läheb nagu silmadest mööda keha hoopis teiste elundite liigub. Siis algab porno. Aga mõnikord on mingi ilusa, ei ole enam silmadest, ilusa filmi saatel võib ka seda juhtuda. Et ikkagi ma ei niimoodi ütleks Rein ja igasuguseid veidraid inimesi. Siin praegu kaks tükki juhivad raadiosaadet näiteks. Filmi teemal. Just et siis tasakesi hakkame nüüd otsi kokku tõmbama. Toidud hakkavad tulema vaikselt saabuma, nagu külg ees nihkuvad meie suunas. Jah, noh, Jarek, sina kui filmikunstist, midagi, teadev inimene, midagi, inimene, mis sina meil tänasest tead? Ma sain teada, et tal oli kaasas me saate külasid, külalisi ja sedagi niisugune kava huvitavate filmidega, ma sain teada, mida ma pean täna vaatama minema, sest täna on mul üle hulga aja esimene asi, seal on vaba õhtu, kus ma saan rahulikult enda enda kunstilist külge täiendada. Mina tartlasena näen seda kavaga esimest korda sellist kohe otsa ma oleks tahtnud sellist, aga ei saanud linna täitev tooma, võib-olla leian kuhugi kohvikutes süles näiteks siia maailma suurendage trükiarvu järgmine aasta. See on üks asi ja mis sina, Rein teadlaseid, sain teada seda, mis millegipärast tuli mulle üllatusena, et Tartus oli sootuks vähem filme sel aastal kui eelmisel aastal, sest tegelikult mulle tundus, et see valik oli kuidagi parem või noh, et neid võiks küll nagu füüsiliselt vähem olla, aga et, et paremaid filme tuli siia jälle rohkem. Toimis küll see, mis siin näidati, mina leidsin seal küll väga palju huvitavat. Niisugune huvitav, mis sina anna teada, said? Mina sain teada, et et ei ole voldikud seal. Oli saade täna, vaat nüüd on väga huvitav teema pornoteemadel, aga palun eripära, et me peame lihtsalt korra pornost rääkima, ükskõik mis teemal. On see aga, kuna selline pornoteemani esindatud kunstilises vormis. Päris meele jah, eks ta räägib, et see oli juhus, et ta käis seda filmi vaatamas, aga teasta kuulge kaassaatejuht ja külaline, nii. Hakkame saadet, hakkame, hakkame varem sööma ja soovime kõigile endile ja kuulajatele head filmi sisu ja võtke veel filmidest viimast, mis võtta annab, nägemiseni. Kõike head. Raina.