Kirikuelu tere õhtust, armsad kuulajad, soovin teile kauneid jõulupühi algavas saates alustame religiooniõpetuse teemast. Uuringufirma Saar Poll tegi kokkuvõtteid kahest küsitlusest millest selgub inimeste suhtumine religiooniõpetusse ning samuti usundiõpetust saanud noorte arvamus. Aga et täna on esimene jõulupüha, siis jätame saate lõppu veel ühe vestluse muusikaõpetaja ja kristliku muusiku Timo Ligega. Tutvustame tema uut heliplaati jõuluõhtupalve. Mina olen saatejuht Meelis Süld, head kuulamist. Kirikule. Uuringufirma Saar Poll viis läbi uurimuse religiooniõpetuse teemal Andrus Saar, mis olid need põhiküsimused, mida selle uuringuga välja taheti selgitada? Õigupoolest kaheuuringud? Kui isegi kõigepealt me tahtsime teada saada üldiselt millised on siis stereotüübid selles maailmas eksisteerivad, mis puudutab religiooniõpetust ja seda nii kooliõpilaste hulgas kui ka lastevanemate hulgas ja kasvatusteadlaste hulgas teiselt poolt väga oluline oli nagu mõista seda, et kuidas siis religiooniõpetuse lõppude lõpuks ikkagi mõjutab noorte noorte seisukohti reaalses elus ja, ja sellepärast uurisimegi nii põhikoolis õppivaid noori kui gaasis gümnaasiumitasandil õppivaid noori neidki sõpist, religiooniõpetust ja ka neid, kes mitte. Me tegime seda sellepärast, et siis nagu teada saada, millises suunas siis noorte inimeste arvamused muutuvad, kas religiooni õpetus nüüd siis ka mõjustab nende seisukohti kuidagipidi või, või mitte? Hüpotees meie hüpotees, mida me tahtsime tõestada leida kinnitust või mitte, kinnitus seisnes selles noorte inimeste uuringus. Oletasime religiooniõpetus, peaks muutma noored inimesed rohkem tolerantsemaks, kas salli omaks ja ka üldväärtuste suhtes eetilisemaks. Ja käesolev uuring sisse taga tegelikult tõesti päris selgelt. Mis puudutab aga mitteõppivaid noori, kes meil olid paralleelselt uurimisobjektiks siis nende puhul toimusid ka päris suured muutused. Aga nende muutused toimusid eelkõige religiooniküsimustes ja need muutsid, et olid sellised, mida võiks iseloomustada. Et nad hakkasid mõtlema rohkem maailma üle. Nende maailmapilt enam ei olnud sedavõrd mustvalge kusjuures ka need noored inimesed, kes õppisid religiooni ka nende puhul me võime täheldada, et just nimelt mustvalget maailmapilti muutus vähemaks. Kas need, kes õppisid reaalselt religiooniõpetust võisid väita sedasama, mida tegelikult üldsus arvab, et see on ajuloputus, et see on pööramini? See mis puudutab noh, vot neid hoiakuid siis nende hoiakutega on ka nõndaviisi, et kõigepealt noh, inimestel olemas arvamused inimestele väga vähe teadmisi sellest, mida, mida nad räägivad ja sellepärast me neid hoiakuid ka uurisime, et mis siis need hoiakud on ja millal nad baseeruvad tuli välja, et hoiakud baseeruvad lihtsalt tõepoolest mitte teadmistel, vaid nii-öelda valdavalt Ta kõhu kõhutundel ja vanema põlvkonna inimesed ehk tähendapa nende laste vanemad. Need on siis nagu rohkem just nimelt nendest hoiakutest põhjendamata hoiakutest vallutatud nad tegelikult paljudel juhtumitel üldse ei teadnud religiooniõpetuse aineprogrammist, mida tegelikult õpetataks, mida see tähendab, et see ei ole konfessioonikeskne ja nii edasi ja nii edasi ja sealt tulid siis ka nende suured suured hirmud. Kusjuures võtame neid noori inimesi, kes siis õppisid religiooni. Siis tuli välja, et noh, näiteks umbes pooled nendest leidis, et seda oleks vaja ilmtingimata teda ei gümnaasiumi tasandil. Et noored inimesed on avatumad, nad hindavad rohkem neid teadmisi, mida nad saavad, kusjuures noh, need noored inimesed ka nii põhikoolis kui ka gümnaasiumitasandil õppivad noored leidsid ühe võrra palju näiteks üht-teist, protsent oli neid, kes leidsid, et et jah, nad tunnetasid nagu seda, et õpetaja nagu pöörast neid teatud teatud suunda. Aga kuivõrd see vastab tegelikkusele, kuivõrd mitte, see on probleem, aga aga see protsent arv tähendab, kes niiviisi tundis, on ikkagi päris väike. Millise hinnangu üldiselt annavad noored religiooniõpetusele? Noh, üldiselt see praktika, mida siis erinevates Eestimaa koolides tehtud on tõepoolest väga positiivne. Ma olin väga-väga-väga üllatav tulnud, noored inimesed saavad nendes tundides rääkida palju nendest asjadest, millest nad kuskil ma rääkida ei saa, toimuvad diskussioonid, vaidlused, inimese jaoks on väga oluline küsimus, et kes ma olen, kust ma pärit olnd, missugune on see füüsiline, sotsiaalne keskkond ja religiooniõpetus, nüüd siis võimaldab just nimelt et noortel inimestel selle maja pildilt nagu saada arutleda oma oma kohast selles maailmas. Saar Polli religiooniõpetuse teemalistest uuringutest andis ülevaate sotsioloog Andrus Saar. Aga mida see religiooniõpetus endast õigupoolest siis ikkagi kujutab? Ja kuidas jääb rahule uuringu tulemustega Tartu ning Helsingi Ülikooli usuteaduskonna religioonipedagoogika dotsent Pille Valk? Jah, Saar Polli uuringu tulemus oli iseenesest väga rõõmustav ja kinnitab seda, et see, see mudel, see lähenemine, mida me oleme valinud religiooniõpetuse aine väljatöötamiseks ja arendamiseks Eesti üldhariduskoolides on olnud õigustatud pärast, et algusest peale me oleme teda käsitanud niisuguse õppeainena, mis mingil juhul pole mõeldav kiriku tegevuse laiendusena koolis, mis on selgelt üldhariduslikes põhimõtetest lähtuv õppeaine mille eesmärgiks on anda siis teadmisi erinevate maailma mõistmise viiside kohta ja arendada siis ka mõtlemise ja arutlemise oskust sellelt pinnalt. Ja loomulikult pakkuda tugeva noorele inimesele oma teede ja oma arusaamade nii siin kui seal väljakujundamisest siin selles maailmas ainekavade väljatöötamisega on teinud kõige suurema töö ära religiooniõpetuse ainenõukogu, mis töötab haridusministeeriumi juures riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse juures. Nõndamoodi, et oluliseks keskuseks on siis religiooniõpetuse ainenõukogu ja teine oluline keskus on siis muidugi ka olnud Tartu Ülikooli usuteaduskond, loomulikult me oleme saanud kirikult väga palju tuge. Aga siinkohal ka tuleb kindlasti rõhutada, et kirik ei ole mitte kunagi kestnud religiooniõpetust koolis, kui noh, niisugust pööramise kanalit või oma asjaajamist koolis ja miks kirik on sellele Aino valdkonnale nii palju tähelepanu pööranud, johtub pigem sellest, et sellise perspektiiviga kooli arengutele vaadates õpetatavat analüüsides torkab eriliselt silma, kui olulised dimensioonid sellest haridusest puudu jäävad. Ja ma arvan, et kiriku seal on siin pigem tulnud sellest, et juhitakse tähelepanu, kui oluline osa haridusest puudu jääb ja kuidas tegelikult nisukene väga ühese maailmavaate kultiveerimine meie koolis ka paljudel juhtudel taasiseseisvumise järel endiselt toimib. Nii et jah, kiriku perspektiivist mitmed asjad paistavad võib-olla terava minisilma. Rõhutaksin veel kord, et nii luterlik kirik kui ka Eesti kirikute nõukogu oma seisukohtades religiooniõpetuse kohta ei käsitle koolis õpetatavate ainet misjonitööna evangeliseerimisena vaid seda nähakse siiski veidi teiste teiste eesmärkidega õppeainena. Kui palju on tegelikult neid inimesi, kes on koolitatud selleks, et religiooniõpetust üldse üldhariduskoolis anda ja kas inimene võiks olla ka vaimulik? No koolitatud on niisuguseid inimesi täienduskoolituse ja tasemekoolituse raames juba alates 90.-te aastate algusest ja kuskile 200 300 vahele sa koolitatud inimestele arv võib ulatuda Tartu Ülikooli usuteaduskonna õpetajakoolituse eriala kasvandike hakkab kuskile 50 kanti juba tasapisi see number jõudma. Ma kindlasti ei ole ma seda meelt, et kõik koolituse saanud inimesed ka koolis suurepäraselt hakkama saavad, samamoodi nagu teistegi ainete puhul, et et õpetajaid tuleb suuremal määral ette koolitada, kui neid tegelikult reaalselt koolis tööle hakkavad. Aga see on mu meelest loomulik protsess ja siin probleemi ei ole. Küll aga seda tuleb tunnistada, et õpetajakoolituse järel on, on väga suur vajadus selles erialas. Ja nõnda on väga kummaline niisugune haridusministeeriumi poolne ignorantse vastava koolitustellimuse korraldamise juures, sest noh, kui ei oleks olnud usuteaduse instituuti ja teisi bioloogilisi kõrgkoole, kes missioonitundest seda eriala on arendanud ja inimestele vastavat ettevalmistust andnud, ma siis oleks seis ikka hoopis hoopis kehvaga. Jällegi rõhutaksin, et kuigi noh, näiteks usuteaduse instituut on väga palju teinud religiooniõpetuse õpetajate ettevalmistamiseks ka sealgi käsitata seda, seda tööd sugugi mitte nagu oma oma missiooni või oma niisuguse viienda kolonni moodustamisena, et see on pigem lähtunud niisugusest ühiskonda teenimast hoiakust, mille alusel neid õpetajaid koolitatud on. Ja nüüd küsimus sellest, kes seda võib õpetada ja meie diskussioonides on tõesti läbi jooksnud arusaamine, et ükskõik kes, aga mitte kirikuõpetaja ja, ja mõnes radikaalsemas arvamusavalduses. On isegi väidetud, et usklik inimene seda õpetada ei tohiks. Noh, iseenesest niisugused seisukohad on nüüd küll selgelt Eesti vabariigi põhiseaduse vastased. Mis siis siin võiks osundada nendele põhiseadusepunktidele, kus viidatakse, et igasugune diskrimineerimine maailmavaate alusel on keelatud ja nõndamoodi ei saa me ka religiooniõpetuse õpetajatele kehtestada mingisugustki maailmavaatelist tsensust. Ei, ühes suunas, ei, teises suunas samamoodi tegelikult ja võib see olla südamerahuga ka kirikuõpetaja, kui ta oma aine õpetamisel peab silmas ainekava üldeesmärke, õpetamise põhimõtteid, järgib neid ainega aluseid ja teadvustab selgelt, et koolis tehtav töö ja kirikus tehtav töö on siiski siiski erinevad asjad erineva eesmärgiasetusega ja erineva lähenemise viisiga. Nii et jah, siin saaks nagu seda õpetaja ja küsimust kokkuvõtlikult kommenteerida, nõnda et õpetada saab see inimene koolis, kes on vastava ettevalmistuse saanud kellel on nii teoloogiaalane kui ka pedagoogiline ettevalmistus, mis vastab Eesti vabariigis kehtestatud õpetajakoolituse raamnõuetele. Sellest Saar Polli uuringust tuli välja, et 11 protsenti õpilastest vähemalt väidab, et ta on tunnetanud seda, et õpetaja on püüdnud mõjutada või oma isiklikku arvamust püüdnud peale suruda kas siis religiooni küsimuses või milleski muus. Kas see protsent on teie arvates piisavalt selline väike, et sellepärast ei peaks muretsema? Ma arvan küll, et see ei ole nii, et see ei ole väga, väga märkimisväärne protsent, aga samas ma arvan, et see kindlasti vajaks süven Tatumat uuringut ja võib-olla ka intervjuusid nende õpilastega, et selgitada välja, milles asi on ja noh, enne kui tõttad järeldusi tegema ja üldistama neid andmeid, tuleb vaadata ka kooliti seda, et kuivõrd on siin tegemist ühe konkreetse või paari konkreetse kooliga või see tähendab siis ka ühe või paari paari õpetajaga. Sest ma tean, et on ka ridamisi niisuguseid kooli, kus mitte keegi õpilastest niisugustesse väitnud ei ole. Nii et ühelt poolt see on kindlasti väga õpetaja spetsiifiline ja, ja teine asi, et ka sellises ülierutatud ühiskondlikus foonis paljutki sead võivad omandada. Noore inimese jaoks, kes selles vanuses ka küllaltki kriitiline kõige ümbritseva suhtes on võivad noores inimeses ka niisugust protestivaimu kujundada, aga enne kui jah, väga põhjalikke üldistusi hakatasid tegema. Ma küll ütleksin, et natukene põhjalikumalt on vaja asja uurida, aga kahtlemata see on, see on asi, millele millele tähelepanu pöörata. Aga ma arvan, et siin ei ole ka nii väga aines süüfilise asjaga tegemist. Ma mäletan mõnedest kaugematest aegadest sedagi, kuidas oma sama süüdistust on kirjandusõpetajatele esitatud sama fenomeniga me võime kokku puutuda näiteks ka ajaloo õpetamisel, nii et mitmed humanitaarained selles osas kriitilised on. Aga ma paneksin siia kõrvale Saar Polli uuringust, teised tulemused, mis osundavad õpilaste ja õpetajatevahelistele suhetele. Kui te vaatate nüüd neid tulemusi, kus on küsitud õpilaste nõustumist väidetega, et õpetaja julgustab meid oma arvamust avaldama, õpetaja on oma eriala väga hea asjatundja ja, ja õpetaja suhtub väga suure lugupidamisega oma õpilastesse, siis noh, need, need tulemused jäävad sinna natukene võib-olla 90 alla 90 protsendi peale. Nii et ma arvan, et üldpilt laiema pilgu läbi on, on küll väga-väga positiivne ja peaks maha võtma nüüd need hirmud, et et koolis taevas teab, millega tegeldakse. Aitäh, Tartu Ülikooli ja Helsingi Ülikooli usuteaduskonna religioonipedagoogika dotsent Pille Valk. Olen tänasesse kirikuelu saatesse kutsunud Timo Lige, kes on kristlik muusik. Ja me räägime täna ühest plaadist, mis on nüüd vahetult enne jõule välja tulnud ja kannabki pealkirja jõuluõhtupalve. Kui ma sinuga viimati siin rääkisin, siis oli parasjagu välja tulnud samuti üks plaati ja see oli siis kristlusega kannatuslugu muusikas ja sõnas. Ja see tuli välja niimoodi ka üsna vahetult enne ülestõusmispühi ja nagu ma õigesti mäletan, siis valmis suhteliselt kiiresti ja lühikese aja jooksul. Kuidasmoodi on nüüd selle plaadiga jõuluõhtupalve, kas tuli ka, ah niimoodi suhteliselt üleöö ja nii said viisid kirjutatud sõnad kirjutatud. Linti lauldud, no selle plaadi kujunemislugu olnud võib-olla natukene pikem, sest siin plaadi peal on päris mitme aasta salvestusi kogutud veel 2003 ja 2004 ja tegelikult esimest korda see plaat nägi ilmavalgust juba eelmise aasta jõuludeks, aga kuna ta ta siis tuli väga väikese tiraažiga ja ta oli spetsiaalselt mõeldud ühe sellise jõulu abiprojekti rahastamiseks ehk siis Hiiumaal siste jõulupakkide jagamiseks suurematele perekondadele ja toimetulekut raskustega perekondadele, siis sai teda nii mõnisada plaati tehtud ja peamiselt interneti teel tellimise teel, siis sai see ka maha müüdud ja see projekt sai ilusti rahastatud punasel plaadi vastu, oli selline väga suur huvi ja noh, juhtus niimoodi, et tegelikult hakkasime reklaamima plaate ennem, kui plaat oleks nii-öelda trükikojast välja tulnud, siis esimene ent oli selline, ehmatame, avastasime tellimusi oli juba rohkem interneti kaudu, kui kui meie plaanisin plaate trükkida, siis me tegime väikse portsu juurde ka eelmisel aastal ige jäi puudu ja seega me otsustasime sellel aastal natuke rohkem neid välja anda, aga tuli ta jälle see asi päris päris vahetult enne jõule. Et mõnes mõttes on ta nagu pikem protsess, selle plaadi välja tulemine aga konkreetselt nagu jällegi sees plaadiks saamine oli suhteliselt kiire ja lühikese aja jooksul toimunud nii-öelda töö. Räägi natukene sellest muusikast, mis selle plaadi peal on. Sa oled väiksemate koguduste liitude seas üsna tuntud ja, ja üsna hinnatud kristlik muusik. Kui palju on sellel plaadil sinu enda kirjutatud lugusid, kus on nii viis kui sõnad sinu enda tehtud? No vot, jõuluplaadiga ongi, kui, kui kõikvõimalikud muud asjad nagu on, nii et ma väga teiste laule ei kipu laulma seepärast et ma ei pea ennast väga väga tugevaks interpreteeriks, vaid pigem ikkagi nagu laulude loojaks siis jõuluplaadiga on lood natuke teistsugused, sest inimene tahab ikkagi selle õige jõulutunde saamiseks kuulda ikka neid klassikalisi laule püha või või üks roosike on tõusnud, see on see, mis äratundmisrõõm, et see on nüüd see, see päris ja nii ei saanud ka selle plaadi peal kuidagi mööda minna ja päris klassikalistest jõululauludest, aga aga ütleme veidi üle poolt. Ta on siin minu kirjutatud, osadel küll on tekstid laenatud, aga osadel on nii tekst kui muusika minu poolt, aga sellise Mosoeta moodustab siukse ühtse terviku. Niisiis ütleme 21. sajandi nüüd jõulumuusika kui ka alates kas või 15.-st sajandist siin kõige vanem laul. Timo Lige, kui rääkida sinust, kui muusikust oled pannud päris mitu laulu kirja ja siis laulud ja plaadile ka talletanud. Oled sa õppinud seda? Kunagi, kui ma kunagi ammu, kui ma gümnaasiumi lõpetasin, siis või siis oli ta keskkool veel siis plaan oli minna õppima heliloomingut ja läksin noh, peaaegu sõna otseses mõttes maalt ja hobusega konservatooriumisse siis tol ajal ja olid mingid ettevalmistuskursus, ütlesid, ma tahaks nüüd tulla siia heliloomingut õppima. Et olen mõned laulud kirjutanud ja, ja tunnen, et võiksin seda teha ja siis seal olid väikesed katsed ja siis nii südamlikult ja ja soovitati suhelda, et poiss, et mine käi ikka enne mõned koolid läbi, et käi otsa koolis või kuskile, siis ma jõudsingi nii-öelda läbi läbi mitme imeotsa kooli piima küll muusikateooriat, sellepärast et seal nagu heliloomingut otseselt eraldi ainena ei õpetata. Seal võimaldati nagu kõrval lisatundidena Ta loomingut, aga aga seal ei läinud asjad päris nii, nagu ma plaanisin, üsna pea need heliloomingu õpingud jäid pooleli, ma lõpetasin Georg Otsa nimelise muusikakooli muusikateooria erialal ja minust sai muusikaõpet. Ja tänagi olen täiendamas nii-öelda kõrghariduse poolelt ennast Tallinna Ülikoolis, aga see muusika kirjutamine või seda ma ei saa öelda, et ollakse õppinud helilooja, seega ma olengi seene rohkem sihuke laulus. Tahtsin küsida sinu käest projekti kohta, mille raames sa kirjutad ülistuslaule, et sul on nagu mingisugune päris kindel siht, et luua juurde neid laule, mida kogudus saaks laulda. Nojah, seda ja nüüd ei sa projektiks nimetada, ütleme, et see on lihtsalt, mis minu seest välja tuleb nii-öelda loomuliku eneseväljenduse teel. Ülistus ja kiitus oma loojale, päästjale see on võib-olla noh, lihtsalt võib-olla selline sihte, et natuke sedamoodi, et kui nii-öelda niisama saadud jumala käest, et mina ei ole nagu selleks midagi teinud, siis ma olen üritanud ka võimalikult palju võimaldada inimestel kätte saada, vaata seda muusikat ja selleks ma olen ka koduleheküljel www punkt meedia, mis pannud need laulud üles, ehk siis kui see laul on tulnud, siis ma olen ta mitte noodistanud vaid, vaid salvestanud näide misjoni stuudiosse ja siis ka internetti üles pannud kõigel kuulamiseks just et ka inimesed saaksid, kellel on arvutile ligipääs, kodustada, kuulata ja, ja ka kogudused, ülistusansamblid ja koguduse nii-öelda ühislaulud ka mures, sellepärast et repertuaari on vähe ja ja kui siis repertuaar on võib-olla ameerikalik, et siis sellist eestimaist ülistusmuusikat, kellel on huvi ja soovi, saaks nagu kogudustes kasutada. On sul ka mingisugust tagasisidet, et kui paljud kogudused ja kui paljud koorid on võtnud neid samu sinu kirjutatud laule ja hakanud siis laulma On tagasisidet ja noh, isegi üllatav, et kui seal Hiiumaal olen, teen neid laule ja pane üles, ega ma tegelikult väga palju ei tea, et ühed kirjutavad ja teised kirjutavad ikkagi nagu sellist, kui vaadata tegelikult ei ole, mõtled, et oled seal omaette ja, ja ei tea, kas ja kui palju tegelikult ikkagi kasutada siis kui mööda Eestimaad ringi liikuda, koguda, siis üllatusega tajuda et siin ja siin ja seal ja päris sagedasti lauldakse ja noh, on ka sellist olnud, et tegelikult nagu ülistusmuusikas ongi Eesti nagu inimesed kokku tulevad. Et kui hakata mingeid välismaiseid tõlgitud laule laulma, siis on probleem, et iga kogudus on peaaegu erinevalt tõlkinud ja siis on nagu keeruline laulda ei saa koosnaldusest erinevad sõnad, et siis nagu minu laulud on need, mis vähemalt vähemalt sõnade poolest on suhteliselt ühtemoodi ära õpitud ja siis neid saab koos laulda. Nüüd enne jõule tuli välja siis plaate, jõuluõhtupalve, millest me ka jutuajamist alustasime. Aga kui rääkida ja üldse jõuludest, siis kristlaste jaoks on see sageli väga kibekiire tööaeg, nii nagu ilmselt ka sulle, Timo Lige, kui sa selle plaadi valmis said. Aga oled sa jõudnud ka mõelda, mis need jõulud tegelikult on? Noh, see see hädalehti peal on ja seda peab ka enda puhul tunnistama, teadlikult olen ikkagi siiski viimased jõulud võtnud. Paratamatu on see, et seoses oma vajaliku tööga ehk siis muusikaõpetajaks olemisega koolis on nagu kuskil kooliaastal puuni paratamatult selline paras tormamine, sest muusikaõpetaja elu on selline, et kui võib-olla muul ajal noh, on natuke rahulikum, siis kõikvõimalikud pühad on nagu sagimist selle võrra topelt rohkem, aga aga kui, nagu see kooli asi tehtud saab, et siis ma nagu jõulude ajal reeglina mingeid suuri kontserte või, või asju ei ole enda kaela võtnud, siis on aeg nagu pere jaoks tõesti lasta enesest läbi ja, ja olla kogu selle jõulunagu tuuma juures ja see plaat ka noh, ta ei ole selline öeldakse aisakellaplaat või jõuluala karnevaliplaat või vaid nagu on nimetused jõuluõhtupalve, et ta on ikkagi selline enesesse süübimine ja selle jõulu südamesse minemine ja jõuluõhtu ja jõulude ja kogu selle asja süda ei ole kedagi ega midagi muud, kui, kui Jeesus Kristus ja sellepärast ma olen ka siia plaadi sisse kirjutanud sellise mõtte, et parimad jõulud on koos Jeesusega. Parim argipäev on koos Jeesusega ainumõeldav igavik on koos Jeesusega. Et selleks ta jõuluööl tuligi, sinul võiks olla elu koos temaga, et et jah, ma loodan, et nii minul kui arst, raadio kuulajatel on ehk sellel aastal vähem seda trilli-tralli ümber kingipakki sädeleva paberi ja rohkem nagu aega süüvida sellesse, mis selle kingi sees on. Millist laulma võiksime praeguselt jõuluõhtupalve raadilt kuulata, millega saad ära lõpetada võib-olla plaadi kuuenda lauluga, sn ilmi liigi Hiiumaal luuletaja tekstile kirjutatud laul tahaks inglitiiva paitust, et olgu nendel jõuludel selline jumala üleloomulik paitus või puudutus meiega osaks aitäh sulle, Timo Lige tulemast siia vikerraadio stuudiosse. Ja häid jõule siis kõigile. Jääks. Eli. Uksepraost siis jää paistma.