Ei tea, iial jookseb alla mööda külge, see on tõesti siililegi selge. Tere, head sõbrad, täna on jälle meie rännusaade ja me alustame rannakutena kolmekesi. Jah, Urmas on siin ja Georg on siin. Anne on siin aga ei ole siilipoissi, sest siilipoiss on praegu haige ja ta ei saanud lindistama tulla. Ja tammekännujaan reisis Viljandimaale, aga ta jättis meile lindi ja kuulame, mis ta meile siia lindile rääkinud ja laulnud on. Tere, tere ja soovin teile tublit tööindu oma punasesse salvestustuppa, mina olen praegu mõnusalt maalise ja teen kevadtöid, aga et ikka anda oma väike panus saatesse, siis laulan meie traditsiooniliseks saanud alguslaulu. Nüüd. Ma pean. Ja ma ja kus peale ja naba suure külma taaga lai ala, tundra ma ka suure külmataaga lai jala tundramaaga rastundraat leidsin paiga, kus on palju su uurime, siis öeldakse, et taiga ja et raa sinna eksi, öeldakse, et on taiga ja et raad sinna Siin koos tuum, et maa tammekännu otsa puhkasin ja teadsin, et mind ootama. Puhkasin ja teadsin, et mind ootama monster Step on Navarro kuuma suu meile uraasi ja preeria stepi. KaksikWen ameerikas Bei diisel, preeria stepi, kaksikWen Ameerikas Bei diisel, Kuige Toomarret leiad liiva taskus, liiva kõrvas ja kui skorpion torkab sõrme ja et oled jõudnud kõrbe ja kuid pion torkab sõrme ja et oled jõudnud kõrbe. Piirdume esialgu ainult nende kõrbete ja pool kõrbetega, mis jäävad Euraasiasse. Otsige siis ülesenekaardid ja sealt kõrbed, siis on teil mõnusam meie juttu kuulata. Jah, ja kui ta seda kaarti nüüd uuritiste leiate, et nad kõik paiknenud sisemaal rannikul isoni kõrbeid olla, sest seal oleks vett ja nagu me kõik teame, teevad kõrbest kõrbe sademete puudumine ja nende sademete maha sadamine ainult kas siis kevadel või väga lühikese perioodi jooksul aastast. Ja kuna vett on vähe, siis kõik elusolendid, kes seal kõrbes on nii taimed kui loomad peavad olema kohastunud veepuudusega ja ära elama väga vähese veega. Taimed ilma veeta päris läbi ei saa, sest siis ei ole neil toidu valmistamine võimalik. Fotosüntees pole võimalik. Loomad tulevad ilma joogiveeta toime küll, sest nemad võivad oma vee hankida sellest, mida nad parajasti söövad. Minul on küll uudishimu väga suur ja ma tahaksin teada, missuguse loo tammekännu Jaan lastele luges. Ja paneme siis selle lindi peale ja kuulame. Kaugel Lääne-Hiinas sünges ja ääretus kõrbes elas üksildane kotkas. Ümberringi surnud tuiskliiv polnud seal ei põõsastega ega veeni rekest. Kord tõusis kotkas kõrgele-kõrgele-kõrgele ja heitis oma võimsatel tiibadel liigeldes pilgu kõigi nelja ilmakaare poole. Ja ta nägi, et idas laius piiritu sinimeri põhjas olid tardunud iidsesse vaikusesse põlismets läänetaevas helklast kõigis vikerkaarevärvides õhtueha lõunas hellitas pilku aasade värske hallus. Ja kotkas mõtles, kui vaene ja sünge on minu kodupaik. Ma tahan, et siingi voolaksid veerikkad, jõed ja rõõmsalt kahiseksid aiad. Kuid selleks, et jõuda mereni idas ja võtta sealt vett, tuli tal lennata 5000 liid. Üks liin on 75 sentimeetrit. Selleks aga, et õhtul jälle oma pesas tagasi olla, pidi ta lendama veel 5000 liid. Et jõuda metsa põhja pool ja tuua sealt oksi, tuli uuesti ära lennata 10000 liid. Kas ma lendan läände või lõunasse, ikkagi tuleb mul päevas lennata 10000 liid. Ja igal õhtul koju tagasi tulla. Kuid hoolimata kõigist raskustest ja säästmata oma jõudu asus kotkas tööle. Minu otsus on kindel. Mattoon kõrbesse mereveemetsade roheluse õhtueha ja lõunama kevade. Võib-olla hakatakse mind pilkama, kuid ma viin oma tahtmise täide, tulgu, mis tuleb. Jah, selle kotka unistus on nüüd ilus küll, aga kui see kõik seal ollakse, vesi, mets saatis, siis polekski ju kõrb, oleks mets, võsa või nii, aga mitte enam kõrb. On siis suur, suur, tühi, tühi, lage, lage väli? Jah. Mõnel pool kindlasti aga mõnel pool kasaka ikka väheldasi, puid ja põõsaid. Palju punte ja taimed avaldavad loodust nii üled, osa taimi on väga lühiealised, nad elavad ainult paar kuud, kasvatavad seda kevadist vihmaperioodi ja niiskemat perioodi ära, kui veel ka talviselt lumesulamisvett on, et ruttu-ruttu peavad seemnest kasvama, õitsema, jaga viljuma, et saaksid ka viljad enne kuivaperioodi algust valmis. Niiviisi jäävad siis seemned uut kevadet ootama või osa taimi on igasuguste maa-aluste säilitusorganitega. On neil siis pikad-pikad, juured? Näiteks kõrbetulbid on tõesti väga, väga sügaval kõrbekuumusest peidus, et kui kellegil tekib tahtmine näha, kui sügaval see tulbisibul asub, siis näeb ikka tublisti vaeva, et seda üles kaevata. Mõningatel taimedel ulatuvad need juured lausa põhjavetevälja. Näiteks Saksamaal on selline taim, millel on väga sügav tugev juurestik, aga on ka selliseid taimi, mis koos liivaga rändavad. Ja kuumusega võitlevad veel taimed, nii et osadel liikidel näiteks lehed puuduvad või need on väga väikesed mikroskoopilised seda aurumispinda vähendada. Aastatuhandete jooksul on need kohastumused välja kujunenud. Nii et neile meeldib seal liivas Ja nad tulevad toimisel, kui nad ikka õitsevad, see näitab, et taim on rahul. Ja sageli on ju nii, et paljud kõrbetaimed on väga suurte õitega, eriti sibullilled kevadel et meelitada ligi tolmeldajaid putukaid. Paljud kõrbetulbid on ju väga eredavärvilised ja, ja suurte õitega ja loodus on need asjad nii seatud, et kõik elusolendid otsivad sellist vaba nišši ja see tähendab seda, et nad otsivad paika, kuhu kohta siis leida endale eluruum, kus kohas ära elada. Ja kõrb on suhteliselt hõredalt asustatud võrreldes näiteks stepiga, kus taim on taime kõrval kinni võrreldes metsa või mõne muu paigaga siin ilmas. Ja seal on seda ruumi kergem leida, kuigi seal selle suure hulga ruumi eest tuleb maksta väga kehvade tingimustega. Palava päikese käes praadimisega ja kolmveerand aastat janu kannatamisega, aga ruumi on ja seal saab kasvada mõnes teises paigas pole lihtsalt ruumi uurigi maa sisse ajada ja teine huvitav asi on kõrbetaimede juures, see, et seal need taimed paiknevad üksteisest suhteliselt kaugel, tähendab, et ühe taime juured haarad väga suurelt pinnalt seda niiskust korjavad kokku. See tuleb teha palju vaevalisemalt, kui näiteks mõnes teises paigas metsas. Seal ajatada juured sügavale ja sealt sügavusest saad sa midagigi, aga eriti need taimed, mis peatab madalatest maapinnakihtides vett koguma, nende juured lähevad vahel kümnete meetrite ulatuses laiali ja sellepärast on taimeümbruses tavaliselt täiesti lage, selle kasvu, suurt midagi, siis läheb tükk aega tühja. Vaata ja siis on järgmine Taima nii edasi, niimoodi hõredalt seal kasvavad. Et maksimaalselt seda niiskust ära kasutada. Mis minule silma hakkas, oli see, et kevadine seenerohkus ja kõrbes üldse sügisel seeni on väga vähe, äärmiselt vähe, kübar, seinad peamiselt ilmuvad kevadel ja kunagisel puittaimi on vähe, siis meie oleme harjunud nii et kuuseriisika tootsime kuusemetsast ja igal seenel on mingi kindel peremees, puu aga kõrbes poolkõrbealadel, kus on väga vähe puuliike ja puid on vähe aga rohttaimed on rohkem, siis seal sageli seened hoopiski sümbioosis rohttaimedega. Ja kevadel saab seal täiesti tubli seenesousti. Kevadel kõrbesse seenele? Nojah, nagu me kõik teame, seened tahavad kasvamiseks ju palju vihma. Jäävihm sajab kõrbes kevadel maha, nii et kui seened seal üldse kasvada, saavutis ainult vihma ajal hiljem lihtsalt neile jätku niiskus, neil pole seal hiljem võimalik kasvada. Ilus, õitsev värviline on kõrb kevadel. Aga selline kõrb nagu meie ettekujutuses on mis on üks suur lage liivaväli seal siis suvel. Suvel, kui temperatuur tõuseb, siis tõesti kõik kõrbeb ära ja muidugi kohalikud elanikud ju peavad väga palju kariloomi ja vähegi mahlakamad ja vähemalt asteldega lehed süüakse nende kariloomade poolt ära. Nii et suveks hea, seal jah, suurt midagi järgi, mis vähegi söödav on. Ja see paneb muidugi need loomad, kes seal kõrbes elavad väga raskesse olukorda ja väga paljud kõrbe meie mõistes rohusööjad, ütleme sellised, kelle põhitoiduks on rohi. Nemad söövad nii hirmsate asteldega, taimed lausa jube pealt vaadata, rääkimata siis sellest, et kui prooviks seda süüa nii nagu seda teevad näiteks kaamel, ma usun, väga paljud lapsed on näinud filmides, kuidas kaamel sööb sellist taimed, mille nimeks on kaameli astel hirmus Kaline taim ja kaamel siis võtab seda niimoodi päris rahulikult ja nätsutab, jätab muljet, lausa paremat toitu enam olla ei saagi, kui see kaameli astel on. Aga kuidas ta siis seda süüa saab? Loomaaiast vähemalt paljudele on tuttav see kaame sülitada kaameli sülge tõesti ääretult palju ja sel ajal, kui tema sööks, ta hakkab väga ohtralt seda sülge eritama ja sülg moodustab sellise massi, mis teeb need astmed ka pehmemaks. Ja niimoodi ta ei vigasta, suu sisemisi pindu ja ta saab selle okkalise taime kenasti katki närida ja, ja alla neelata. Väga torkivate lehtedega on Cousiinijad, see on üks korvõieliste perekond ja neid on hästi palju liike, nad on ohaka moodi kaheaastased taimed. Esimesel aastal kasvatavad ainult leheroseti, teisel aastal peale õitsemist siis surevad, kui seemned on valmis. No mis on veel huvitavat põnevat taimed, mida meil kindlasti ei ole, üks suur perekond on veerulad, neid on hiigelpuutked, mis on ka monokrapsed, taimede ainult üks kord elus õitsevad, ennem nad koguvad, varastad jõudu, kasvatavad suure leheroseti ja siis, kui nad on küllalt tugevad, siis ühel kevadsuvel või kevadel puhkevad õitsele, ajavad suure suure pika-pika kahe kuni kolme meetri või vahel isegi veel pikema õievarre välja, kevadel sõltub liigist, sinna otsa tuleb siis sadu ja tuhandeid üksikõisi, nüüd on kõik sarikas need õied ja mõnel liigil on väga meeldiva lõhnaga mõnel liigil selline vänge lõhn ja siis enamus neid kärbsed tolmeldavad. Ja väga paljud liigid on hästi ilusa erkkollase õievärviga, et seal paistab juba kaugelt silma, see suur õitseb veerule. Ja osadel liikidel on lehed väga rikkalikult eeterlikke õlisid, teised neid puutuda võiks ettevaatlikult, et me ei tea, kas ta võib meid kõrvetada või mitte. Ja üks iseloomulik taimeperekond, ka kõrbe ja poolkõrbealadele on ere moorus ehk Rohtla, liilia. Temal on väga lihakad, paksud juured, kus ta korjab vett ja õitseb ka kevadisel perioodil. Neid on väga palju liike, erineva värvi õitega on valged kollakad, roosasid, punaseid, poolkõrbes, üksage põõsas on saksa laul, peaaegu lehte ei ole, lehed on väga mikroskoopilised. Varedan lülilised ja võrsed on heledad, valkjad ei kasva väga kõrgeks. Missugused seal kõige kõrgemad taimed, on see nüüd enam-vähem selge. Kas see kaamel on siis kõige suurem kõrbeloom? Ma usun küll, et kaamera kõrbeloomadest suurim ja tegelikult on fantastiliselt hästi kohastunud selle kõrbeeluga vahelduvad nädalase matka seal kõrbes teha ilma et ta jooks ja siiamaani mõned lapsed arvavad, et ta kannab siis veetagavarasid oma suurtes küürudes kaasas noh, peaaegu see on õige, ainult et see ei ole vesi, mis seal küüru sees on, vaid see on rasv. Ja siis, kui see rasva ta kulutab, siis sealt tuleb see vesik, mis organismile vajalik on. Selleks, et kaamel üle ei kuumene seal kuuma päikese käes ringi kõndides on see küür teistpidi ka veel ja nimelt kui päikese niidis paistab, siis see küür on see, mille pinnalt siis need päikesekiired nagu kahele poole laiali liiguvad, nii et seal on nagu katusele kaamelikohalise küüru, tip ja kaamel on ise nagu küüru all varjus. Küüru on ainult see, mis päikese käest praegu teise rannas viimases jooksnud, teate, kui kergesti liiva sisse vajub. Kaameli jala toetuspind on nii lai, et tema astub seal liiva sees ilmatu sisse vajus ja siis, kui kaamel väsinud on, siis ta peab veetma liiva peale puhkama, aga proovige näiteks uuel meie liiva rannaski. Kuuma liiva peal ehitas selja ära kõrvetada ka päikese käes kõrbeliiv, tihtipeale soojeneda kuni 50 60 isegi 70 kraadini, et räägitakse, seal on võimalik muna praadida ja katsumused praepanni peal pikutada. Kaamel suudab seda teha. Kaamel pikutab sees erilises asendis, ta toetub maapinnale, põlvedega ja põlvede all on tal erilised padjandid ja ülejäänud kere. Eestis ta natuke on maapinnast kõrgemal. Tuul puhub veel alt läbi ka, niimoodi saab see kaamel siis ennast jahutada ja jäi kõrva, et ennast ära võib rahulikult kuuma liiva peal. Puhata filmidest oleme näinud, missuguse aeglase uhke sammuga need kaamelid edasi sammuvad. Nojah, ega seal joosta nüüd nii väga ei saa, seal kõrbes, sellepärast et kui sellega rabelema hakata, siis suurendab see veekulu ja energiakulu nii pööraselt. Kes teab, kas sa jõuadki järgmise Oazini või järgmise joogikohani välja? Seal rutata kuhugi ei tohi, peab väga mõõduka sammuga võimalikult väikese energiakuluga liikumine, ka meil on selle aastamiljonite jooksul omandanud selle. Ja ega see kaamel ka mingi imeloom nüüd ei ole, tähendab selles mõttes imeloom, et kui ta nüüd on nädal aega ilma joomata, seal kõrbes olnud, siis kaameliajaja annab oma kaameli, oli ikka õige mitu kuud puhkust, et ta toibub sellest rängast matkast ja kui kaamel silma joomata nädal aega on olnud, siis on tal ka tõeliselt suur janu, ta joob 100 liitrit korraga vett sisse, see on siis 10 ämbrit. Ja siis ta on niimoodi enam-vähem kosunud esimesest janust, siis hakkab ta ennast turgutama selleks pikemaks järgmiseks matkaks jälle. Praegune kannab ka, mille eest hoolt inimene tegelikult ka meil on ka kodustatud, loome taoli, samune, kaamel päris metsikuna ka ja ta tuli iseendaga päris hästi toime, ilma inimese abitagi. Inimene nüüd on endal nagu teenimatult selle kuulsuse võtnud, et tema hoolitseb ka, mille eest pigem võiks öelda, et kaamel hoolitseb selle inimese eest ilma kaamelite inimene seal kõrbes hakkama ei saaks. Kaamel saaks kõrbes vabalt ilma inimeseta doi aga kõik teised loomad on samuti selle kõrbeeluga suuremal või vähemal määral kohanenud, kohanenud kas või selles mõttes, et väga paljud kõrbeloomad väldivad seda kuuma aega kõrbes päeva aega ja tegutsevad öös päeval magavad seal kuuma ja lihtsalt maha ja siis tuled öösel välja, kui elu on natukene jahedam või vähemalt mõnusam. Ja siis ka väga paljud loomad magavad selle suve üldse maha. Nii et meil on siin loomadel talveuni ja seal on siis suveuni Ja minu meelest selles suhtes erakordne loom lausa on. Kilpkonn Kesk-Aasia kilpkonna ärkab varakevadel üles. Sööb kohe kõvasti, muneb munad liiva sisse ja siis paar kuud hiljem läheb ja otsib endale uru, kuhu jääda siis suveunne. Ja siis, kui suveuni on lõppenud, siis sujuvalt kohe läheb suveuni edasi talveuneks ja ta ärkab järgmisel kevadel, nii et aastas umbes üheksa kuud ta magab ja. No ega teised vast ei ole nii suured unimütsid. No üldiselt roomajatest suur osa on just sellised unimütsid ja kõrb on just tuntud selle poolest, et seal on palju kõikvõimalikke roomajaid, roomed saavad seal hästi elada jälle seetõttu, et nad on kõigusoojaste, nende kehatemperatuur sõltub väliskeskkonna temperatuurist ja neil on kasulik sellises soojas paigas olla, see soojendab neid üles, nende enda energiakulu on suhteliselt väike, mis nende enda soojendamiseks kulub. Ja jahutamiseks kasutavad nad ära ka seda ümbritsevat keskkonda ronivad näiteks väga paljud sisalikud kuumadel aegadel puu otsa ja laseb tuulel endale alt ja ülevalt peale puhuda, niiet jahutaks neid siis osadel kõrbe. Sisalikel on kujunenud välja omapärane päevavõimlemine seal kuumal ajal, nad tõstavad õhu kõrgele maapinna kohale, sirutavad kordamööda jalgu niimoodi külgsuunas, selleks, et natukene neid jalgu jahutada, ajavad saba püsti ja ja siis, kui see võimlemine ka enam ei aita, ikka elu on liiga palav sai, siis nad kolivad sinna maa alla orgudesse ja veedavad selle kuuma ja seal. Nüüd probleem on see, kus siis juua saada, sest me teame, need, kes kõrbes on käinud, teavad, et teatud hetkel kuumadel päevadel ei suudagi enam seal millestki muust mõelda kui ainult veest ja väga paljud kõrbeloomad tulevad toime äärmiselt vähese veega, see tähendab, nad üldse ei vajagi joogivett vaid saavad kogu vajamineva vee siis sellest, mida nad söövad kas siis teistest loomadest või, või nendest taimedest, mida nad söövad ja nad erakordselt ökonoomselt suudavad selle vee ära kasutada. Ja, ja selleks, et mitte üle kuumeneda neil veel huvitavaid võtteid, näiteks need suslikud ja üleüldse väiksemad imetajad. Nemad puhastavad ennast väga hoolikalt, see tähendab nad sõna otseses mõttes sülitavad enda täis. Ja siis nende keha karbo pinnalt aurav sülg jahutab jälle, see on siis võimalus ennast maha jahutada, siis üks viis veel mitte ennast ära kõrvetada seal kuuma kõrbeliiva peal on see, et viia kokkupuute pind selle maapinnaga miinimumini. Ja sellepärast väga paljudes eri maailma paikades elavad kõrbes ühesugused loomad, keda me tunneme hüpikhiirte nime all. Vanasti kutsuti neid vähemalt nii, praegu kutsutakse neid hüpikuteks veidi jänku moodi loomad, kellel känguru, jalad, suured ümmargused kõrvade pikk saba taga mille otsas on siis musta-valgekirjut sabaga, nad vehivad sellega, nad signaliseerivad üks teil seal nagu tsema Fory lipukenil, millega nad siis üksteisele teateid jagavad, kas ohtudest või söögistume ei tunne nende keelt, et me ei tea, mida nad räägivad, aga aga kahtlemata midagi nad selle saba liputamisega ütlevad. Ja selleks, et siis kokkupuute, pind maapinnaga, päike on, selleks on neil siis need pikad jalad, need esikäpad ei puuduta üldse vastu maad. Tagakäppadega nad suurema osa liikuv, säästun kõhus, puudutada nende otsustega maapinda, lendad jälle kaks, kolm meetrit eemale. Niimoodi. Ja siis, kui väga kuumaks elu läheks, Nad ronivad kamallurgudesse, aga mitte ainult ei ronisin urgu sisse, vaid teevad uru sulgemise troppi. Misson niiskimast liivast lehtedes selle lükkad ukse, et kuum õhk sisse ei pääse, elavad seal, ütleme, konditsioneeritud urus päris rahulikult ära. Mina saabusin tagasi just tadžikimaalt, see on küll väga mägine maa, suvel on seal ikkagi väga kuum ja juba praegu lõuna pool oli juba ikka 30 kraadi vihm, ainult mõnel päeval 100. ja praegu oli väga huvitav näha kilpkonna pulmi. Kalkun oli tohutult palju mägedes. Kilpkonnad on esimesed, kes peale lume kadumist välja tulevad. Tema järel tulevad suured vaskussid, ei ole siis mood. Ja ka eelmise aasta väikeseid kilkuna lapsi ronis seal ringi. Need olid pisikesed, umbes kuus, seitse sentimeetrit, läbimõõdus ja nende kilp pehme ja vetruv. Nojah, jaa, maod ongi sellised tegelased kõrbes, keda inimesed pelgavad lausa ja, ja keele pärast seda kõrbega kardetakse rohkem, kui asi väärt on, sest noh, väga paljude inimeste kujutluses on kõrbest umbes selline pilt, et kõrb on suur, tühi liivaväli, mõni üksik kõrs seal kusagil mõni üksik puu. Ja kui on puu, siis seal puu otsas ja puu all ja puu ümber ka mitmes reas on hulgaliselt madusid, kes kõik seisavad ja ootavad, millal see inimene sinna tuleb, et talle hambad säärde lüüa. Umbes sellist pilti, et suur osa Eestimaa inimestest, aga need madusid seal kõrbes nii väga palju ei olegi, eriti viimasel ajal on need suhteliselt vähemaks jäänud. Ja neid, keda karta, tõsiselt tuleb neid, tegelikult on ainult kolm liiki kobra körsa ja Eeeffwa meile kättesaadavates piirkondades olevatest madudest kõige mürgisemad. Neist kobra on ilmselt kõigile hästi tuntud oma sellise hoiatus poosiga, kus ta tõstab kere esimese kolmandiku maapinna kohale ajab selle kaela laiali ja susiseb siis igasuguste ohtude peale, see on juba poegadel kaasasündinud. Need väike koekud on umbes 30 sentimeetri pikkuselt munast välja koorunud. Kui teda midagi ähvardab, seda kohe ka oma kollase kere püsti ja paisutab kaelane natuke naljakas välja, ma olen nüüd paar trehvanud nägema. Minule meenutab ta natuke suurushullustus põdevat vihmaussienergia mürgi, nõnda ka ja ta hammustab, et see võib inimesel olla väga tõsiste tagajärgedega kuna tal mürki on suhteliselt vähem kui näiteks täiskasvanud Kobladel. Kuna koprad üldse hammustavad vähem meelsasti, kui ütleme, körsad või ehvad siis nendega õnnetusi on suhteliselt vähe, küürsaram küllalt pikk, jõuline võib kasvada kuni poolteist meetrit pikaks ja agressiivne madu üldiselt mao dioloogressiivsed aga Kürsa-on, jajah, sellel kevadisel pulmaajal on nad eriti agressiivsed. Tänu sellele kaitse värusele lebab Ta nähtamatuks jäädes, ütleme nii, oma söögi-joogipaikade läheduses ja seal võib talle lihtsalt kogemata peale astuda ja siis tema ei hakka hoiatama, vaid tuleb kohe hambad säärde, need on tal tõesti pikad üle sentimeetri, Kürsa mürgihambad ja mürk endale erakordselt palju need Kürsa hammustuse läbi. Võib-olla on kõige rohkem inimesi seal kõrbealadelt kannatada saanud. Ja kolmas kõrbeli iseloomulik madu on Eeeffwa tema pruunikashall väikesed valged vöödiku selja peal ja iseloomulik tunnus on temale see, et tal on pea peal nagu lendava linnu siluetti kujutis soomustest valge ilus lind peab alati, kui ta on närviline, siis ta keerab endal nii hobuserauakujuliselt kokku. Ja siis ta pea jääb keskele. Ja vot seda pead tuleb siis karta, sest ta on suuteline oma kogu kehapikkuses eemale viskuma, nii et kui ta võib olla kuni 80 sentimeetrit pikk, siis meetrist lähemal seda Ehvat vaadata ei tasu. Välkkiire madu ja ka väga tugeva mürgiga tema mürki peetakse kõige toksilise kõige mürgisemaks mürgiksin madude hulgas. Aga õnneks on ta ise väike, seda mürki tema sees ka suhteliselt vähe. Aga muidu see mürgi toime on väga tugev. Kas sina seal peale kilpkonnade ka veel kellegagi kohtusid? Rebastega ja need olid halli värvi kevadel ja nool madusid on suhteliselt kõige rohkem nool maad, tavaliselt põõsa sees passivad, pead õieli ja nad on väikesed ja ma ei kartnud neid. Noolmadu ei ole inimesele ohtlik, sest ta mürgihambad on suhteliselt tagapool ja suuda inimesele kurja teha. Päris kõrbes rebaseid ei ole, eksivad ka sinna. Kõrbe servaaladel on rebaseid külla poolkõrbes ja seal mägistes piirkond ja nool madude kohta. Ma tahaks nii-öelda, et jah, ega nool, maohammustus tõesti inimesele ohtlik ei ole, ega ta palus ka ei ole, et need väiksemad nool maod, keda on hästi palju, neid ei suuda isegi inimese näppu nahast läbi hammustada, selleks on mul oma kogemus olemas, mind on need purenud õige mitmel korral ja ausalt öeldes ei mingite tagajärgede joodi tuli peale panna, sest äkki muidu tuleb mädanik sisse, aga muud mingit ohtu sealt ei olnud. Noh, nüüd on juttu olnud taimedest, neist, kes seal maa peal kõnnivad, eksivad ja Maalla ennast peidavad. Aga tammekännu Jaan jutustas loo kotkast. Kas tema on siis seal õhus valitseja? Ja Urmas võib nüüd värskete muljete põhjal kinnitada, et need kotkaid seal jätkub, siin näeb ikka harva mingit suurt kullilist lendamas. Aga seal lõuna pool tiirutas neid ikka iga päev ja iga päev nägi mitut eri isendit kotkasuurustele röövlitele on seal parasjagu palju sööki ja lisaks kotkastele seal vähesel määral ka kõikvõimalikke värvulisi. Aga mulle meeldib kõrbelindudest jälle sellepärast, et on erakordselt hästi selle kõrbeeluga kohastunud kõrbe vuril. Temal on pugu ees osasi kõhu all ka paksem plaat, mis kaitseb teda siis ülekuumenemisest, kui ta sinna liiva peale heidab, siis Ta ei kuumene üle seal peale sulgede kihka suled ja siis on see laat selline ja siis on alles lihased, nii et ta saab rahulikult seal kõrbeliiva peal lebada, ilmata ära praeks. Jällegi. Ja teine huvitav kohastumine on temal see, kui pojad on pesas, siis pesa on tavaliselt küllalt kuivas paigas, seal wet lähedal ei ole. Poegadele toob tooma pugus vett. Vot selline kummaline lind on see kõrbe uuril. Kõrbest oleks veel pikalt pikalt pajatada, aga me lubame, et me ükskord räägime kõrbest veel. Aga nüüd anname teile ülesande. Otsige üleskaartidelt Euraasia suurimad kõrbed, kirjutage nende nimed ja orienteeruv suurus siis ruutkilomeetrites meil. Ja kui mõelda nüüd poolkõrbe ja kõrbealade peale, siis ega sellist järsku üleminekut ei ole. See läheb ikka sujuvalt üle ja sõltuvalt sademete hulgast. Poolkõrbes on vähe pikemalt niiskust Kõrbijale ainult liivaga, vaid võib olla ka näiteks savikõrb või siis soolakõrb. Nii et kui me mõtleme ainult liivast seal kõrbes, siis natuke ühekülgne ettekujud kõrvu palju mitmekesisem ja palju huvitavam ja palju põnevam, kui me siin poole tunniga suutsime ära rääkida. Rännusaate lõpuks kuulame veel tammekännu jaanilaulu ja järgmises saates kuuledki jälle vastuseid oma küsimustele imelist teist põnevat. Kõrbed Kornooli. Rännu muud null veel me siin elus kõrbeli ka tuli. Tra Bly siin lee kar ju jaa. Ju kurb ja mürgimadu kõrbe ja liiva. Nii neelu uska Bly kõrbeli tuli, haavli nägi, uuri lee Carr. Ja jah, ma varr ju skorpionimürgimadu kõrbetuul ja liivasadu. Aga kuna olin kõrv, kurk mul janu, väga kõrbed ja pakkunudki huvi, kõike praadi, kõrbehuvi ja ei pakkunudki kõike praadi kõrvetuvi, ei need mul ole, eks nohu tahtsin koju, muuda ta kaela, saadi vette ja ei mingit kõrr Siuke kaela, paadi vette ja ei mind.