Me arutasime tegelikult kahe asja üle, üks oli usuline pool ja vastavalt siis tema ametipostile ja teine oli see, et metropoliit on elanud Tallinnas ja tema esivanemad on elanud siin Tallinnas. Ja me arutasime üldse Tallinna arengu- ja Tallinna küsimustele, kuivõrd puudutatud sellel kohtumisel ka nüüd neid püha odade küsimusi mis on linna bilansis, aga mida sooviksid kasutada edasi Moskva patriarhaadi Eesti õigeusu kiriku kogudused. Üks oli tõesti jutt nendest, kuidas linn võiks korda teha ja aidata siin koostöös järgmisega tulevatel aastatel. Samuti oli jutuks Lasnamäe paekaldale rajatav uus kirik ja siin on linn võtnud seisukoha infrastruktuur, mis sinna võimalik, et see kirik tekiks, olgu selleks asfaltkate teed trassid, vesi ja kanalisatsioon, et linn on siin oma sõnumi, et me teeme koostööd. Ja siin oleneb palju sellest, millal hakkab kiriku enda ehitus pihta ja linn tuleb siin kaasa selleks kui palju on üldse just Moskva patriarhaadi Eesti õigeusu kirikud saanud seni tuge linnalt. See tugi on olnud taastada tegelikult kirikutele, erinev, aga siin mõned aastad tagasi, kui algas kirikurenessansi projekti programm, siis kõik Tallinna kirikud on tegelikult sealt saanud tuge. 2005. aastal on see summa eelarves ligikaudu seitse miljonit, siis 2006. aastal on kirikute kordategemiseks investeeringuteks linn näinud ette 12,2 miljonit Browni. Ja sellest me peame kinni, kuhu need suuremad investeeringud või rahalised panused lähevad, millistele pühakodadele, mille heaks tegevused erinevates kirikutes on erinevad, olgu nendeks akendaja restaureerimine või katuse parandus või tuletõrjesignalisatsiooni väljaehitamine. Kirikutest, ma tooksin välja siin mõned suuremad selleks olnud toomkirik, Rootsi-Mihkli kirik, Oleviste kirik, Peeteli kirik, Jaani kirik ja pühavaimu kirik. Kui linn nüüd omalt poolt toetab kirikut renoveerinud tegemist, siis kas ta midagi omalt poolt vastu ka ootab, et see raha, mis investeeritakse pühakodadesse, võiks kuidagimoodi avalikes huvides olla nähtav ja inimesed saaksid kasu sellest? Ma arvan seda, et see, mida kirik kannab mitte ainult linnale või kogu ühiskonnale võrreldes selle tagasihoidliku panusega, mida linn toetab, kirikuid ja kogudusi. Neid ei saa üldse võrrelda, sest et see mõte ja põhimõte, mis kirik, anname ühiskonnale, et armasta oma ligimest kui iseennast ja mis on võib-olla peamine juhtmõte. Ja need teod, mida kirik regioon teeb meie ühiskonna lisaks ei saa kindlalt olla nüüd linna poolt vastukaalukausiks meie esimesi investeeringuid. Pigem on see tagasihoidlik linna panus meie kirikutesse, nii et sellist võrdlust oleks siinkohal kohatu tuua. Aga neljapäeval toimus ka kodutute jõulupidu Tallinna Oleviste kirikus. Kui suurt rolli te näete üldse kirikutel ja kogudustel, et toetada linna just nimelt sotsiaalküsimustesse ja aidata kaasa probleemide lahendamisele selles valdkonnas? Mulle küll tundub, et see roll tegelikult kiriku roll meie ühiskonnas iga aastaga järjest väheneb ja seesama jõulupuu, mis toimus, olevistas, aga kui me võtame siin mõni kuu tagasi, kui toimus saunapäevad Raua tänava saunas ja see, et kirik pöörab ka tähelepanu ütleme sellele ühiskonna poolele, kus leidub rohkem vaesust ja viletsust aga linn peab pöörama tähelepanu, see on tänuväärne ja sellised koostööd kiriku ja linna vahel, neid tuleks igal juhul jätkata ka järgmistel aastatel. Meie saade on eetris esimesel jaanuaril, Tallinna linnapea Jüri Ratas, mis oleks teie soov inimeste uueks aastaks? Peamine soov on see, et ma soovin kõigile inimestele tervist ja head tervist järgmisel aastal, sest et tervis on see vundament, see vara, kuhu me saame üles ehitada teisi soove. Et mu soov uueks aastaks loomulikult teguderohket, uut aastat head tervist ja ma soovingi õnnistust.