Perekonna-ees- ja isanimi, nii tuleb meil sageli enesest teada anda mitmesugustes ankeetides toimikutes. Islandi seaduses 27.-st juunist 1925.-st aastast on aga punkt. Ükski ei pea võtma meie maal perekonnanimed. Ja praegu kasutatakse mõnikord eraldusmärgina nime juurde, koha nimetust, linnaste puhul aga isegi aadressi. Koolipoiste kõnepruugis kuuleb sageli mitmesuguseid nõnda öelda kambameeste hüüdnimesid lühendeid. Nihase saare elanikud aga annavad lapsele nime, pannes talle kaasaga kohe hüüdnime ja hästi solvava. Igapäevases elus on käibel ainult hüüdnimi, pärisnimi on tagavaraks. Õige nime puhul hakkaksid viimati veel kurjad vaimud last kadestama. Neil ju pole nii ilusat nime. Olgu kuidas on, kuid ütluses ega nimi meest ei riku. On küll tõsi taga. Seda võib kinnitada ka meie tänane saade. Mehed mitme nimega. Kuidas teid sõbrad, head sõbrad puhuslikuks millegipärast ja omavahel räägivad raja puusliku jutt. Küll ei hakka seal luisk, passis seisab kõige Evald Jalak, eks ole, jah, aga ajakirjaniku passis on kabuslik kirjutatud, nii et ei saa seal ka vastu vaielda. Palju nimesid on teilegi ohtrasti olnud ja neid on olnud, nagu elu on pikk olnud, on nende register kabik. Kuidas teil aga see nii kirjanduslik anne ilmsiks tuli? Ei tea, see oli juba nii lapsestajale, kästika, mind muinasjutte vesta, vanasti oli ju niiviisi, et õhtupoolikul talus tegid mehed ööd ja naised ketrasid ja siis pidi ikka keegi juttu vestma ja siis mina olen nähtavasti see kõige rohkem oskasin Luisata siis mind pandi, käijutustame vaest, tuli juttudest puudus, siis arvasin iseväljade häda, aga mis sa teed? Sealt see asi alguse nähtavastaga siis meil perekonnas on olnud juba ammu juba muide maal nende Anija meeste järeltulija, kes siin Tallinnas käisid, kolmas põll. Ja siis, aga nendelt on üldse mingisugune niisugune noh, kuidas õigluse otsimise joon tulnud siis. Aga siis ema poolt on kõik, kõneldakse kohalikud, niisugune laulude ja lugude tegijad olnud Aabergid, muide see, mis maadleja, Aadraktsioon, ka minu onupoeg, nii. Ainult maadlus tihelist pole teinud, luuriga olen maadelnud. Kuidas neljateistkümned reaalkoolide tulid ja Tallinna ja siis tema on ju ka endale, oli endine realiste, siis tuli seda vaatama. Ja siis seal nagu sel ajal öelda gümnastika saali, siis katsusime kaela ka ei julgenud lugeda poole ligi, kui maa külgetõmbejõud tehti kindlaks näidetega see suurim sportlik elamus eluse. Aga ma olen isegi hüpanud meeter 65. Esindaja ja siis maalin seda kanis tuntud ajakirjanik siis temaga seltsis sai seal nalja tehtud, oli seal teisi sportlasi veel, me enam ei ole, tibisid, hakkasime, hüppab aga muuseas meeter 65, ma olen hüpanud nagu elu siis seekord oli vist tippsaavutus, tähendab nii, kuidas neid aga selle kirjutamisega lood olid, millal ta oli see esimene marjunemine, õppur viskel? See tuli siis, kui ma ei eksi, 23. aastal vist. Sest ma olin veel õppur, kamisime vanalt, sest ei osanud saksa keelt sakslaste esimese okupatsiooni ajal kooli astuda ja siis sain alles madalamasse klassi. Kirjutasin ühe loo natukese kooliasjandust käelt, nii arvustati. See Tallinna Reaalgümnaasium, Peetri reaalkool, sel ajal praegune teine teine keskkool ja siis nimelt välja viskaks, nii imelik kui see ka on, oli mu armsa õpetaja Ernst Särgava Peterson, habe, vala habe. Nii et ütelda, nüüd otsi endale uus kool sügisel, see oli eelviimases klassis. No aga mina olen prantsuskeele klassis ja kuskil Tallinas mujal niisugust kooli allutajale Westholmi Gümnaasiumi, mis seal kevade tänaval, kus ta on seal. Ja seal oli kooli kallis koolirahaga reaalkoolis, ma sain nii maksuta seda sellepärast, et olin ühtlasid kooli raamatukoguhoidjaks. Ja mina ei hakanud otsima teist kooli, need sügised tagasi ja vana habe tuli all vastu soo jalaka, kõik asi korras, et tule, tule jälle kooli tagasi. Sellega jäigi kõik veel. Kuidas ta hiljem suhtluste seleta nendesse väga hästi isegi vahest püüdis abistada ja, ja nõuga abiks olla ikka igatepidipäraste poole veel, kui nii juba temal tuli minu kätte käsikirju tuua, siis maistele, nõugawaest pahadele iialgi. Kust see oli siis Päevalehe toimetuses, mis teil eesti keel oli koolis? Sel ajal oli ju ainult kolm hinnangud. Nõrk rahuldav ja hea ja mul on alati hea, kui ma juba keskkooli lõpetanud, siis tuhises mööda maailma ringi, ilma tööta. No ja siis varsti tulin ka ajakirjanduse alale ikka tagasi või leidsin ennast seal ja siis kirjutasin v Valtoris sisakesed, teisi tuleb välismaareiside järele, seal gringo sisseo Jipso ja siis eriti ikka viskel ja siis veel kirjutasinuks, mida, mida nüüd vist ära unustad juba vana meremehe Mihkel oleks Külli kirju ka. Kõik õhtulehe lugejad on kindlasti selle väikese SARSiga tuttavad, mis alati teie lugude ees on. Ma vaatan siit külje pealtki, see pildi sarnase hästi tabatud, et selline vaade üle prillide. Millal sai joonistatud see ees, kuusik see, see siis, kui Jesstee sõbuslik sündis, see oli vist, kui ma ei eksi 30. aastal. Siis hakkas juba nii see trükivabadust ning kitsenema senine sisul tekkis tahtmine just niiskust Shellotonis nii kaudselt ütlemise teel midagi siiski ütelda ja mõtlesin siis ühe kuju veel eriti. Isegi ma võin ütelda. Mind selleks innustas natukese Mihhail Sošenko. Sel ajal olid meil lehed kättesaadaval toimetuse kaudu kõik Nõukogude lehed. Ja tema seal oli ju temani õitseaeg, varem olin, sain ma tuttavaks temaga, olla Michalil šašinkaga niiviisi ühe kohvilaua taga istunud ja ma ei mäleta, kas konjak oli või ei olnud. See oli Leningradis 28. aastal sepp detsembris, kuna selle nüüd mõtlesin selle šiguuri välja või mõtlesin nii, et ta pidi olema nii seal aegses kandvamast kihist, no kes oli sellele kandev kiht? Vürtspoodnik, eks ole. Või või majaperemees, no tema oli mäeperemees, no ja siis. Ja nime valisin sellepärast, et vot Päevalehes oli nõndanimetatud huumorilisa krat nimetati leskrätt ja siis teine, mütoloogiline olevus, puuslik siis ees. Eeessori nimi võtsin sellepärast, et mul on teine eesnimi peale eemaldi adra, mis Kuusalus väga levinud. Skeem puuslik pärast see Edvat oli juure ühe kõrge riigiametniku pilkamiseks, kes oli nimede eestistamise hoogtöö ajal. Oma nime kirjutas ennem ikka Eduard, aga siis pärast seda nimede esitamist hakkas Edward, eks ennast kutsuma. Kes joonistas selle toreda šaši, selle joonistas kunstnik. Felix Randel selle redo reda, jah, karikaturist, aga kust te tulite sellele mõttele, et just puuslik elama panna, kalamaja kanti? Maalin, seal kord elanud kaks või kolm aastat ja noh, see ümbrus tahaks noorele inimesele ja siis ja no seal just tüübiline niisuguse maja peremeest, eramaja peremees või nagu ütleme, individuaal-ide omanikud oli linnaosa, mujal olid juba suuremad majad effessine. Nojah, fraasi ja sel ajal oli jalga nime algas naisliikumine ja ja need olid enamasti kõik nii poolsaksikut, need naisliikumise tegelased valisin ka endale tulevaseks abikaasaks, abikaasaks, tüüpilise tüübi allpool saksastunud efrosiini. Pirtsak, mu praegune abikaasa käo on vahest olgugi et ta on poolatar aga näiteks, et tal on sameti meditsiin tööta kui midagi frasiineks Albubele kodus, pahani igal õhtul tuleb ikka, kas mitte igal õhtul, aga sagedasti tuleb lilli viia oma ametihuvides ja kodurahu huvides. Millal see sulg paremini jookseb, õhtul hommikul, hommikul ikka varakult, siis ma jätan kõik teised magama. Keedan endale kõva musta kohvi, lähen kööki, teen õhuakna lahti ja siis hakkad, mõtle, kirjuta. Paluks nüüd midagi uut ette lugeda, andel. Atentaat kalamaja kandis meil kalamajas nagu mõnes Texases ja Californias oli hiljuti atentaat. Veel äsjaseid bridži võitugi loendada, kui äkki väljas kajas efektiivne prohmakas. Ja klaasiklirinat siis juba karjatas, umbes nagu korraldaks liikluskorraldaja kedagi niigi munud jalakäijat. Ja tuppa sööstis üks vastlahkunud mängupartner Manivalde põntsu, silmad pärani, kui ütleme kogemusteta jänesel pärast puhkepäeva jahisportlase pauk. Mulle sooritati atentaat käisest ta selle koha pealt mind püüda olla aga enam kui raske õigemul ookeanitagune eesrindlane, mõtlesin sellest oma pika elutsükli kestes, olen näinud pärast ehmatust, rabavamatki oli sulatendaatoriks Osfalt Ruby räi või Sirhankisharcirhan. Küsitlesin, sest esimeseks käsuks sellise mõistuse lühiühenduse puhul olnud ära vaidle kannatur vastu näha siiski lisada sedasama sihindusel. Et polnud ta nii hea lasku kui need neli oled ju veel elus. Nii et ära ärritu. Homme muretsen selle kuulikindla klaaskupli, kui see oli Jeruusalemmas Eismani lennuda poomist, olevat mulle presidendil enne ametist loobumist. Jäta naljad, pühkis Manivalde otsaesise lauk, palun tule parem kaasa, vaata povi suure sihiku kuulma, auto aknasse puuris. Nüüd hakkas minulgi rinde alt külmuma. Peategelase jutt tulid efektituda katse. Väga tõsi, fooniline ja oli ju väljast tõesti käinud pauk lirina karjatas padavai korraga kolm aastat tema kaasas tänaval auto mootor podises veel käivida. Aga klaasis juhiistme kõrval oli ilus ümmargune lünk ehk mulk ja sellest hargnevad sätendavad mõrad, nagu ütleme, faktilise päikese ümber teoreetilisel joonistamisel. Mul on niisugune halb humanistlik karakterit, kipun igale abipalu jälle momentaalselt appi. Peamiselt nõuga, kuna see ei maksa midagi ning tasub end kätte alles hulga hiljem niga siingi. Manivalde häälestasin, käsi südamel, on seal mõni vaenlane. Mida sa minust õieti mõtled, olen õiglane, rangelt seadusi matkib mees, ega ole mul selles suhtes kellegagi maid jagada. Lõi käega kergitus enesekindlalt, masinasse seadis vajutama starterile. Enne seda komandeerid. Sõidame koju. Mu telefon aga on juba teist aastat riikis, vahetatakse kaablit. Seepärast helistas sina vastavasse kohta teada, mis juhtus. Noh, et ilma vähimagi seaduslikkuseta lasti mulle kuul, et nad selgitaksid süüdlased ning loobusid ühe, ühe sama aukliku Moskvitšiga. Taastusin oma elamispinnale, püüdsin rahustada frasiine deta, hoiaks oma sügavat, mõne parema infarkti jaoks. Ning hakkasin telefoniraamatust leiutama vajaliku asutuse telefoninumbrit. Kuni mind selliste tegevustikus häiris. Uksekell. Hiliseks visitööriks osutus tuttav juunior ehk jõnglane naabertrepikojas laskis salgud allapoole näotasapinda pomisedes mainitud kata varal. Onu ees on. Ma ei tea, kuidas mul nii hästi läks. Vana teate küll, suur jahimees oli käinud vareseid hävitamas käskis mul pukki jahutada, läksin Balkanile, sihtisin naljaks siia-sinna ja niipea, kui ta onkel autosse läks, käis mul igavene põmm. Tee külaneedis kõhuli, röökis kui paraadil ja tegi vehkat. Ega tal infarkti tulnud. Aga tolle klaasinduse, mis sott ikka tuleb, selle tasun äral. Köhatasin häält tõsiseks, pedagoogiliseks poeediks, kerge neelest. Äkiliselt tuli riistadest ja mõlema ohutust, tehnoloogiast aga helistati jänni ning olin enam kui ähniseerunud. Kui ukse avastamisel oli silm silma vastas veel kahvatuma ehk koloriidsema mani Valdega. Tulin tagasi ära imetleja huvises ta ja siis uuesti tasa, peaaegu sosinal nagu löö Klaulian. Palun ära helista kuhugi, tead, ja ise olen alati töötanud juhtivalt ja sa ütlesid, et äkki mõni kannab rusikat minu suunas taskus noh, seal ehitusvalitsuses number see ja see tuli meelde, jäid vuugid kõhedaks ja õnnelikult korterivaldajad talvel, kes neid teab, ehk külmetasid üleplaaniliselt. Enne seda, kui juhtisin teeninduskombinaati, siis aga, mis sellest rääkida? Käesoleval kaabadus alal ka vahest, noh lühidalt, ära helista kuhugi, muidugi. Atentaat on alati elukardetav asi ja tuleks välja selgitada isik isoleerida aga ja töödia rahulikku und järje, ära helista kuhugi. Läks ja sõitis poisi väljastasingaverst ainult mühatasid mingit kahjutasu pole vaja magagu rahulikku und, kuna peale ühe isiku usu oma eksimatuse pole purunenud mitte kui midagi, see oligi lugude, olles atendaadist. Nojah, Kasele kogemata ehk positiivsest kõrvalnähtudest, aga siiski kõik hoopis teisiti, kui ütleme, Texases, eks ole. Järgmine jutuajamine on lindistatud Tartus kimbu tänav kolm kihva värdi kõige nimega Riho lahi juures. Kell näitas keskhommikust aega, kui tuppa astusin. Peremehel oli juba paar-kolm tonni kirjeldatut selja taga. Paar-kolm tundi pealtnäha tühine aeg. Kuid selle taga on mitme päeva pingutused, mõtted, ideootsimised. Head puhkust saab Juhan Smuul lugusid sirvides. Need on lood, mis ainult mitte moka igeme küljest lahti kisu. Vaika ikka naeru välja meelitavad. Aga jätame esialgu naeru, mind huvitab hoopiski, kas satiirimeestel ka vihavaenlasi võib olla. Mõni ehk oled ametkondlikud veaväelased peamiselt keda siis nautlejad on peletanud? Nojah, need vist teen kombinaadid ja. Ja niisugust mehed, kes peaksid, tasin rahva heaolu eest hoolitsema, astud need võib-olla teinekord olla muidu paast tilde parema siis õige mitu varjunemähk, no ongi kaks, kaks on tegelikult ma olen kasutanud roomiku Rein prooviku nimega Vahritel skuvaskuse. Väga konkreetne on see teema Vardi olla seal nagu rohkanis veste sünonüümiks puhul, teie võtsite varjunime, ma ei tea, talise kujunevad koolipõlvest oli ta hüüdnimeks siis teile sellest peale pannud siis nii. Kust te selle stiili leidsite? Õigekirjutuse reeglite vastu, patustanud haige, palju. Tema hakkas õieti sellest peale nad rahvas räägib ikka niiviisi, et poolitab neid sõnu ja ta nii puhast kirjakeelt ei räägi. Iseenesest nagu tuleb seal niisugune vahe sinna sisse ja ja mõningate mõned murdemurdeasjad on ka seal sees veel omakorda sisse tulnud nii-öelda. Nüüd ongi see häda on muidugi selles, et ma pean kahte moodi kirjutama. Tartu murret ja siin peal kirjutame mingit muud Tartus. Tallinna mehed ei taha muud, kui Tartu kord. Kõrre kui ma kodu tuli jutti luise kassaga täädet Juhani Tüdrik Ilze märbohlamale sõit. Ja ei, mu suu valla nagu kommunaalmaja hoovi värelt. Tuomioja nüüd suur sportlane, kooli lõpp, no pingpongi mängima peleti luise. Sportlasi Lommiks õhkasima südamest. Nüüd on asjalood nii, et kis raske hüppab way Joosep ehk kedagi muud teed ei tol ajal tarvis töötet. Nii kui mede vabrikuna, müts ameti poolest reisijal tiit nimi, pike koidega pois liigub, pelgas Reimasinomanness olema, toda meest üleüldse näen, miks on ta kuskil treeningulaagri välismaal võistlusreisi pääl tall põle nõnna palukest joigu, et võtaks esipalga Vella tuusaadetest algahterra kosta paravisioon. Siis mõtled, et kas mina ei võiskaspordine, eks nakatanud. Egas maaki ole oma tööposti külge kinni tinutatud hüppamist näksima, hoovi peal harjutama. Meetilon nüüd igavene suur hoovil arrak, seal on ruumi laialt Essole sinna puid istutati sibulapeenraid, det, olisi läände keeva jänese opsus ilm ja ma valisin välja ütte vihmaveelombi ja mõõtsin ära. Et kui tollest kuivalt juba üle korrata, on täpi päält seitse meetrit. Naabristianali rinnutsi akna peal ja tõmmasi piibutobi kuumaal sportlasest sõpma maksi. Riistian küsisin miks soo, mardi Malustuses nõnna kõva normi üles saadad. Väembagaid, asu, mängi seleti Mae tahtlikult. Nüüd on no spordinormi nõnna kõrges saetu, et alla seitsme meetri hom naiste norm. Kaasmonoondega võistlemale. No võitvad alati rinnaga. Ma tahan siks meestega jõudu, proovi tolle perest. Sizetsima Coupé selland võtsin maru hoo pääle ja karask kart suu keset lomp tvetike ja konnakudu lorati vast alumisse kõrvaatlid. Alles siis tuli meeled mahunetioo võtmise maa vällja mõõtmele. Tolles istuva äpardus tulli. Et siis ise kuivati sinna puhtas aasi kuiva pükse jalga ja tuli hoovi peale tagasi. Mõõtsis isotmise teelel x kange värvas liiguma staadiumi pääl, tõsi, kuulsid hüppajaid olli nännu tegema. Asti nõnasi oma 30 kõrda, siis tõmbasin rapsti jalaga siis mõõda tsiviilkümme kaitskümmend kõrda, tänne sättisime tollesse otstarbeks, Kaindla võetu kalluski. Siis hästi liigolm pika sammu pääle tolle kotuse pääle visasi märgis kuube. Siis Madei nagu hakkas just jooksma, ain taganesid, tagus periviil raske maad, jäi Saisku küüluti, Ede pani mõlema kämbla põlvi pääle ja vahtis üksisilmi toda lompi, nagu oleks tolles ehe mõni merre madu, ei miski muu imeloom liigutanu. Siis, kui just rahtimisest viletsaid lasime, hinda uuesti lõdvas ja börsi hoopis saladuse lombi poole, nagu oleks hästi kuiv suvi ja toda lompi nagu poleski seal hoovinuga. Kui ma siis ükskord ümber börsi garaažikate jalaga õhku tagasi torgatud Tarzzan ja pistili tuuma tuul, hüppa, vuhises katel pool silme in, läits mustas panni hambal. Risk garaasi. Kartsu keset lompi. Neebeeüxisaiva kaameras tõi sämp vahetades solvub Oomiovilvis paar tolle piduantsurmanud manoi luises lubaretzi siis risti märg nagu malli tolle lombi veere pääle ja naksi arutama, et mis põrgu Mahnetoometi homme, mis mul, ega kõrt keset lompi maha tõmbab. Väänaristianali yks viil rinnutsi akna peal ja paati mees ta muu toom kui yks maakera külge tõmbamise jõunud. A töise Kuuse hüppaja, nii kudu, jazz joovens ja, ja Medelepik ommeski üle katessomeetri garanud. Miks maa croidenna aju külge ei tõmmanud? Sügav ristsõnaamet, ma arvan, need noormehe on kerest kergema. Egas naabõle laomehe kisa ja parem paga harina. Natsisiis üles ja ütlesin luisele tänadses päevast pääle, olgu, ega sorti kaluritega lõppmaa peakaalust maha võtma, muidu mom nonde välisMamai loonidega jokk. Louise lei päevselge, nii kui ta XD ja nipsusi Mullets, kiik Molmuret läheb siis Massõõnuga Surke tädist näkkis niisama natike vasikaliha ja, ja biskviit, töömanni ÕISis tühja kõdu peale Butli vaid õlut inimesel kütus, pea yks miskit olema. Oodasi nädali, hooldasid öise eila järgnevate ühti, kurtsis istuda hädaluisele, et tuumede toitomics väega rammus aluse kosti, toda õllevatsa ei saada olle mooduga tül vähembes. Kae et kasub ega jumala päil suuremas rasu võtab võimust. Kõigepealt pead õllepruukimise maha jätta. No kos, sadu oda või teisi otsuses, et parem May nakka üle üldsipress kostu nälgimine ja harjutamisvill pääle tolle maole kuulu, et nüüd tulle pritsimäng ei oska ja ka välisval võistluse pääl kätelagentuur mängum rasse selgesse õppi siis harjutama nüüd Marcleiatsiga iga päev oma trumpi. Tuu ei ole sugugi halvem, kui too prits. Kas eesti keele õpetajad ei ole ka vahel nii häältest oma, nii mõtlen eba ebareeglipärase kirjutamisega lükkate lapsed ära võib-olla ei ole üks eesti keele õpetaja isegi ütles, et see olevat väga hea tava. Võtab neid tekste läbitunnis. Et näidata, kuidas kirjutada. On teil vedas minutit esimese följetoni kirjutada. No see esimese ma kirjutasin väga ammu. Siis ma olin koolipoiss, vist veel ei või ei olnud, enam ei mäleta, igatahes ma olin Rakveres kunagi Virumaa teataja, oleks ajaleht sinna, ma hakkasin kirjutama selle nime all ja siis ma tegin ikka vanad aastad, aga vahepeal ma üldse ei tegelenud sellega, nagu ma tulin, Tartusi jälle. Nii-öelda elukutseks teil nagu ei kujunenud see ajakirjaniku amet? Ei, ta ei olnud ja ma olin ikka õpetaja kogu ajal. Aga siis edasi toimetus oma saatsin mõned karikatuuride, siin oli üks vana vana õpilane, õieti mitu vana õpilasendist, õpilast olid siin ja kord saime kokku ja siis hakkasid peale käima, tulen toimetusse üle ja. Ja siis sai hakata kirjutama jälle uuesti siin ka enne algul ma tegin ainult jooniseid. Tuulasid, te olite varem joonistusõpetaja? Töötanud õpetajana lihtsamaga väljetoni kirjutamine, karikatuuri tegemine. No see idee leidmine on ühesugune mõlemil. Aga muidugi täideviimine on karikatuurid lihtsam, sellepärast et seal on aega, kulub vähem. Aga kui sa följetoni kirjutas, pead mitu korda läbi kirjutama, ikka võib-olla paar korda kolm korda isegi teinekord, et ta nii terviklik tuleb jääda ühe hooga valmis, ei tule midagi. Kuidas need on, on tulnud ette kaikad välja, et tõesti on kasu või on nagu vastust tulnute satiirilist märkustele. Noh, ajalehe töös võis seda märgata küllalt kasu on mõnikord küll olemas. Toome kasvõi lihtsa, näitan, ma ükskord kirjutasin siin ühele pisikese loo sellest Tartu haljasalast, mis Takkijaid ohakaid kangesti täis olla. Ja siis laupäeva hommikul, kui ajaleht ilmus kella seitsme ajal ma läksin tööle kella 10-ks, siis kella 10 ajal, mehed niitsid hoolega juba, aga muidu nädalate viisi seisis. Kumb meeldib, kas? Sõnakoomika või situatsiooni koomik? Minule siiski paistab, et situatsioonikoomika nagu mõnel pool mul ei tulegi 100 nalja seal välja hästi. Muidu kui kogu see sündmustik võib-olla tervikuna alles on nii koomiline, mis teid kui sateerimist kõige enam vihast reastab see muidugi, et ei. Neid teemasid õieti mis satiiriks põhjust annavad neid teemasid siiski on liiga palju praegu veel. Neid võiks tegelikus elus vähem olla, siis oleks elu parem. Langete niisugune kirjutamine ära, aga sellest ei saa küsida. Siis tuleb hakata jälle võib-olla rohkem, nii mitte niivõrd kriitiliselt kirjutama kui võib-olla. Huumorit tegema, rohkem vähe mõnikord tuleb Sulemetalis kaanelise, nagu midagi välja tuleb. Ei tule. Seda ei saa öelda, et ma olen püsimatu, et kui juba näha olnud närimiseks vahetan pooleni. Hakas olevat rähkuvaks. Paul Vassari juures kodus hakkas kõigepealt silma üks hästi tore õngerit. Sinna oli omanik ise peale kõrvetama, missugused mustrid, tekstid? See on nii, mul juhtus hiljuti tee üks vanaaegne kalapüügikäsiraamat seal Iisaku altari poolt välja antud 1653. aastal ja seal on väga lihtsalt mõnusa huumori ja toreda toredad poeetiliselt kirjeldused. Ja siis mul tuli mõte sealt Neist tarkust sinna lati peale ümber kirjutada, et siis püügi juures seda praktiliselt saaks kasutada. Kõige esimene lause oli, et kalalõikamist, kunsti, eriti kala kätes matta naba ja too tähendab juba 1653. aastal kalamehed kaebasid, Need kala on väga vähe ja muidugi sula kaevatakse niisamuti on teil ka paat olemas ja mul paat olemas seal päramootoriga, nii et siis ikka, kui ilmann ja tahtmist mahti siis kala siis saab distike kalal käidud. Muidugi siin kohapeal kalasaak on võrdlemisi vilets, on siis teatavasti Emajõgi nii ära reostatud, et siit kala kättesaamine on täitsa lootusetu ehk kuigi saad mõne kala kätte, sellel kalal on nii tugev õli maitse juures, et seda hiljem kasutada ei saa. Ja sellepärast siis tartu kalamehed käivad ikka kuskil kaugemal Kalal Peipsil ja Võrtsjärvel kus saak on märgatavalt paremad, aga sellele vaatamata, et kala vähem kalamehe jutt vaid ikkagi rääkida, eks neid ikka juhtub, on häid päevi olnud ja eriti häid päevi on muidugi olnud, aga sinna on hulk aastaid tagasi. Siin on ikka kümneid aastaid tagasi, kui rekordsaagid on saadud. Ja minu kõige suurem kalasaak on, mida muidugi keegi ei usu ja igaüks peab seda kalamehe jutuks on päevas 76 hauge spinninguga. Kas need päevade ajal ikka mällu või on vaja kani üles tähendada kuskile kalendriservale? Minul niiskele komme juba vanast ajast peale, et mina olen tähendanud kõik päevituse üles, päevikus on muidugi üles märgitud kõik tuulesuunad, eks temperatuuride õhu rõhumine ja ühesõnaga ilmastikutingimused veeseis ja kõik niisugused asjad, mida siis hiljem on, pea oleks kasuta. Kas ka kalal käite varjunime all? Ei, seal ma käin ikka õige nimi. Muld tuli niisugune mõte, et kui ma kirjutama hakkasin, et peaks loomaks mingisugune kindel tüüp, kes oma mõtteid hakkab väljendama ja sealjuures mul tekkis niisugune arvamine, et see tüüp peaks olema kuidagi nihuke kohtlane või saamata samuti hilpe, kes targutaja tiib ja see kõige parema ja siis tekkiski see nime leidmise vajadus. Mina olen ise maalt pärit vana 16 ja seal pole, öeldi ministri saavutade kohtast inimeste kohta, et need on nagu buss, nussakud ja muidugi seinte olliva kerge, tuleta sisse pussaku nimi. Ainuke arenenud neid ma olen kirjutanud ka muude varjunimede all, juhuslikud varjunimede all, aga, aga üldiselt suurem osa, mis varjunimede all kirjutanud olen kirjutanud, kõik Buzzatolime õieti kirjutan, mina hakkasin juba kaheksateistkümneaastaselt mulle sillaga, mingisugune haigus oli. Tähendab, sel ajal ma kirjutuse õigi suuri teoseid kirjutasin romaane ja näidendid reisikirjeldusi. Nojaa, aga neid lugesin muidugi mina ainult ise ja teistele. Kuulge, ta kellelegi ei andnud üldse tol ajal kirjandust, et ma olen väga aktiivne, oli main sel ajal välja suurt ühiskondlik-poliitilist-kultuurilist ajakirja. Muide ainuke kirja saatja oli mina. Haljude toimetaja oli, mina ainuke trükitoimetuse kirjuti ümber kirjuta, oli mina, illustraatorid, mina ja mis muidugi kõige tähelepandav asi, ainuke lugeja oli ka mina ise ederaalsele ükse türasraetükse ainuke kõrt. Aga siis jäi see haigusi ei maha ja nii ma arvasin ta lõplikult maha maetud. Kuid nii paarkümmend aastat hiljem hakkasin uuesti jälle kirjutama, Ülikool jäi mul pooleli, mina õppisin juurat tegelenud taga sona sil kodanlikul ajal, aga majandusraskuste tõttu jäigi ta pooleli. Ja hiljem muidugi seda ei ole, ei olnud võimalust jätkata lihtsalt. Ja selle tõttu mul mingisugust eriharidust ei ole. Ma avaldasin 57. aastal esimesed, õieti oli Õhtulehes seal mingisugune võistlus oli ja ta tuli ka kohale, kui ma ei eksi, või ta isegi tuli esimesele kohale. Ja siis ma hakkasingi sellega asjaga katsetama ja see kujuneski päris kindlaks niiskeks harjumuseks. Lihtsalt üks või teine küsimus. Ärritas tegi nagu nagu väikse nagu ütleme, südame pani kripeldama ja, ja leidsin, et kõige paremini saab seda ära reageerida sel kuul, kui ta välja valada följetoni vormi. Ja sellest, nagu arvasid kasuga olevat, et võib-olla see aitab üldiselt meie olukord nagu tervendada või parandada või hiljuti oli juures oligi ju see kõige olulisem minu meelest üldse üks olulisem külg, see, et ta käsiteks just seda kõige aktuaalsemad, kõige põletavamad päeva probleemi. Nii et ise peab siis samal ajal ka lugema hästi palju teisi mehi ja teda palju novema teise raamatut peab lugema, peab muidugi väga palju, tuttab, pole miski följetoni teooriaga peab tuttav olema nii palju kui seda teooria, kes meil nüüd arendatud on. Kuid meil on väga palju suuri ja häid eeskujusid on nendelt muidugi annab ühteteist annab õppida. Talletonistina. Ma hindan väga kõrgelt lutsu, eriti tema voolav, niisugune jutustamise viis, kuid eriti pean ma lugu ka Richard Jannust. Just eriti tema niisugune vaba ajakirjanike bravuur le esitamise viis välismaa kirja haiglas mulle eriti meeldib. Ta Maact, treen Eduaalsematuks, antiikse kujuva klaver, olete muusikamees. Ma armastan muusikat küll väga, kuid ise kahjuks ma ei tee ja, ja lauluhäält mul ka suurt midagi juurde liikuma laulma hakkab, harilikult majarahvas läheb majast välja. Aga see klaver on mul omal ajal isa ostis kodanlikul ajal. Ja tema tahtis väga, et meiega nii muusikaliselt ennast täiendaksime. Mina muidugi oli võrdlemisi laisk ja laisa loomuga, ma ei viitsinud neid õppida ja see tunniraamis klaverimängija jaoks anti harilikud, ma raiskan selle muude asjade peale ära. Aga siis õppisin selgeks liiskused laulud ja viisid, mis meie tuttavatele meeldisid ja sellepärast Komil vahel lasti proovida. Kui kaugele mos klaveritunnistusele jõudnud, siis ma mängisin igalühel tema lemmikviise tädile koraale onule isamaalisi laule ja nii edasi ja kiitsid mind, et ma hästi kõvasti edasi le. Millal paremini kirjutada hommikul aastal? Mul on komme, et kui mõni asi mind piinama hakkab siis Ma püüan teda nii mõtelda ja ja TLÜ õieti ütelda juba mõttes teel selle välja, et oli valmis hiljem, mul ei ole muud midagi, istus kirjutuslaua taha ja kirjutada ümber. Siis aga ma olen võrdlemisi pikaldane töötaja, olen miljonit kirjapandust õlidel kallal. Töötan ma õige pikka aega, ma teen teda ümber ja kohendan ja muudan ja siis tihtipeale sellest esialgsest hõljutasid ei jää mitte midagi järgi, tuleb täiesti uus väljatud ja kui ma selle väljetonises šahtise panen ja tükk aega seal teda hoian ja uuesti läbi loen, siis Vistamad harilikult ahju ja võtan selle kõige esimesed väljetoni harjunud selle saada siis ajalehed ära väljatoniga, nii nagu iga teise teise kirjandusžanriga kirjutamine ei ole kunst, ei ole. Aga see mahatõmbamine, lühendamine, viimistlemine seal kunst. Mul oli sõber Johannes parandamatu spinningu haige. Töötasime koos samas asutuses nagu iga teist spinningumeest ei uskunud tedagi. Nõudsime asjalikumat veenmismaterjali kui kaudsed vihjed, vanded ja ausõnad. Ühesõnaga seadsime püügitulemuste usutavuse rangeks eeltingimuseks saagi enese vaetu silmade alla toomisel. Vastu igasuguseid ootusi, ilmuski Johannes ühel pühapäeva õhtul minu poole ja heitis võidurõõmsalt havipuraka lauale. Üheksa jätan endale hingel tõsta selle ühe, ma arvan vähem kui kolmekilose kingin sulle värske kalana, mõistagi maitsev suupoolis. Vastutasuks helde kingist, loobusin seljakotti jäänud üheksa ülekontrollimisest ega lasknud kahtluse jaol sigima hakata. Kuidas säärane arv kalu võiks sinna mahtuda. Hiljem kui Johannes oli juba läinud, kaalusin purika siiski igaks juhuks üle ja olin sunnitud kõigele heale lisaks au anud maka Johannese suhteliselt erapooletu le hindamisvõimele sest havi kaalus tõepoolest vähem kui kolm kilo, pedantselt öeldes üks kilo ja 22 grammi. Järgmisel hommikul ootasid kõik töökaaslased mind juba kontoritrepil ja pärisid õhinal, kas on ikka õige, et Johannes oli mulle toonud enda püütud nelja kilose havi. Ma ei armasta ilmaski valetada ilma põhjuseta, kuid tundes endal Johannese säravaid silmi ning tänu südamesse mõnusa prae eest leidsin kuldse kesktee konkreetseid kaalu, andmeid mainimata. See kurd oli Johannesele, õigusabi oli tõesti tubli tükk. Pärastpoole hakkas mind siiski südametunnistus vaevama, eriti siis, kui juhtusin pealt kuulma, kuidas Johannes ühele tundmatule kliendile näitlikult seletas, mil kombel daily oli välja tõmmanud viie kilose havi. Tõe liiga julma mahasurumise pidurdamiseks. Kutsusin Johannese kõrvale ning üritasin ääri-veeri õiendada. Asi on nii kallis sõber, et kaalusin kodus su havi ülem. Ta ei olnud hoopiski viis kilo raske, vaid. Naeris Johannes, kõige heatahtlikumad naeru ja katkestas mu kõne mind ülevoolavas härdustuhinas rinnale surudes. Ma ise samuti ei pea viit kilo täpseks, sest hingepõhjas olen olnud kogu aeg arvamisel, et ta kaalusi julgesti oma neli-viis-kuussada grammi üle. Selle õhtul tulime jutule naabrimees vastaskorterist ja soovis osta kala. Nimelt olevat ta Johannese käest teada saanud, et too kinkinud mulle kuuekilose havi, keda ma üksi nagunii ei suutvat korraga ära süüa. Naabrimehe saatsin ära viisakalt, sest sel ajal olid mul närvid ikkagi veel kaunis korras. Ei saa ju eriliseks puuduseks arvata juba mainitud tühist kogelemist ja sellega kaasnenud parema labakäe perioodilist krampi kiskumist rusikasse. Ja samuti ei teinud ma mingit häda noorte naturalistide jaama juhatajale, kes järgmisel päeval palus temaga kaasas olevatele pioneeridele näidata siin linnas suurimat spinninguga püütud havipüüdja andmetel seitse kilo. Isegi siis, kui kohaliku ajalehe toimetusest päriti telefoni teel täiendavaid üksikasju. Minu valduses oleva Johannese poolt tabatud kaheksa kilose havi küsimuses suutsin end hingeliselt vaos hoida, kui mitte arvestada mikrofoni purunemist vastu seina ja telefoninööri läbi närimist hammastega. Ent kui kohale ilmus keegi Puusepp, Johannes oli talle antud aadressi ja pakkusi müüa kalasoolamise tünni mulle parajasti sobivat üheksa kilo mahutavat siis viskasin mehe trepist alla. Kaal muide kasvas iga päevaga. Lõpuks, kui see oli jõudnud 12 kiloni, ei kannatanud ma enam välja. Otsisin Johannese üles ning paiskasin talle kõigi kuuldes näkku. Igavene luiskaja on saabunud valede haletsemise väärt ots. Võin kihla vedada aasta palga peale, et just praegu rääkisid jälle oma ime elukest momendi kaaluga 13 kilouid. Puuratas Johannese rinda ette ajades, kas olen sinu käest kala eest raha küsinud, et hakkad kaalu maha kauplema? Aga kui juba salgama oled asunud? Kui minimaalsel määral veel autunde kübemeid omad siis mikser räägid 13-st kilost salga maha kõiki 14 kilo, nii nagu havi tõeliselt kaalus. Siis mas sattusingi kohtu alla mindi mõisteti kaastöötaja kallal teadlikult füüsilise vägivalla tarvitamises õigeks sest kohus võttis otsuse tegemisel arvesse mingi arstide komisjoniekspertiisi. Praegu mind ametisse veel ei lasta. Mispärast uudiseid töökohast ei tea. Nii palju siiski, et Johannes olevat tõotanud mitte ealeski minuga ära leppida. Alles eile oli ta kaevanud, et mina olevat äärmiselt kade ja tänamatu tüüp, mispärast ta kogu hingepõhjast kahetseb, et mõni aeg tagasi mulle kinkis oma elu suurima kala 15 kilose havi. Aitäh Evald jalakale, Riho lahileja, Paul Vassarile lõppenud minutite eest. Uute kohtumisteni.