Kirikuelu tere õhtust. Mina olen toimetaja Meelis Süld ja algava kirikuelu saate keskmes on Eesti Evangeelse luterliku kiriku kõrgem õppeasutus usuteaduse instituut. Vahetult enne jõule pidi sõlmitama assotsiatsioonid leping usuteaduse instituudi ning Tallinna Ülikooli vahel. Allkirjastamine jäi siiski ära. Assotsiatsioonilepingu mitte sõlmimine kujunes ühtlasi tõendiks, miks esitas usuteaduse Instituudi rektor Alar Laats oma ametist tagasiastumispalve. Algavas saates uurime, mida see assotsiatsioonileping. Tallinna Ülikooli usuteaduse instituudi vahel tähendaks ja millised olid ikkagi need põhjused, miks instituudi juht lahkumispalve esitas? Nimetatud küsimustele vastab Eesti Evangeelse luterliku kiriku kõrgema õppeasutuse usuteaduse instituudi senine rektor Alar Laats. Selleks peaks rääkima kaks lugu, lühemalt ja pikema loo ja aga mõlemat lugu ühendab see, et, et mõlemad on seotud minu ametiülesannetega nende täitmisega ja nimelt on minu üks põhiülesandeid, usuteaduse instituudi säilitamine ülikoolina Eesti vabariigi seaduste ees. See oli üks neid põhi põhjuseid, miks mind kunagi kahe aasta eest sellesse ametisse valiti ja seda ma olen püüdnud jõudumööda kahe aasta jooksul kah teha, nüüd aga mulle endale tundub, et selle ülesande täitmine on võimalik. Võimatu siis mispärast ma alustaksin sellest lühemast loost ja siis edasi läheksin pikema loo peale sellel sügisel, eriti just jõuludele, seal me oleme instituudis ette valmistanud assotsiatsioonilepingut Tallinna ülikooliga. Assotsiatsioonileping tähendaks, noh, kui väga lühidalt seda tahta selgitada siis assotsiatsioonileping oleks olnud leping Instituudi ja Tallinna ülikooli vahel ja sellele tagajärjel. Me oleksime teatud määrani akadeemiliselt integreerunud Tallinna Ülikooli, tähendab, et Tallinna ülikool kasutada nüüd tehnilisi termineid Tallinna Ülikooli oleks teostanud meie üle teatud määral jällegi akadeemilist kontrollib. Näiteks kui meil tuleks Ani doktoritöö kaitsmine, siis see doktoritöö kaitsmine peaks toimuma Tallinna Ülikoolistandardite järgi nõuetekohaselt või kui meil peaks olema professori valimine, siis peaks jällegi toimuma see Tallinna Ülikoolistandardite ja nõuetekohaselt, kasutades ka Tallinna Ülikooli vastavalt valimisstruktuure selle lepinguga oma lugu, see tekst oli praktiliselt valmis. Meil oli praktiliselt ka kokkulepitud kellaaeg, millal sellele pidulikult alla kirjutada Tallinna Ülikooli rektoriga see oleks pidanud toimuma 23. detsembril, see tähendab eelmise aasta jõulureedel. Umbes päeva enne selle allakirjutamist pani peapiiskop sellele allakirjutamissündmusele oma veto peale. Tõsi. See ei tähenda seda, et kunagisele lepingule alla ei kirjutataks vaid küsimus oli antud konkreetse lepingu antud konkreetses allkirjastamisel 23. detsembril, nii et see jäi peapiiskopi vastuseisu tõttu keelu tõttu ära. Ma oskan teile öelda oma interpretatsiooni sellest sündmusest. Minu ettekujutuse kohaselt allkirjastamine, rektoripoolne allkirjastamine oleks tähendanud seda, et usuteaduse instituut oleks hakanud omaenda struktuure omaenda nõudeid kooskõlastama Tallinna ülikooliga. Selle kooskõlastuse käigus oleks meil tulnud sisse viia mõningaid muudatusi instituudi põhikirja. Need põhikirja muudatused oleks pidanud kinnitama konsist toorium või teiste sõnadega siis sihtasutuse ustes Instituut nõukogu. See tähendab seda, et selle muudatuste käigus oleks sihtasutuse nõukogu või konsistooriumi saanud ratifitseerida seda lepingut. Nii oleks minu arusaama kohaselt pidanud see asi toimuma. Peapiiskopi arusaama kohaselt peab konsistooriumi kõigepealt selle lepingu kinnitamisele lepingu vaata kinnitama, heaks kiitma. Siis võiks usuteaduse instituudi rektor sellele alla kirjutada, kui nüüd minu interpretatsioon on õige. Sellisel juhul kiriku juhtkond ületas oma kompetentsi piiri ja segas vahele instituudi akadeemilisse ellu kui on peapiiskopi interpretatsioon õige sellisel juhul. Ma ei näe endale kohta rektorina. Selline rektoriamet ei ole minu jaoks kindlasti. Ja võib-olla siis oleks üldse mõtet ka minna selle veneaegse tava juurde tagasi, kui usuteaduse instituudi rektor oli peapiiskop ja siis saaks dekaan ka jooksvalt juhtida usuteaduse instituudi igapäevaste asjade tasemel. Nüüd emba-kumba kui peapiiskopile haigus, siis ma ei ole nõus seda ametit pidama. Ja kui minul on õigus, siis ma ei saa seda ametit pidama. Siis see oligi see lühikene lugu, lühikene põhjendus, miks ma tagasi astusin ja pikem nagu pikem lugu on aastane lugu, see tähendab kuhu üldse minu kaheaastasest Ligiga aastasest rektoriametist usuteaduse instituudis, nagu ma ütlesin, minu üks põhiülesandeid on olnud ustes instituudi kui ülikooli säilitamine. Selleks tuleb teha väga palju koostööd kiriku juhtkonnaga, minu muljed paraku sellised, et emba-kumba, kas kiriku juhtkond päriselt ikka ei tahagi ettustes instituut, ülikool oleks või ei suuda mõningaid sellest tulenevaid järeldusi heaks kiita, järeldusi aktsepteerida. Näiteks kirik, ressursid on üpris tagasihoidlikud kõrghariduse edendamiseks, praegu on suur osa Neist jagatud kaheks osaks. Läheb Tartusse Tartu Ülikooli usuteaduskonna le osa Tallinnasse usuteaduse instituudile. Need on nii nigelad ressursid, et kui need kaheks ega ta siis usuteaduse instituut sellest küll ära ei ela tartu, mida doteerib ju riik. Küllap tema Tartu jääks ellu usus instituudi puhul ma pole sugugi kindel ja minu enda arvates aga ka mõningate meie välispartnerite arvates kiriku juhtkond peaks lõplikult ära otsustama, kas need ressursid panna eelkõige Tartusse või eelkõige Tallinnasse. Kui kiriku juhtkond tahaks usuteaduse instituuti kui ülikooli, siis oleks loomulik, et need tuleksid Tallinnasse ja siis me saaksime mingil määral ka edasi eksisteerida. Ja siiamaani kiriku juhtkond ei ole suutnud seda otsustada ära, kumba heinakuhja ta tahab. Ja kahe vahel olen Te, olete olnud sellises situatsioonis, kus ühest küljest justkui tahetakse ülikooli, aga justkui päriselt ei saa ka ülikool olla ressursside nappuse tõttu ja ja seetõttu ma leidsin, et, et ma ka pikemas perspektiivis ka selle pikema loo järgi ei saa lihtsalt oma põhiülesannet täita. Kui rääkida veel sellest assotsiatsioonilepingust, mis võiks olla usuteaduse Instituudi ja Tallinna Ülikooli vahel, siis millise võimaluse annaks juurde usuteaduse instituudile edasi kesta ja olla akadeemiline õppeasutus? Esimene ja kõige suurem kõige üldisem asi oleks see, et usudes instituut oleks siis täielikult integreeritud Tallinna akadeemilisse ellu. Akadeemiline potentsiaal on tegelikult tunduvalt suurem ja võimsam kui, kui see esimesel pilgul paista, aga paljud asutused, institutsioonid, uurijad on eraldi isoleeritult ja ma kujutan ette etet Tallinna Ülikooli üks suuri ülesandeid ongi Tallinna akadeemilist elu kokku integreerida. Usuteaduse instituut oleks siis üheks reaalseks loomulikuks osaks Tallinna ülikoolist Tallinna akadeemilisest elust. See tähendaks seda, et näiteks usuteaduse instituut ei oleks mingi tundmatu nurgatagune hops võtne õppeasutus. Selliseks püüdis eelmisel aastal meid tembeldada rahvusvaheline akrediteerimiskomisjon. Vaid Instituut oleks akadeemilises mõttes normaal Algne osa Tallinna ülikoolist. Me saaksime Tallinna ülikooliga raames minu hinnangu kohaselt vägagi edukalt arendada oma oma doktoriõpet. Me saaksime integreerida oma teaduslikult tegevust Tallinna Ülikooli teadusliku tegevusega, mis tuleks kasuks mõlemale poolele. Tallinna Ülikooli igasugust informatsiooni süsteemid, raamatukogud oleksid meie jaoks avatud ja me saaksime ka oma sõna öelda Tallinna Ülikooli, see tähendab terve Tallinna linna ja seega terve Põhja-Eesti humanitaarteaduste arengusse. Mis võiksid olla need põhjused, miks peapiiskop oma veto pealepanija ei lubanud, see oli, mida 23. detsembril seda assotsiatsioonilepingut, Usuteaduse Instituudi ja Tallinna ülikooli vahel Küllap ta oskaks seda ise paremini öelda ja küllap on seal ka mitmeid põhjuseid, noh nii näiteks selle keelu väljakuulutamise päeva hommikul olevat helistanud talle Tartu Ülikooli rektor ähvardanud igasuguse koostöö lõpetada ülikooli Tartu Ülikooli ja kiriku vahel, kui see assotsiatsioonileping sõlmitakse. Kas see päris nõnda on, kas Andres Põder seetõttu oma meelt muutis? Ma ei ole selles sugugi kindel, ma arvan, et et põhiliseks põhjuseks oli vastutuse võtmine ja mu enda hooletus on võib-olla mul on natukene ebaõiglane peapiiskopi suhtes, aga mulle tundub, et ta kardabliialt kiireid ja intensiivseid akadeemilisi arenguid. Me oleksime siis juba praegusel hetkel olnud Tallinna Ülikooli assotsieerunud osa ja võimalik, et ta ei oska näha kõiki neid tagajärgi, mis võiks endaga kaasa tuua. Ka Tartu Ülikooli usuteaduskonna poolt on tulnud surveavaldus selleks, et seda assotsiatsioonilepingut usuteaduse Instituudi ja Tallinna ülikooli vahel. Näiteks ja Tartu ülikooli usuteaduskonna nõukogu On juhtinud oma kirjas tähelepanu sellele, et see raskendaks Tartu Ülikooli ja usuteaduse instituudi vahel sõlmitud lepingute täitmist. Minu enda arvates sisa oluliselt raskendada. Sest leping assotsiatsioonileping ei ole suunatud, ei ole suunatud kellegi vastu, pigem see on suunatud sellele, et tõsta usuteaduse instituudi akadeemilist taset mis ju peaks toimuma ka Tartu ülikooli usuteaduskonna huvides. Kui meie oleme paremad, siis neil on parem koostööd teha. Parema partneriga. Olukorras, kus assotsiatsioonileping Tallinna Ülikooli ja Eesti Evangeelse Luterliku kiriku usuteaduse instituudi vahel on sõlmimata ja kus selle sõlmimine on praegu kahtluse all milline võib-olla üldse usuteaduse instituudi tulevik, kas on lootust, et see õppeasutus säilib ülikoolina? Ma ei saaks üldse rääkida absoluutselt mustades valgetes toonides, kui oleks see sõlmitud, ega assotsiatsioonileping sõlmitud, see ei oleks sajaprotsendiliselt garanteerinud seda, ent usuteaduse instituudis kindlasti siis säilib ülikoolina ja teisest küljest ka vastupidi. Kui seda lepingut ei ole, siis ma ei saa kuidagi öelda, et siis on sajaprotsendiliselt garanteeritud tema devalveerumine rakenduskõrgkooliks. Ta on instituudi säilitamine ülikooli staatuses või ülikoolilaadse õppeasutusest staatuses. Minu arvates erakordselt raske. Olen natukene skeptiline selle tulemuste osas, eelkõige arvestades seda, et instituudi ressursid, nii inimressursid kui ka eelkõige rahalised ressursid on suhteliselt tagasihoidlikud. Kavandatavast assotsiatsioonilepingust Usuteaduse Instituudi ja Tallinna Ülikooli vahel, rääkis usuteaduse instituudi senine rektor Alar Laats. Aga kuulame nüüd ära ka Eesti Evangeelse luterliku kiriku konsistooriumi seisukoha. Räägime Eesti Evangeelse Luterliku kiriku usuteaduse instituudist ja olen kutsunud siia vikerraadio stuudiosse Eesti Evangeelse luterliku kiriku haridusassessor Ove Sanderi ehk siis liikme kirikuvalitsusest, kes tegeleb haridusküsimustega. Me räägime usuteaduse instituudist, siis rektor Alar Laats on möödunud aasta lõpul andnud tagasiastumispalve ja nagu ma aru saan, siis selle üheks ajendiks on assotsiatsioonilepingu, mitte sõlmimine Tallinna Ülikooli usuteaduse instituudi vahel. Mis oli see põhjus ikkagi, mis pärast assotsiatsioonileping, mis oli ette valmistatud juba ja mille sõlmimise kuupäev, kui oli kokku lepitud, jäi sõlmimata? No ma võib-olla natuke kirik siin tagasi ja, ja sa ütlesid, et kas ajendiks oli assotsiatsioonilepingu sõlmimata jätmine, siis tõenäoliselt see nii just on, et see oli üheks ajendiks, aga missugused olid need põhjaajendeid tänase seisuga ka mulle kui kirikuvalitsuse liikmele ei ole see päriselt selge. Mis aga puutub assotsiatsioonilepingu sõlmimata jätma tegemist siis kindlasti ei saa seda käsitleda nõnda, et kuidagi kirikuvalitsusse keeranuks seda ära. Kahetsusega märkima, et kahjuks ka niisugust muljet on püütud jätta. Otse vastupidi, kirikuvalitsus on olnud toetav selle lepingu sõlmimisel aga taristut juhtinud tähelepanu mõningatele seadussätetele mida tulnuks täita selle lepingu sõlmimisel ja on olnud ka kõnelusi Tallinna ülikooliga ja ka nemad on täiesti mõistnud seda siiski enne, kui me läheme leppe sõlmimise peale, peab see leping olema läbinud meie enda, vastavad otsustuskogud. Tähendab, et lepingu veel arutamist ja sellele peaks andma siis üks või teine hakkan oma heakskiidu, see täpselt see nii on ja kui viimasest ajalehes Eesti kirik võis lugeda, et leping oli ette valmistatud ja valmis sõlmimiseks, siis täiesti selge on, et leping ei olnud ettevalmistatud ka USAsse. Instituudi nõukogu, mis tuli lepingu sõlmimise eelkokku, ei olnud lepingu teksti näinud, ta sai seal texi mõni tund enne koosoleku algust. Et ja seadus näeb lihtsalt ette nõnda et kui niisugused lepingud on sõlmimisel, siis oma hinnangu ja otsus peab selle andma sihtasutuse nõukogu, milleks on siis Konsistoorium ja oleme ka laskunud, et antud lepingu le teha juriidilise analüüsi ja on selgelt välja ka tulnud, et tegu siiski on antud lepingu sõlmimisel instituudi reorganiseerimisega, mis tegelikult nõuab ka veel lisaks kirikukogu otsustust, millised on nüüd see need mõtted kirikus? PS ütleme siis ausalt öeldes, instituudi nõukogus või siis teisisõnu konsistooriumi is ehk kirikuvalitsuses, kes on ühtlasi siis usuteaduse instituudi nõukogu liikmeteks, mida arvatakse sellest, et sõlmida assotsiatsioonileping Tallinna ülikooliga kindlasti kirikuvalitsus leiab, et igasugune koostöö, mis aitab instituudi taset hoida ja parandada, on igati tervitatav. Ja kui paari päeva eest olime koos sihtasutuse nõukoguna, siis leidis rõhutamist Põhimõte, et usus instituut soovib olla ülikool. Ja on ka täiesti selgeks saanud, et me ei suuda seda olla üksi ja iseseisvalt me suudame seda ainult koostöös. Aga milline peaks see koostöö olema, kas tingimata peaks see koostöö olema Tallinna ülikooliga või süvendatult Tartu ülikooliga lisaks siia vahele, et ka kellega meid teatud lepingud seovad? Et see kõik tahab arutamist, aga veel kord öelda seda, et kuidagi kirikuvalitsus või isegi ei peapiiskopitasandil on lepingud blokeeritud, et see on ikkagi täielikult nonsenss pigemini kirikuvalitsus on olnud toetav ja juhtinud tähelepanu lihtsalt teatud seadussätetele ja diskussiooni vajadusele selle lepingu sõlmimisel. Ove Sander, te mainisite seda, et on olemas usuteaduse instituudi ja kiriku vahel sõlmitud leping ka Tartu ülikooliga, ühesõnaga on ka kohustused, mis on selle akadeemilise asutusega, kas nüüd assotsiatsioonileping, mis oleks sõlmitud Tallinna ülikooliga, oleks kuidagimoodi kahjustanud ka neid lepingulisi suhteid Tartu ülikooliga? See küsimus on väga raske vastata. Kui otseselt seaduste teksti lugeda siis ta võib-olla ei saa näidata, et see kuidagi komplitseeriks. Siis pean silmas, uses Instituudi assotsieerub Tallinna ülikooliga meie koostööd Tartu ülikooliga aga päris mitmed, et inimesed on tegelikult sellele osundanud, et ma ütleks seda, et meie koostöö Tartuga muutub võimatuks, aga kindlasti see komplitseerub. Ma saan aru siis, et Tartu ülikooli poolt on tulnud ka sellist vastusurvet või siis ei ole soovitud sealtpoolt lepingud sõlmitakse nii, vähemasti Alar Laats ka mainis. Seda kindlasti ei saa väita niimoodi, need on ikkagi tõlgendused. Tänase päevani ei ole olnud ühtegi ametlikku läbirääkimisi Tartu ülikooliga et paluda nende hinnangut toimumisele ja ka protsessis harid osassessorina. Ma juhtisin tähelepanu kallal Laatsi, sellele Tartu Ülikooli tuleb otsustest informeerida. Aga kahjuks neid asju ka ei tehtud, aga rõõm on praegu sellest, et aeg on nagu tõsiselt kõikide poolte pealt maha võetud. Üsna pea on tulemas läbirääkimised tuga ja uus ring Tallinnaga ja siis lähevad asjad otsastamisele sihtasutuse nõukogule. Ja kui peaks minema nõnda et see leping assotseerumine Tallinna ülikooliga siiski saab toimuma, siis loomulikult järgmisel korral see kirikukogul aprilli alguses on vaja kirikupoolset heakskiitu sellele aga see on võimalik tõepoolest, et see sarnane assotsiatsioonileping sõlmitakse hoopis Tartuga. Võimalik ilmselt on kõik, aga nii palju, kui ma tunnen tart Tartu Ülikooli sisemist õppekorraldust ja seadusandlust, neil puudub niisugune mõiste nagu assotsieerunud liige siis on olemas ainult Tallinna ülikoolide, olgu öeldud, et selle liikmestata toote on üldse väga raskesti mõistetav, kuna riigiseadustikus üleüldse niisugust mõistet ei ei eksisteeri ja võib-olla ka seaduse pinnal olid teatud raskused siin, kui näiteks Tallinna Ülikooli seaduse kohaselt assotsieerunud liige annab oma otsustused õppekavade teatud valik cute suhtesse Tallinna Ülikooli ele ja ülikoolis senatile, siis kavandatavas assotsiatsioonilepingus oli sees säte, mille kohaselt jääb seoses instituudi ja ma lihtsalt tahan viidata, et ka seaduse põhjal tegelikult ei ole täna väga selge, mis on assotsieerunud liikme staatuse üleüldse. Aga see lepingu sõlmimine on siiski veel endiselt päevakorral, see jäeti sõlmimata möödunud aasta lõpul enne jõule ei tähenda veel seda, et seda kunagi ei tule, kaugeltki mitte. Miks on see teema praegu üldsegi nii aktuaalne, miks otsitakse lahendusi, mismoodi minna edasi ja sõlmida assotsiatsioonilepingut Tallinna ülikooliga? See teema on tõepoolest oluline meie jaoks sel põhjusel et vastavalt ka usulise Instituudi põhikirjale kuigi kas seda võib mitut pidi tõlgendada, siiski sellest kõigest lähtub ja ka kirik on seda meelte Ta usus instituut peaks jätkama ülikooli staatuses ning olla ülikool. Selleks on olemas vastavad riiklikud õigusaktid, mis määravad ära ülikooli statuudi ja standardi. Näiteks peab toimima doktoriõpe kahel suunal ja täiesti selge on see, et nii väike kool ja kirik kui seda on eel. Ma ei suuda seda päriselt ise teha. Ja seetõttu tähendab see paratamatult just seda, et kui me soovime ülikoolina jätkata ja areneda, siis me peame seda tegema ka tihedas koostöös siis mõne teise Igoriga, mis saab edasi rektoriametist. Kui Alar Laats on esitanud oma tagasiastumispalve, siis kes saab ametikohta täitma? See on paika pandud ka meie põhikirjaga, et kui on tegu rektori lahkumise tagasiastumise, muu sellega, siis võtab tema kohustused üle dekaan, antud juhul siis on Instituudi rektori kohusetäitjaks dekaan randa tasu ja me väga loodame, et me saame ka valimised läbi viidud enne järgmist kirikukogu, kes siis ka juba uue rektori kinnitaks kohale. Aitäh tulemast ja vikerraadio stuudiosse. Ove Sander, Eesti Evangeelse luterliku kiriku haridusassessor kirikule. Nagu tänasest saatest olete võinud kuulata, on sellel lool veel vähemalt kaks osapoolt ja nendeks on Tartu ülikool ning Tallinna Ülikool. Alustame Tartu Ülikooli usuteaduskonnast. Tartu Ülikooli usuteaduskonna dekaan Riho Altnurme. Kui aasta lõpul möödunud aasta lõpul oli väga aktiivseks ja oluliseks aruteluküsimuseks usuteaduse instituudis assotsiatsioonilepingu sõlmimine Tallinna ülikooliga ja see teema on jätkuvalt päevakorral ka praegu, eriti pärast usuteaduse Instituudi rektori tagasiastumispalvet ja kust sellist mõtteperioodi või ajab mahavõtmist, siis mida nüüd omalt poolt Tartu Ülikooli usuteaduskond sellest assotsiatsioonilepingu sõlmimisest arvab? Usuteaduse Instituudi ja Tallinna Ülikooli vahel, teades, et tegelikult saavad usuteaduse instituudiga Tartu ülikooliga omavahel teatud lepingud. Liikmete seas on olnud ka teatud arutelu sellest ja me arutasime seda isegi usuteaduskonna nõukogus. Informatsioon sellest lepingust jõudis meieni ka üsna viimasel minutil enne planeeritud allakirjutamist, aga kuna usuteaduskonnal ja ja usuteaduse instituudil on nõukogus isegi kattuvaid liikmeid siis me saime sellest teada. Ja kui me nüüd vaatasime seda lepingu esialgset varianti, siis selle järgi meile tundus küll, et meie senist head koostööd usuteaduse instituudi ja usuteaduskonna vahel võiks selline leping ohustada. No tuleb ju tõdeda, et meil on alates 1999.-st aastast leping Eesti Evangeelse luterliku kiriku usuteaduse instituudi ja Tartu Ülikooli usuteaduskonna vahel selline kolmepoolne leping mis kindlustab siis vaimulike ettevalmistuse kvaliteeti. Ja sätestab siis koostöö nii instituudi kui usuteaduskonna vahel, sealhulgas ka õppejõudude vahetuse, üliõpilaste vahetuse ja mitmesugused ühisüritused. Nii et usuteaduskonna nõukogu otsus oli selline. Et kui panna ühte lausesse, siis Me formuleerisime ta, nii et kujunevas olukorras võiks olla oluliselt raskendatud sellesama mainitud kolmepoolse lepingu täitmine. Meie vaatasime seda asja nii, et kui usuteaduse instituut läheneb Tallinna ülikoolile siis see tähendab ikkagi kaugenemist meie Tartu ülikoolist. Meie omalt poolt mingit põhjust miks meie senist head koostööd peaks hakkama läbi vaatama või ümber kujundama. Et see on selline usalduse küsimus. Kui tehakse koostööd ühe kooliga, siis koostöö arendamine ühe teisega võiks olla nii nagu abielus mingis mõttes lähedaste suhete arendamine võib ikkagi tuua kaasa teatud solvumisi teiselt poolt. Ja noh, sisulisi probleeme võib muidugi tekkida tõepoolest juba siis ka nii ülikoolide tasandil vaadates Kas selles lepingus, mis oli ettevalmistamisel Tallinna Ülikooli ja Eesti Evangeelse Luterliku kiriku usuteaduse instituudi vahel, oli ka mingisuguseid selliseid punkte, mis tõepoolest silma hakkasid ja mis ärevust tekitasid? Kui seda lepingut jah, ühte ühte võimalikest variantidest oli võimalik vaadata, siis torkas muidugi silma, et see oli oluliselt tihedama koostöö märgiks. Kui see leping, mis meil on nüüd usuteaduskonna instituudi vahel, seal sätestati näiteks siis liikmete vahetamine nõukogudes, see tähendab, et siis instituudi liige ja esindaja, Tallinna ülikooli nõukogu seevastupidi ja muuhulgas ka näiteks siis usuteaduse instituudi professorite valimine Tallinna Ülikooli nõukogus, mis tegelikult on umbes sarnane suhe, nagu usuteaduskonnal on Tartu ülikooli sees see tähendab, et nii-öelda teaduskond ja ülikool et usuteaduse instituudi poolt võib see tegelikult tähendada siis teatud määral teaduskonnaks kujunemist Tallinna Ülikooli all. Et sellest lepingust võis välja lugeda sellist liikumist sellise staatuse suunas tähendaks siis noh, põhimõttelist erinevust senises staatuses Võib-olla ka konkurentsi pakkumist Tartu Ülikooli usuteaduskonnal. Konkurents on iseenesest ainult tervitatav nähtus aga siis kujuneks no vähemalt kaks asjaolu oleksid võib-olla probleemiks, et tõepoolest senine koostöö usuteaduskonna instituudi vahel on olnud ka selline, et meil on õppejõudude vahetus olnud üsna tihe, inimesed on töötanud siin ja seal ja noh, sellisel juhul nad ei saa ju iseendaga konkureerida. Teisest küljest. On ju ka probleemiks sel juhul see, et kirik sisuliselt kaotab kontrolli õppeasutuse üle. See on muidugi kiriku poolt vaadates ilmselt probleem, sest siis kujuneks kaks usuteaduskonda Eestis, aga enam ei oleks luterlikku usuteaduse instituuti. Millist potentsiaali te näete usuteaduse instituudis, kui vaadata seda praegust õppeasutust, mis Tallinnas töötab? Kindlasti on seal palju tublisid inimesi kes seal töötavad õppejõududele ja ka struktuuris üldiselt. No ma arvan, et siin me oleme nii endise kui võimaliku usuteaduse instituudi direktoriga ühel nõul, et arendustööd on palju ja selleks, et kujundada välja näiteks täieõiguslik või täies mahus usuteaduskond selleks on vaja veel palju tööd teha. Usuteaduse instituudi juures. Usuteaduse instituut otsib praegu lahendust, mismoodi käivituda doktoriprogramme ja näeb ka selles protsessis Tallinna Ülikooli praegu võimaliku partnerina, kuivõrd oleks nüüd Tartu Ülikooli usuteaduskond valmis toetama doktoriõppe väljaarendamist usuteaduse instituudis. Eesti Evangeelse Luterliku kirikuõppeasutuses? Kui probleemiks on ainult doktoriõpe väljaarendamine, siis ma usun, et me leiaksime mingeid lahendusi, kuidas seda teha nii, et mõlemad pooled jääksid rahule. On ju teada pretsedente mujalt maailmast, kus koolitatakse ühiselt kahes õppeasutuses. Doktoriõppes on võimalikud lahendused ilmselt ka ühisõppekava näol. Sest ma saan aru, et kui usuteaduse instituudil on probleem selles, et ta iseseisvalt ei suuda doktoriõpet välja arendada vaid vajab kellelegi abi, siis ma arvan, et sellised abinõud oleksid oleksid kindlasti abiks neile. Ja ma usun, et siiani on selle probleemi takerdumises saanud süüdi eelkõige puudulik kommunikatsioon. Ei ole olnud sisulisi läbirääkimisi nendes küsimustes. Aitäh teile, Tartu Ülikooli usuteaduskonna dekaan Riho Altnurme. Kirikule. Ja viimaks võtame ühendust Tallinna Ülikooli rektori Mati Heidmetsaga. Küsime kõigepealt, mida see assotsieerunud liikmestaatus Tallinna ülikooli puhul üldse tähendab. See tähendab seda, et see õppeasutus, kes on ülikooliga assotsieerunud tühitab oma õppetegevuse korralduse ja põhimõtted ülikooli omaga mis siis annab ühelt poolt tudengitele võimaluse suhteliselt vabalt liikuda, võtta kursusi ühelt poolt ja teiselt poolt. Ja teiselt poolt ta peaks andma ka instituudile teatava kindlustunde selles mõttes, et ka kõik kvaliteedinõuete ja, ja ülikoolis kehtestatud nõuete järgimine laieneb käiksituudile samal ajal, assotsieerunud liige on juriidiliselt jääb iseseisvaks isikuks ja oma rahalisi arveldusi ja, ja eelarvet käsitleb täiesti sõltumatult ülikoolist. Kui pikalt on nüüd juba kavandatud seda assotsiatsioonilepingut Tallinna Ülikooli usuteaduse instituudi vahel? No see idee tekkis eelmise aasta sügisel ja me oleme Instituudi rektoriga mitmeid kordi sel teemal kohtunud. Instituut on huvi väljendanud ja alustasime lepingu ettevalmistamist siin kuskil oktoobris. Praeguseks lepingu selline põhitekst, et on kokku lepitud ja minu teada on küsimused veel natukene usuteaduse instituudi poolt vaadates selliste õiguslike küsimuste lahendamise-ga seotud, nii et me ootame, mis, mis seisukohale see osutajad, instituut ja k seda juhtivad Jakureerivad asutused jõuavad. Ma arvan, et ta on küll väikene ülikool, ta on ülikooli staatuse, siis on meil täna Eestis väikene ülikool, aga tal on kindlalt oma selge nišš. Ja meie ülikooli poolt vaadates võiks anda juurde sellise uue mõõtme, uue dimensiooni, sest et kõik usuteadusega seotud on ju selge, et üks selline kultuuri, igapäevaelu ja, ja, ja ka teaduse osa. Ja ma arvan, et ülikooli see koosta pakuks huvi, võib olla perspektiivis võiks sisaldada, nagu me oleme ka rääkinud mõningate ühiste õppekavade tekitamist. Võrdlev usundilugu näiteks on jutuks olnud, aga eks seda aeg näitab See tähendaks siis mõnevõrra konkureerivat usuteaduskonda Tartu ülikooli usuteaduskonnaga. Ma ei usu, et see võiks kujuneda usuteaduskonnaga, sest et ma olen aru saanud, et kui riik on ikkagi huvitatud sellise iseseisva usuteaduste instituudi säilimisest ja me oleme sellest ka nagu sel teemal mõtteid vahetanud ja me arvame, et viise võiks jääda. Nii, et see tulemus ei ole kavandatud kui usuteaduskonna tekitamine Tallinna Ülikooli aga kindlasti selline tihedam koost usuteaduse instituudiga ja ka kui tekivad ühisõppekavad, siis tõepoolest teatav ühisosa, aga, aga ennekõike võib-olla tõesti ka meie tudengitele nendele tudengitele, kes oleksid huvitatud ennast selles valdkonnas rohkem harima. Sellise sama võimaluse loomine näiteks kas mõnda kursust või mõnda moodulit usuteaduste instituudist võtta. Kuivõrd siiski säilitaks usuteaduse instituut oma iseseisvuse või teisiti öeldes, kuivõrd säilis kiriku kontroll selle ülemisse lõppasutuses, toimub. Ma arvan, et see kontroll säilib nii nagu ta praegu on olemas, sest et sellises juriidilises mõttes jääb ta ikkagi eraldiseisvaks üksuseks, kes ise otsustab oma tegevust ja saatuste tulevikku ja see, mida ta ülikooliga ühitab, see on tema nii-öelda vabatahtlik tegevus ja nagu öeldud, see on ennekõike seotud Kirikuelu mis saab Eesti Evangeelse Luterliku kiriku kõrgemast õppeasutusest edasi kuuleme ilmselt järgmistes saadetes. Mina olen toimetaja Meelis Süld, kohtume kirikuelu saates taas järgmisel pühapäeval.