Aastavahetuse paiku lahkus meie hulgast üks Eesti juhtivaid orientaliste Haljand Udam. See kurb sündmus toimus Rooma lähedal ühes väikelinnas, kus paikneb soomlaste rajatud ja soomlaste ülalpeetav Kirjanike maja, kuhu on asja ka eesti Literaatidel. Ja nüüd algavas mõttes me püüamegi Haljand Udamilt meenutada. Saates esinevad Liis Seppel, Andres Ehin ja Jaakko Hallas. Ja me kuulame kahte katkendit. Raadiosaadetest, mille külaliseks Haljand Udam omal ajal oli, alustab Andres Ehin. Talv hakkas õnnetult kuna on lahkunud meie hulgast. Haljand Udam. See oli ainus pärsia kirjanduse ja pärsia kultuuri spetsialist Eestis pärsia keele tähtsus on islamimaailmas umbes sama, mis kreeka keele tähtis sos Euroopa kultuurkonnas. Ja need usu alal on hiljem, eks ole araabia seoses islami levikuga võtnud juhtiv oma koha. Aga puhtkunstluules on ju nii. Pärsia luule vastu pole teistel eriti midagi seada. Seal on nii palju suuri nimesid, nii palju maailma tippe omal ajal. Seal on nii palju selliseid, isegi väga sügariidseid, luulevorme ja ühe pärsia luule suurkuju ümber, kelle nimi oli Omar Hai amm. Selle ümber keerles paljugi Haljand Udam vaimsest tegevusest. Ja Ta uuris, mitte ainult pärsiakeelseid tekste võeta, uuris ja võrdles ka oma raha jaami tekste. Erisugustes mõttes nagu teame oma raha jam sai Euroopas kuulsaks just Fitzgeraldi tõlgete läbi ja need mitme aastakümne või enam kui sajandi jooksul olid üheks inglased Lemmik lekt tüüriks luules. Ja see inglaste Hummarha jaami vaimustus Lewiske teistele rahvastele. Aga meil on see õnn, et meil oli niisugune mees Haljand Udam näol, kes seda suurt pärsia luuletajat suutis originaalis lugeda ja tõlkida teda algupäranditest. Rubai on oma raha jaami luulevorm riimiskeem A, B aa et nelikvärsid. Tihtilugu räägivad armastusest ja surmast üheskoos seal see teema, mis on maailmatuules olnud tähtsal kohal ja eurooplaste mõttetegevuses on ta jõudnud tähtsale kohale alles 19. sajandi lõpul, 20. sajandi algul, kuigi rahvaluules ja kunstluuletajate teostas seda, palju esineb aga umbes see mõttesuund, mida arendas summarha jam, sammuta suunda, näiteks Euroopas arendas Carl Gustav Jung moodsal ajal filosoofiliselt ja tunnetuslikult on on oma raha ja väga rikkalik aga siis puht pärsi tehniliselt Ta on veelgi keerulisemaid ja Essebaritsemaid farme pärsia luules. Need on näiteks niisugune värsivorm nagu tujug mille riimiskeem on samuti AP A nägu Rubailgi. Aga nipp on siin selles, et et kõik need kolm A riimi on häälikuliselt samas kooslused tähenduslikult erinevad ja veel peenemalt, kui näiteks selle joogi Liimsena sees on, on sised, see suur või sisepaus ja, ja iga riimi puhul see, see suur on asetatud äri kohta. Nii et kahjuks on tuju, kes selline värsivorm, mida nii naljalt tõlkida ei saa. Aga noh, näiteks ma tooksin ühe oma väljamõeldud joogi, mis kõlab niiviisi, et ma oma omapära tule, kord andsin oma päratule nüüd oma päratult kärpinud gaasi ja süütan omapära. Tule nisugune vigur on siis tujug, omapära, tule oma päratule ja omapära, tule. Need on häälikuliselt identsed. Tähenduslikult erinevad ja ka sisepaus on neil kõigil eri kohapeal. Haljand Udam oli meil Eestis just pärsia kultuuris lavastaja aga see kultuur on niivõrdpära, noh. Et oleks vaja sadakond inimest, et me suudaks sellest mingisugust piisavast pilti luua. Kui ma mõtlen meie sõbrale Haljand Udam-ile, siis mulle tuleb valusalt meelde, et seitsmekümnendatel lõpus või 80.-te algul nägime teda Tartus Ülikooli kohvikus sujuvast tadžiki keeles lobisema, Tadžiki külalistega. Ja nii soe ja uhke tunne oli, et meil on oma tadžiki keele oskaja. Ja ta on tegelikult pärsia filoloog. Ja minu meelest Haljand kunagi Pärsia maale ei jõudnudki, sest piirid ja maad ja ajad olid sedamoodi kinni ja lahti, et. Pärsia keele ja pärsia oskaja ja pärsia kultuuri tundja kunagi Pärsias jõudnudki. Ja niimoodi juhtub, aga mina olen rännanud ja reisinud koos haljandiga 90.-te algupoolel Türgis. Ja ma olen teda väga imelik ütlenud. Ma tean, et on pärsia keele oskaja, jäta tšiki keele oskaja ja pärsia kultuuri tundja aga ta ujus meiega ja meid kaasa vedades, nagu Malawis Türgis ja Türgi kultuuris. Oskamata väga türgi keelt, aga ta oli nii kodus, kõiges, mis on sobilik teha nüüd ja mis on sobilik teha natukese aja pärast, mis on sobilik ütelda nüüd. Ja mis, On sobilik ütelda natukene hiljem. Ja ma olen alati imetlenud TEMA entsüklopeedilisi teadmisasjata, ei olnud see mees, entsüklopeedia toimetaja ja ma tunnen ennast tänase päevani süüdi tema ees aeg-ajalt taika saatis Türgit puudutavaid suurte meeste elulugusid, kirjanike elulugusid või loomelugusid ja palus. Mina olen, et üle vaataksin ja ja pisut kohendaksin, kui leian, et mõni asi on natukene ebatäpne. Tundsin siis ja ma tunnen praegu, et ma ei ole täpsete teadmiste mees, ma ei ütle, ütlen, et täpsete teadmiste naine käisid tema palved tihtigi üle jõu ja ta pidi kokkuvõttes ikka selle türgi artikli ise korda tegema ja ma olin talle selle eest loomulik ja ja see on asi, millest, millest mul on tagantjärele kahju, et minust ei olnud ass. Mu meelest oli üldse niisugune vanaaegne Lähis-Ida teadlane. Niisuguseid koolitati minu teada Tsaari-Venemaal. Ja üks Tsaari-Venemaa-aegne õpetaja oli minulgi, kui ma õppisin aserbaidžaani, on ülikoolis, tema nimi oli jussikese seashirvani vana tsaari ja mees. Tema ei arvanud midagi sellest, kui keegi tuli kuskilt viletsast ja vene keelt oskas ja natukene türgi keelt oskas. Tema ütles, et selles skulptuuri rägastikus veidigi ringi vaadata ja veidi näha ja ja tegutseda peab oskama enesestmõistetavalt veel araabia keelt, pärsia keelt ja kes on õppinud tänapäeva türgi keelt, sellest ei piisa, selleks tuleb veel õppida vanatürgi keelt, mida teatavasti kirjutati araabia tähtedega. Ja kui ott kurss ja mina Aserbaidžaani ülikoolis, siis türgi keelt hakkasime õppima 60.-te keskel. Siis jättis ta oma kursuse. Ta õpetas mingit kolmanda kursuse Aserbaidžaan lassi, türgi keelt, õpetas neile, jättis selle maha, ütles, et te olete lohed ja võttis hoopiski ja minu, et hakkab meile osmani türgi keelt õpetama jätta, jõudis sellega kuskile maale küll. Tahan veel meelde tuletada, et haljandil jäi kahjuks pooleli üks tähtis raamat. See oli türgi kultuuri Raamat hallidest aegadest peale ja tänapäevani välja. Alguses Türgi saatkond ka seda toetas, kui olid teised saadikud, aga kui Türgi saatkonnas inimesed vahet tõusid siis tulid niisugused umbusklikumad ja natukene totalitaarse maa tasemele, kes haljandi eestikeelses saatkonda näha toodud käsikirjas ajasid näpuga rida avastasid kasutatud kirjanduse nimekirjast Petrosseani nime ja lehitsesin seda käsikirja ja leidsid, et et seal on ka käsitletud 1915. aasta sündmusi. Ja. Ja panid numbritele näppu juurde ja käskisid tõlkida, et mis siin on kirjutatud nendest sündmustest ja mis seal on kirjutatud, tatud ja kui siis meie tõlkisime, et see tähendab, et küüditati nii ja nii mitu armeenlast sinna või tänna. Siis ütlesid jahedalt, et nemad seda raamatu edasist tegemist ei toeta. Ja Petrossi ann ei ole neile mingisugune autoriteet. Me püüdsime seletada haljandi häid kavatsusi, mis olid ilm selgesti olemas. Püüdsime seletada seda, et kui eesti lugeja võtab kätte niisuguse võõra kultuuri tutvustamise raamatu ja kui seal ainult paksult kõike kiidetakse ja, ja heaks ja veel paremaks peetakse, siis tüüpilisel eesti lugejal ei ole niisuguse raamatu vastu üldse mingit usaldust. Tolle kordseits Türgi saatkonna ametnik, kes see ei veennud ja nii looduslikel asjaoludel ongi see raamat jäänud kahetsusväärselt pooleli. Ühes raadiosaates, millest me katkendid, kohe kuuleme kõneleja Saliad Budamehest, prantsuse mõtlejast, kes tegutses 20. sajandi alguses Pariisis pärast Kairos. Tema süvenemine idamaisesse mõttelaadi oli nii suur. Ta peaaegu katkestas kõikamas sidemed Prantsusmaa, sealhulgas siis ka Pariisiga. Aga kes oli sisse mees, Haljand Udam? See prantsuse autor oli René geno prantsuse orientalist ja filosoof, peaks ütlema isegi filosoftrollid sõnalist ja tõesti, tol ajal olid Moskva raamatukogud, niisugune väljund või väljapääs laiemasse maailma ja Moskva raamatukogudest võib leida väga palju erinevaid raamatuid, kui ma ise olin avastanud selle René genoomi enda jaoks Ratasel, kus ka, et mina ei ole seal kaugeltki ainukene, kes seda autoreid tunneb, oli terve ring inimesi, kes olid sellesse probleemi ja sellesse temaatikast palju kaugemale süvenenud. Sajandi alguse Pariis oli suure koloniaalimpeeriumi pealinn ja sinna voolasid kokku kõikvõimalikud inimesed ja kõikvõimalikud ideed. Ja muidugi tollel ajal Läänemaailm arendas pealetungida suunas, kuid samas selliste suurte impeeriumide sees oli ka vastassuunaline vool, ida mõjud tungisid lääs, aitäh. Ja võib öelda, et genooni tegevus oli selles suhtes ainulaadne ja, ja ta nagu ütleb ise, rõhutab, ise, tema oli oma eluajal ainukene inimene läänes, kes idamaiseid õpetusi esitas algupärasel moonutamata kujul. Sest nii akadeemiline orientalistika, ülikoolidest, viljeldud orientalistika kui ka kõik igasugused isamaiseid sugemeid kasutavad popultistlikud õpetused, millest kõige levinum oli teosofja. Need tegid seda poolikul ja moonutaval moel. Aga kui rääkida nüüd suhetest Indodega, siis on isegi oletatud, et oli mingisugune. No ma ei tea, saladuslik hindu rühmitus, kes püüdis tema kaudu seda õpetust Lääne-Euroopasse tuua. Jah, no seda on oletatud, aga kui ma juba ütlesin, aga sellest sellest ei ole, jälgi. Tema õpetus üks väga oluline osa oli see, et ta tegeles hindu kosmiliste tsüklitega, muide, need väga populaarselt seda seletate, mis need tsükleid No see on traditsioonilise kosmoloogia üks põhilisi arusaamu maailma areng ei toimu selliselt lineaarselt sirgjooneliselt, vaid teatavate tsüklite kaupa. Kogu see areng liigestub pikemateks või ühemateks ajajärkudega, millel igalühel on oma kindel algusi oma kindel lõpp. Ja umbes nagu igasugune elusolend läbib ka kogu maailm teatav noh, oma oma sünnikasvu tipphetked on ja, ja siis hakkab vaikne hääbumine. Kuni jälle mingisugusel moel tekib uus algus, kus algab uus arengutsükkel eluslooduse põhjal on see hästi näha, et ükski elusorganism ei püsi ühes stabiilses seisundis, vaid ta pidevalt muutub kulgeb sünnist surma poole. Siin tekib kohe küsimus, kas see, mis toimub kosmoses, need arengutsüklid, kas need on mingil määral seotud ka selle elu arenguga, mis toimub Maal. See on vist üks põhiküsimus ja noh, need tsüklid on erinevad ja kõikides looduse ja üldse eksisteerimise valdkondades, need tsüklid avalduvad erineval moel, kuid nad on siiski olemas, noh, näitajad kõige lihtsam on näiteks aeg natsiaeg, milles meie elame, see on ka tsükliline, jaguneb aastateks, on talv, kevad, suvi, sügis, jälle talv, nendel on mingisugune soorovi pikastamis seal 12 13000 hoiavad need spekulatiivsed arvud, need nendel on pigem sümboolne väärtusele nende järgi saab teha järeldusi selle kohta, kuidas see üks konkreetne tsüklon sisemise struktureeritud. See Ta oli täpselt nende kestvust, ütleme meie aastates on pigem selle tsükli sisemine struktuur. Vahel harva, kui nägin teda raamatupoes või mõne loengu vaheajal sinna muidugi ajasime paar sõna juttu. Teietasime ja kultuuriinimesega on ju nii, et oleks kevadel nüüd saanud 70 aastaseks. See ei ole ju mingi iga nagu duuri lugu on kuhjuvaine. Mida rohkem inimene lugenud on? Elu jooksul läheb vananedes targemaks. Kui vana hea vein praegu ülikoolides on, lastakse professorid 60 viieselt erru. Mõtlen, et kui mul ei oleks olnud Villem Alttoa, Paul Aristet valvaraadamset Richard Kleisi raske õppejõudude hulgas kes olid tublist juba üle 65 siis ma ei oleks neid mehi üldse saanud, nende lõpp, midagi liiga. Udam, ainult triviaalne sõnakõlks lahkus oma võimete tipul. Temal oli praegu kõige parem aeg. Umbes 15 aastat tagasi sai ta hakata õigupoolest tegutsema sellel alal, milleks kutsumus oli, sai käia Lääne-Euroopas Vana-Euroopa kultuuri südames, kuigi ta ikkagi juba aastakümneid eesti kultuuriloos tuntud inimene nagu keegi on näiteks sport, klane, kirjanik, kunstnik ütlemegi, et tähendama ajuline roll. Aga kuna ma olin väga universaalne panne entsüklopeediale inimene, tal oli palju rolle, ta oli õppinud Gioloogiks. Aga peale selle ta kujunes tegelikult orientalistiks filoloogiks ka tüdavalide õppinud Kesk-Aasia Nõmmedega süllaškendi ülikool või kus ta õppis hiljem ta kaitses väitekirja sufi luule alalt. Ühesõnaga, lõi eludiit, tõlkija, õppejõud. Pool elu töötas ta Entsüklopeedia kirjastuse toimetuses nagu vaimulaod stanzi, inimese, selline paljude huvidega tegelemine. Ja ühtlasi tema puhul on ju huvitav see, et ta tegeles ka kultuuriloo marginaalsete ääremaadele jäävate nähtustega. Alkeemia astroloogia seal nüüd tavainimese jaoks võrdub mingi ajalehesaba horoskoobi ka meelelahutusliku asjaga. Aga tegelikult, kui me lähme ajas tagasi, ütleme 500 aastat tagasi, siis me näeme, et kõik tolleaegse maailma teaduse tipud valdasid Al-keemiat astroloogia, et see oli tollane natuurfilosoofiline maailmapilt. Tollal seletati niimoodi maailma, nüüd 500 aastat hiljem on teistsugune maailmakäsitus niinimetatud teaduslik ja milline maailmakäsitluses 500 aasta pärast on? Seda ma ei oska öelda, milliseks teaduse paradigmad kujunevad. Ning selleks, et tunda keskaja ja ka varasema uusaja kultuuri kõiki valdkondi, peab teadma ka neid suundumisi, millesse praegu võib-olla põlglikult suhtutakse. Ühesõnaga need on ka asjad, mis Nõukogude ajal olid mingil määral keelatud. Ja Ülam tundis selliste asjade vastu huvi. Maagia hermetis. Kabala nõidus, kokultism, roosiristlusvabamüürlus salaseltsid, tuli tuttav k, idamaise mõtlemise Eestimaaletooja Mihkel Tammega üheks veidrik vanamees, ma olen ka juures käinud. Elas Pärnu-Jaagupi lähistel langermaal. Mida sa metsaülikooli seal teatud mõttes Ulammutuste filosoofiliseks metsavennaks. Noored käisid seal. Õpetasin Noortele joogaaluseid budismi hinduismi oma veidralt null hüpotes teooriat. Ja kuna ma olin üsna sage külaline hiljem vana Mihkel Tamm läks elama, emigreeruda Ameerikasse. Tal ei olnud vist nõukogude kodakondsus, dki olime ÜRO passiga. Samuti on, kui ta on silma peal hoidnud vene praegustel sellistel marginaalsetel ääremaistel, mõtlejatel. Raamatu puhul oli niisugune asi, et ma jõudsin meeltesegaduses ostma vene isemõtleja Aleksander tungini. Suure paksu raamatu maksin 500 krooni kodus vaatusele, õudne jama, et viska või minema. Aga pärast juhtusin loomingust Me vikerkaarest lugema Udame artiklit, kus ta sedasama tungini väga huvitavalt tutvustas. Siis võtsin kätte, vaatasin, et ohoo, et teest omapära isemõtleja ja ei ole hulludel midagi. Udam on enda kohta välja öelnud. Et kui tema kirjutaks ilukirjandust siis ta ei kirjutaks seda mitte niivõrd elust enesest vaid raamatutesse oleks nagu metakirjandus sekundaarkirjandus umbes Polhese laadis. Isegi kahju on, et ta seda ei ole teinud. Udam suri kaugel võõrsil, misel ellu jääd teoks. Muidugi natukene ehmatav perekonna jaoks. Inimene sõidab täiendama ennast puhkama. Aga teisalt on ta surmakoht minu jaoks tunnuslik, et selline inimene suri just vana Euroopa kultuuri hälli lähedal Rooma lähistel ja tema surm, kui nii sobib. Nii vist on kohatu öelda, aga see rabandus, mis talle ootamatult peale tuli tal on isegi parem, et ta kollane korraga kustus. Kui oleks veel halvatuna kümmekond aastat voodis olnud ei saa raamatut riiulist kätte. See inimese jaoks, kes on sõna lugemist mõtlemist tähtsaks pidanud, tuuakse talle see raamat voodisse ja ta ei suuda seda lugeda, ta ei tunne sõnu ära. See oleks hullem saatus olnud. Adami vaadetest võib veel, mõtlesin, et teda on raske määratleda. Ühes arvustuses nimetasin teda leebeks traditsionalistiks. Tähendab maailmavaadet, mis on tekkinud vastukaaluks omal ajal juba tekkis pärast prantsuse revolutsiooni ja valgustus liikumist vastukaaluks sele uuendusliikumisele avam kaardile muutmisele revolutsioonilisusele hakad hinnatakse hoopis vanu, traditsioonilisi väärtusi, mis on aastatuhandeid isegi kirjutamata reeglite abil inimkonda koos hoidnud. Udam on ka eesti publitsistikat tutvustanud väga paljusid lääne traditsionaliste, neid tõlkinud aga tuli oma traditsioonilistes seisukohtades. Natsionalism eeldab isegi võib-olla seisuslikku ühiskonda ja Udam oli oma seisukohtade suhteliselt leebe võrreldes mõne teise Eesti traditsioone Eestiga. Näiteks noh, ütleme, käremeelset poolt esindab Einar Laigna. Aga ka minul on täitsa naistlikud seisukohad üsna meelelähedased. Ja võib-olla Ulame mõtlemises oli see aspekt oli mulle lähedane. Teisalt on, nagu ma ütlesin, ennist vananeb, kultuuriloolane läheb aastatega paremaks nagu vana vein. Ja nii ongi, et see, kes on olnud nooruses möllumees revolutsionäär, uuendaja avangardist tihtilugu edaspidise elu jooksul klammerdub oma noorus hoiakutesse ja ta ei ole enam elu, läheb edasi. Tema jääb oma nooruse ideaalide juurde ja muutubki vanameelseks, aga trationalist, kes on hinnanud põliseid igavikuliste väärtusi tema on juba noorest peast nagu, nagu vanavara inimene, aga samas ta ei vanane elu jooksul. Ja vanas põlves hindab ta neidsamu asju, ta ei pea tegema totaalseid, ümberhinnanguid oma maailmavaates. Ja need igavikulised väärtused, kui inimene sügavamalt mõtleb. Nad on kirjutatud reeglitele, on meil olemas aga kirjutamata tavadena eesti rahvakombestikus. Need on igavikulised, kui me nende poole pöördume, siis me näeme, et meil läheb hästi. Ja elu läheb õnnelikult kahjuks olnud praeguses ühiskonnas alla tallatud ja meil valitsevad hoopis teised materiaalsed. Isegi hundiseadused. Jako Hallaste nimetasite, et ta oleks kirjutanud metakirjandust Porfesse stiilis kuidas teie seda endale lahti mõtestate või kas temaga täpsustas seda ma niisugust väidet. Burches ja veel, ütleme, Porsche järgijad, Umberto Eco kuulub sinna neuropahavitš. Hiljuti ilmus Kasari sõnaste ilukirjanduslik teos. Need on sellised mehed, kes ei kirjuta mitte niivõrd elust enesest kuigi seal sees. Tegelikult on ka kogu elu kontsentreeritud Kristoniseeritud kujul. Aga väline vorm on kohtute pinnal. Näiteks on mingi üksik veider teadlane, kes avastab midagi entsüklopeediast Kapusima uurima seda. Ja mõnes mõttes läheb lugude kriminaalseks. Isegi mõnes mõttes kuritarvitanud Dan Browni, Da Vinci koodis. Leitakse mingi vana uurija pusi ja seal elajalikult tapetuna. Selgub, et ta on mingi vanade gnostikute saladuste jälile jõudnud. See on seda tüüpi kirjandus. Seal on palju joonealuseid Klossaarium taga, sest ta puudutab selliseid kultuurivaldkondi, mis tavainimesele. On suhteliselt võõrad, marginaalsed. Allan Dudame kõnelenud ainult teoreetilisel teemadel. Ühes raadiosaates rääkis ta ka praktilistest asjadest igapäevastest asjadest, aga islamimaailmas on üks sõna, üks mõiste ja üks nähtus. Omandanud järjest suuremat ja suuremat tähelepanu. Traditsioonilises islamis on kaks tähendus, džihaad tähendab kõigepealt seeder tähendab asketismi usulist võitlus, mida inimene iseenda hinge sees peab seoses, see on see suur ususõda. Ja ma anda hinge sees kuradi kiusamise vastu ütleksime. Aga siis väike džihaad on, kui see, ütleme, usklike kogudus püüab levitada oma usku oma oma naabrite juures ja tõrjub tagasi nende kõikide oma vaenlaste rünnakuid. Seda võiks nimetada islami missioniks. Kristlikus ajaloos on kaheksa, eks ole, üks on niisugune kiriklik misjon ja teine mõõgamisjon ristisõjad. Nii et see džihaadi siis peaks relvastatud võitlus olema. Viimane etapp? See on jah, aga muidugi riigid ja poliitikud ja riigivõim, nemad elavad oma oma maailmas, nendel see religioon ja vabadus on neile teisejärguline asi. Kuidas te siis kommenteerite, kui Bin Laden kuulutab välja džihaadi, mis ütleb orientalistika kohta suures osas tänapäeva maailma poliitikud, isegi idamaades nemad elavad ka sellises suuresti masside mõjutamiseks loodud skeemide maailmas. See on niisugune märksõna, mis üldiselt toimib, mille varal on võimalik inimesi mobiliseerida üheks või teiseks ürituseks. Igas ühiskonnas on sellised märksõnad, mille varal ühiskonna liikmeid mobiliseeritakse teatava eesmärgi nimel. Nagu ma aru saan, teie ei pea Bin Ladenit suureks islamiteoreetikuks või usujuhiks, seda ei ole ta üldse, sest islamis on oma kindel traditsioon, on oma kindlad keskused, mille autoriteediga tuleb arvestada. See bin Laden ei kuulu ühtegi neisse tavaliselt ja, ja nagu ma ütlesin, ta on sellise ühel niukse perifeerse, sekti, saudi Araabiast niimoodi pärineva või baseeruva perifeerse sekti esindaja ja mille esindaja neid vahabiitide esindaja tavaliselt ühtegi korralikku islamikõrgkooli sisse ei lasta, ajju. Aga nüüd see bin Laden siis selle püha sõja välja kuulutas, kuidas reageerivad teised Araabia riik? Ma ei usu, et seal kuidagi nad reageerida saavad, sest sest islamis ei ole selles mõttes kirikut ja kirikupead, nagu eesti usus on ja see minu isiklik arvamus, et kui ta suudab endale pooldajaid värvata, siis ta suudab. Aga noh, see ei ole mingisugune selline niisugune kogu islamimaailmaarvamuses, sest islamimaailmas noh, nagu ma ütlesin, kirikut ei ole ja iga õpetaja noh, nii palju, kui ta suudab endale pooldajaid värvata, nii palju tal neid on. Aga ise on ta oma selles televisioonis näidatud esinemises või avalduses jaganud maailma kaheks. Usklikud ja, ja need mitteusklikud, need valed ta nagu ise selle teooriaga välja tulla. No vaadake, see on üldine, see on kõikidel religioonil, isegi ristiusus on, ütleme ristiusk, ütleme, ta on vanem, usun siis tõesti uski hakkab ka maailma lunastuse valdkonnakse hukatuse valdkonnaks. See on iga iga religiooni puhul on see elementaarne. Niimoodi, ega ta maailm kaheks ja kõikjale isegi poliitikud jagavad maailma kaheks meie mehed ja nemad. Te olete alati püüdnud väita, et ei ole vastuolu kristliku ja islamimaailma vahel. Algus, juured, põhi on ikka üks ja vahe on nüanssides. Aga siiski, mis on kõige suurem nüanss, milles vahe on? No ütleme, kui me lähme puhtalt nüüd usuõpetuse valdkonda, siis on olemas noh, nende raamatute jada, vana testament, uus testament ja koraan ja kõik see, mis on vanas testamendis ja mis on uus testament, mis on ka koraanis, eks ole. Koraanis on Jeesus Kristus ainult prohvet, ta ei ole jumala poeg. Ja pärast teda tuleb Muhammad kristlased loevad Jeesus Kristust jumala pojaks, mitte ainult prohvetiks nagu vana testamendi prohvet, vaid ta, vaid ta on jumala poeg, ta on juba nagu jumalustunud identne jumalaga. Miia Islami tunnista islami jaksanud, istus samasugune prohvet kui kõik teised. Kas see, et nüüd nii rangelt suhtutakse nendesse lääne inimestesse, kes ka puuris on kinni ja kelle kohta on peetud protsessi Tüüpiline islamile levitaja no ma ei usu, sest tõesti usku levitatakse kõikides islamimaades islamimaid palju ja kusagil mujal ei ole sellist protsessi olnud. Tavaliselt on ju niimoodi ka olnud, läbi ajaloo on kõikides islamimaades algusest peale eksisteerinud juudi kogukond ja kristlik kogudus. Nii et juute ja kristlasi, neid ei ole vaja pöörata islami usku. Muidugi võime või nad võivad astuda neil keelatud ja konflikt nende vahel tekkis siis alles ka, kui see traditsiooniline riigikord ära kadus. Öeldakse ka, et islami jaoks on kristlased ja juudid, no ütleme siis parem variant, nad usuvad jumalasse võrreldes artistidega. Nojah, see noh, ma ei tea, kes meil probleem on muidugi see ka, et mis asi on täis, kas see on ka üks kristlik usulahk või? Ütleme ju ta jalamaid, nojah, aga kuna ta on välja kasvanud nii judaismi suutistuseks, siis võib-olla nad nad neid niimoodi juudi võitluslikud, usu, lauserinevused suhtumises maja tapmisse. Igas religioonis on surm olulisel kohal võib olla surm on inimese elu kõige tähtsam sündmus, kus otsustatakse, et see kuudele kas igavesse, ellu või, või põrgusse. Ja see on muidugi iga igal pool väga oluline. Näiteks islamis on muidugi üks aspekt, mida me võib-olla leiame ka ühes või teises kohas ka ristiusus. See tähendab, et usu eest võitlejaid, usu eest kannatajad nemad pääsevad paradiisi. Ja see teadmine ja veendumus on islamimaailmas tugev ja see on tugev ja kuidas nad seda paradiisi ette kujutavad? Paradiis on teatav selline sellest maisusest kõrgem jääd, maksimaalselt täiuslik eksisteerimisseisund kujundlikult kujuneb, see on niukene maisusest kõrgemale jääma ja millel ei ole maisuses vastet. Aga muidugi noh ja eluvarjuline aed, rohkesti vett, pidu, lõputu pidu, lõputu pidu. Kas mulla räägib seda oma jutlustes konkreetsete sõnadega? Piltide no vot, ma ei tea, ma ei ole selle selles asjas kin seda peatasin mõne mõne siin kohaliku Tallinna Mulla kest küsima mida tema räägib oma kogudusele. Kui suur on hädaoht, et tõesti tekib mingisugune islamimaailma üldine vastasseis läänemaailmaga? See vastasseis, ma ei usu, et see, sest islamimaa jem üldiselt on väga ettevaatlik ja see on juba traditsiooni juurde kuulub, et mitte ilmaasjata konflikte tekitada. Ja isegi islamimaailma seisukoht, see ei ole eriti olemuslik konflikt, see on pigem kohalik konflikt võib-olla lääne jaoks võib-olla isegi palju suurem, kui ta islamimaailma seisukohalt paistab, aga seal on elementaarne naasus oma hõim lastega. See muidugi on oluline. Veel võib-olla mõni sla üldise loomustuseks. Beat Haljand oli täielik konservatiiv. Tema justkui põlgas väga paljusid asju, mis 20. sajandil ilmsiks tulid. 20. sajand on suur demokraatia ja kõike lubavuse hargnevusta sajand ja tema ei pidanud nendest loendamatutest haruldast midagi loendamatute tõst hüpoteesidest, mida 20. sajand ka varasemaid sajandeid uurides püstitas. Tema püüdis ikka käia põhitõdede või kui halvemini öelda põhidogmade järgi. Ja ta arvas seda, et milleks luua neid uusi teooriaid ja hüpoteese, kui kui need vanad Põhikaanon Vidki, olgu siis islami ristiusukultuuride osas on inimestele teadmata ja tundmata. Ta ja inimesed õppigu kõigepealt neid tundma ja kui neid juba hästi tuntakse, siis võib-olla. Kuuldud saates kõnelesid Liis Eppelil, Andres Ehin ja Jaakko Hallas. Mina olen saate toimetaja Martin Viirand.