Mõnda aega tagasi pidas Tartu kirjarahvas kolmandat rahvusvahelist baltisaksa kirjakultuuri sümpoosioni ja need sümpaatia nüüd on tavaliselt üles ehitatud kõrvutamisele või vastandamisele. Ja seekord kõrvutati Friedrich Robert Faehlmanni, kes oli teatavasti mõisavalitseja poeg Jaama 10.-ga eluaastani ei osanud ühtegi keelt peale eesti keele ja teisalt siis baltisakslast fiktorošeeni, keda me tunneme vähe või peaaegu üldse mitte. Ja tänane saade ongi pühendatud siis sellele omaaegsele Tartu Ülikooli saksa keele Lektarile. Tänases saates kõneleb Siret Rutiku ja Jaan Undusk alustab Jaan Unduski. Ta kõneleb kõigepealt üldisest olukorrast, mis valitses Eestis 19. sajandi neljakümnendatel aastatel. Pärisorjus oli Eesti- ja Liivimaal ja juba 1816 ja 1819 otatud, aga aga mingil hetkel avastasid siis talupojad ja, ja avastas ka aadel. Need olid ju kõik maamehed. Aga muidugi eelkõige talupojad, et orjuse kaotamine ei olnud nende tegelikku sõltuvust vähendanud, võib-olla isegi pigem suurendanud. Ja et need reformid olid jäänud suhteliselt formaalseks. Aga nüüd ütleme, need talupoegade mässud ja, ja sõjad ja seal oli ikka ilmselt siis nälg, oli see kõige karmim põhjustaja. Ja Lõuna-Eestis, Põhja-Lätis ehk Liivimaal olid talupoegade käärimised kõige aktiivsemad ja 1800 neljakümnendatel aastatel tõepoolest laastasid siis ka näljahädad ja haigused, nii inimesi kui ka loomi. Noh, on näiteks ju teada, et kui me võtame 1844. aasta ja nüüd nimed talupojale olulised loomad, siis taudide ja söödanappuse tõttu lõppes ära 20000 hobust, 64000 veist, 196000 lammast, noh, see on terve koduloomade armee ju seal on ikka, need on ikka väga suured numbrid ja need on väga suured numbrid. Jah. Kui vaatame näiteks Tartu linna, Faehlmann aktiivselt tegutses, ilmselt oli kõige-kõige suurema koormusega arst ja võib vist öelda, et kõige populaarsem ta tegutses kõige erinevates kihtides kogu balleti lõikes ja loomulikult teda klatsite taga. Ta sai kriitikat just nimelt ilmselt seetõttu, et tema tuur oli väga avar ja ta lihtsalt ei jõudnud alati igale poole. Aga siis tema pidi ju seal Tartu linnas ravima korduvalt Disenteerijat kui ka teisi kõhuhaigusi ja laias laastus võib jälle öelda, et haigestumust umbes viis, viis protsenti suri. Kui arvestada, et mida üldse saadi kasutada, mis vahendit arsti käes, oli ta ka need vahendid eriti võimsaid ei olnud. Jah, Felma nõia ise selle kõige suurema epideemia 1846. aasta verise kõhutõve ehk siis düsenteeria kohta kirjutanud terve raamatu mille alusel ta siis kavatseb kandideerida Tartu Ülikooli meditsiiniprofessoriks ta selleks ei saanud. Raamatus ta kirjeldab ka seda, kuidas ta neid haigeid omal ajal ravis, üks põhiline ravimeetod oli loomulikult aadrilaskmine, mis, mis veel mõni endale väga meeldis ta lagi lasi ohtralt ja pidevalt aadrid. Aga siis näiteks teine väga huvitav ravim. Noh, meie jaoks täna on tänapäeval olegi ravim, oli oopium samuti Felmanile väga meeldis. Kas külmad kompressid ja ja külm vesi oli ka üks üks ravivahend. Oli küll jah, jaa, ja nüüd ma olen endas ka väga dieeti ja, ja distsipliini haige ülalpidamisel tema meelest nagu ta kirjeldab omaenese kogemuse järgi, tema oli ju arst, tema ei saanud pikale jääda. Kui ta haigestus, siis ta suutis väga palju ära teha lihtsalt korraliku õige toitumise ja ja siis režiimiga. Üks huvitav asi, mille ta on välja toonud, on see, et selle düsenteeria puhul vähe sellest, et haigus ei tundnud klassidevahelisi piire just kõrgemad kihid olid tegelikult suurema löögi all. Ja millest see võis tulla? Mina olen ise ka selle peale mõelnud veel mani, anna põhjendust ja ma ei tea, ilmselt ei olnud see üleüldine nähtus, kuid selle kõige suurema epideemia ajal 1946 oli tõepoolest niimoodi nagu Felman kirjutab, teenijarahvas käis rõõmsalt mööda tänavaid, vahetas üksteisega värskeid uudiseid, samuti üliõpilased ja kooliõpilased haigestusid suhteliselt aga just aineliselt kindlustatumad klassid siis kodanlased ja maadleja esindajad olid nagu raskemalt taas. No mis selle põhjus võis olla, äkki nad sõid mingit mingit eksootilist lõunamaist puuvilja, Ronalid, lihtsalt Margemata, ütleksin mina. Küllap nad olidki nõrgemad jah, seekord vähemalt, aga, aga ega ei teagi täpselt põhjust mõnikord lihtsalt juhtub, niiet. Me jõudsime neid ülikooli juurde. Jaan Undusk, te olete kirjutanud, et mõnes mõttes oli see väga hea aeg Tartu ülikoolile, aeg oli suhteliselt jõukas ülikooli jaoks ja oli ka palju inimesi, kes said Tartu Ülikooli õppejõududest Peterburi Akadeemikuteks, kuidas. Peterburi Teaduste Akadeemia oli ju tol ajal üldse suhteliselt suures osas nii-öelda sakslaste käes, tähendab, baltisakslaste osakaal oli seal oli seal hästi suur ja nagu noh, Peterburi intelligentsi ringkondades olid nad küllaltki mõõtuandvad. Ja mitmed Tartu Ülikooli professor, need olid ju valdavalt baltisakslased siis noh, eks seal oli ka natuke niimoodi omavahelist kokkumängu, et kui juba sa Haapsalu ja Tallinna mehed olid olid Peterburi sees, ehk siis said teised Eesti ja Liivimaalt kah paremini liikmeteks ja ega siis meie Kreutzwald Ki ei oleks Demiidovi auhinda oma kalevipojast saanud, kui kui kodumaised baltisakslased seal ees ei oleks tööd teinud. Aga Tartu ülikooliga oli vist asi tõepoolest nõnda, et et see oli mõnes mõttes nagu me tänapäeval nimetame reaktsiooniaeg, Nikolai esimese valitsusaeg. Ideoloogiliselt otsiti kitsendusi aga nagu tihtipeale mõnikord juhtub ja võib-olla isegi tihti, et et selline ideoloogiliselt kitsas aeg võib ja selline tsentrum Reaalse tsentralistliku surve tugevnemise aeg võib-olla majanduslikus mõttes suhteliselt lahe. Ja nagu ma olen aru saanud, Tartu Ülikool tol ajal oligi Venemaa ülikoolidest suhteliselt kõige rikkam kui neid võtnud kaadrite ja üliõpilaste ja siis summade suhet. Aga oli ka täitsa tähelepanuväärne, kui võrrelda Lääne-Euroopa ülikoolidega. Omal ajal jah, tõepoolest hakkas ju tol ajal arenema nagu tähelepandav omalt just nimelt venestus ja, ja prooviti, oli isegi kava, et igas teaduskonnas sisse viia osa aineid, hakata neid õpetama vene keeles, kuid selle jaoks lihtsalt jätkunud vene keelt oskavad inimesi, sest palju neid seal ikka siis oli, kus töötas, tunne. Kas oli märgata, et see oli Peterburi teadlik poliitika või olid kohalikud mehed initsiaatorid? Alati peab olema midagi, mis tuleb ülevalt poolt ja ka kohapeal peab olema inimesi, kes siis ülevalt tulevad, käske võimendavad. Ma võiks öelda niimoodi, et 1800 neljakümnendatel aastatel toimus omamoodi koos töö siis haridusminister Huwarovi ja siis Tartu Ülikooli kuraatori või ka Tartu õpperingkonna kuraatori Gustav krõpstroomi vahel. Nemad 11 mõistsid ilmselt hästi ja usaldasid ja tihtipeale baltisakslaste jaoks kurikuulus krahv oli ju siiski vist üsna tõestatult pooleldi eesti päritolu nuga seor suvitama. Mul tekkiski küsimus, õigemini mul on kaks küsimust, kas see, et kindral on kuraator, on tavaline ja teiseks see tema Eesti päritolu, mis selle kohta on teada, on selle kohta mingi story. Mis puutub krabstrami päritollu, sest sellest on ju oli see vist kolmekümnendatel aastatel ajakirjas Eesti kirjandus avaldanud päris pika artikli Otto Liiv ja minu meelest on see veenev, nii et ta ei ole kohvipaksu pealt loetud. See päritolu küsimus. Pooleldi eesti, pooleldi Rootsi päritolu, aga loomulikult Grazdram tollal ei olnud veel, ma tähendab, tema ei reklaaminud, ei käinud end välja, kui eestlast Stahli ikkagi kultuuriliselt sakslane. Nojah, seal ilmselt paratamatu selle, aga nüüd niisugune asi, need kohalikud baltisakslased kui komportselt nemad ennast selles atmosfääris sind tundsid ja missugune see nende jaoks paistis. Seda aega on ju nimetatud mõnes mõttes ju Liivimaaidülli ajaks nagu ikka säärastel aegadel, kui keskvõim on tugev, siis on ju mõnes mõttes elada turvaline nendel inimestel kellel ei ole mingeid erilisi püüdlusi ja kes tahavad lihtsalt mõnusalt ja turvaliselt oma päevi ära elada ja võib arvata, et suurem osa baltisakslastest tagantjärele nii ajaloolaste nagu koma isiklikes mälestustes on nõus, et see oli tõesti idülli aegs, siis on ikka tõeline niisugune baltisaksa kuldaeg vist mõnes mõttes ja Liivimaa rüütelkond jagunenud kaheks alal hoidikakse liberaalideks ning need, kes tahtsid, said aru, et uuendusi on tõepoolest vaja, see ei ole ainult talupoegade kapriis. Neid juhtus siis hilisem maamarssal. Liivimaal nimetati rüütelkonna peamees maamarssaliks Hammil Carfam, tõlker saam oli nende juht, nemad olid kindlasti kogu selle kümnendi aktiivselt ja täie ajuga töös. Ja samal ajal võib öelda, et et see oli omamoodi pinev ja põnev aeg just uute mõtete teostamise aeg säärastele inimestele, keda nimetati vestofiilideks ja kes olid koondunud õpetatud seltsi Tartus, mis oli ju õieti 1838 asutatuna esimene selline hoo sisse saanud akadeemiline selts ülikooli juures. Põhiosa sellest ajast neljakümnendatel aastatel juhtis seltsi ju Felman, kes siis, nagu me teame tol ajal küll oma saksakeelsete müütidega ja, ja saksa keeles alustatud eesti epasega ikkagi rajas moodsa eesti kirjanduse alust. Me jõuame ühe huvitava kuju juurde, nimi on talle Viktor Heimtali õppejõud Pärnust tulnud. Ja te olete nimetanud, et nad olid mõlemad noh, niisugused natukene vastalised nii Faehlmann kui ka heen teisest küljest on selge või ilmselt tundub nii, et nad omavahel isiklikult tuttavad ei olnud. Minu teada ei ole heen Faehlmanni ega Felman heeni tõepoolest kirjalikult maininud. Mina ei ole selle peale veel juhtunud, äkki mul juhtunud? Haanja on küll maininud Kreutzwald oma kirjavahetuses, samuti Jakob Hurt, hiljem on, on Heini teoseid oluliseks pidanud. Aga samal ajal arvan ma, et need mehed kindlasti puutusid Tartus kokku. Sellepärast et seelman oli õpetatud Eesti seltsi esimees. Heen oli selle seltsi liige, ega see ei olnud väga suur. Heen oli Tartu seltsi liige juba siis, kui ta töötas alles veel Pärnus ja on pidanud olnud selles seltsis ka Felmani astunud seltsi, muuseas just umbes samal ajal, kui Feldman sai presidendiks ja pidanud siis sõlmanni presidendiks olemise ajal seal ka ettekande, see oli üks kokkusaamispunkt, teine kokkusaamispunkt on ülikool ei eesti keele alal ega ka muuseas saksa keele alal tol ajal ülikoolis professuuri ei olnud, nii et mõlemad olid lektorid ühes ja samas ajaloo-keeleteaduskonnas veel man eesti keele lektor ja Henn Saksa keele lektor. Ja ma arvan, et on siiski ebatõenäoline, et nad umbes nelja aasta jooksul, mis nad koos jõudsid, töötada Tartu Ülikoolis. Herman suri 50, ära pandi 51 vangi. Et nad päris mööda üksteisest alati ei käinud ja kolmas koht, kus nad võisid kokku saada, see oli lihtsalt pruuningite Tartu tuntud paruni peremaja, kus Felman käis arsti ja majasõbrana koduses salongis ja hein käis siis ülikooli erksalt mõtleva noorema õppejõuna, kes õppejõudu, ülikooli õppejõud üldse üldse palju. See aadliperekonnaeluase on olnud Heini jaoks tähtis, dramaatiline, traagiline, isegi võib öelda, mida see maja endas kujutas, kas oli siis aadlikud, harrastasid vabameelsust või olid neil tõesti mingisugused mustad mõtted peas? Ja Karl fon, pööning oli Liber laadsete mõtetega maanõunik, üks nendest siis, kes proovis maa seadust liberaliseerida ja ega ta muuseas andmete põhjal talupojad kaustasid. Aga pruuningite kodus peres kujunes oluliseks säärane daam, kes oli tegelikult sündinud just linna liivan. See oli siis Karl fondruninki minia tema poja naine Mary, nagu teda kutsuti. Ja see oli selline huvitav noor daam, kellel olid, olid suhted mõningate radikaalsete mõtlejate ka Saksamaal ja kes siis säärase naiseliku kitiinimis võimega suutis enda ümber tõepoolest koondada erksamalt mõtlevaid mehi oli võib-olla et ja kõige suurem ligitõmbepunkt teataval ajal igatahes tema ümber siis nii-öelda käidi koos, kuivõrd revolutsioonilisi mõtteid seal mõeldi? Nõukogude ajal on eriti mõned Läti ajaloolased, seda ju võimendanud ta nii-öelda revolutsioonist. Olete küsimus ja minu meelest selles asjas on ka vahel valmimas üks eks uurimus lähemal ajal. Aga igatahes on selge, et see treeningute kodune salong oli üsna vabade mõtete vaba vahetamisega. Ja on ju teada, et et nii eel- kui ka Faehlmann need olid mõlemad iroonilised kuni küünilised. Härrased. Et ega nemad võib-olla seal väga konventsionaalsetes seltskondades nii ei olekski pidevalt käinud. Kas on teada mingi konkreetne põhjus, mingi konkreetne sissekukkumine või kaebus või miks politsei neid jälitama? Kas ja Tartus on Kristi metsade just seda asja uurimas ja arvatavasti lähemal ajal avaldab midagi, kui ma olen õigesti aru saanud, siis seesama noor proua Mary pööning nagu ma ütlesin, oli kirjavahetuses mõningate tegelastega Saksamaalt, kes osalesid ka 1948. aasta revolud joonis ja nii edasi. Ja see kirjavahetus jäi lihtsalt politsei kätte ja kuna selles kirjavahetuses oli mainitud ka näiteks Heini nime ja vist ka Faehlmann nimeAga fermanule tol ajal juba surnud siis lihtsalt nende mainimiste alusel teatud hulk inimesi arreteeriti Tartu ülikoolist, siis hein ja juuraprofessor Rosenberg. 1951. Tugevamaid asitõendeid süütõendeid ei olnud. Minu teada mitte Viktoreeni toimik näiteks on kuskil Venemaal praegu arhiividest, ma ei ole seda ise lugenud. Teada. Ja nüüd kõneleb Siret Rutiku ja ikka on meie jutuaineks see Tartu Ülikooli õppejõud, Victorfeem. Victor Henn tõepoolest töötas Tartu Ülikoolis 1846 kuni 1851 saksa keele lektorina ja ta oli tol ajal veel suhteliselt noormees, oli niisiis sündinud Tartus. Meil on siin ka oma hariduse käinud välismaal täiendamas ja viimati töötas siis Pärnus, kus ta siis ka siia kandideeris saksa keele lektori kohale. Ta noore teadlasena kindlasti oli selle koha saamise üle väga õnnelik tollal konkurss ei olnud sugugi väikekohtadele. Tutvusin Tartus Eesti ajaloo arhiivis Viktor Heini konkureerimise seega ja ka hinnangutega dema eksamitele. Tollal pidid Kalektariks saada tahtjad. Lektoriks kandideerijad pidid üsna tihedast kadalipust läbi käima, et üldse Tartu Ülikoolis õppejõuks saada selle seega mina ise täpsemalt tegelesin ja sellele ma tuginesin ka oma ettekandes. Siis kui toimus Tartus kolmas rahvusvaheline baltisaksa kirjakultuuri sümpoosion kus teemaks oli Viktor heenia, Friedrich Robert film on siis mina seal oma ettekande tegingi just teemal Viktor Nonii kirjandusprogramm kui elulugu tuleb välja ta oma elu teatud mõttesobitus, kokkuma kirjandusteooriaga või ka vastupidi. See pealkiri oli uuemast saksa kirjandusest Sist mõistes uuemast saksa kirjandusest. Kus siis Victor Henn käib välja teesi, et üldiselt kirjandus areneb kolmiksammul. Religioon on kunst ja teadus. Ja seal juba tuleb välja ka Heini, selline pessimistlik toon, umbes nagu suur kunst on juba kõik möödas, Küütega suured kunstnikud on kõik surnud ja nüüd on siis nagu järgnenud Epigoonide järk, ehk siis ainult jäljendajate ajajärk. Vaat kunsti järgmine aste on nagu teadus need siis Victor mõistis ennast kunsti seisukohalt Epiguunina ent teadlasena ta mõistis ennast nagu siis ka kirjandusarengus kõrgemale etapil viibivana. Te ütlesite, tütar Nora oma niisugust oma elus seostanud sobitanud oma teoga korraga või vastupidi, kui ma selles seega tutvusin ja see, need väited tundusid mulle väga. Ja siis ma hakkasin uurima lähemalt sellest, see valguses ka Heini elulugu ja tema kirjavahetust, aga eesti isiklikest kirjadest tuleb välja tegelikult hein, alguses oli üsna religioosse mõtlemisviisiga, mitte nüüd tava kiriklikus mõttes, ta oli üsna selline kehtiva kiriku varavastane, aga samas religioosseid mõtteid ta üsna tihti väljendas. Ja siis hiljem On täheldatav tema püüdlus hakata ise kirjanikuks, ta kirjutas luuletusi ja palus oma lähedastelt hinnangut sellele, kuidas tema luuletused algas temast. Kas on üldse lootust saada kirjanik ja ta ise üsna peatselt sai aru, et ta ei ole väga andekas kirjanduslikult? Nüüd tulebki mängu, see tema elu ja kirjandusloo seostamine hinnata süüdistas selles, et temast ei saanud kirjaliku, süüdistas oma sünnimaade nimelt siis Eestit ja õigemini Eesti kliimat. Viktor hein käis välja teooria, mille tipuks tema suurteos kultuuritaimede ja koduloomade levik Aasiast, Kreekasse ja Itaaliasse ning mujale Euroopasse kussi. Seen väidab, et nii keele kui ka kultuuri areng on suuresti tingitud kliimast. Ta väidab, et lõunapoolsed rahvad on andekamad, sest ja kirjanduslikult andekamad sest nende kliima on lihtsalt parem. Päike paistab, neil on parem tuju ja sega, edendab nende loovust ja nüüdisEestit, süüdistas ta selles, et Eestis on pime ja külm kliima ja see võimaldanud siis tema arvates temast ka saada poeeti. Kuidas te kujutate tolleaegses väikeses Tartu linnas tema rolli, kui tuntud, kui tähtis, kui hinnatud see noor õppejõud oli? Siin? Eelistan teada, et üsna aktiivselt suhtles tollases akadeemilises seltskonnas. Et ta oli ka Bruiminkite salongi üks külalisi pidevalt ja seltskondlik läbi käimisviis oli väga väljapeetud, ta ise pani sellele suurt rõhku nii oma teadustöös kui ka oma eraelus, et ta väljendus väga välja peetult. Tema vestlused olid samuti kindlasti kõrgel tasemel ja mingil määral härralda üritas kompenseerida sellise vaimse ja seltskondliku eksklusiiv susega oma materiaalselt ehk mitte nii kõrget taset, eelist on, ütleme lihtsalt vaesust ja noh, jah, võib ka niimoodi väljendada, heen ise on seda väga ilmselt sügavalt ise läbi elanud, temalt on säilinud mitmeid mõtteid selle kohta, kui ta näiteks välismaal reisinud see suurlinnades näeb, kuidas suurlinnade jõukam elanikkond peenelt riides temast möödub, siis tal on nagu endal tekkinud teatud kompleksid selle osas, et ta tuleb niikuinii vaeselt pimedalt, kaugelt maalt, mis ei võimaldanud tal poeediks saada. Ja lisaks sellele ei olnud ka tema majanduslik olukord nii hea, et oleks võimaldanud tema akadeemilise vaimse eksklusiivse ka välimuses edasi anda. Te nimetasite korraseda prollingi salongi, tähendab, see oli siis üks aadlike salong siin Tartus ja siis käsi seal haritlased siis koos või võib midagi konkreetsemat öelda? Jah, nii nagu tol ajal ikka oli, salongikultuur oli ju väga oluline seltskondlik läbikäimine ja nüüd sisse pruuningites along, kelle kohta pidas väga huvitava ettekande nüüd eelnimetatud konverentsil just Kristi Metste eesti kirjanduses muuseumist, kus ta siis kirjeldab ka neid üksikuid külalisi selles salongis, seal olid väga erinevaid inimesi, nii valitsusametnike kui ka akadeemikuid ja nende kooskäimised olid siis kindlasti ka sisuliselt väga kõrgel tasemel ja mitte ainult millisel, vaid ka kindlasti arendati seal ka ühiskondlik-poliitilisi teemasid. Toimus kas sellest politsei jälitamisest ja vahistamisest, kas selle kohta on teada? Jah, tõepoolest, nüüd roningi Ongi kohta väideti, et seal siis oli käimas ka salavandenõu valitsuse vastane vandenõu ja sellepärast arreteeriti ja saadeti pagendusse siis terve rida selles salongis väidetavalt salavandenõus osalenud isikuid, kaasa arvatud siis ka Viktor heen. Nüüd mitmed uurijad on tagantjärgi jõudnud tulemuseni, et ilmselt Viktor jeen siiski ei olnud mingisuguse vandenõuga seotud ja tekib üldse küsimus, kas proua running ise oli nende vande lõunastega lähemalt seotud, ehki nad seal tema juures kokku käisid. Aga võib jah öelda, et, et Victor heen oma akadeemilise säilitada reaalsuses ilmselt sellistest vandenõudest osa ei võtnud ja võib arvata, et sellest tulenevalt elastaga väga traagiliselt läbi oma pagendusse saatmist Tuulasse, kus ta siis veetis viis aastat ja seejärel talvel üle 10 aastaga Peterburis pagenduses Peterburis oli ta pisut õnnelikum, sest seal ta sai töötada raamatukogus Peterburi Ülirikkalikus raamatukogus ja seal ta oli ka teatud määral imelik, kuna ta oli seal iseenda peremees ja, ja oma armastatud raamatute keskel küllaga tuulas oli ta vägagi pessimistlik, võib-olla just selle selle põhjendamatult pagendusse saatmise üle ja seal ka ta väljendus ikka ja jälle väga kriitiliselt nii vene kultuuri, ühiskonnakorra kui ka inimeste loomu kohta. Ja sellele on taandatav ka tema raamat venelaste hingeelust Emooribus rutem kus ta siis võib-olla, et isegi teatud akadeemilist objektiivsust minetades kritiseerib vene elu ja kordaja kultuuri tervikuna. Nüüd huvitab ikka see väljasaatmise lugu, kas toimus mingisugune arreteerimis mingi kampaaniaga toimus protsess, kuidas asi avaldatud, selle teen, ilmselt oli jälgitud seda seltskonda juba pikemat aega ja siis toimus arreteerimine ja tol ajal Vene keisririigis oli nii, et siin suurt pikka protsessi eriti ei tehtud ja kellelegi võimalust ei antud ka enda õigustuseks midagi öelda. Viktor Heino alguses oli üldse hoopiski rongis, nii et kus ta ka siis nii tervislikult nii füüsilise kui ka vaimse tervise poolest väga kannatas, selle kohta on üksikuid teateid. Aga see protsess ja kuidas ta nüüd täpselt, milline oli see taust, kui pikalt toimub eeluurimine, selle kohta täpsemalt öelda ei oska, mis ta tegi tuulast nende viie aasta jooksul. Tuulas Viktor Een põgenes teadusesse, nii-öelda põgenes siis sisemisse emigratsiooni. Ta kirjutas seal väga palju, tegeles uurimistööga ja Tuulas, just ta arendaski välja oma peamised seisukohad kujutelu loomingu kohta, nii et selles suhtes võib öelda, tuul oli tema jaoks üsnagi produktiivne aeg. Kuna ta üritas täielikult distantseeruda Kirjuta ennad sealsest seltskondlikust elust ja ühiskondlikust elust siis sai ta jah, seal aluse oma hilisemale, väga põhja põnevale teaduslikule tööle. Ja köite uurimine on siis selles töös. Kohal number üks, jah, Heini peetakse tänapäevani üheks juhtivamaks Göte uurijaks üldse. Kahtlemata on tema mõned seisukohad tänaseks juba vananenud, tema käsutuses ei olnud ka eriti tuulas olles ei olnud ka teatud ega allikaid, mis on alles hiljem hilisemate uurijate poolt välja toodud, esile toodud. Nii et selles suhtes ei saa võib-olla faktiliselt tänapäeval enam pidada nüüd selliseks ainukeseks või ainuõigeks uurijaks küllaga lööb tema uurimuste puhul välja üks omapärane joon, miks teda tänapäeval ikkagi veel nii palju loetakse ja ka Saksamaalt tunnustatakse, on just see, et tema Göte uurimused on kantud ühest küljest näha erakordsest armastusest kütte vastu ja teisest küljest ka sellisest peenest teaduslikust kriitikast. Heini väljendusstiil on väga piltlik, väga filigraanselt läbi mõeldud. Henn töötas oma tekstide kallal väga kaua, nii et võib julgelt väita, et ükski sõna ei ole seal tema tekstides juhuslik. Ja nii siis ühest küljest väga ilusad küte, teoste kirjeldused ja analüüsid. Ja teisest küljest hein ei kardaga köidet kritiseerida. Kohati ta ütleb kütteteoste kohta, näiteks Fausti teise osa kohta ütleb ta väga kritiseerivad, et see ei kõlba kuhugi, olgugi et see on üks halvemaid asju, mida ta üldse näinud. See tähendab seda ta teadlasena ei olnudki ühte suhtes sugugi mitte ainult kiitev ega ülistada. Ma kujutan ette, et siis Victor Heino Saksamaal rohkem tuntud ja austatud kui, kui siin teil Tartus ja tõepoolest, see oli ka Ma Heini uurimist alustasin, olles ise saksa filoloog, oli see minu jaoks täiesti selline pisut häbistav tõdemus, et tartus saksa filoloogia ega ka Eestis tervikuna, Viktor, Heini eriti. Ta ehk tunnevad teda baltisaksa ajaloo uurijad, aga filoloogide seas on ta suhteliselt võõras nimi olnud. Võib-olla on see tingitud Nõukogude ajast, mil Heini küll lubati mainida tema keeleteaduslike uurimustega seoses, aga kindlasti mitte tema kirjanduslike uurimustega seoses. Aga nüüd hiljem võib tõdeda, et on tänapäevani tuntud üle maailma, aga eriti loomulikult Saksamaal just tänu oma oma nendele Göte uurimustele oma Itaalia reisikirjeldustele ja kindlasti ka selle kultuurtaimede uurimuse kohta. Ja võiks nimetada tema prominentsemad lugejate seas nii Sigmund Freudi kui Friedrich Nietzsche kui ka teisi. Lugejate hulgas. Võib öelda, et nad on Sist nutama niuksed, jüngrid, veostajad olnud. Ja on tõesti materjale selle kohta, kuidas Sigmund Freud valmistades ette oma Itaalia-reisi tol ajal oli ikkagi väga populaarne, et inimesed tegid uurimus ja kultuurireis Itaaliasse. Sigmund Freud, extrodellis Victor Heini raamatu Itaalia raamatu endale, selleks, et valmistada ennast Itaalia reisiks ette. Nonii, tal õnnestus Peterburist sõita Lääne-Euroopas. Kas Itaalia oli tema suur armastusväärse, lihtsalt soojal tema kütte ostajana läks Itaaliasse, Göte jälgedes? Kütti Itaalia-reiside jälgedes loomulikult ka Itaalia, Austria oli ta sellepärast, et ta esindas seda niinimetatud geograafilise kultuuriteooriat, nimelt siis itaalia kliima, ajalugu ja taimestik avaldavad sealsetele inimestele mõju, et sellepärast on ka seal siis maailma kultuuri ja kirjanduse tipud. Miks oli kadunud huvi Eesti vastu? Eesti vastu tal ilmselt huvi ei olnud kadunud, sest eriti tuulas, kus ta kirjutas nii-öelda väga kriitiliselt, väljendas väga kriitiliselt Venemaa suhtes või tollase Venemaa suhtes siis seal hakkas ta kirjutama eriti positiivselt oma balti ehk siis eesti Dumas kohta. Ta tundis huvi eesti keele vastu tellinud temalt käsikirjad selle kohta, ta üritas ka oma selle kultuuriloo teooria taustal vaadelda ka eesti keele arengut, need on küll jäänud ainult fragentideks, need uuringud ja ta väljendus väga positiivselt väga igatsevalt eesti kohta nimetas, kohati arvestades nüüd tema itaalia vaimustust, väljendas väga, väga ilusti Eesti kohta, öeldes, et see on nagu meie, meie kodumaa, see oleks nagu ilus Rooma koloonia niiskele, kliimale, vaatamata niiskele kliimale vaatamata ongi see ta, olles pagenduses võib-olla hakkas alles pisut helgema pilguga oma kodumaale tagasi vaatama ja seda ka mitmes mõttes ilustama. Aga Meie nüüd kindlasti eestlastena ei tohiks sellest valesti aru saada, tollaste baltisakslaste jaoks oli ikkagi Eesti nende kodumaa baltisakslaste kodumaal. Aga nüüd ikka seesama tema teooria kultuuri, keelt, rahvuse mentaliteedi ja kliimaühtsuse kohta sellel vist on ka palju vastaseid, ma arvan. Ja kindlasti ja siin nüüd küll peab ka ütlema, et võib-olla eni teooria sellised negatiivsemad välja arendused mingil määral hiljem kajastus nüüd mitte otseselt. Aga umbes sarnased teooriad leidsid hiljem kajastust ka Adolf Hitleril rasside juures. Nii et selles suhtes on Victor Heini kirjutasid alla, alati on saanud väga vastuolulise vastuvõtu osaliseks. Näiteks kui ta oma kultuuriteoorias käsitleb ka juudi küsimusi, siis siin on küll kindlasti tegemist teemaga, mis vajaks lähemalt uurimist sest seni on eriti Saksamaa uurijad sellest Viktor Heini ühest nimetamast teadustegevuse poolest eemale hoidnud. Lõpuks sobiks rääkida selle mehe vanaisast Johan Martin, heen. Meie kultuurilugu oleks tükk maad rikkam, kui tema kaks raamatut oleks säilinud, neist ei ole siis tõesti ühtegi eksemplari säilinud. Mis raamatutest juttu. Üks on neist raamat mis on ka tõepoolest ilmunud 1778 Tallinnas. Jutud, jutt, mõistugane, valmi raamat, see on ilmunud Tallinnas ja eesti kirjandusloost võib igaüks lugeda, et see on arvatavasti esimene ilmalik eestikeelne jutukogu. Tõepoolest, kuidas see tiraaž on võinud täiskujul hävida, ei oska öelda. See oli lõunaeestikeelne raamat, maailmaraamatut aga teine on siis olnud eesti keele grammatika käsikiri raamatuna ilmunud ei ole. Mis puutub nüüd selle eesti keeles käsitlusse vist Johan Martin eel ka päris valmis sai enam-vähem valmis, siis sellele on just hiljuti natukene valgust heitnud ajaloolane Indrek Jürjo oma suures monograafias Hupelist. Indrek Jürjo on lugenud ka Tartu justiitsbürgermeistrikaebusele saadetud kirju, aga Johan Martin Hein oli sellesama kaadebushi Väimes. Ja nendes kirjades siis ta annab teavet ka selle kohta, kuidas tal keeleõpetuse käsikiri valmib. Aga jah, raamatu ilmumiseni see jõudnud nii et Victor Heini vanaisa, kes oli sündinud veel ise ju Saksamaal ja muuseas oli talupoegade tõust seal Franky maal tuli Otepääle pastoriks ja õppis eesti keele päris hästi ära, nii et arvas seda ka talupoegadele võivat töötada ja neile jutte kirjutada. Nüüd, mis puutub Victorfeeni endasse pojapoega, siis on ka mingeid väheseid andmeid tema eesti keelesuhete kohta. Temast ei saanud estofiilid alli hekel Jaan juba seetõttu ei saa olla tegeliaanliku estofiil, ehk me teame kvantiteedi kvaliteediks muutumise seaduse põhjal. Aga noorpõlves kavatses Viktor heen kirjutada eesti keele kultuuri oo jaa, Marbachis soli surm, plaan, mida ta tegelikult teostanud Marbachis saksa kõige suuremas kirjandusarhiivis, nende nii-öelda kirjandusmuuseumis on säilinud tema poolteist lehekülge käsikiri, mõningaid märkmeid eesti keele kohta, kus ta siis paneb kirja seda, mida ta eesti keeles teab. Selle põhjal on näha, et heen ilmselt tuli eesti keelega hakkama praktilises igapäevaelus. Aga setilises mõttes ei ole seal kõik asjad paigas. Ta näiteks ütleb, et eesti keeles on ainult üks tegevus, nii nagu me teame, et meil on ma ja da-tegevusnimi. Jah, muidugi see oli ka tolleaegne tase, aga väga täiuslikult seda eesti keelt tunda ei saanud. Aga hiljem veel 1800 kuuekümnendatel aastatel, kui ta juba elas Peterburis nõnda oma kirjavahetusest, tulnud välja selle mõttega, et ta tahaks ikka midagi kirjutada eesti keeles, sellest kuidas selles keeles väljendub just nimelt kultuur ja keele kaudu kultuurilugu kirjutada, see oli üks tema kirgi eesti keeles eesti keele põhjasta sellise tööni jõudnud. Aga tema kõige suurem raamat siis kultuurtaimede ja koduloomade levik Aasiast Kreekasse, Itaaliasse. Suur seitsmesajaleheküljeline raamat on tegelikult siis koduloomade ja taimede kultuurilugu just nimelt siis nii nagu see väljendub antiiksetes keeldes. Ta ise oli ju klassikaline filoloog E N ja tundis nii ladina kreeka keelt hästi. Nii et oma sellise keele kaudu nähtud kultuuri looda, kirjutas teiste keelte põhjal, aga oli tõepoolest ka temal kavatsus eesti keel ettevõtta kunagi. Nonii ELO lõpp möödus Saksamaal. Kas ta on Saksamaale maetud? Jah, hein on Saksamaale maetud ja nüüd Tartusse, tema kohta on vähe jälgi Tartus Raekoja platsis on ja kus hein oli korteris tol ajal üürilisena. Ent nüüd sellel kolmandal baltisaksa kirjakultuuri muuseumil tekkis osalejatel mõte, kui me tegime väikse kultuuriloolise jalutuskäigu Tartu kesklinnas, et ehk sellisele silmapaistvale teadlasele Tartus, kuivõrd me teda ka nii vähe oleme seni otsustanud, võiks ehk pisikese mälestusmärgi või vähemalt mingi kohagi püstitada või väikse tahvlikese, kus siis see maailmakuulus teadlane ka Tartus oma koha täna leiaksin numbrid, kes võib-olla Saksamaalt tulevad siiaiini jälgi otsima, et nad siit ka võib-olla mõne nii-öelda käega katsutav leiaks, ma arvan, selle tahvli maja saime pärade, panete küll praegu töö selles suunas käib, aga midagi täpsemat ei tahaks veel praegu öelda. Kuuldud saatest. Kõnelesid Siret Rutiku ja Jaan Undusk, mina olen saate toimetaja Martin Rand.