Kirikuelu tere õhtust. Mina olen saatejuht Meelis Süld ning täna on pikemalt juttu Tartu Pauluse kiriku renoveerimisest. Kui keegi on juhuslikult sattunud sellesse Tartus Riia tänaval asuvasse pühakotta sisse astuma siis seni on olnud võimalik näha vaid üht kolmandikku ajaloolisest kirikusaalist. Teine kaks kolmandikku jääb teisele poole seina. Algavas saates räägime Tartu Pauluse kiriku taastamise plaanidest, mis võivad reaalsuseks saada juba lähiaastatel. Alustame vestlusest Eesti Evangeelse luterliku kiriku Tartu Pauluse koguduse õpetaja Joel Luhametsaga ja räägime esmalt sihtasutusest Tartu Pauluse kirik mis asutati üheskoos Tartu linnaga. Sihtasutuse nõukogu esimene koosolek toimus sel reedel. Kokku kutsuti sihtasutus Tartu Pauluse kiriku taastamiseks. Tartu Pauluse kirik, mis ehitati aastatel 1915 17. Põles 1000 944. aastal. Siis tal oli mõned aastat või 15 umbes varemetes. Kogudus ehitas selle üles. 1966 võeti uuesti kasutusele ja selle järel kiriku tiibhoone läks spordimuuseumiks ja ehitati selleks, et natuke ümber ja kirik tehti pooleks, ehitati keskele vahesein ja pool kirikusaalist. Altariosaga jäi Eesti Rahva Muuseumi laoks ja teine pool kiriku ukse all jäi siis koguduse kasutusse. Nüüd on mõlemad muuseumid lahkunud ja koguduse ülesandeks on kirik uuesti taastuda ja kasutusele võtta. Ja Tartu linn peab sedasama tähtsaks, et Eelijal saareni, kes oli 20 sajandi alguspoole Euroopa üks juhtivaid arhitekte tema arhitektuuripärl saaks ilusti taastatud, et selleks kutsuti kokku sihtasutus ja sihtasutuse ülesandeks on see kirik, siis taasta nii, nagu ta peaks olema. Kui pika perspektiiviga see Tartu Pauluse kiriku renoveerimine ette võetakse, sest et tööd on ju teha väga palju, see kirikuosa, mis jääb teisele poole seina on suurem, kui, kui praegune kasutuses olev kirikusaali osa. Ja kõigepealt tuleb täpselt kokkuleppele jõuda, millisena me tahame seda Pauls kirikut taastada ja see on üks tugev selline vestlusteema ja asjatundjate kaasahaaramine. Oleme sellel aastal siis enam-vähem selgusele saada, millisena me kirikut taastame ja, ja aastal 2007 oleks tegelikult selline ehitusprojektide ettevalmistamine. Nii et tegelikult jah, see oleks nagu sisustuse poole kontseptsiooni leidmine sellel aastal järgmine etapp, projekteerimine ehituse jaoks. Ja muidugi sellel perioodil toimub ka siis teatud sellised konverentsid, kirikut tutvustamine ja ehituse ja taastamise vahendite leidmine muidugi partnerite otsimine ja leidmine, et 2008 või siis juba nagu ehitustööd täie hooga käima minna. Milline on koguduse liikmete valmisolek, sellist suurt projekti? Ma arvan, et kogudusepoolne innustus on väga suur ja kogudus on viimased üheksa aastat olnud kasvav. Koguduse liikmeõnnetused on olnud aastast aastasse, kasvavad ka viimasel aastal üsna järsult kasvavad. Ma arvan, et kogudus on oma ohvri meeles väga valmis. Oma poolt. Andme maksimaalse panuse, et see saaks taastatud. Kui praegu on pühapäeviti kirik ikka täis olnud, siis, kui saal suureneb ja kaks kolmandikku tuleb juurde. Kas võib loota, et tulevikus tõesti ka need pingeread täituvad ja inimesi sellesse suurde tohutusse kirikusse jätkub? Tegelikult on üsnagi palju neid kordi, kui meil kirikus ei mahuta rahvast. Ja see on ka see näiteks jõuluõhtul me ei saa pidada väga kaua, me peame ikka jõuluõhtut pidama jõuluõhtul ja on terve rida muid jumalateenistusi, mille jaoks praegu ammu juba kirik väike ja mille puhul kirik täitub kindlasti kui suureks ta ka ei teeks. Aga praegune tendents näitab, et pidevalt on igal pühapäeval ste kirikuliste arv kasvanud. Nii et see on üsna tõenäoline, et ka iga pühapäev see kirik saab normaalselt rahvast täis. Kuidasmoodi oleks kontsertidega selles suures kirikus. Kui eelmise sajandi algul seda kirikut kavandati, siis üks tolleaegne kontseptsioon oli see, et siin kirikus hakkavad toimuma kontserdid ja juba tol korral arhitektuuriliselt valmistati ette kirikut selliseks, et siin saaks kontserte anda ja suurvorme ja meie näeme Tartus näiteks praegu kiriklike suurte kataatid ette kandsid, peaaegu sobiv ruum puudub ja Pauluse kirik. Muidugi näeme ette, et ta võiks olla suurte kantaatide ettekandmise kohta, mis ei välista kõikide muude kontserdite korraldamist. Kiriku renoveerimisplaane, selgitas Eesti Evangeelse Luterliku kiriku Tartu praost Joel Luhamets. Hetke pärast võtame ühendust Tartu linnapeaga ja uurime, kui suur on linna huvi Tartu Pauluse kiriku taastamise vastu. Oli siis ei vii kuu, nii et see on minu. Reedel toimus sihtasutuse Tartu Pauluse kirik nõukogu esimene koosolek. Sihtasutuse nõukogu juhib Tartu linnapea Laine Jänes. Nõukogu liikmed on ka Tartu linnavolikogu aseesimees Hannes Astok, Tartu praost Joel Luhamets, arhitekt ja teoloog Tiit Pädam, kunstiajaloolane Kaur Alttoa, Stuart, muinsuskaitseameti peadirektori asetäitja Anneli randla ning endine europarlamendi liige ja tuntud Soome avaliku elu tegelane Pertti baasio. Telefonil on nüüd nõukogu liikmetest Tartu linnapea Laine Jänes. Milline on linna huvi Tartu Pauluse kiriku taastamise vastu? Tartu Pauluse kirik on kindlasti väga oluline mitte ainult sakraalehitis Ena, vaid arhitektuuripärli-na üleüldse Skandinaavias, kui me mõtleme selle peale, et selle on projekteerinud ka kuulus soome arhitekt Eero Saarinen. Kindlasti on Tartu linna huvi selles, et sakraalehitised, mis meie linna territooriumil asuvad, ka oleksid tõsi, terviklikud ja terved. Kui nüüd meenutada korraks Jaani kiriku taastamise niisugust ajalugu, eks ole, siis oli siin tegemist kauaaegse sõjahaavade püsti seismisega ka veel ja selle Vesponeerimisega meie kõigi silma all ja oli oluline see haav siin likvideerida, ära parandada. Tegelikult Pauluse kirik on ka nagu haavatud lind hetkel kaks kolmandikku tema hoones tema sisemusest on siiamaani täitnud laoruumi funktsioone ja seoses eesti rahva muuseumifondide ärakolimisega lepingu lõppemisega sellel pinnal on täiesti õigustatud selle taastamine tema esialgsel kujul ja kasutusele võtmine täies mahus, olgu siis kirikuna, aga ka kontserdisaalina mõeldes selle peale mahutavus on 2500 enam-vähem 2500 inimest kuulajat selles kirikus, ma usun, et seal kultuurilises mõttes igas mõttes väga oluline objekt. Kas on tehtud ka arvutusi selle kohta, et kui palju see Tartu Pauluse kiriku renoveerimine tervikuna maksma võiks üldse minna? Me oleme olnud selle ülesanne siin ühele grupile, kes hakkab ette valmistama ka arhitektuurikonkurssi, mis siis puudutab põhiliselt just selles sisu, renoveerimist, taastamist sest et arhitekt numbrilises mõttes ütleme, välisseinad seisavad püsti ja on olemas, seal ei ole väga palju, nagu tegemist niisuguse tavaliselt käsitletav arhitektuurikonkursiga, kus me räägime täiesti uue hoone püstitamisest. Ja seetõttu ma jään praegu vastuse võlgu, ma ei hakka spekuleerima nende numbrite osas. Ja see on kümned miljonid, aga ma ei oska öelda, kui kümned Kuidasmoodi see raha kokku panna, milline on see linna panus ja kes võiksid olla need võimalikud toetajad võib-olla ka näiteks Tartu Jaani kiriku näitel? No tegelikult on ikkagi Tartu Jaani kirik olnud renoveeritud suures osas riigi ja linna koostöös ja ütleme linna eestvedamisel samamoodi ja, ja väga suure osa ja panus on olnud annetajad, nii kodu- kui välismaal ja eriti suure panuse andis andnud Põhja-Elbe kirik Saksamaalt, kes on korraldanud annetuste kogumisi väljaspool Eesti piire. Nii et siin me loodame koostööd Soome kogukonnaga nii Soomes kui ka Skandinaavias tervikuna, aga ka oma sõpruslinnadele ja me loodame ka Soome kogukonnale ja Ameerika Ühendriike, kuidas, kes on seal loonud saarlased fonde. Nii et selline rahvusvaheline koostöö on kindlasti see, mis aitaks sellel kirikul taas jalule saada. Selge on see, et linna panus peab olema ja eestvedamine siin siin oluline ja suur ja no ei saa märkimata jätta, et me ootame loomulikult abiga riigilt teada on, et praegu paika pandud prioriteetide järjekorras praegu on tegemisel Narva Aleksandri kirik ja Aga kui rääkida üldse nüüd Tartu Pauluse kogudusest, siis tegemist on kogudusega, mis on väga pikalt teinud ju linnaga koostööd. Millise hinnangu võiks anda sellele koostööle ja Tartu Pauluse koguduse rollile nii kultuuri kui ka sotsiaalvaldkonnas? See koostöö on tõesti olnud nendes valdkondades, nagu te nimetasite, väga hea siin on, ütleme, linnapoolseid panuseid olnud olnud ka koostöös oreli taastamisega, mis ei ole küll veel originaalorel ka niisugune vahepealne variant siin elektriorel selles osas on koostööd tehtud, Paulus on pannud oma oma saali siis nii-öelda erinevate kontsertide korraldamiseks oma pühakoja. Siin on väga head koostööd tehtud, tõesti sotsiaalvald rannas abistatud, kodutuid, toidetud, neid igasugust erinevat koostööd Tartu linna päeva korraldamisel, mis on Peetri Pauli päeval ja mis on väga kuidagi sümboolne ja isegi loomulik, et siin tehakse Pauluse kogudusega koostööd. Seda nimekirja ka puhtinimlike suhete tasandil jätkata ja jätkata, nii et, et ma arvan, et see on kuidagi väga loomulik, et järgmisena on võetud Pauluse kirik on nagu kõige rohkem valmis just selleks, et saada päris valmis, et et ma näen, et õige on oma kohalik Omavalitsusel oma kirikute pühakodade eest hoolt kanda ja kõik ei saa teha korraga järjekorras. Peab tegema ka järgmisi. Aitäh selle intervjuu eest Tartu linnapea Laine Jänes ja loodame siis, et Tartu Pauluse kirik saab ka võimalikult kiiresti renoveeritud ja täies hiilguses oleksid uksed avatud kõigile. Seda loodame. Jätkame saadet Tartu Pauluse kiriku renoveerimise teemal. Räägime viimaks veel Eesti muinsuskaitseameti peadirektori asetäitjaga teaduse alal. Anneli randla ka, mis teeb Tartu Pauluse kiriku eriliseks? Kõigepealt on ta muidugi eriline Eesti arhitektuuriajaloos ja Heljel Saarise projekteeritud kirik. Ta on oluline ka soomlastele. Seetõttu helil Saarise projekteeritud kirikuid sellisel kujul valmis ehitatud ja tänaseni eksisteerivaid ei olegi nii palju. Ja linnale on ta loomulikult oluline ka, kui üks Tartu linna suuremaid uhkemaid kirikuid. Kui seda arhitektuurist poolt vaadata, siis ilmselt nii mõnelegi võib tulla päris huvitav võrdlusmoment, kui vaadata näiteks Helsingis raudteejaama ja Tartu Pauluse kirikut. Täiesti korrektne võrdlus, võib-olla tõesti tegemist sama autoriga. Tuleb küll öelda, et ka selles 20 sajandi alguse kontekstis oli ta äärmiselt uuenduslik ja need ideed, mis olid selle kiriku ehitamise taga, olid väga Novaatorlikud. Nii et selles ajas oli ta midagi tõesti väga uut ja erilist. Et tänaseks me oleme harjunud, et kirik võib ka sedasi välja näha. Ja mis sellise ideena siin kindlasti oluline on. Lisaks tema arhitektuurse ideele oli see, ta on lisaks otsesele jumalateenistuse ruumile ka koguduse kooskäimise kohaks ja et lisaks sellele teenistuse funktsioonile kogudusel on ka muid funktsioone, mida siis samuti kirikuhoones või kirikuga seotud hoonetes sai läbi viia. Kui rääkida nüüd sellest taastumisest edasi, siis sellel reedesel nõukogu koosolekul pandi paika ka prioriteedid. Mis suunas edasi minna. Korraldatakse arhitektuurivõistlus. Milline see teie nägemuse järgi võiks olla, mida peaks arvestama, kui kirikut hakatakse renoveerima? Eeltööd selleks on juba tehtud, muinsuskaitse eritingimused on koostatud ja muinsuskaitse on nende lehka oma heakskiidu andnud. Ja see protsess peaks siis välja nägema tõesti niimoodi ja milles jõuti ka päris kenasti üksmeelele. Et töötatakse välja konkursi tingimused. Need jätavad suhteliselt vaba ruumi selles osas, mis selles interjööris nüüd teha annab ja kuulutatakse välja konkurss kevadel ja loodame siis esimeseks novembriks ka tõesti juba tööd saada. Ja nii, et selle aasta lõpuks peaks olema selle konkursiga asi ühel pool. Kas see sisustus ei tule samasugune nagu see oli päris alguses? Pauluse kirikuga on, on see asi. Saarinen projekteeris ta ühtmoodi, aga teda kunagi päris täpselt sellisena ei realiseeritud ja muutusid hakkasid toimuma juba vahetult pärast kiriku valmimist. Ehk siis, kui toodi sisse Amandus Adamsoni altarit tuur, millega seoses tuli seda interjöörid kõvasti muuta näiteks absiidi aknad altari taga kinni panna, selleks skulptuur mõjule pääseks ja oleks vaadeldav. Teiseks tehti seal ümberehitusi juba kolmekümnendatel. Siis muidugi, mis kõige rohkem seda interjööri muutis, oli sõda ja sõjaaegne põleng, kui sisuliselt ju kirik tühjaks põles ja peale seda taastati ta esialgu plaaniti taastada kogumahus, siis aga tuli loovutada pool kirikut Eesti Rahva Muuseumi fondidele. Et see, mis seal sõjajärgselt on olnud, on veel hoopis kolmas lahendus. Ja kuna meil sellest Saarse originaalist ei ole peaaegu midagi järel, siis kogu see areng läbi terve selle sajandi annab alusega meile täna võib-olla vabamalt tegutseda seal. Sest meil ei ole seda ühte konkreetset lahendust, mille, mille juurde tagasi minna või mida seal konkreetselt taastada, mis saab sellest altariskulptuurist? Altai skulptuur sellisel kujul, nagu ta täna olemas on, jääb kindlasti alles. Küll aga on jõutud selleni, et ta on nii halvas seisus ja nii tugevalt kannatada saanud, et teda et ta alles sellesse kohta, kus ta praegu on ehk altari kohal, et altar tuleks siiski projekteerida uus aga ta peaks säilima, soovitavalt siiski kirikuhoones ja oleksid selliseks mälestuseks just nimelt nendest sõjakoledustest ja ka hilisematest eesti rahva kannatustest. Ta kindlasti võiks jääda, et kui teostub CD rajatakse krüpt kiriku alla, et siis võiks ta sinna krüpti jääda, mis oleks ka sakraalne ruum ja kus tal oleks siis väärikas eksponeerimisvõimalus. Kui see idee ei teosta, siis peab vaatama, kuhu ja kuidas teda saaks kas kirikuruumis või kuskil mujal eksponeerida sellisena, nagu ta tänaseks jõudnud on. Millises seisus hoone ise? On hoone tehniline seisund ei ole kuigi halb. Et teda on ju restaureeritud ka varemalt ja nii, et rohkem see soov ta nüüd lõplikult korda teha tuleb just sellest, et Eesti Rahva muuseum on oma fondid sealt välja kolinud ja seetõttu oleks võimalik kogu hoone kirikuna kasutusele. Lisaks siis need funktsioonid, mis ka linna soovil sinna juurde tuleksid kontsertsaal ja muu taoline. Ta ei ole mitte tingitud nüüd hoone avariilisusest otseselt, vaid sellest võimalusest, et teda oleks võimalik nüüd ka sisu mõttes või interjööri mõttes korda teha. Nii et loodame siis, et Tartu Pauluse kirik saab kiiresti valmis ja võib-olla isegi mõnede uuendustega ja see koostööd Eesti laulu kasti koguduse ja muinsuskaitse vahel. Kogu selle õnnetu Vigale ja muude sääraste pragunemaatikate juures, et siin nüüd on alanud asi küll väga heast kiriku ja, ja muinsuskaitsekoostööst, et plaane on omavahel harutatud juba enne selle sihtasutuse loomistki ja muinsuskaitse eritingimused on sellised, mis rahuldavad nii nii kogudust kui kui muinsuskaitseametit ja et me loodame, et siit tõesti läheb väga kenasti see koostöö edasi. Ja tegelikult seda positiivset koostöökogemust on meil ju tunduvalt rohkem. Aga kahjuks jah, mõned tõrvatilgad meepotis rikuvad kogu asja ära. Aitäh tulemast siia vikerraadio stuudiosse on Eesti muinsuskaitseameti peadirektori asetäitja teaduse alal Anneli randla. Kirikuelu selleks korraks kirikuelu saate, lõpetame. Mina olen toimetaja Meelis Süld ja ootan teie tagasisidet käsitletud teemadele aga samuti võimalikke vihjeid teiste religiooni valdkonda puudutavate teemade kohta elektronposti aadressil kirikuelu ät RÜE või siis Eesti raadio posti aadressil Gonsiori 21 indeks on 15, null 20 Tallinn. Ilusat talveõhtu jätku.