Kui Tallinnas tähistati Paul Kerese suurt juubelit, oli kirjanik Ülo Tuulik see, kes korraldas suureko lockweni. Ta kutsus siia kokku esindusliku kogu omaaegseid Paul Kerese sõpru, rivaale, kolleege, ja see üritus oli tõepoolest esinduslik. Nüüd on Ülo Tuulik stuudios räägib mõtetest, mis tal nende päevade jooksul Kes seda täpselt 200 aastat tagasi jaanuarikuus 1806 sündis Tartu linnas Poola juudi perekonda Gizewitzkitele poeg ja lapsel on mitu nime ja sellele poisile pannakse nimesid tervenisti neli. Lionell, Adolf Packabation ja Felix. Lionelgise vitskist saab esimene Eestimaa pinnal sündinud ja kasvanud professionaalne maletaja. See mees lahkub Eestist aastal 1839 Pariisi, kus ta on kohviku maletaja ja aastatel 1849 kuni 51 annab ta välja tuntuks saanud maleajakirja šanss. Aga Leonelgizewitzki elas kogu oma elu peost suhu. Tal oli tegemist oma toimetulekuga, ta ei kuulunud kindlustatud vaadakate, esinduslik kuulsate ja õnnelike inimeste hulka. Ja nüüd kui 200 aastat on möödas Leonelgise Veski sünnist tuleb Tartust ja Tallinna väga esinduslik hädas meeste seltskond. Nendele meestele makstakse kinni õhusaid kõige paremas lennuklassis. Naad majutatakse Tallinnasse esindused telli Vabaduse väljakul. Nad saavad kokku Tallinna ühes kõige kaunima saalis Teaduste Akadeemia presiidiumi saalis Kohtu tänav kuus ja neid mehi austavad oma vastuvõttudega. Tallinna linnapea, Eesti vabariigi kultuuriminister, Eesti vabariigi peaminister ja Eesti vabariigi president. Needki mehed on kõik maletajad ja need mehed kuuluvad Paul Kerese kuldsesse generatsiooni. Paul Kerese sünnist sai jaanuari algul mööda 90 aastat ja sel puhul toimuski Tallinnas esinduslik rahvusvaheline Kollokium mille külalisteks olid kutsutud 10-st Euroopa riigist. Paul Kerese omaaegsed kuulsad kolleegid ja konkurendid. Kui Gizewitzki ei suutnud oma lühikese eluga malemängu teha tavainimese silmis autoriteetseks ja mõtestatud tegevuseks siis Paul Keres suutis seda teha minu arusaamist mööda meeldejäävalt hiilgavalt ja ühe mingi hadastuse suhtes isegi lõplikult. Kui Keres aastal 1938 võidab Avdatud niivi, siis võtab teda Kadrioru lossis vastu Eesti vabariigi esimene president Konstantin Päts. Ja kuigi Avdatud niidi võitmisega ühel päeval tuleb esimest korda Eestis kokku esimene Eesti Teaduste Akadeemia üldkogu siis tollased Eesti ajalehed, ükski oma esilehekülgedel ei teavita sellest väga olulisest sündmusest Eesti kultuurielus. Vaid sündmus number üks kogu Eesti vabariigile on Paul Kerese võitu taas mis tegi temast esimese pretendendi maailmameistrimatšiks istuva maailmameistri Aleksander. Eesti oli vaene, väike peaaegu tundmatu agraarriik maailmas, kellel aastal 1938 oli kõigest kümmekond välisesindust. Oma meeldejääva mänguga maailma vale tippu tõusnud Paul kerest saab Eesti erivolitusteta diplomaat mujal maailmas ligi neljaks aastakümneks. Nagu meie päevil näiteks tillukese ja vaese ja kauge Aafrika riigi tippjooksja ränki redeliks on üksinda teinud oma maa kuulsaks tegemisele oluliselt rohkem kui kõik Namiibia diplomaadid kokku. Samal kombel esindas Paul Keres Eestit mujal maailmas, andes maailmale ettekujutuse meist kui andekas lükkast tagasihoidlikkus kasvatatud, koolitatud keeli, oskavast, elegantselt riides ja elegantselt käituvast rahvas. Üks väike rahvas ei saa unistada veel esinduslikumas saadikust, kui Paul Keres seda aastakümnete jooksul oli. Me kutsusime Tallinna Paul Kerese ja kaaslased, kunagised kom, kudendin, kolleegid ja mina sõnastasin isegi niimoodi, et me kutsusime Tallinnasse mehed, kes oma ettevalmistused töökuse ja malemänguga tegid kõik, et Paul Keres, sest iialgi ei saaks maailmameistrit. Teisest küljest just see põlvkond sundis ka Paul kerest ikka ja jätkuvalt täiendama end Maleliselt, et püsida seal kõrgel. Need olid 11 väärivad, austavad üht jumalat, kaissa teenivad mehed ja Tallinna sõitsid sedapuhku nimed. Maailma male ost nagu jürihaavel pahmatk Taimaanov Anatoli Karpov. Krediidi kolarsson vitud Konshnoi, Boris Baski Wolfgang kuntsikel, Vladislav ihkov. Liigovitš Tallinn oli Paul Kerese sünnipäeval absoluutne maailma malekeskus. Selleks konkreetseks päevaks, sest samal päeval viibisid Tallinnas ka maailma nelja juhtiva maleajakirja 64 informaator, kaabel ja in Chess peatoimetaja. Ja Tallinnas viibisid ka kolm meest, kes pretendeerivad rahvusvahelise maleföderatsiooni FIDE presidendi koha peale. Kreeklane Magdopulas, hollandlane, pessel kokk ja eksmaailmameister Anatoli Karpov. Üritus Paul Kerese mälestuseks oli mõeldud mitte spordiüritusena mitte maleüritusena, vaid ennekõike ja eelkõige kultuuriüritusena või ma ütleksin isegi ühiskondlik-poliitilise üritusena selle heas ja õiges tähenduses, sest me ei tahtnud seda vabalt rääkida Kerese Malelistest, saavutustest, mis läbi aastakümnete on kõigile eestlastele teada. Aga me tahtsime kõnelda, mida kedeson tähendanud eestile riigina eestlastele rahvusena, mida ta on tähendanud Euroopale kui eurooplane, mis mööde on temal kui maailmakodanikul ja kuidas õnnestus sellel enesereklaami põlgaval, tagasihoidlikul kellal elegantselt ja haritud inimesel totalitaarsete süsteemide ajal elades ja nende all kannatades vastu võtta Ta nii eetilisi, poliitilisi kui ka sportlikke otsuseid sel kombel. Et ta jäi kõikidele mitte ainult esmaklassiliseks maletäheks, vaid ka rahvuslikuks iidoliks, kelle käitumine ja sammud väärisid järgi tegemist. Kedes oli tõepoolest eestlastele juba seda tõestanud, et male mängimine on samaväärne, sest elukutse nagu kooliõpetaja, Aadast, loomatohter, kalamees või põlluadi ja nüüd oli ta andnud ka elamise õppetunni. Kedes on väljapool ja ülevalpool male mängimise suhteliselt kitsukesest professionaalset sfäädi ja kedesse tähendusi. Eestlastele on üsna julgesti kõrvutada näiteks sellega, mida on tähendanud Havel Tšehhidele, Sibeliuse, soomlastele või Shaljaapin venelastele. Tallinnas räägiti üllatavalt palju huvitavat. Objektiivsed ja subjektiivsed Paul Kerese elust ja minu meelest Peapunkt kogunes aastatele 1938 kuni 1945. See tähendab sellest hetkest alates, mil Keres võitis Aado ja aastani 1945, kui teine maailmasõda oli lõppenud. Mis oli maletajad võtnud seitse aastat Nende parimate elamis- ja loomis ja, ja mängimisaega. Paulgedes teatavasti jäi okupeeritud Eestisse 1942. 43. 44. aastal. Paul Keres käis mängimas Austrias, Saksamaal, Tšehhoslovakkias, Hispaanias, Soomes, see tähendab mitu korda sakslaste poolt okupeeritud aladel. Ja näiteks 43. aastal Salzburgis. Paul Keres mängib ühel turniiril koos maailmameister Aleksander lehviniga ja noorukese sakslasega 20 aastase Klaus Jungega, kellele kõik ennustavad Alefiniga ja kedessega võrdset malegaadi. Jäädi päris sõja lõpul aprillikuus 1945 kui inglise tankid on tungimas. Hamburgi poole. Väikese velje nimelise küla jõudes üritavad üks nooruke sakslasest leitnant ja kaks saksa soldatid tanke pidurdada. Ja need mehed saavad kõik surma. Külainimesed, kes langenute dokumente leiavad, loevad, et leitnandi nimi on Klaus, Junge ja leitnandi taskust leitakse paberid, mida külaelanikud peavad mingiteks matemaatilisteks rehkendusteks arvates, et see noormees on olnud kas füüsik või matemaatikaõpetaja. Tegelikult Klausi Unge taskus on olnud 1934. aastal Hastingsi mängitud ja viigiga lõppenud partiiprotokoll, mida nooruke sakslasest leitnant on analüüsinud oma viimasel elupäeval ja leidnud ühele poolele võidu jätku. Sama aasta aprillis mõni päev peale Klaus Junge surmasaamist, millest Paulgedesel loomulikult aimu ei ole. Kirjutab siin Tallinnas mitu korda julgeolekus üle kuulatud Paul Keres isikliku kirja. Vjatšeslav Mihhailov vitš Molotovi-le teisele mehele suude Nõukogude riigi juhtimise partei hierarhias keskudeeris ka malet ja Paul Keres, kelle elu Malelist tegevust ja vaba inimese olemist ähvardasid. Kõige tõsisemad ohud, kuna ta oli olnud otseses kontaktis seotuses mitte ainult okupeeritud Euroopa riikides mängimisega vaid Eesti vastupanuliikumisega Tallinnas oli sellest teadlik. Paulgedes saadab ühe leheküljelise kirja arvestust Mihhailovski Molotov, vile ainult ühe palvega. Palun lubage mul edasi mängida malet. See ühe leheküljeline kiri, mille originaal on tänaseni säilinud Kerese abiga pasama viia keldrisse kodus on ilmekas kõnekas dokument selle tõttu, et praktiliselt samal ajal saadab Mihhail bot-Finnic ka kirja Vjatšeslav Mihhailova dž Molotovi üle. Aga see kiri on pikk ja selles kirjas on hoopis suuremad nõudmised. Bot winning nimelt väidab, et nimelt temal on õigus mängida maailmameistri matši Aleksander tal Johniga Inglismaal 1000 946. aastal ja Ta tahab selleks väga põhjalikult valmistada ja nõuab selleks eritingimusi. Ta nõuab, et ta sõidaks Inglismaale kohale neli nädalat enne võistluse algust olles enne seda 46. aastal mais mänginud absoluutselt salastatud treeningmatši Paul kedesega, keda ta peab siis kõige kõvemaks konkurendiks, kellega harjutada. Aga Mihhail massevitš pott, Finnic küsib Nõukogude Liidu valitsusjuhilt endale auto koos autojuhiga. Ta küsib omadega peenedele suudme eestindada koosinile kolm nädalat puhkust, ühe nädala sanatooriumid. Ta küsib Wagozinile korteri. Ta palub, et tema ema pandaks kohe kremlihaiglasse ravile, kus tal oleks pidev ja kestev hoolitsus. Et tema naisele, kes on baleriin, suures teatris antaks puhkust, pott, vinnikon, heal toidul, aga ta palub endale veel lisavaadake Moskvaliga vaene pärast sõda ja need arvud tunduvad tänapäeval naeruväärsed, aga ometigi ta küsib endale veel juurde. Kaks kilo võid ja poolteist kilo kalamarja viis kilo puuvilja ja kaks kilo šokolaadi. Ja et Inglismaale minna, küsib ta naisele. Kevad-sügismantli kadus nahkse mantli, ühe õhtutualetti ja neli päeva kleiti. Endale küsib ta ühe suveülikonna, kaks õhtuülikonda, ühe kaaku, ühe talvepalitu, ühe suvepalitu, kaks paari kingi, neli päevasärki ja neli triiksärki. Mihhailova seispot vinniku, kui võitja viidi. Julge pöördumine. Kui ainuvõimalik tee olla valmis maailmameistrimatšiks läheb? Imelikul ma ütleksin isegi pisut kadakate uudsel kombel lahku sellest, mida Nendel päevadel pidi üle elama Paul Keres kelle elusaatus ja mängimise võimalus oli absoluutselt lahendamata. Maria kedes meenutab, et kui Paul Keres oli kolm korda põhjalikult üle kuulatud pagari tänaval siis talvel 45 saabus Moskvast laitmatu käitumisega ja isegi elegantne julgeoleku kindral kes Paul Keres ei kutsunud enam pagari tänavale, vaid tuli Celeste poole koju. Kaks meest sulgusid seejärel, kui proua kirjas neile teed ja kohvi pakkunud omavahel tuppa vestlesid üle tunni ja sealt välja tulles. Kindral ütles Klova kedesele. Te ei pruugi enam muretseda oma mehe saatuse pärast. Ja Paulgedest ei lastud esimestele saaja algsetele turniiridele läände. Aga 1947 ja aastatel 50 ja 51 tuleb Paul Keres juba Nõukogude Liidu maletšempioniks ja tal on kindel koht Nõukogude liidu malekoondises. Meie eestlased, teame, et 1950. aastal toimus EKP keskkomitee märtsipleenum mille tagajärjel läksid istuma kümned Eesti kultuuriinimesed, maalikunstnikud, heliloojad, kirjanikud, teadlased, aga ka õige mitmed nimekad juunikommunistid eesotsas Hendrik Allikuga, kes olid ka ühtäkki nii ohtlikud natsionalistid, et nad tuli elimineerida. Meil ei ole vähimatki kahtlust, et oma välist tunnusmärkide alusel nii-öelda kuulus nende meeste hulka ka Paul Keres sest ta oli kodanliku vaba viiki tingimustes koolituse kasvatuse maailmavaate ülalpidamise saanud inimene. Ta valdas mitmeid võõrkeeli, ta oli riietatud nagu kõige respektaamsem läänemaailmakodanik. See mees oleks ilmtingimata kuulunud 1950. aastal Eestimaalt kaugemale ja külmemasse paika saadetavate inimeste hulka. Kui nüüd imelikul kombel Paul Keres meie kohalikele poliitilistele haavand turistidele oli absoluutselt puutumatu isik. Meie poliitikutes Gadja poiste käed ei ulatunud midagi tegema. Paul Kerese, selle ja veel, kui ta kuulus juba Nõukogude Liidu koondisse ja kui tema edasine male mängimine oli sanktsioneeritud. Vjatšeslav Mihhaili võitš Molotovi poolt isiklikult. Juli Abel Bach, Kerese kaaslane kolleeg tunnustatud suudme Eestile rahvusvahelise maleelu üks juhte pika aja jooksul meenutab oma isiklikes kuulmistest, kuidas oli lahendatud Paul Kerese kuulus kivi Molotov Tomile nimelt seda asja lahendasid Nõukogude Liidu julgeolekuministada Bakuumov ja Nõukogude liidu spordikomitee toonane esimees koos kusjuures julgeoleku minister ütles sõna-sõnalt, et vaadake, kelles oli veel 44. aastal Tootsis ja ta tuli sealt ometigi tagasi. Sest me ju kõik teame, et Kerese elu Rootsis oleks olnud, on oluliselt turvalisem kindlustatud, jõukam kui see on tänases sõja läbi teinud riigis. Sellele juttu võime me kedest usaldada ja me võime keresele anda võimaluse edaspidigi malet mängida. Nii või teisiti. Keres jäi maailma maletroonile Maledooni lähedale, ta oli kõige kõrgematel trepiastmetel missile trooniga olete viivad, kuid ta ei jõudnud iialgi maailmameistri matšini ja jäi eluaeg kandma igavese teise tiitlit. Aksel Tamm, kes on olnud ka eluaegne malest huvitanud inimene, ütles pärast Paul Kerese auks Tallinnas peetud Colohkrumi ja veamaailma tippsuurmeistrit nägemist ja kuulmist. Et Tallinnas toimunud üritus oli Elegantne hüvastijätt eelmise sajandi ühe kultuurikihiga. Tammeka võib tõepoolest nõus olla. Põlvkonnad on absoluutselt vahetunud. Kerese tipppõlvkond oli aadlimehelikult riietatud ja aadlimehelikult käituvate hädas. Meeste põlvkond, kes mängisid suurtel lavadel suute pilgeni täissaalide ees ja nende partiisid, jälgisid kirjeldasite, lugesid sajad tuhanded inimesed. Tänasel päeval mängivad maailma tippmalet elegantsed šviitrites teksapükstes kallite spordi tuhvlites noodet mehed, kes ei mängi malet sugugi halvemini kui Paul Kerese põlvkond aga kompuutrit sajandil kahtlemata isegi natuke tugevamini. Kuid need mehed ei kuulu enam sel määral kultuurikihti, nagu kuulus Paul Kerese põlvkond praeguse põlvkonna maletajatel, kui me näiteks jätame välja vahepeal kõmu tekitanud Fischeri või suurt ühiskondlikku kaalu omanud Kadiga spadovi ei ole in corpore sellist tähendust, nagu oli Paul Kerese Eestile makse õivel Hollandile Aleksander lehvinile, Mihhail bot vinnikul venelastele kosev aul, kappablankal Kuubalastele diktanud Petros, Jaanil admeenlastele või Ben laadasse neil taanlastele. Me võtsime Colosseumi päevil Tallinnas vastu rida Tarblike otsuseid. Male ja maletajad edasistes huvides. Nimelt kavatseme välja anda Edaldid sisena kõik kollokviumis peetud ettekanded, mida pidasid viis rahvusvaheliselt autoriteetset ja tunnustatud suurmeistrit ja viis kõnelejad meie oma vabariigist. Solid neli teaduste doktorit ja meie tunnustatumus. Paavo Kivine peale selle, kui Meie seltskond oli vastuvõtul vabariigi presidendi Arnold Rüütli juudes tegi vabariigi president kõigi poolt koheselt heaks kiidetud ettepaneku nimelt iga-aastase kalevi poolt korraldatud kõrgetasemelise kiirmaleturniiri kõrval iga kahe aasta tagant hakata Tallinnasse pidama täismõõdulise ajakontrolliga tippturniiri 12 kuni 14 mängija osavõtul maailma kõige tipsemate malemängijate osavõtul. Ja nimelt esimese selle turniiri ajal välja andaga Paul Kerese medalid ja Paul Kerese medal antaks välja tegevmängijale või maletreenerile või maleelukorraldajale stabiilset ja pikaajaliste ja oluliste teenete eest malemängu arendamisel. Nii ma helistasin peale Colokkimi tagasi Belgradi, tänada osavõtu eest ja ajakirja informaator, peatoimetajat suurmeister Aleksandr Mathanovich ja tuletasin talle meelde, et kui me hakkame moodustama žüriid kedes esimeste medalite andmiseks, kas me võiksime sinna paluda ka ühtegi Jugoslaavia suudme, eeskätt näiteks teda isiklikult? Mathanovitš ütles mulle telefonis teate tõepoolest, medali saamise aluseks on see isiklik töine, tähenduslik panus, mida inimene on andnud kas malemängu maleõpetamisse või maleelu korraldamisse. Kuid keres on meile kõigile ennekõike ikkagi eetilisuse kõige kõrgem sümbol. Ta ise on number üks džentelmen läbi kogu maleajaloo ja selle medali statuudis. Aga kas just see inimlik joon ilmtingimata leidma mingil kombel märkimist? See on kõikide Kerese kolleegid püsiv lähenemine kedesele kui inimesele, mis on olnud aegumatu ja kustumatu ja unustamatu. Ja kui me koostasime nimekirja, keda Tallinna kutsuda kedest meenutava sõitsin ma paariks päevaks Amsterdami, kus ilmub ajakiri New in Chess, mille peatoimetajaks on rahvusvaheline suudme ester Kennašenko kes rahvusvahelist maleelu, maleajakirjandust ja maletajaid isiklikult tunneb suurepäraselt. Me arutlesime temaga paari päeva jooksul. Kes on need mehed, kelle tervis Nelne kõrgele eale vaatamata lubaks veel Tallinna tulla? Me teadsime, et Tallinna ei tule enam eksmaailmameister Vassilis Maslow. Ta viitab Manstein või oma tervisega pisut hädas olev taanlase suudme ester Bent laadasse, kes nüüd elab Argentiinas või Kerese üks vastas doktor Miroslav Phillip vahast, kes on pikemat aega olnud haiglas. Kuid kõigile teistele, kes meie nimekirja jäid, ei olnud meil vaja midagi seletada rohkem kui telefonis minuti jooksul, et me teeme Kerese mälestusürituse, kas te tahate osa võtta, saime me otsekohe soodsa jaatava minutipealse nõusoleku nende hulgas. Kõige vanem oli 84 aastane juudi Averba ja 83 aastane legendaarne Jugoslaavia suurmeister. Svjatoslav liigodits küll ikka oli hirmus hea maletaja. Väga hea ajakirjanik. Aga viis aastat tagasi, kui elavate hulgast lahkus tema abikaasa hakkas Cligodid esimest korda elus tegelema muusikaga. See elegantne, hädas mees võttis mitu korda nädalas klaveritunde ja eelmisel aastal ilmus tema esimene isiklik. Plaat Me käisime Colokkimi viimasel päeval metsakalmistul Kerese haual. Kerese auks oli peetud mitme päeva jooksul pikki sisukaid, tunnustavaid ja ülistavaid kõnesid. Metsakalmistul kedese haual pani suure lillekimbu kõigi osavõtjate nimel üksinda vaiksel, ilma ühegi sõnata, nimelt jugoslaavlaste Svjatoslav liigodits. Ja selles vaikuses minu jaoks oli mingisugune veel üks liigoditši poolt loodud sõnatu muusikateos, mille sisuks oli niisugune üldine sügav, täielik vaidlustama too tunnustus Paul Kerese elule. Ja tänu selle eest, mida see inimene tegi mitte ainult malemänguga, vaid oma isikliku elu ja ülalpidamisega väikesele Eestile, Euroopale, suudele maailmale ja sadadele tuhandetele miljonitele malemängust ikka huvitanud inimestele. Üle kogu ilma kuuldud saate külaline oli kirjanik Ülo Tuulik. Mina olen saate toimetaja Martin Viirand.