Rändajad rändajad. Ränkajat tere kuulajatele, rändaja stuudios Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna. Jätkame aga vanas heas Euroopas ringi seiklemis ning täna läheme siin, kus mehed käivad seelikutes ja puhuvad torupilli. Ma arvan, iga eestlane teab, et Šotimaa on väga eriline maa. Seda muusikat mängis nüüd üks selline ansambel nagu tanner. Võivers ja saan šoti rahvamuusikat mängiv ansambel, aga natuke nad panevad sinna veel siis niisugust omapoolset Niukest väge juurde. Aga igal juhul need torupillid on küll šoti rahvamuusikale hästi iseloomulikud ja kui seda šoti torupilli nüüd torupilliga võrrelda, siis hääl, mis sealt välja tuleb, on noh, enam-vähem samasugune, aga asjatundjad teevad vahet, et on, on erinevad kõlad ja ja šoti torupillil on neid sõrmilisi ehk need niisuguseid torusid, mis sealt välja tulevad, neid on nagu rohkem kui eesti torupillil, ta on natukene keerulisem. Aga, aga umbes see tunne on niisugune metsik ja natukene taltsutamatu tunne, mis alati ja, ja suur vägi seal seal torupilli helisessem. See mõjub küll samamoodi. Ja seda torupillimängijat nägin küll esimesel päeval nagu Šotimaale jõudsime. Šotimaa pealinnas Edinburghis, lihtsalt seisis mees tänava peal ja mängis omast lustist. Ja tal olid seljas siis kõik, kas see, mis ühel tõelisel sotimehel olema peab? See on muidugi noh, ikka niivõrd pilkupüüdev. Seda, et sotti mees seelikut kannab, seda teavad paljud. Seelikule on oma nimi ja kilp. Ja ta peab olema tingimata ruuduline ja sellel mustrile on oma nimi, son Tartan soti, ruuduline muster ja temal oli ka selline seljas, aga siis sellest ülalpool oli ta niisugune väga viisakas niuke tume kuub mis käibki tänapäeval nagu šoti niukse piduliku rahvariide juurde. Aga varasemal ajal ja ka praegu näiteks kantakse ka mõnikord siin kuue asemel niisugust pleedi, mis on siis tihti sama mustriga seelik. Ja, ja see ongi niisugune villane ja hästi soe ja, ja kindlasti šoti oludes ka väga vajalik. Et seal see ilm on, nii nagu ta on. Ja siis oli sellel mehel, kes seal siis seda lustilikult Torupilli sõrmitses oli siis veel vöö peal kuute pannal metallpannal ja siis rippus tal seal veel seal seeliku ees niukene suur tupsudega nahast niukene kott. Ja see on jälle kuulub väga rangelt nagu selle rahvariide juurde. Algselt oli lihtsalt see, et mehel polnud oma lugematuid asju kuskile panna, sest seelikule taskuid ei ole. Siis ta pani sinna kõik sinna taskusse. Tänapäeval on sellest saanud lihtsalt niisugune ilu ja uhkeldamise asi. Ja siis jalas põlvikud. Nahkkingad olid sellel mehel, kes seda torupilli mängis ja põlvikud olid allapoole keeratud ja põlviku vahel minu suureks üllatuseks oli nuga. Ja seegi kuulub rangelt soti rahvariide juurde. Ja see nuga ei ole muidugi mitte muuks kui noh, uhkeldamiseks või ilu pärast. Selline noh, riietus on muidugi see, mille järgi me Sotlast nagu enamasti teame, et tänapäeval on, on selline riie meeletult kallis, nii et iga mees endale siukest lubada üldse ei saa. Loomulikult pannakse selga ainult kõige tähtsamatel pidupäevadel noh reeglina näiteks pulmas, sotimehel, seelik seljas, alati peigmehel. Nii, aga, aga noh, Šotimaale me üldse sattusime kahekesi abikaasaga, sellepärast et kaks põhjust. Üks oli see, et vanem poeg oli läinud õppima sinna Aberdeeni ülikooli tahtsime teda vaadata ja teine põhjus oli see, et et ma tahtsin uurida šoti suuri puid, sest see on niivõrd kuulus paikkama suurt puuda oma Euroopa puude rekordite poolest Šotimaa. Et, et nii kui nagu tekkis tunne, et sinna kanti peaks minema, siis oli selge, et tuleb ka need suured ja vägevad puud ära vaadata ja selles mõttes oli väga hea ette valmistada. Kogu Suurbritannias on olemas niisugune vabatahtlik ühendus, mille nimi on puurregister ja seal on siis tuhanded inimesed kokku surutud Tanjas. Nende kõige kirglikku huvi on siis suurte puude otsimine ja väga täpne mõõtmine ja nendega ühendust pidades ma sain siis väga täpsed andmed kus on siis need suuremad puud ja, ja selle järgi Saisema marsruut. Aga muidugi ka kogu Šotimaa loodus oli see, mis tohutult tõmbas, sinnakanti. Oli aprill prilli teine pool ja seal oli siis ilm täpselt niisugune, nagu meil Eestis maikuu keskel. Ja mõned tee parim aeg Šotimaale minna. Kevadel aprillis on seal natukene vähem vihma kui muul ajal. Aga näiteks suvi võib olla ikka väga-väga vihmane, aga võib ka olla päikeseline. Ja päeva jooksul nagu saime oma naha peal ka kogeda, võib ilm mitu korda muutuda ühest äärest teise. Nii et, et sealt väga kapriisne on see ilmselt ja sügis on niisugune noh, värvide poolest kõige ilusam aeg, aga teistpidi niukene sombune ja rõske. Ja talv on jälle niisugune, et mingit väga kõva külmakraadi ei ole, mõnel päeval mõned miinuskraadid, natukene on aga, aga tohutu tuuled rõskus, muidu külm hästi-hästi, selline rõske aastaaeg ja, ja noh, selle kogu selle Shotima ilmastiku põhjustajaks on loomulikult see ookean, mis teda ümbritseb, kolmest küljest. Nii et kui meil siin Eestis on noh, nii nagu öeldakse, et halb suusailm aasta ringi seal Läänemeri, eks ole, kõige rohkem mõjutab ja ka Atlandi ookean, siis seal on Atlandi ookean kohe ümberringi ja see on nagu võimendatud kujul, seesama halb suusailm Šotimaal, kuigi suusailma seal üldse ei ole, seal on, seal on noh, reeglina on ikka niisugune väga-väga rõske. Piltlikult öeldes tasub meie ilma kirujatel korraks Šotimaal ära käia ja siis tulla siia kallile eestimaale tagasi. Kuuror. Just rõõmustada selle üle, et meil vahepeal tuleb ikka ida poolt midagi muud ja, ja muidugi tähendab Šotimaa suved on suhteliselt jahedad ja ja talved jälle suhteliselt soojad. Noh, see on ikka see ookean, mis aegset jahtub ja külmub. Aga nüüd parajasti, kui me sinna tulime, loomulikult nagu enamasti satuta Šotimaa pealinna Edinburghi ja kohe nii kui liikuma hakkad, suhtlema hakkad, nii, saad oma esimesed õppetunnid kätte. Esimene õppetund oli see, et kui me läksime sinna oma tellimisel ära broneeritud niukene ja kulunud välimusega hotell siis see emand, kes meid sealt vastu võttis, noor ilus heleda peaga piiga hakkas meiega rääkima, sellist keelt, millest meie aru ei saanud ja hästi rõõmsalt rääkis, et ta oli veendunud, saame aru ja see pärastine kogemus oligi see, et noh, umbes kolmest inimesest, kellega sa räägid, siis kahe inimese inglise keelest aru ei saa. Jõhe omassaad. D mõtlen suure hämmastusega selle peale, et, et see ei ole neil ju ometi esmakordne kogemus, kes nad on loodud turistide vastuvõtuks ja sellele oma, nagu öeldakse, elu pühendavad, et nad ju peaksid taipama, et nende keelest ei saada aru, aga näed ikka jäärapäiselt räägivad seda edasi. Ja sest ta, ta võtab endiselt seda niimoodi, et sina tuled ja lähed. Aga mina olen eluaeg seda rääkinud ja teine asi. Teda ei huvita, et kui äkki temast aru ei saa, täitsa kuidagi peletab eemale või ei teki sellist probleemi. Ka seal on igasuguseid ja kindlasti on, ma arvan, mõnes väga Sheratoni hotellis räägitakse perfektset, inglise keelt, loomulikult, aga niisuguses tagasihoidlikus tõelises shoti hotellis jälle ei räägita. Ja, ja teine asi on see, et, et kui sa seal oled juba, ütleme, mõnedki näevad, siis sa hakkad sellest keelest aru saama. Tegelikult sa hakkad jagama seda murde eripära, sest tegelikult on see ju lihtsalt üks inglise keeles väga eriline murre, mida nad põhiliselt räägivad, kuigi see šoti keele teema on nii keeruline ära uppuda. Aga noh, jämedas joones, nad räägivad ikkagi niisugust inglise šoti murret, ütleme niimoodi. Ja seda sai siis harjutada tatud kõrva selle, selle keelest arusaamisega. Teine õppetund oli sess, kui takso peale sai mindud ja ka temaga jälle suhtlema hakatud. Esimene niisugune šoti huumorikogemus tuli sellega, et et taksojuhil oli klaasi peale joonistatud lund. Seal see arktiline lind, kellel on ilus papagoinokk ja keda elab ka Šotimaal ja sellele oli tõmmatud punane kriips peale ja alla oli kirjutatud, nõub pahvin, ehk pahvin on siis Lonni inglise keeles ja mis ma mõtlesin, et mida see tähendab, et Lonni ei tohi süüa järsku või et noh, et on looduskaitse all. Ja siis ta näitas žestidega, see on siis nagu keelemäng. Soti, nali võib-olla, et ära pahvi, ära pahvli suitsu, taksos nisukene Dvid trikki naljad. Need käivad ka šotlaste juurde kindlasti ja siis muidugi sai tehtud jäme viga. No ma olin tõesti esimest korda, ma ei olnud üldse Suurbritannias varem olnud ja ütlesin, et ma olen esimest päeva Inglismaal. Šotlane ütles, et ära sa kunagi niimoodi ütle ära ja et sa ei ole, Inglismaal ei ole ja see on neil tõesti väga-väga tähtis, sõnaselge ka ja ja, ja noh, mingis mõttes loomulikult nad ikka erinevad kõvasti, kuigi see on üks riik. Aga ajalooliselt on ju ikkagi niimoodi olnud, et kuni 18. sajandi alguseni oli Šotimaa omaette riik ja on olnud praegu Šoti kuningas, on istunud Inglismaa troonil ja, ja vastupidi. Et neil on ajaloost ikka päris palju kanu kitkuda ja Sotlase vabaduseiha, noh see, seda sellepärast võib-olla ka eestlasele on šotlased sümpaatsed, et neil on see niisugune kindel, niisugune veendumus alati andnud, et, et me peame vabad olema. Kasvõi kõik see hull vallas, see, nende kuulus vabadusvõitleja kuskil 13.-st sajandist, kelle kohta on ka uhke film tehtud kartmatu ja nii edasi. Ja teistpidi, ega Šotimaa on praegu ka ikkagi näiteks oma erilised seadused oma kirik ja haridussüsteem, mis on erinevad näiteks Inglismaa poolest. Ja kui üldse sotimaa peale mõelda, siis noh, tema pindala, kui hakkame Eestiga võrdlema umbes no peaaegu nagu kaks Eestit. Ja rahvaarv on umbes nagu kolm Eesti elanikkonda. Aga noh, jämedas joones anda ikkagi maa, kus on suhteliselt hõre asustus, kus loodusel on väga suur osakaal inimeste igapäevases elus ja see lootus on suhteliselt karm. Nii et selles mõttes ka näiteks mõnikord tõmmatakse Šotimaa tõmmatakse Euroopa Põhjamaade hulka. Kuigi ta ju geograafilised tasub ju nagu lõuna pool Eestist kariks liimase kliima, jah, kliima ja, ja see inimese ja looduse suhe tegelikult, et hõre asustus ja omaette olemise hindamine see on seal šotlasi oli ikka päris päris tugev. See maa soosib tugevaid just ja, ja just ise omadega välja tulemist, et saad ise hakkama. Aga nüüd me olime Edinburghis, Šotimaa pealinnas ja, ja see on ka huvitav, et Šotimaa pealinna annab päris hästi Tallinnaga võrrelda elanikke värv suures joones sama, umbes pool miljonit ja tal on ka oma toopia olemas, see on Šotimaa kohta suhteliselt haruldane, muide et mäe otsas on kindlus või loss. Sest see osa, kus nüüd Edinburgh asub, see kuulub šoti madal maa hulka, aga eks see on, see on niisugune tasane maa. Ja keset seda tasast maad on igavane, võimas kalju ja kalju otsas on võimas kindlus. Ja ta eemalt vaadates on peaaegu nagu tootja aga looduslooline tagamaa on tal hoopis teine. Noh, meil siin on ta ju paejärsaku servas, aga seal on ta vana vulkaanilaavatorni otsas sisuliselt et kunagi asus selle koha peal vulkaan vulkaanist purskas välja basalt laava, kaua see kivistus ülejäänud vulkaan on, on kadunud nende sadade miljonite aastate jooksul hiljem aga, aga seesama kivistunud laava on alles selle otsas, on, on see võimas ja niisugune natukene süngelt mõjuv kindlus. Edinburghi ise on väga armas, seal on vanalinna hästi säilinud ja, ja ta ei ole liialt suur tank, parajalt mõnus linn iseenesest, aga aga kui me seal olime, siis muidugi meie tahtsime kohe kiiresti loodusesse. Ja kuna ma teadsin nagu looduslooliselt on niimoodi, et Edinburgh asub laialehiste metsade põhjapiiril et sealt siis lõuna poole ja ümber Edinburghi peavad olema siis niuksed lehtmetsad, mis koosnevad tammest ja muudest laialehist puudest aga sealt põhja poole algavad siis segametsad sellised metsad nagu Eestis jämedas joones. Nii. Ja nüüd Edinburghis on väga tore turistiinfos, teen seal on väga abivalmis inimesed sind aitamas ja kui ma siis oma küsimusega nende poole pöördusin, et kaks minna tammemetsa Edinburghi lähedal siis nad sattusid hätta omavahel arutades ja pikalt konsultant nööridest. Lõpuks nad mõtlesid. Mul välja ühe koha. 18 kilomeetrit tuleb välja sõita enim purgist ja seal on üks Tammemets. Noh, nii me tegime ja sõitsime loomulikult selle kahekorruselise bussiga juba sõites hakkas koitma, et miks neil segadus tekkis. Et, et noh, et tegelikult metsa ei ole. On ikka avatud maastikud, mingisugused karjamaad, põllud ja siis mingid pargid, aga sellist metsa nagu noh, Eestis metsa oled näinud, eks metsa sa ei näe. Kuigi ma olin lugenud raamatust, et Šotimaa on palju metsasem kui Inglismaa ja et võrreldes Inglismaaga on Šotimaalt ka täitsa metsale. Aga see kõik on suhteline ja see nõndanimetatud tammemets, kuidas see siis välja nägi. Kui me sinna jõudsime, siis selgus, et ta on küll suur 80 hektarit, see on võimas, pindala annab käia, aga, aga sisuliselt oli ta nagu eestlase pilgu jaoks. Metsik park. Niimoodi oleks aga täpne sõnastada. No näiteks Tallinna lähedal andeks, Harku park on just selline et seal oli ikkagi palju lagedaid alasid, puud kasvasid hõredalt ja oli täitsa selge, et nad on kõik ikka sinna ühekaupa istutatud ja puuliikidest tuttavad olid tammed ja saared, mis on meil Eestiski kasvamas ja noh, Eesti jaoks mitte tüüpilised olid siis jugapuu. Eesti kõige suurem jugapuu on kõrgusega 12 meetrit ja ümbermõõduga natuke üle kahe meetri Saaremaal sealse üks üsna kesine jugapuu oli ka oma kahemeetrise ümbermõõduga ja noh, mõjus võimsamalt kui meie kõigevägevam jugapuu on väga omapärane puu, selline hästi okslik ja maani ulatuvate okstega sinna jugapuude juurde. Me pärast jõudsime veel palju vägevamat juurde, aga siis pöök näiteks sellest oli meil juttu Saksamaa saates, et mis on jälle Kesk-Euroopale väga iseloomulik. Ühesõnaga osa puid nagu ka eestist loodusest tuttavad osa, aitäh ja siis kuulad neid linnuhääli siis jälle enamik olid tuttavad, hääled musträstas oli seal laulmas ilusti keset aprillikuud siis kuldnokka lehelinnud, need suhteliselt niuke tuttav eestilik linnukoor ja aga sisele puude all imelikke lilli näiteks nartsisse täiesti nartsissiväljad kasvamas seal, nii ka Inglismaal, tegelikult Šotimaal, mõlemal ta kasvab looduses tohutu laiadel aladel. Ja siis noh, kui meil on nurmenukk, siis seal on see nurmenuku sugulane, priimula, keda meil on jälle nii nagu nad sissegi peenra peal, aga mitte looduses. Nii et, et see mõjus natuke eksootilised, aga samas ta oli pühapäev ka ja inimesi oli väga palju, ikka nagu pargis pered, lapsed, mänguväljakut, kisa ja ja see oligi siis see sotima mets, laialehine, mets, ma arvan, tegelikult üsna tüüpilisel kujul tänapäeval. Et kui räägitakse, et Šotimaast on 16 protsenti kaetud metsaga, siis üle kolme korra vähem kui Eestis. Need ütleme Edinburgh ja sellest lõunapoole ongi ilmselt see tüüpiline Šotimaa mets ja sealt põhja poole. Seal on natuke teistsugused, aga sinna me veel jõuame. Ja nüüd see päev umbes niimoodi läkski seal selles sotima esimeses metsas ja ja sealt me sõitsime siis juba rongiga Aberdeeni. Siis Kaarel oli vastas üliõpilane selles ülikoolis. Ja seal me läksime kõigepealt siis muidugi pubi. See oli küll väga kummaline kogemus Taali ehitatud vanasse kirikusse ja siis selguski taustana see, et seal on meeletult palju pisikesi kirikuid, millel ei ole enam mitte mingisugust pikendust ja neid müüakse. Ja siis juba uus omanik otsustab ise, mis ta sinna teeb. Ja see pubi omanik oli otsustanud sinna teha niisuguse kõrtsi, mis on sisustatud nagu põrgu. Et seal olid kõik vanakurat ja, ja tulikatel kõiksugused saatanad seal kirikusse põrgus on küll hea mõte, on küll jah, üsna-üsna niuke teravalt meelde, igatahes otseedee kui sõna ei kuule, jah, kas see oli nüüd siis nagu muidugi rääkimata selliseid kirikusse kõrts, eks ole, jah, et väga mitmed majanduslike ja seal oli, oli ka hästi palju selliseid vanu keldi müstiliste olendite lugusid ja pilte seal seina peal ja no igal juhul niisugune õhkkond oli meeldejääv. Ja siis me muidugi asusime tõsiselt valima parimat viskit ja see ei olnud lihtne selleks pikale. Aga noh, tõelised riskid Šotimaal on kõik tehtud odra põhjal. Ja üleüldse tunnistavad šotlased, et nemad pole seda viskit leiutanud, et viski on leiutanud, tõsi küll, iirlased, aga meie tegime ta palju paremaks, ütlevad nemad ei saa ütlemata jätta ja ja neil on tõesti noh, see erinev maitse ja mina valisin siis enda lemmiku välja, mis mul siiamaani lemmikklient kinghi viski ja selle eripära on siis selles, et ta ei näe välja üldse, nagu võiski vaid ta on sihuke punaka tooni või natukene nagu konjakit. Ta meenutab värvi poolest ja ja lõhn on niisugune natuke kergelt magus ja mahe ja maitsega. Ja ta on selle tõttu, et teda 14 aastat siis laagerdatud ja viimased aastad siis Cherry vaatides Serie on jälle see üks niisugune kange vein ja, ja, ja seal vaadi sisse imbunud veini venelased annavad talle siis niisuguse erilise maitse ja värvi. Aga noh, see see veski teema muidugi sotimaal paratamatu ja minu poeg Kaarel, kes oli seal nüüd juba pikemat aega olnud, ütles, et kui üks šotlane millegi järgi lõhnab mis on alkohol, siis ei ole see mitte viski ju, et see on õlu. Sest veski on liiga kallis šotlane, nihne raatsi nii palju viskit juua ja on küll väga tüüpiline ka näiteks pubides, et sotimehel on siis nagu pisikene pits viskit ja suur kannu õlut. Ja ta võtab siis selle riski ja siis joob selle õlle peale ja seda ta läbimõeldud ja seda ta nimetab viski joomiseks. Uhkusega. Aga, ja, ja sealsamas Abertiinis muidugi siis sai ka maitstud sõda võib-olla ühte tähtsamat Šotimaa rahvustoitu ja selle nimi on ägis. Ja see oli niimoodi, et me kõndisime haaval natuke hakkas nälg peale tulema ja tänaval seal üks niukene pirukamüüja müüs muuhulgas ka hägišit ja ja Kaarel ütles, et võta seda, tema kogemus oli see üliõpilasel raha vähe. Et kui ostad ikka hägiši piruka, siis suureks ajaks on nagu nälg eemale peletada. Ja siis ma seda ostsin ja igaks juhuks küsisin selle müüja käest, et mis siin sees on. Ta ütles, et sa ei taha seda teada ja siis ma seda sõin ja väga tuttav tunne tuli peale, see oli täpselt, et see veneaegne lihapirukas, kus täpselt sama maitse oli Elke mõnus toitav kina metsis teada. Ei, ta no see sisu, et mis seal sees tegelikult on, aga hägiši jäigi saladuseks, ei, see on pärast seda, ma olen seda hoolega uurinud ja ja ma olen söönud erinevaid häkišeid. Ja noh, jämedas joones on tal väga ranged reeglid. Nimelt ägisid, tehakse kindla peale Lamba siseorganitest ehk rupskitest ja, ja seal peab olema elementidest, peab tingimata olema süda, maks ja kopsud ja siis võib-olla veel midagi. Ja klassikalisel kujul tuleb siis seda selle looma mao sees keeta. Ja enne seda tuleb teda veel kaks päeva ette valmistuda ja siis keeta tuleb teda kolm tundi. Ja siis, kui ta lõpuks valmis on, siis, siis sinna kõrvale peab olema siis tingimata kas tuul või või kartulipudru. Ja tingimata klaas viskit. See on siis õige õige hägis. Ja see on väga-väga tähtis asi ja minu kogemus oli see, et näiteks nüüd seal tänavapirukas võrreldes sellega, kui ükskord hiljem hoopis teises seltskonnas, kui teist korda käisin Lätimaal, siis noh, väga peenes restoranis gurmeetoiduna pakuti hägistsit, siis nende maitse oli ikka väga erinev, tegelikult algelemendid samad. Aga noh, seda võib valmistada väga erineval viisil. Ja see ägisson ikka niivõrd tähtis asi, et see tuntud šotlaste nali, et noh, et turistid tihti küsivad, et, et mis on siis, ütleb šotlane, seal loom et seda kätte saada, selleks tuleb kõigepealt ju hästi palju viskit ja siis minna mägedesse. Ja mägedes kõnnib üks hägisk, tal on vasakpoolsed jalad madalamad kui parempoolsed jalad sellepärast et ta kõnnib pidevalt ümber ja niimoodi kallaku peal ära kulunud just, ja siis tuleb hiilida tema selja taha ja teha koledat häält, siis ta pöörab ümber ja kukub pikali sellepärast et jalad on vale pidi ja siis saab ta kätte, siis saab teha äkist siit isenesest tõsise, et hägiši teemal on olemas ka eriline päev Šotimaal ja seda peetakse jaanuarikuus. Ja seda nimetatakse Püanssi toiduks ja, ja Püünsi päevaks. Ja see nüüd Robert Burns, legendaarne šoti poeet, kelle sünnipäeval seda vägisi toitu siis alati tehakse. Ja see on 25. jaanuaril ja sinna juurde käib siis alati mitte ainult toit ja ohtralt viskit, vaid iga kord loetakse sinna juurde siis vähemalt üks või kaks peansi poeemi. Et see on väga kindel komme Šotimaal. Aga noh, meie siiski tahtsime minna loodusesse ja selleks me rentisime, tooja sõitsime aberdiin-ist minema ja algul kulges meie tee mööda rannikut ja seal oli vahepeal olid palju on, enamasti oli kaljune, mõnikord olid ka liivarannad, liivarannad olid ilus, puhas liiv. Ja Kaarel jälle oma pikkade kogemustega siin rääkis, et sellel liivarannal saine mitte iial, ka kõige palavamal suvepäeval suplejaid sest vesi on alati 18 kraadi või vähem. Ja, ja mitte keegi ei käi seal suplemas, olgu see liini kutsu kui tahes. Ja nüüd üks niisugune esimene mõjupaik oli meil sealsamas tabertiinist nagu lõuna poole minna. Niukene Ta notarikindlus, see mõjus nagu mingi muinasjutukindlus, sest ta Taali hästi kitsaneeme tipus ümberringi täiesti püstloodis kaljud sinna vastu pekslemas vahune ookean ja, ja seal peal siis võimsad kindluse varemed. Selle ta notarikindluse lugu on hästi keeruline, aga ta varemetes olnud ka juba ligi paarsada aastat. Aga kõige kuulsamaid sündmusi oli see, kui Inglismaal ja Suurbritannias oli kodusõda. Ja Cromwelli väed tulid seda ta notarikindlust vallutama ja siis kaheksa kuud suudeti neile vastu panna ja alistutudki ja, ja seal kindluses hoiti tegelikult šoti kuningakrooni ja tema juveele. Ja ja need jäidki saamata kätte Cromwelli vägedel ja ja praegu on need siis Edinburghi muuseumis. Ja no siit mere äärest siis keerasime siis sinna kuulsale Šoti mägismaale kogu Šotimaa koosneb ikkagi kahest osast, üks on, on see lauskmaa seal lõuna pool ja teine on see šoti mägismaa põhja pool, aga on igaüks, kes kujutab Šotimaad, ta millegipärast kujutab ette just seda, neid, neid mägesid, et noh, et seal midagi mägiste mingisugused jõed voolavad ja nii edasi. Ja selles Šoti mägismaa mäed on, on suhteliselt nagu sellised lauged võrreldes mingite Alpidega või, või Himaalajaga. Ja nad on ka suht madalad, need kõige kõrgem tipp üldse Šotimaal on allapooleteise kilomeetri merepinnast. Ka need mäed on lauged ka sellepärast, et nad on kohutavalt vanad. Nad on pärit mingit tohutut sadade miljonite aastatetagusest ajast, eelkambriumi ajast ja nad on lihtsalt kulunud ja muidugi ka palju praegu, mis on teda sealt üle käinud ja teda kulutanud ja sellepärast siin mägedes nagu rännata on jälle suhteliselt kerge, et niukseid kaljuseinu nagu praktiliselt ei ole. Teoreetiliselt peaks selline maa, kui mõelda, mis kliimavööndis Šotimaa asub, peaks olema kaetud metsadega. Aga nad on enamjaolt lagedad. Ja tson, see šoti metsade lugu, et ütleme, 1000 aastat tagasi oli niimoodi, et Põhja-Šotimaa oli kaetud põhiliselt männimetsadega ja Lõuna-Šotimaa oli kaetud, ütleme leht ja männimetsade seguga ja seal oli väga palju tammepuid nendes segametsades kasvamas seal mägedes. Aga kui inimene siia tuli, siis muidugi puud oli vaja, seda raiuti ja kasvatati ka algusest peale väga palju lambaid. Ja nüüd seesama see ohjeldamatu raiumine ja, ja siis nende lagedatel lammaste pidamine viis selleni, et juba kuskil 400 aastat tagasi 500 aastat tagasi need kroonikuteks kirjeldavad Šotimaad kaebavad selle üle, et Šotimaamäed On jäänud paljaks. Aga sel ajal siiski, ütleme suvalistes paikades oli metsi veel päris palju. Aga kuskil nüüd, 19. 20. sajandil käis ikka samasugune hoolimatu raiumine edasi ja siis hakkas see metsapõud ikka kõvasti tunda andma. Mets ei taastunud enam, tekkisid need kuulsad kanarbiku nõmmelt sinna nendesse ja tegelikult seda, et metsa tuleb kasvatama, hakati Taebati ka seal juba kuskil 250 aastat tagasi. Aga alguses kasvatati, et see rohkem nagu, ütleme ilu pärast või niimoodi, et et maja ümber on kõva tuul ja panen metsa ümber, et siis on nagu ta vaiksem ja, ja eraldatum olemine. Aga siis kuskil 20. sajandil hakkas siis juba see väga tõsine metsa istutamine pihta. Deviis oli selline tol ajal, et metsa kasvatame selleks, et saada palju puitu ja puidu eest palju raha, järelikult tuleb kasvatada puid, mis kasvavad kiiresti. Ja need olid näiteks Eba džuuga pärit Põhja-Ameerikast kasvab meeletult kiiresti siis näiteks sitka kuusk pärit Põhja-Ameerikast, kasvab meeletult kiiresti Euroopast ka palju lehist, mis ei ole kunagi seal maal kasvanud, aga kasvab kiiresti. Ja tulemus on, mis siin praegu siis kui sa sõidad sinna ja näed selle Šoti mägismaadel üldse metsi, siis eemalt vaadates nad näevad väga imelikud välja. Et nad on põhiliselt okasmetsad, on hästi korrapäraste servadega selgetes ridades istutatud puud ja iga metsad, kui on, on erinevat liiki ja ükski nendest ei ole see, mis on Šotimaal looduslikult kasvanud. Nii et üks kümnendik kõikidest Šotimaa metsadest, mis praegu olemas on, siis looduslikest puuliikidest ja üheksa kümnendikku on võõrliigid. Ja praegusel ajal ütleme, see tekkis, see liikumine tekkis kuskil, ütleme 20 aastat tagasi, umbes loosungi all, et ta taastagem Kaledoonia metsad Kaledoonia metsadeks nimetatud Šotimaa metsi juba sel ajal, kui Rooma riik oli jõudnud sinnamaani välja ja need Kaledoonia metsa tähendavad just neid, neid võimsaid männikuid ja neid võimsat segametsi. Ja praegusel ajal seal on tohutu riigi tugi nendele, kes siis istutavad metsi, kes hoiavad ja, ja kes istutavad just omamaiseid liike. Ja on isegi noh, ka nende metsade kaitsmise peale riik kulutab meeletult raha siis nende metsa tõkade kaitsmisele, mis on looduslikest puuliikidest ja, ja üldse sealsed metsad on väga suurelt jaolt tänapäeval kas siis hoiumetsad või puhkemetsad. Et mets on seal nagu kulla hinnaga. Ja vot neid metsi vaadata, kes ma järsku sain aru sellest, miks Eestis algas kuskil 90.-te aastate keskel päris tugevalt nisugune rohelise mõtteviisiga inimeste hääl kõlama. Et meie metsi varitseb suur oht ja need on võõrpuuliik. Gide kultuurid tundus alguses, et mis asja, et Eestis nagu ei ole Niukest probleemi. Meil on natukene kunagi istutatud näiteks lehiseid ja, ja natukene ebad suugasid. Aga see tundus noh, kuidas, et noh, meil on siiamaani istutatakse ikka mändi ja kuuske ja pannakse kaske kasvama kõik kodumaised liigid, et kus see probleem tuleb. Aga siis ma sain pihta, et, et see oli seesama asi, kui, kui kogu Euroopa jõudis nii-öelda meie õuele kõige oma ideoloogiate ja probleemidega siis sealt kuskilt sealt Suurbritannia kandist sotimaa kandist tuli see hõige, et see on väga ohtlik panna kasvama võõrad puud kodumaale oma metsa asemele. Et see on tegelikult Šotimaa probleem. Kuna inimesed hakkasid palju suhtlema, siis siis see idee nagu võimendus siia nagu ümber. Ja noh, minu isiklikku arvamust mööda Eestisse ei ole seda ohtu kunagi olnud, Šotimaal on see olnud sajandeid ja Tulevikku pilk noh, Eesti metsadele, et ma ei näe mingit erilist ohtu, et, et need pooled Eesti metsadest võiks olla mingid võõrpuud, see on Eestimaale võõras. Aga muidugi see oht on olemas ja selle ohu hoiatavaks näiteks on Šotimaa metsad. Nii et see sotima metsade teema mingil moel haakub Eesti metsade teemaga ka kuidagi isepäraselt. Nii nagu Dima torupill on nagu eesti torupill aga ometi teistsugune ja kuulame siis siia lõppu jälle sedasama šoti torupillimuusikat. Seesugune oli siis tänane saade Šotimaa loodusest ja inimestest, millest tuleb juttu järgmises. Jõuame siis sotima parkide ja jämedate puude ja mägede juurde. Stuudios olid Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna Kuulmiseni nädala pärast. Kuula. Rändajat.