Luule. Eestile. Tervist minu nimi on Christian naljakam ja ma loen luuletuse eelmisel aastal ilmunud luulekogust. Kontseptsioon ei makulaata. Elan seitsmendale lift on rikkis, kaks nädalat, tube on kaks, väljas, kuuendat päeva, 35 kraadi. Marsseys võit žeeris oleks tavaline, talutav kehke, siin mitte. Kaks tuba, üks on rämpsu täis. Mis te arvate, et ma hakkan seda kraami sellise palavaga trepist alla tassima? Naljakad varem viskasin aknast, aga siis tuli politsei. Noored mehed ilmusid ukse taha, mundrid seljas. Hakkasin, et võiks koos veini juua džässi kuulata. Mul teleskoop sellega nab kuule ja naabermaja akendesse. Teate palav, aga kõik inimesed riideid ei kanna. Nägin unes, et ma olen inimese suurune mardikas ehk kärbse elu oleks huvitav. Mis te kostate, poisid, politseinikud? No mis te kostate?