Te teate küll, talu mängitakse tihti kohvikut, Ta tuletab meelde, tallab märg aeg, kohvikutu. Saatejuhi Rein ja Jarek on sisse seadnud, et Tartu kohvikus maalingutega saadet. Vaat mis, mis saadet vahepeal on siin vahetunud aastanumber ja mehed Tartust on jälle otse-eetris raadio kohe otse-eetris. Rein on minu vastase, Jarek on minuni viimane. Ta oli meil vist siin oma kuu aega tagasi. Jõulude paik on ringlusse, mäletad? Saade Meil oli, minul ei tule enam meeldegi. Tere kõigile, mul ei tule ka meelde need verivorstid ja söögid, kõik, mis me siis me ei ole alla, higistasin veel pärast seeditud oma oma tubli kaks nädalat ei ole meid eetrisse lasta. Ei tea, võib-olla on see rohkem rohkem. Võib-olla on see tallinlaste hirmust, et Tartust äkki saabki Euroopa kultuuripealinn, seal on meilt võtnud ära eetri, aga ei, me oleme taga vandenõu, on see mingi jah, konspirassis seory transistori, aga see ei olnud konspiratsiooni? Me oleme tagasi. Ja nagu ikka, me ei räägi ilmastana. Ei nagu ikka. Hägi Meil on täna külaline nagu, nagu ikka. Nagu ikka. Ja tänaseks külaliseks on meil Hannes Astok, tere, Hannes. Tere. Tere. Hannes on olnud Tartu üks tähtis figurante Tartu võimueliidis. Aga nüüd on ta minu teada leidnud endale hoopiski niukse vabameelsema projektijuhi töö, mis on kõige-kõige vabamalt eemal, mis üldse maailmas olemas on, selleks on kultuur pannes nimelt juhib Tartut Tartu vankrit, mis viib Tartu ühel heal päeval veel Euroopa kultuuripealinna austavale austusväärsele. Tiitlile on Johannes, on see vanker suur või väike vanker? Suur ikka muidugi suur vanker, väikest vankrit ei ole mõtet juhtida, sõidame hobuse perra sisehobuse peas. No vot. Ja siis, eks, eks me hakka kohe varsti rääkima, jällegi kõigil neil põnevaim tee mail. Aga vist enne peaks kuulama, natuke muusikat on kombeks, teeme jah. Aeg on kohvik-klubi käes ja külas on Hannes Astok projekti Tartu kultuuripealinnaks 2011. Aastal juht Hannes, sa oled Tallinnas sündinud, on ju õige? Vaat kui hästi ma teadsin, mis Tartu nii eriline on, et sa otsustasid nüüd siia elama jääda ja selle linna nimel võitlema hakata. No selle elama jäämise ja võitlema asumisel vahel pikk maaga. Ma lõpetasin Tartu Ülikooli ja siis oli siin väga palju toredaid sõpru ja sõbrannasid ja siis ei olnudki nagu paremaid mõtteid, kui siia elama jääda ja pakuti ka ja see kõik toimus mingil aastal 1990 ja ja nii see läks ja nii ta on läinud. Ei ole nagu suuremat väljakutset kusagilt poolt tulnud, kui, kui siin elada ja töötada ja see on väga lõbus ja tore ja mõnus linnu siin elamisega ja töö tegemist, kas sel hetkel, kui sa otsustasid Tartusse jääda, peale ülikooli olid seal ka juba väiksed lapsed sabas? Üks oli jah, kes siin praegu umbes minu pikkune on siinsamas kõrval kiige peal kiigub väga viisakas kiik, tavaliselt siin maailmas hullemad kiigulõhkujat esinevad, nad alles alustab. Viska kiigud välja. Aga minul, näiteks kui ma Tartusse nüüd tagasi tulin, oli üheks põhjuseks, oligi just see, et Tartu on ikka väga hea, vähemalt Tallinnast parem keskkond lastepidamiseks ja harjutamiseks, et kas see nagu mängis mingit rolli ka? Jah, see oli minu jaoks üks oluline argument, et on niisugune sõbralik linn, see Tartu, kus, mis tähendab turvaline, ta on normaalsete vahemaadega, et siin on lastel võimalik ka normaalselt koolis käia, ühistransporti kasutades ei pea üks lapsevanem olema taksojuhi rollis ja ja niisugused kõik elu lihtsalt kuid olulised püsiväärtused on seal päris hästi olid siis esindatud ja minu meelest laena paremini. Muide see Tartu see distantside ka seoses on, minul alati hämmastas mind, kui ma tulin Tartusse ja tellisin taksot, siis taksot alati ütlevad tellid, et palun mulle see see aadress, kuidas ta nimi on. Takso tuleb teile tuutuututud, siis ma mõtlesin Tallinnas öeldis on alati, et noh, läheb seitse minutit läheb 12 Tallinnas küsitakse su käest veel nime ja telefoninumbrit ja rihma värvi voodi, aga Tartus lihtsalt tellid palun taksomaailma, et kohe tuleb. Siis ma siis ma avastasin selle ühel hetkel, kui ma ise sõitsin autoga mööda linna ringi, et Tartu on ju täiesti ümmargune, et see on siin, ei ole mõtet öelda, mis aja pärast takso tuleb, siis ta tulebki igale poole, selles mõttes võib lihtsalt öelda, et palun takso ja takso otsib see lihtsalt ise üles linnapea et tõepoolest ja distantsidega linnajagudes tehnoloogiatega oleks see võimalik, et paned endale mingi anduri külge. Naine, koer ja takso leiavad salati üles. Seebikad stsenarist Kerttu rakke ütles, et Tartu on üks faking pommiauk, et Eestis ongi võimalik elada ainult Tallinnas või siis üldse kuskil metsas. Kuidas need tallinlased kutsuvad üldse Tartusse? Aga see on väga erinev. Ma arvan, et enamus eesti intelligentsist on ju Tartus ülikoolis käinud ja ja teist sama palju toredaid inimesi Tartus elanud, õppinud, töötanud. Ma arvan, et enamus positiivselt, et need, kes nagu Kerttu rakke sellisel moel oma positsiooni välja näitavad, eks nad põevad sellega elavad välja oma mingeid alaväärsus kompleks ja ma usun, et pall kaasa tulge, elage, Kertu, tule, ela Tartus natuke tulemus, kusjuures Kertu suhtes ju veel väga positiivselt, sest et ta tegi selget vahet ikkagi Tartul ja metsal. Selles mõttes, et ma olen kohanud ka väga paljusid inimesi, kes ütlevad, et linnast väljas kelle arvates nagu Tallinnast väljapoole jääbki ainult mets, Kertu siiski kvalifitseeris. Samas avastas seal ka Tartaliseks metsa, lammas on Eesti metsad ka pommiauke täis, tegelikult seniajani sambla sees. Kertu isegi elab viimasel ajal põhiliselt meedialehekülgedelt, on nii, paljudes kohtades on tema pilt, et ma arvan, et uus raamat hakkab tulema äkki äkki tõesti ta või uus seebikas, vaene laps, siis sa võib-olla kodus ollagi ongi ainult ainult kroonikas ainult kroonikas, kogu aeg peab aega veetma. Hannes Tarton sõjaks. Kindlasti siis midagi enamat kui töö, aga on siin tööd ka ära teha. Tasub siin üldse tööd teha, selles mõttes muidugi tasub rahalises mõttes oja oja. Noh, ma ei mõtle seda ainult iseenda peale, jutt oli siin ju kuidas, kuidas Tartus arenevad niisugused moodsad tehnoloogiaettevõtted, kleit, tekid ja ja mis muud siin on kliente, kes on peaaegu 200 inimestel progev, terve plasku võrdle lasengi kogeb seal mingit internetikasiinosid ja väga vägevalt teevad. Et Tartul on kindlasti hästi kasuks tulnud see, et moodsas maailmas sa ei pea nagu füüsilises töökohas tihtipeale asuma. Muidugi kui sa oled nii-öelda vooluliini ääres töötab, paneb piima paki või, või teed metallitükist mutrit, siis sa ei saa seda nagu virtuaalsete kaugelt teha, aga üldiselt seda töötavad tänapäeval masinad, mitte inimesed. Nii et kui sa oled niisuguse nagu mõttetöö peal ikkagi, siis, siis pole ju asukohal tähtsust. Arvuti ja sul on korralik ühendus, siis, siis nii ongi ja ma tean Tartus väga paljusid inimesi, kes, kes just sellisel moel töötavad ja naudivad seda elukeskkonda, võib-olla palgatšekke kirjutatakse meile välja põhja pool või lõuna pool mõnes suuremas linnas, aga nemad nagu oma oma töö saavad just siin tehtud, mõnikord siis tuleb kuskil reisidel käia ja nägu näidata ka, aga aga see on minu meelest tänapäeval hästi vajalik ja vahva ja ja noh, miks mitte, miks siis ainult Tartus ja samamoodi metsas elada, et why not, eks ole kõik variandid võimalikud, nii et mina ei ütleb tartust midagi teha ei saa ja kes, kes tehtud, ei saa ise süüdi ja käpard. Et nüüd muidugi on siin raske korraldada 40000 pealtvaatajaga kontserti maitsnud Jacksoni osavõtul, eks ole, nahk ja mis võib-olla kellelgi on eluideaaliks unistuseks, aga sellel ei olegi nagu mõtetega seda vaja ei ole. Ma tahtsin veel siukest asja küsida, et ma lugesin hiljuti lehest selle sellesama segi tehnoloogiate kohta, et tartus kavandatakse mingisugust mingisugust, nagu üle linna haaravat mingit wifi või wifi leviala. Jah, et Tartu on nagu mingi piloot selle sellest kuulnud, põhimõtteliselt igas kodus ei olegi vaja enam seda traadiga interneti, sest kõigis ongi terve ta üle Tartongi vihmi. Terve linn on nagu mingid võrku täis juhtmed kimpu siduda ja mine visata. Ja see ei ole, ma olen neid projekte tõesti uurinud ja puurinud. Ja idee on see, et võib-olla nagu avalikel väljakutel ja niisugustes kohtades, kus inimesed liiguvad, oleks palju viskit, nagu siin ka täna jobul enamus kesklinna kõrtsides, tega tänavatest on sellega kaetud. Eks ta kodudes võib ka olla, aga wifi levi on selles mõttes keeruline asi, et ta ei levi nii hästi nagu näiteks mobiiltelefon läheb nurga taha ka, ta tahab nagu selliselt otsenähtavust ja ja ma ei kujuta ette, et Annelinna paneelmajades igasse toa nurka sa saaks nagu välja kosta. Ja küllap kaabel jääb sellepärast et kaablit kaudu liigub alati need bitid ja baidid, mis seal liigub, liiguvad hästi kiiresti seal ja selle üle õhu on alati hädad ees, nii et ära palun, Reiljan. Ära satu erutusse ja mine koju, kaableid seina pealt maha. Kannatab ikka raadiokuulaja, olgu öeldud, praktiliselt seisan püsti ja punane vein, kaameria, plekikäärid jäävad juhtmed läbi. Palun, palun ära tee seda. Samas võiks selle levi jõuga tugevamaks keerata umbes niimoodi, et see on niisugune kerge kiirkiiritus, tekib kõrvaga, on intervjuu, selline haige inimene kogu aeg. Tallinnas inimesed rääkisid, kes seal kesklinnas telemasti all elasid, et osad väitsid, et nad kuulavad raadioprogramme ilma raadiota ka. Seal kuskil seal Gogoli tänaval, ma ei tea, raua transistor, piibel. Aga kuulame vahepeal transistorite pisut muusikat ja siis läheme jutuga edasi. Siin nädal aega tagasi oli Tallinnas, no teatris debatt teemal kas Tartu või Tallinn sobib kultuuripealinnaks Tartut esindasid seal kõrtsmik ja kohvikklubi saatejuht Rein Pakk. Kohvikklubi saatekülaline Hannes Astok, kohvikklubi saatekülaline Berk Vaher. Mehed, rääkige, mis seal toimub? No võib-olla alustuseks ja mis asi see üldse on, et kuulajatale oleks alustuseks öelda, mis asi see Euroopa kultuuripealinn on, nad just et tegu on siis Euroopa Liidu algatusega, mida on 1985.-st aastast saati peetud ja iga aasta on üks linn olnud siis Euroopa kultuuripealinn, sel aastal nagu postimehest siin üleeile Nädal tagasi lugeda oli Kreeka linn patras ja 2011 on siis kaks. Kahest riigist linnad. Paari aasta pärast muutub ühe sõnad on kaks linna korraga nagu linnad ja riigid ära paarid tatud. 2010 on üks saksa linna jaoks Ungari linn, 2011 on siis üks linn Soomest, üks linn Eestist. Siis on välja kuulutatud need suur avalik halastamatu konkurss selle peale nii Soomes kui Eestis. Ja märtsi keskpaigaks peavad siis Eestis kaks konkurentsitulle jäänud linnad Tartu ja Tallinna oma oma kõige paremad, kaunimad ja vaimukamad ideed esitama Kultuuriministeeriumi komisjoniga. Mis see, mis see kultuuripealinn kaasa toob, see kaasa palju kultuuri, nii et kultuuriinimesed rõõmustada kultuuri vaenlased peavad pagema selleks ajaks ilmselt tartust. Null nulltolerants skulptuuriga välja. Kindlasti tuleb appi, see toob, see toob kaasa palju kulusid, selles mõttes liigub aga et Euroopa Liit ise toetab seda projekti ainult mingisuguse mõnesaja 1000 euroga, nii et kogu papp tuleb siitsamast linnast ja riigist leida. Nii et, et see on see konkurss, mis käib ja, ja nüüd siis, kuna märtsi keskpaigaks peab oma oma taotlused mõlemate linnade poolt esitatud saama, siis jah, kultuuriinimesed kutsusid siis meid vaibale nii-öelda loomeinimeste eta, käisime, rääkisime neile, mis siis, mis meil siis plaanis on, kuulasime, mis Tallinnal plaanis on, kes Tallinnat esindasid seal peale, et seal oli vist Tallinna rahvas ainult Tartu inimesi seal publikuks valdavalt vist ikka veits oli arhitekte ja need olid nagu loomeliitude ühesõnaga insenere, eesti kultuurielu nipid, olid seal, loomeliitude uue aasta pidu oli, aga kes seal esindasid Tallinnat, Tallinnat esindasid abilinnapea Kaia Jäppinen, siis oli projektijuht Peeter Rebane ja teatrijuht Jalakas. Peeter Jalakas, Peeter Jalakas avaldas jah, ja kuidas siis läks? Tänan küsimast, hästi. Väga toredasti läks, minu meelest oli nagu igavesti vahva näha seda, et publik, kes oli ikka valdavalt, siis tallinlased seal siis justkui hääletati või see ei olnud mingi nii, nii tõsine ettevõtmine, ses mõttes, et see ei olnud mingisugune digilugenud, neid hääli ei veidi loetud ja täpselt kokku, et see ei olnud mingisuguse otsuse tegemine, et see oli lihtsalt niukene arutelu, meeleolukas arutelu ja illuks arutelu, et tore oli näha seda, et publik, kes valdavalt oli, siis koosnes tallinlastest, et sellest publikust ikkagi tubli pool oli, oli ikkagi seda meelt, et see võiks sama hästi olla Tartu kui ka iseenesest mõistetav, Tallinn. Nii et jah, see oli niisugune tore arutelu, Indrek Tarand juhtus ja, ja seal oli seltskonna piduõhtu oli ees või juba natukene alanud, siis ütleme, et asja vaadata ja natuke ka läbi huumoriprisma vahepeal. Ja, ja ma arvan, et nii Tallinna kui Tartu andsid tõsise esitluse ja mõtteainet siis meie kultuuritegelastele selle üle edasi mõelda, sest ega nemad, paljud sellest väga palju enne ehk kuulnud ei olnud, veel täpsemaid asju ei teadnud, nii et ma usun, et ja Tallinn on kõvad konkurendid, nii üllatav kui see, kui see ka võib-olla esimesel pilgul tunduda ei või, ja ja Tartu on sisatavalmistamast tubli taotlust, nii et me tahame, et 2011 oleks siin ja enne seda ja pärast seda oleksin ikka palju kultuuri silmas, tuleb pidada seda, et see 2011 ei ole mitte niisugune, et esimesel jaanuaril paneme tulevärgi käima ja siis laseme rakette 31. detsembrini ja siis on kõik krõška, eks ole, suits hajub, varemed on alles, isegi rohkem ei juhtu, kõik on raha ära põletatud ja läinud, et et asja eesmärk on ikkagi see, et Tartu ja mitte ainult Tartu, vaid terve Eesti, kõik need regioonid seal Tartus ümber on, võiks meiega pundis olla. Jõuaksid selle aasta ettevalmistamisega ja selle aastaga nagu mingile uuele ja paremale tasemele oma kultuuri. Mida meil siin hästi palju on Tartus ja ümberringi seda paremini näidata, sellest paremini aru saada, sellest paremini osaleda, et meie enda inimesed võiksid selles osaleda ja me oleme niisugune ühine Euroopa pere, nii veider, kui see ka ei tunduda, et siis kõik, kes me siin eurooplased oleme, võiksime sellest nagu rohkem osa saada ja sellest paremini aru saada ja seda paremini osata näidata ja miks mitte ka müüa ja nii edasi ja nii edasi tagasi minnes debati juurde, et mis teemasid seal siis sõtkusite, eks tavalisi nagu ikka sellistel puhkudel on, et palju üks linn maju ehitada välja, teine linn, maju ehitab, kellele tahtsin, kellel on suuremad muuseumid. Tahtsime rääkida kultuurist, aga ikka rääkis betoonist tropp, et noh, mitte mitte et need nagu selle debati vaimus. Tahaks kuidagi nagu halvustada konkurenti, aga aga see ei olegi nagu halvustusendist, siuke tähelepanek, et mul jäi natukene mulje, et samal ajal, kui tallinlased võtsid selles sõnade paaris Euroopa kultuuripealinn, võtsid nagu väga tõsiselt sõna pealinn, siis tartlased võtsid võib-olla tõsiselt tõsisemalt sõna kultuur, et noh Tallinna argumendid olid natukene sihukesed, et noh, et niikuinii kõik asjad Eestis on Tallinnas, et eks peaks siis see kultuuripealinn ka seal olema. Aga mulle tundub, et just sellepärast võikski ta Tartus olla, et et kui, kui, kui muidugi tõesti kogu kogu Eesti rahvas ja kogu eesti kultuur soovib seda, et kogu elu toimuski Tallinnas, siis muidugi peaks see tõesti nii minema, aga minu meelest oleks tallinlastel endal oleks huvitavam, kui see oleks Tartust. Tallinna põhiargument oli kindlasti see, et meil on rohkem inimesi, rohkem võimalusi, rohkem raha. No muidugi, Tartu argument oli märksa enam-vähem kõik. Aga see on rohkem vaja, meil on rohkem tahtmist, meil on suurem efekt, on tegelikult nagu vist võiks öelda ja meil on ümberringi puhast loodust ja meil on meil jälle PÖFFi paks ja, ja meil ei ole niisugust. Meil ei ole betooni ja seda raha ja võimu survet niipalju, et me võib-olla saame sisule keskenduda rohkem kui vormilani. Minule tundub ka nõnda, et vaata noh kui vaadata seda mingisuguse Euroopa aspektist, noh, seda kultuuripealinna selles mõttes, et kui nüüd peaks Euroopas kuulutuma välja otsus, et vot näiteks siis Tartu on Euroopa kultuuripealinn 2011 ja mõelda, et siis selle peale peaks siia tulema nagu kultuurist huvitatud inimesi, turiste, tegijaid, nägijaid, et kui nad siia tulevad, seal tulevad niikuinii läbi Tallinna, et see on nagu täitsa elementaarne, et kõik nad tulevad Tallinna kaudu ja kõik, mis Tallinnas on kõik, kõik need Tallinna muuseumid, teatrid, noh, kõik Tallinna kultuur jääb meile niikuinii tee peale jah, jalgu, et seda nad tarbivad niikuinii. Aga et, et kui see, kui see nüüd olekski tallinlase kultuuri peale, siis need nii-öelda ei olekski nagu põhjust sealt Tallinnast edasi tulla. Aga et kui mõlemad linnad räägivad sellest, et Tallinna ütleb, et kui kultuuripealinnaks saab Tallinn, siis sellest võidab kogu Eesti, Tartu ütleme, sellest võidab kogu Eesti, et noh, tegelikult mulle tundub, et päriselt ikkagi Tartu puhul võidaks kogu Eesti rohkem, siis oleks põhjust neil kõigil sisserännanutele kogu selle invasiooni oleks põhjust ka sealt Tallinnast edasi tulla. Sealhulgas tallinlastel endil oleks ka põhjust korra Pärtsarge, et noh, et see efekt oleks selles mõttes suurem, et läheks muidu nad jääksidki sinna Tallinna toppama ei teakski, palju ilusaid kadakapõõsaid ja kuusemetsi, Mildinan sipelgapesi sipelgapesi. Mis seal debatil siis selgus, et kes võitis, mis seis jäi? Ütles, et ega seal ju ei hääletatud otsust ei tehtud, aga sümpaatne oli tõepoolest, see läheb nii-öelda publiku seast, mida seal mingite punaste siniste lipukeste näidati. Et nad jagunesid kenasti võrdselt ja selles mõttes oli ka publik sümpaatselt nagu mõlema poole heade ideede poolt ja, ja naeris välja lollusi, mida mõlemad pooled esitasid. Et selles mõttes kultuuriinimesed teadupärast arukad inimesed ja saavad hästi asjad olema sellest aru ja ei, igati sõbralik ja hästi tore, et minu meelest, et just see teema nagu loomeinimestele viidi, sest et võib-olla kunagisel valitsus tõesti ette kujutasite Euroopast saabuv raske rahalaev või noh, ütleme 10 rekkat, mis on sajaeuroseid laeni triiki täis laetud ja nüüd on ainult küsimus, et kumb linnapea, siis kardetakse kumbsov hangu enda kätte, hakkab raha laiali kantima, eks ole, sest noh, et ikkagi eelarve on mingisugune 20 miljonit ja eurodes umbes niimoodi, et nagu umbes 300 miljonit krooni, et eks seda ikka kulub ja, ja noh, eks tegijad muidugi on huvitatud ja õigustatult tahaksid nagu teada, et kuidas siis kulutama hakatakse, mis ideed on ja nii edasi, et ega see, mis konkreetsemalt juhtuma hakkab, seda nagu täna vara öelda, sest et lõpuks on ju 2011. aastani seal kuus aastat sõita või viis aastat tänasest päevast minna, nii et et konkreetsemad ideed ja noh, mis, mis teatrietendusi mängitaks, mis kontserte tehakse, mis tulevärki, millest räägitakse, seda on natuke vara seda öelda, aga niuksed kesksed ideed peaks ikka märtsi keskpaigaks ära kooruma, et nagu mingisugused teemad oleks, sest ärgem unustagem. Me peame selle oma kultuuripea Lindlusega siis koos ühe Soome linnaga olema ikkagi nagu debatis terve Euroopaga, me teeme seda Euroopa jaoks, mitte Touri pealinna Eestile. Kas võib nii juhtuda, näiteks kui Eestist ei leia ühtegi linna, isegi Soomest ei leia ühtegi linna, siis valitakse mingit muud? Ei, ei, see on maanteel. Isegi, isegi kui on mingisugune, ma ei usu, et asi nii Kivirähklikult laheneb, et me ei saanudki kokkuleppele. Ei ole millegagi kandidaati. Me läksime ise nii närvi, et las ta jääb. Ikkagi Eestis on kaks linna kandideerivad. Ei usu, et, et juhtub see, et nii Tallinna kui Tartu jätavad selle oma taotluse esitamata, tõmbavad saba jalge vahel hingeldades. Nõrgad häbenevad mõlema linnavolikogud on selle otsese vastuvõtul kandideerivad ja siis linnavalitsustel pole sellest kuskile pääsu enam midagi, linnavalitsused tahavad orkaanitöödele väga, vähemalt seda hirmu ei ole. Paneme muusikapala peale. Selline muusika. Kohe kuidagi hea. Tantsida. No vot see muusikapala oli, oli meie saatekülalise valiku iseloomustab Tartu elu, eks ole, palju muusikat ja naisi. Hannes, ütleme, et et kultuuriministeerium kolib Tartu, kas sinust niisugune hirm tekkinud või? No igal juhul ütleme ütleme ütleme kas sinust saaks kultuuriminister. Oh, mis nüüd, mis nüüd mina, minul on, ma saan aru, et Tallinnasse sai, oli, sellepärast küsin, kultuuriministriks valitakse, ei, ma ei taha üldse sel teemal spekuleerida, ma olen viimasel ajal üritanud vastupidi poliitikast natukene tagasi tõmmata, et ma ei tahaks sellel teemal spekuleerida, meil on ju väga tore minister. Ja me oleme väga tore minister, miks me sunnime teda Tartu kvaliteedi? Ärge tooge. Äkki ta tuleb siia ja nõuab, et avalik-õigusliku televisiooni pannakse, paljud-paljud on oma töökoha pärast kolinud võib-olla teinekord Alo-TV-st saaks avalik-õiguslik televisioon, näidatakse Arieli reklaami. TVs ei, näidatagi muudkui reklaami ja tegelikult see on jah, marginaalne ettevõtmine küll jah, aga telekanali peaks veel tegema ja Tartusse ja minu meelest võiks teha niukse uue moodsa, kui nad digi, televisioon ja internetitelevisioon areneb, et siin võiks ju kõigest toredad televisioonikaabeltelevisiooni, mõtled sa? Ei, ka interneti kaudu levib televisioon ja kaabli kaudu ja digiITV ITV ja ei noh, igast värke on võimalik teha ja et kuna enamusel inimestel on täna ju endal mingit digitaalsed kaamerad olemas, millega pilti imelihtne toota, et siis siukse vaba kogukonna televisiooni käima panna, ehk siis ajapikku tõuseks kvaliteet. Täna muidugi professionaalne kola ei maksa enam kuigi palju, et kui sa oled digitaalselt toota nii et selle peale võiks muidu täitsa vabalt mõelda, ainult inimesi on vaja, kes siis kaamerate taga prooviks sehkendada, ainult keerulisem, ainult mida tuleks selle juures silmas pidada, on see, et Ken saani ei võtaks nagu seda telekanalit juhtima, muidu ta ütleme niimoodi, et pilt tegelikult on. Kui ühe nagu Ken saan ja, ja telekanali juht siis otse näiteks õlletehase torujuhtme kaudu, siis siis võib-olla nad ei segaks teletrevist, kes jooksis neli megabitti õlut pidevalt edasi-tagasi. Inimesed teistes linnades näiteks Tartusse külla tulevad, tahavad alati Alo-TVd vaadates on ikka täielik hitt, aga seda võiks kuidagi paremini teha, et et kas nõuame, kas linnavalitsus ei ole, ei ole mingisugust niisugust projekti olnud, et võtame Alo-TV käsi kõrgele maski külge ja saadame kõigile Alo-TV. Ei, selles mõttes, et Tartu oma kanalaga kuidagi seda paremini teha tüütab ära ikkagi noh, Tartu inimesi, noh, Alo-TV öelda, et see on ühe mehe projekt, eks ole, kodanik Kalmus, kes seda teeb, noh, talle tuleb sellest au anda, et on seda ülal pidanud ja oma fanatismist teinud, et et teine seisukoht on ikkagi see olnud, et linn ei, ei taha nagu mingit meediat omada, et vanasti meil Rein, kui sa laps olid, mäletad silmuse ajaleht edasi, mis oli EKP Tartu linnakomitee ja Tartu linna Erressen dekaad, täitevkomitee häälekandja, et minu meelest oleme sellises riigis nagu ajaleht või tele või raadio, ei ole kellelegi häälekandja, välja arvatud füüsilises mõistes. Nii et ma ei tea, aga, aga ma mõtlen, et tegelikult just sellesama kultuuripealinna, aga kontekstis, et kui me teeksime niisuguse kultuuripealinna telekanali, millest, miks, miks mitte, mis tehniliselt võiks sellel alal veel baseeruda mingilgi moel või mingitel uutel digitaalsete lahendustel, siis see võiks olla küll väga Sürje punki ja mitte ainult Sürje punkt, vaid olekski hea eriti leviks nagu niimoodi, et näiteks neti kaudu või sati kaudu võiks seda igaüks Euroopas vaadata, et kui me teeme siin 2011. aastal vägeva programmi siin terves Eestis, et siis siis pidevalt mingit kaks tiimi kogu aeg seda teeksid, toodaksid kas siis otse või salvestatuna ja seda saaks siis pidevalt vaadata ja ma arvan, selleks ajaks on võimalik tehnilised võimalused. Mitte nagu ootama teleka ees, mida sulle näidatakse, vaid sa valid ise menüüst ja mida nad tahavad. Ja millal sul aega on seda vaadata, sest vot just et need uued tehnoloogiad tegelikult muudavad seda kultuuri olemust ka lähiaastatel üsna palju ja seda kättesaadavust just noh, mitte nagu sisu, vaid kättesaadavust. Kas, kas skulptuur peab olema hästi kättesaadav või on niisugune väikene, niisugune mõnus, mõnus? Jah, teeb defitsiit linnateatripiletidefitsiidi jah, jah, et, et äkki see oleks mõnusam. Nii, ja naa, ega ma ei ole nagu seda meelt, et et kuskil pukk Puka kultuurimaja kütmata saalis siin osa kohal tahtmata solvata üldse Puka lasi, aga et noh, nagu siin vahepeal oli nõukogude aja lõpus ideoloogiat, et balleti peab käima igal pool, umbes seal taksos, et noh, see ei ole nagu päris see, et mingid asjad, ooperit oleks ikka teha korraliku akustikaga saalis ja tantsida seal, kus on korraliku alguse põranda ja nii edasi. Et mingid asjad peavad niuksed olema, kus nagu kunsti juurde käijasse. Ilusti, aga, aga tänapäevane Niuke, moodne, digitaalne kultuur, seda, seda saab ikka igas metsakülas vaadata ja ise teha ja ise edasi anda jällegi, kogu maailmale. Nii et selles mõttes see tehnoloogia annabki need võimalused, et sa tegelikult kultuur tuleb sinu juurde siis, kui sa tahad või kultuurisa võid anda edasi sealt, kus sa oled, mitte see ei pea olema vältimatult, et selleks, et hakata kunstnikuks ei pea sa endale kuskil suure linna keskpaiku ehitama Kunstnike maja, kus sa siis saate fotostuudio ja hakkad tegema Peeter Laurits. Seal kütiorus vapustavat asja täiesti looduse keskel ja seal ei ole mingit vajadust, eks ole, kuskil metropolis iga päev oma energiat kulutada lihtsalt 20 minutit liiklusummikus tööle, tulemisele, tagasiminekut ta teeb seda seal jumalast rahumeeli. Mina olengi Tartu selle kultuuripealinna projektiga olnud seotud, noh nii ütleme esialgu siukse kaasamõtleja vabakuulajana, aga et nii palju, kui ma sellest aru olen saanud, võib-olla seda ei ole isegi veel nagu Hannes ja kõik teised selle projektiga seotud inimesed veel enda jaoks täpselt sedaviisi sõnastanud, aga minu meelest on nagu see see, mida tahetakse teha Tartusse seoses kultuuri peal, nagu on just nimelt see, et mitte ei panda rõhku sellele esinduskultuurile, et et kui Tartu oleks Euroopa kultuuripealinn ja kui nüüd eurooplased siia tuleks, siis meil oleks ette näidata iga päevaga allakontsertiga päev on galakontsert ja sale, uudid ja baleriinid hüppavad kettide hansapäevade aastaringselt hansapäevad aastaks. Mitte see ei ole tähtis, vaid. Mulle tundub, et Tartu tahaks just nagu selle kultuuripealinna tiitli kaudu võita võimalikult palju seda efekti. Et inimestel, kes elavad siinsamas linnas ja selle ümbrus, ütleme Tartu kultuuriareaalis, mis ulatub Peipsist Zetodeni tagasi. Et kõik need inimesed saaksid nagu võimalikult palju ise võimalust ennast kuidagi teostada, et kultuuris ja sel tegemises loomises kaasa rääkida, et mitte ainult tarbijad olla, vaid ka loojad, et noh, tegelikult eesmärk ongi see, et iga päev oleks laulupidu just hinges, et oleks laulupidu sinus eneses, nagu ütles elling või kirjutas igas sadamas on üks eestlane, igas selles eestlases on üks laulupidu temas eneses ja iga päev liiga palju timing või sõnad. Mina mäletan, 2003. aasta muusikaauhindade jagamisel ütles Hendrik Norman, täpselt samasuguse lause. Võimatu võimet. Täiesti uskumatu. Aga võib-olla pisut veel muusikat, oskuslikult muusikaauhindadest tahtsingi jõuda muusika, muusika, radika, jõle, rääkis rohelist ja ma olen arenenud selle paari nädalaga, kui meetrisi olnud. Niimoodi. Ja taeva. Ma kui nagu taeva ei näinud ma alleku tuva, kuidas ma käin või kuidagi la. Süda poole, eks väheks, kuni sunni tahaks, ühe neist pean maalima. Oleks jumala hea mees. Siin maailmahääl Tanto järecolemmistanud oma positsiooni raadio kahe eetris ja meie tänane külaline Hannes Astok, kes on minu teada kolme lapse isa õnnelikus abielus, on valinud ainult muusikat, muusikat ja juba teine laul räägib ainult, mis kulla mees, mis seal sees ilusad laulud, lihtsalt see plaat, mis 10 merelaulus on siis Marko Matvere ja Tallinna kammerorkester Tõnu Kaljuste juhatusel, et näitab minu meelest väga ilusti, kuidas niuksed meremehe niukse joomalaulu või niukse kurva jooma lauluga sellele panna ilus kammerorkestriseade juurde. Hoopis teine lugu tekib sellest, et teised mõõtmed ja hästi ilus, nagu ma mõtlengi, et Tõnu Kaljuste, kes iseenesest tituleerib ju Naissaare paadimeheks, et teha järelikult tundnud, et suurest linnast tuleks nagu rohkem välja minna looduse keskel ja selles mõttes nagu klapib selle meie mõttekäiguga ka nagu operaatori. Just. Aga et kui sa enne ütlesid, et Tartu kultuuriareaal nagu on siin võib-olla setudest Peipsini, siis sest minu meelest nagu pigem nagu selleski laulus Käsmust kuni Glasgauni võiks areaal olla või vähemalt Käsmust kuni kuni Vilsandi, nii et see on nagu pigem Tartu kultuuriareaal, mida Tartu võiks mõjutada ja millega ka Tartu tahaks 2011. aastal kultuuripealinna kontekstis kindlasti hästi palju koostööd teha. Aga mis sa arvad sellest tartu vaimu jutust? Sa oled sellega ehk kokku puutunud oma elust? Just et, et ma saan aru, Tamme ettekujutus Tartu vaimust on see, et Mülleri Sass mängib klaverit ja laulab hästi valesti ja vahepeal võib-olla ajab kokteili klaveri sisse ümber, siis kusagil taustal sekeldab kogu aeg mati miiliuses segab inimesi kohe. See on niuke tammarusaam Tartu vaimust, milles on omajagu tõtt. Aga keegi ütles kunagi Tartu vaimu definitsiooni ma selle, et, et et seal on niimoodi, et lähed mööda raekoja platsi, keegi paneb jala taha ja kukud minule ja vaatad, kedagi ei ole. See skisofreenia ei ole Tartu midagi hullemat. Telekas tuleks pöörduda arstide poole, keda Tartus on selleks piisavalt, on nii, et ma arvan, et see vaim on ära surnud ja ja asemele on tulnud niukene, lõbus, reibas tegelane, kellele meeldib mõnikord raekoja taga seal muruplatsi peal õlut juua, sest siin kuskil maailmakohvikus joodik söödikat hüüa hästi ja siis kuskil stuudios natuke pilli mängida, midagi üles kirjutada, ise teha kuskil, võib-olla Plaskus pisut kleite, vahepeal natukene progeda midagi niukene, moodsa aja inimene, kes ei ole rumal, kes on ülikoolis käinud? Ausalt öeldes, kui, kui sedasama kõrtsu rajades, kus me siin praegu istume, punnitasini mõtlesin, ilmus kaua, mis nimeks panna, et see ei olnud ka juhus, et ma lõpuks otsustasingi, et peakski panema nimeks maailm. Ikkagi see iseloomustab Tartu nagu positsiooni või kontakt, sest et minule on alati tundunud päriselt, jättes kõrvale miilise Mülleri, kes on toredad mehed, nii vähe või palju, kui nad teisi segavad ei sega. On, on tegelikult Tartu Tartu vaim minu jaoks on alati olemas olnud ja minust on ta just nimelt sama, mis on nagu käsnad Glasgow, nii et ta on üks niisugune kontakt, on asi, mis on, elab inimeste sees ja mis, mis vajab ainult pisut wifit, et et nagu jõuda, saada, natuke enam lihvida, et saada natuke enam lihvlitest. Maailmalinn, vaat sina järgsest arved ja ma arvangi Ma ütlesin, maailmalinn on Tartu. Et aga sa rääkisid ennistate, et sa poliitikast oled nad täiesti tagasi tõmbunud, Polnud seal kaugel, mitte sellest täiesti mõtlesin, ega nad ei lase tal. Ehk ma olen Tartule, mõtlesin sa erakonnast ei ole, ma olen täitsa olemas sellega manitsus aktiivsest igapäevapoliitikast, mida ma linnavalitsuses tahes või tahtmata pidin tegema. Olen olen nüüd natuke sammukese tagasi astunud, mida volikogus ikka volikoguta, vot kuidas uus. Mis nüüd nii uus, aga kuidas uus valitsus istub? Ma ei tea, nad teevad, teevad seda tööd, mida ma üheksa aastat tegin, nii et ma arvan, et nad teevad seda hästi ja ilmselt paremini kui mina, mina enam ei jaksanud. On sul poliitikas omad eeskujud ka? Nüüd sa tahaksid, et ma ütleksin, et see on Churchill ja ta tahaks selle. Ma tahaks seda. Aga tegelikult on selleks hoopis. Mul ei ole väga suuri eeskujusid, ma niimoodi püüan. Püüan lugeda ja vaadata, mida inimesed teevad ja ja vaenlastest on tihtipeale rohkem õppida kui omadest. Vaat see on tark mõte. Jah, seal poliitilistest vaenlastest, poliitiliste vaenlastega tuleb osata läbi saada minu meelest mõistlik, et kui ka inimesed vaatavad mõnikord kas või siin Tartus, et vot nüüd, kus volikogu saalis, kus seal keegi küsis ja kus siis vastas pärast laeva rahumeeli, joome õlut ja ei ole üldse probleemi, et see on nagu poliitikas midagi ei ole teha, inimesed peavad välja paistma poliitikud, muidu nad ei saa seda, mis on nende kapital ehk valijate hääletu valijad on nendest maskid ei tea. Ja see on niukene, etenduses käib asja juurde ja vaimukas dialoog, nagu rikastab ka poliitilist õhkkonda. No mina tean, et head ja halvad inimesed kuulavad ühtemoodi muusikat. Kadestada korda proterv, pruuniks varritud ÜRO. Tabalukke. Tänava. Valge tänav traalsega maid kogu. No anna. Kerge tuul viis nagu narkootikum, paberit, leitu. Vaata onu Oskar. Vaalatiiva. Äärest valge töötab, mustad pikad tuled autole. Korra nagu ekraani barrepuelus Manuaalselt klaar. Paati. Paneb aeretlemine õue, mängib lähedasi. Haaradi. Selle laulupeotuli praegu meelde niisugune suvi, suveõhtu supilinnas, kuskil sihukene igalt poolt tuleb ja vaat niisugust muusikat akendest ja toidulõhnu ja keegi põletab lehti, seegi põletab lesk pigi põletab kuuri. Keegi põletab, keegi põletab naabri kassi. Täpselt sama asja tahtsin öelda, aga ma ütlesin, et ma ei hakka ütlema, et jätab sihukese imeliku mulje kus linnaosas Tartus on kõige parem elada, kus on elu kõige lahedam? Ma ei oska niimoodi öelda, ma teeksin nendele inimestele liiga, kes on mõne teise linnaosa endale elupaigaks valinud, nii et ma arvan, et ega Tartus on ju võimalik igal pool elada ja keegi ei ole kinnistatud kuskil. Täna võib igaüks oma ühe korteri maha müüa, teise asemele osta, nii et seal on tore, igal pool on lahe, minu meelest ka annelinnas on lahe, ma tean, isegi lane linnas elanud, aga ma tean mitmeid inimesi, kes ütlevad, neile meeldibki kohannelimas elada. Kas Annelinna ei ole üldse mingi kole kivilinn, seal on palju rohelust, vahepeal seal võimalik kuskile loodusesse minna, jõe äärde minna? Igavesti lahe nagu Rein ennem seletas, et takso tuleb seitsme minutiga igale poole. Et hakka astuma, aga ei tule ratta selga ja annelinnas toimub ka 10 minutiga 15 minutiga kesklinna jalutada, samas jala minna igalt poolt, igale poole ongi pool tundi, et just ei ole, ei ole probleemi tulla, mõnikord tuleb taksoga, pärast seda on seda küll selle suure iga laupäevase Tartu tromo saate. Pealegi hakkavad väga paljud tallinlased Tartusse kolima ja mina tahaksin veel öelda, et, et äsja kõlanud laul on ka niisugune natukene pisut. Kes Tamm või siis püsiettekujutus tartlastest, aga neile kõigile, kes, kes, kes seda ei taha, ütlen ma. Tartus ei tehta mitte ainult väikest puust muusikat, vaid näiteks Jarek, kes meil siin istub, teeb hoopiski niux silikon muusikat. No see oli küll nüüd hästi öeldud, eks ole, eks ole, aga et lõpetuseks võib-olla meie rüperaalid sulgema, enne ümperaalid sulgeme, ütleb Hannes meile, kui ütleb midagi ilusat. Lõpetuseks. Ma arvan, et et see aasta alguses, jah, selle kultuuripealinna kontekstis tunneb hästi niukses põnevaks ideederohkeks ja. Me tahame vorstiga välja kuulutada ühe linlastele lillaste tarbeks fotovõistluse, kus veebruari viimasel nädalal me kutsume atlase pildistamatute tartlasi pildistama ja digitaalsel moel ja siis neid pilte meile digitaalselt saatma ja siis paremad saavad paremad auhinnad ja ja ilusatest piltidest tühjaks raamatuid ja kus need kõik oma telefoni kätte ja no pilte tegema, noh ütleme telefoniga, kui suudab ta nagu fokusseerida telefoni. Aga neid väikseid digikaameraid on ka hästi palju, et, et see ongi nagu see, et täna saavad nagu kõik tänu moodsale tehnoloogiale ise hästi palju kultuuris osalejad, varem pidid ikka foto tegemine selleni geniga megavärk, et see klõpsimine oli lihtne, eks pidid fotot ilmutama, sain tohutu vastutuse päästikule. Nii et kõik teretulnud kaasa tegema. Hüva sellega täna lõpetame ja kohtumiseni juba järgmisel laupäeval, laupäeval kell kolm.