Lugupeetud raadiokuulajad kuulata Bergaks koolis, täna on meil kultuuri ja, või ühiskonna ajanud Tartus külas on Martti Kalda, Eesti humanitaarinstituudi lektor. Täna me räägime riigist, mille pealinn on Peking, mille pindala on üheksa miljonit 596960 ruutkilomeetrit ning maailmaaeg pluss kaheksa tundi. Siis MT, alustaks võib-olla kõigepealt ajaloost, kuidas on see tänapäevane hiina kujunenud, millest on see alguse saanud, kus on Hiina ajaloo juured, tuleks ilmselt täpsustada seda, et tänapäevane Hiina rahvavabariik või see, mida me Hiina nime all mõistame, ei ole mitte päris samale selle nii-öelda päris Hiinaga. Et päris Hiina on võib-olla üks kolmandik või üks neljandik, isegi sellest tänapäevasest Hiina rahvavabariigist. Hiina impeeriumid ja rahvavabariiki võib kahtlemata nimetada, selliseks on palju suuremat kui hiinlaste enda asuala. See päris Hiina jääb sinna rannikupiirkondadesse, idapoolsesse, Hiinasse ja tänapäevase rahvavabariigi koosseisus on ka ju Tiibet ja suured mongolite alad, rääkimata siis Kesk-Aasia aladest. Et Hiina on olnud erinevatel aegadel väiksem ja on olnud suurem rahvavabariik on päris suur, aga see ei ole ka kõige suurem Hiina impeerium, mis mis on olemas olnud, et Hiina mõiste on, on väga mitmel moel liikunud. Teine moment, mis alati Hiina ajaloo puhul tuleb meeles pidada on see, et nende enda nägemuses nemad on see kõige peamine, see keskmine riik märgidki, mis Hiinat tähistavad, tähistavad keskmist riiki. See on riik, mille ümber ülejäänud maailm tiirleb. See ongi tsivilisatsiooni keskus. See ongi kõige kõige olulisem kultuur ja seepärast hiinlased peavad selle selle kaitsmist äärmiselt oluliseks. Ja kahtlemata eksisteerib selles Hiina maailma nägemuses selles Hiina ajaloos sees ka selline tsükliline nägemus ühe dünastia tõusust teise dünastia langusest. Ehk siis hiinlased on kuni rahvavabariigi alguseni vaadanud oma oma ajalugu eelkõige kui keisrit, et ajalugu tuleb üks keisri perekond võimule tavaliselt mõne mässu käigus kerkib esile uus liider, temast saab keiser, loob perekonna, kõik järgnevad keisrid, siis on ühtlasi nagu viletsamad kui tema. Kas esimene keiser on selline, ideaalne või idealiseeritud, kuigi ta tihti ei pruugi seda isikuna tegelikult üldse olla siis käib see dünastia just nagu maha. Sest nagu üleskeeratud kell, mis mis käib ühel hetkel maha ja viimane keiser osutub siis kohutavalt pahaks-pahaks ja tuleb ta jällegi kukutada ja võimule tuleb uus dünastia. Ja naljakas ongi see, et kui tihti on näiteks lühemaajalisi dünastiaid, kus on ainult kaks keisrit siis tähendab seda, et isa on hea ja poeg on paha või kui vahel juhtub, et keisrid on ainult üks, siis ta pool elu on just nagu hea ja siis hakkab poole pealt pahaks, tuleb võimult ära kukutada. Mis on veider, aga mis on muidugi selles Hiina maailma nägemuses äärmiselt oluline ja seda nimetatakse siis taevamandaadi teooriaks, ehk siis taevas annab just nagu mandaadi valitseda. Sest keisri taevapoeg, keiser üritab oma oma õukonna oma riigi puhul kopeerida seda, mis Hiina mütoloogia kõneleb taeva kohta, ehk siis tema isa kohta. Kui tema isal on seal kaugel tähel siiriusel oma palee oma oma ruumid, siis näiteks ka pekingi keelatud palees on ruume 99 ja pool sellepärast et seal taevases palees on siis nii-öelda 100 ruumi või 100 maja sellistes pisiasjades ka keiser üritab järgida seda, seda, seda taevaskeemi, mis just nagu annab selle õiguse valitseda ja võtab siis ära selle selle õiguse valitseda, juhul kui keiser selleks ei sobi. Teine protsess, mida me saame Hiina ajaloos vaadata, on see, et Hiina ajalugu on vaheldunud siis kas siis omamaise väga tugeva impeeriumi ja, ja siis pidevalt kaitse positsioonil olemise vahel ehk siis pidevaks ohuks Hiinale on põhjapoolsed barbarid, kõik me kindlasti teame noh, Hiina puhul üks esimesi asju, mis meelde tuleb, on on Hiina müür et see on ehitatud kaitseks põhjapoolsete barbarite vastu, see nõnda võib ka Hiina ajalugu vaadata, siis kas on olnud suur omamaine hiinlaste impeerium nagu näiteks Han dünastia kolmas sajand enne Kristust, kolmas sajand pärast tang dünastia seitsmenda sajandi algusest kuni 10. sajandi alguseni või Ming dünastia 14. sajandi lõpust kuni seitsmeteistkümnenda sajandi keskpaigani, kes ei olegi nagu peaaegu et vajanud seda müüri, kes on olnud ise nõnda tugev või siis aegu, kus siis tulevad barbarid, olgu need siis hunnid, tatarlased, mongolid, Manžud või, või veel mõni nendest barbari hõimudest ja ohustanud seda põhjapoolset Hiinat ja hiinlased siis on olnud kaitsepositsioonil ja ühtlasi Hiina on olnud lõhestatud kas siis mitmeks riigiks või paljudeks riikideks või on olnud siis dünastia selline nõrk, et ta on pidanud diplomaatiat sõda kombineerides ennast kaitsma nende põhjapoolsete barbarite vastu. Nii et ma arvan, et need mudelid Hiina ajaloos on, on kõige olulisemad meeles pidada millised on võib-olla kõige olulisemad sündmused perioodid Hiina ajaloos. No ma siin hantange Ming dünastiat, et juba nimetasin, ma arvan, et need ongi hiinlaste endi jaoks nii-öelda hiina oma maise kultuuri jaoks kõige olulisemad nende kõrval võib-olla tasub nimetada seda mongolite eelset perioodi mida võiks ka siis Hiina hiliskeskajaks nimetada, see on siis song dünastia, mis alguses kaitseb ennast kitanite Churczenite ja hiljem ka mongolite vastu ja pidevalt tõrjutakse üha kaugemale ja kaugemale Lõuna-Hiinasse ja kes pidevas sellises kaitse positsioonil olemises teeb hulka militaarseid leiutisi hulka tehnilisi leiutisi ja ühtlasi mille ühiskond on ebahiinapärane mõnes mõttes ta on sunnitud kaasama väga palju võõraid. Samas on ta pidanud olema tavapärasest leebem, näiteks oma oma oma karistuste puhul juriidika puhul seetõttu, et ta vajab oma inimesi, ta ei, ta ei saa neid lihtsalt kulutada, ta ei saa öelda, et meil ei ole inimesed loetud ja kelle mõtteviis on võib-olla kõige rohkem just nimelt mongolite ja nende kaudu siis ka araablaste moslemite kaudu mõjutanud Lähis-Ida ja Euroopat. Tänan kordonis külas, Martti Kalda, Eesti humanitaarinstituudi lektor. Martin, kas sina oled Hiinas käinud? Mina olen Hiinas keenust tõesti? Mind praegu huvitaks kõige rohkem filosoofia, mis hiinlastel on nende elufilosoofiat või kasutatakse teinekord terminit köögifilosoofia milliste, ütleme, seaduspärade või, või tavade järgi hiinlased elavad? Me võiksime muidugi pikalt rääkida siin Hiina klassikalisest filosoofiast, aga minu meelest üks olulisemaid momente, mida, mida hiinlaste puhul kahtlemata meeles tuleb pidada, on see, et see on kohutavalt kollektiivne ühiskond. Ehk siis ühiskond, kes on harjunud koos tegutsema, kes tahabki koos tegutseda kus üksikisikuvabadused või näiteks privaatsus ei ole sugugi mitte nõnda oluliselt kui, kui läänes või võime isegi öelda Eestis vaid vastupidi, palju tähtsamat on selline küünarnuki ja, ja, ja õlatunnetus ühiskond, millele meeldibki koos tegutseda, mis tegutsebki selliste kampaaniate ühisettevõtmiste kaudu sellised. Vot nii, nüüd võtame ette, ehitame jõele tammi ja tuleb kokku 20 miljonit inimest, on seda rõõmsalt nõus tegema või et nüüd on vaja ehitada Hiina müür. Selline näide, niisutussüsteemid või mis iganes ja miljonid ja miljonid inimesed tõepoolest siis kas alguses aetakse, aga seal on ka kindlasti oma selliseid juured olemas, et nad on, nad on valmis seda seda tegema. Ja samamoodi siis inimesed käsitlevad ennast pigem nagu mingisuguseid gruppi hõimuperekonna suguvõsa paikkonna kaudu ja ei tunneta ennast mitte nii väga üksikisikutena, kuivõrd osana teatud ühiskondlikust grupist kollektiivist ja samamoodi ka väga mitmel korral Hiina ajaloos on rakendatud siis sellist kollektiivi vastutust üks isik kollektiivis eksib, karistatakse kogu kollektiivi. Selline mõtteviis on, on väga tugevalt Hiinas sees ja minu arvates see on, on selles nii-öelda köögifilosoofias kõige kõige olulisem. Teine, mida võiks nagu ka laiemalt Aasiale rakendada, on see, et euroopalikud arusaamad demokraatiast ei ole Aasias päris selgelt kohale jõudnud. Eriti nendes riikides, mis ei ole olnud koloniaalvõimu alla ja Hiina ei ole olnud kunagi ühegi Euroopa või lääneriigi koloonia. Seetõttu Hiina, teiste Aasia riikide seas pigem austab ühte tugevat liidrit nimetatagu teda siis keisriks või partei esimeheks, kui sooviks sellist päris laia tasandilist demokraatiat näha. Mis ei tähenda seda, et hiinlastel hiinlastele ei meeldiks teatud nii-öelda inimlikud humaanset vabadused. Aga nad kalduvad võib-olla rohkem sellise tugeva liidrikultuse poole. Kuidas Hiinas 21. sajandil on, kas nad saavad valimas käia, kuidas toimub ajakirjandus, kas neil on ajakirjandusvabaduspõhimõtteliselt küll seni, kuni ei puudutata siis seda kõige-kõige pühamat, ehk siis ühe partei võimu Hiina rahvavabariigist kõneldes, siis ehk siis võiks öelda nõnda, et hiinlastel tänapäeval eksisteerivad kõik sellised lihtsama tasandi vabadused vabadust teha omale raha, omada ükskõik millist hulka eraomandit. Me räägime siin autodest, majadest, lennukitest, helikopteritest, millest iganes. Seni, kuni nad ei lähe Hiina riigisüsteemi kommunistliku partei võimu kallale, selle selle ideoloogia kallale ei ürita seda ideoloogiat õõnestada ja selle vastu tegutseda. Et valimised loomulikult on olemas, aga, aga valida on loomulikult siis ainult kommunistliku parteikandidaatide vahel. Inimlikul tasandil eksisteerib hulk vabadusi, eksisteerib kapitalism, võime täiesti rahulikult öelda, Hiina on äärmiselt kapitalistlik ühiskond, võib-olla isegi kapitalistlikum kui hulk Euroopa riike. Tänapäeval samas demokraatiat sellisel klassikalisel moel nagu meie Me läänest tunneme tõesti absoluutne demokraatia, absoluutne sõnavabadus. Sellest me Hiinas veel rääkida ei saa. Kas me võime rääkida mingisugusest Hiina mõttelaadist? Kindlasti saame me rääkida hiina mõttelaadist. Ilmselt kaks suurt religiooni või kaks suurt mõtteviisi, mis Hiinat mõjutanud on millest alati räägitakse. Konfitsianismi taoism on jätnud äärmiselt suure jälje Hiina, Hiina mõttelaadi ja ilmselt on konfitsianismi kõige olulisem jälg just nimelt sellises traditsiooni kultuses. Ehk siis hiinlased on, on väga kõvasti kinni võib-olla tänapäeval vähem või see hakkab vähenema, aga siiski sellistes vanades vanades traditsioonides ühtlasi ka vanemate kõrgemate isikut austamises austus vanemate vastu ja traditsioonide austamine. See on siis selline minu meelest kõige olulisem konfitsianismi pärand tänapäeval teiselt poolt jällegi selline võib-olla taoismiga seotud ideoloogia katse oma tegevuses kas siis järgida või, või lihtsalt näha seost maailmaga, loodusega, looduse harmoonia kulgemisega saavutada kasvõi pisiasjades, olgu see siis tee joomine või, või toiduvalmistamine, kasvõi mööbli paigutamine oma korterisse, mingisuguseid loodusest laenatud printsiipe, mis ei pruugigi olla tegelikult printsiibid, aga lihtsalt sajandite jooksul on, on Hiinas sellisena välja kujunenud. Ja teha ka oma elus või igapäevategevuses teatud asju, mis panevad hiinlast mõtlema, et vaat nii, nüüd ma olen, olen selle asja küll maailma üldise kulgemisega tasakaalus korda ajanud. Tänan kordonis külas, Martti Kalda, Eesti humanitaarinstituudi lektor. Religioon, filosoofia Hiinast. Kaks sellist suurt Hiina enda omamaist filosoofia ja religioonivoolu on siis tõepoolest Kons, sotsialism ja, ja taoism. Nad on sündinud suhteliselt samal ajal pärit sealt kuuendast sajandist enne Kristust müütilised asutajad Konfutsius või siis kung-fu'd ja laod siis Tauismil vastavalt, kui konfitsisedame, õpilased, eelkõige kuulsam õpilane Mence kõnelesid korra järgimisest vanade traditsioonide austamisest. Sealt pärineb kogu see süsteem, kogu see mõtteviis, mis oli sajandeid aluseks Hiina keisrivõimu toimimisele Hiina ühiskonna toimimisele. See tõeline väärtuslik inimene ei ole mitte valitseja lihtsalt niisama, vaid see on ametnik, tõeliselt haritud ametnik, vana traditsiooni austaja, kes ütleb keisritele valitsejatele, kuidas peab maailma valitsema, kuidas peab üldse ühiskonda üles ehitama ja selleks, et seda teada saada, kujunes siis välja see näiteks kuulus hiina eksamisüsteem ja seal kontrolliti ka ju ametnike puhul mitte nii väga tema ametioskusi, vaid kontrolliti tema klassikalise kirjanduse tundmist. Ehk siis see õilis isik on eelkõige selline, kes tunneb vana kultuur ja suudab seda, sest nagu endast läbi lasta meedium vanast uude. Ja loomulikult ka selline esivanemad. Ülemuste austamine, Corbutsionismisjon on väga selgelt sellised alluvussuhted, naine austab meest, alluv austab valitsejat, poeg austab isa ja nõnda edasi. Õpilane õpetajat selle paikapanemine on olnud Hiina jaoks äärmiselt oluline ja eelkõige nendele ajaloo perioodidel, kui siin on olnud ise tugev, keisririik on olnud tugev ja, ja kus on olnud Hiinastunud võim selles regioonis teiselt poolt jällegi siis taoism, mis üritab sellist looduse harmooniat, soodustab pigem siis passiivsust, laudse, kõige kuulsam, kõige kuulsam printsiip toimida toimimata, teha asju niimoodi, et ei olegi midagi tehtud lasta asjadel lihtsalt minna passiivselt asjadel kulgeda, mitte liiga palju sekkuda riigi ideoloogiasse. Teine kuulus-kuulus ütlus juhi riiki nagu praegused väikest kala, pööra tähelepanu pisiasjadele, tee väikseid asju hästi küll siis suur tervik hakkab ka ise toimima. Et mitte minna vastuollu sellise üldiste humaanselt ja loodus loodusprintsiipidega, võiks öelda, et isegi selline vanaaegne nii-öelda ökoloogiline lähenemine on siin sees. Ja kolmanda religiooni või kolmanda maailmavaatena muidugi äärmiselt oluline kuskil seal esimesel sajandil Hiina jõudnud budism Kesk-Aasia kaudu ja väga pikka aega juurdunud ja Hiina kohale jõudmisega nagu kaua aega võtnud, aga, aga kuskil seal viiendaks-kuuendaks sajandiks ikkagi päris sellise arusaamise Hiina toonud ja see on siis uutmoodi ühiskonnamudel, sest budism toob ju kaasa nii-öelda kloostrisüsteemi suletud ühiskonnad ühiskonna sees, millesse valitsejad, millesse muu ühiskond mitte kuidagi sekkuda ei tohi, selle läbi on siis hiljem hakanud Hiinas ka moodustama teisi ühiskondlikke gruppe. Salaseltse tänapäeval võime nimetada või, või Hiina 20. sajandi ajaloos me võime rääkida triaadidest organiseeritud kuritegevusest, mis on grupeerunud täpselt samamoodi nende budistlike kloostri ühiskondade eeskujul või ka näiteks Tauistlike Jaagonfitsialistlike kloostreid, kus alusõpetuseks on sotsialism või taoism, aga mis toimivad, budistliku kloostri ühiskonnamudeli järgi. Eksis budism on imbunud just nagu läbi eelkõige taoismiga, golf sotsialismiga vähem ja on olnud selline religioon, mis pakub siis inimestele rasketel aegadel Hiina ajaloo nendel perioodidel, kus ründavad barbarid, kus on palju riike, vastupidi sellist toetust või hingerahu inimestele kirgastada võib igaüks, Gilgastada võib igal hetkel ükskõik, mida tehes ei pea olema tingimata munk, võib ka tavaline puuraidur lihtsalt puid raiudes testi keskendudes leida oma oma tee. Selline budismi uued ideed on ka väga paljuski Hiinas endas sündinud. Kuidas asjalood on tänapäeval, kas hiinlased endiselt tunnistavad kond sotsialismi taoismi ja hiljem tunud budismi? Jah ja ei, ametlikult suur hulk Hiina rahvavabariigi kodanikest deklareerib, et nad on ateistid mis ei tähenda seda, et templeid ei oleks olemas või, või et kloostreid ei oleks olemas? Vastupidi on päris mitmeid, on ka palju hiinlasi, kellel on olemas nii koduAl tarid kui need, kes käivad oma kodukoha lähedal templis seal tegevus, tegevus sugugi mitte ei ei lakka. Samas ikkagi Hiina rahvavabariik on, on väga palju sellist, religiooni mõju välja ei uurinud. Teatavasti on ju üks selline sotsialistlik kommunistlik põhiprintsiip, et religioon on oopium rahvale. Kommunistlik partei ei ole soovinud konkureerivat ideoloogiat. Kui me vaatame siin näiteks juhtumusi Faluncongiga võimlemisliikumisega, millel ka oma ideoloogia, mis hakkas liiga suurt populaarsust Hiina rahvavabariigis saavutama ja seejärel keelustati, ehk siis juhul, kui mõni religioon ideoloogia pakuks liiga suurt konkurentsi ametlikule ideoloogia ja siis siis ta kahtlemata satuks löögi alla. Samas ei tähenda see seda, et tänapäevases Hiinas ei oleks olemas usuvabadust usuvabadus, küll aga mitte nii väga ühiskondliku liikumise, kuivõrd eelkõige üksikisiku tasandil. Te kuulate R2 koolis, täna on külas Martti Kalda. Huvitav on veel üks aspekt, üks külg Hiinast. Nimelt kuidas on Hiina mõjutanud Euroopat, õigemini kuidas on mõjutanud Hiina maailma, võib öelda, et Hiina on mõjutanud maailma väga mitmel erineval moel nii kaudselt kui otseselt. Me teame kindlasti hulka Hiina leiutisi. Haritumad inimesed teavad Hiina leiutisi, mis on jõudnud Euroopasse või jõudnud mujale maailma. Samas ei ole peaaegu et ühtegi sellist Hiina nii-öelda hiina asja mis oleks jõudnud maailma ilma vahendajateta. Hiinlastel on alati olnud olnud vahendaja, et nad on siiski Euroopast nagu piisavalt kaugele sõnade hulka Maide rahvaid vahel rääkida ajaloolistest mõjudest, mida Hiina keisririikide poliitika on näiteks euroop pole või ülejäänud Aasiale andnud. Mõtleme sellele, et Han dünastia oma sõdades hunnidega ja ka näiteks Kužaanidega tõukab nad liikvele Šküütidega täpselt samamoodi ja nemad liiguvad Euroopasse. Kuigi see Hiina ajaloo jaoks võib see toimuda kaks sajandit enne Kristust. Ja Attila jõuab Euroopasse alles viiendal sajandil. Asub rüüstama endise endise Rooma alasid pika vinnaga asi, aga samas mõjud on väga selged ja loomulikult kõige kuulsam mongolite edasitung. Mitte et see otseselt oleks hiinlaste tegevusest lähtunud, aga kahtlemata Hiina vallutamine, Hiina leiutiste tundmaõppimine mongolite poolt, edendas mongolite edasitungi Kesk-Aasia suunal, Lähis-Ida suunal ja, ega Euroopa suunal. Sellised kaudsed ajaloolised mõjud on, on loomulikult olemas või kui me kõneleme näiteks kuulsatest Ming dünastia laevastiku retkedest 15. sajandi esimesel poolel, kus keiser teadlikult saadab tohutul hulgal laevu tohutul hulgal mehi sõitma, ümber aasia, käima Kagu-Aasias, Indoneesia saarestikus, Indias, Sri Lankal, Araabia poolsaarel kuni aafrikani välja kuni Ida-Aafrika nii välja. Ka see jätab oma mõju Aasiale ja kaudselt ka Euroopale. Samamoodi Nestor Jaani kristlaste kaudu, kes siis Lähis-Idast rändasid. Hiina on mitmeid selliseid kuuldusi Hiinast. Võib-olla uhkemaid, kui asi väärt on jõudnud Euroopasse, nii et selliste müütide tasandil ideoloogia tasandil on ka väga palju Hiinast teada. No võtame kas või sellesama kuulsa ränduri Marco Polo kes käis Hiinas mongolite võimu ajal Kuulsa huvilai khaani juures tuli tagasi ja tema vanglakaaslane panin siis kirja kogu selle loo Marko Poola seiklustest. Ja kuna Marko Poola ise juba esitas ka legende ja hulka lugusid, millest aru ei saanud ja rääkimata tema vanglakaaslasest, siis jõuavad Euroopasse legendid sabaga karvastest inimestest, kes loomulikult on ahvid, aga ka näiteks peata inimestest ühe jalaga inimestest ja nõnda edasi või siis mingisugustest muudest fantastilisest leiutistest. Nii et selliste müütide tasandil on ka Hiina väga palju Euroopat ja, ja ülejäänud maailma mõjutanud. Kui me räägime nüüd konkreetsetest leiutistest, mida Hiina on andnud ülejäänud maailmale võib kindlasti nimetada eksamite süsteemi. Teatavasti keskaegses Euroopas sellist asja päris ei olnud, ülikooli lõpetamisel tuli lihtsalt astuda kolleegiumi ettekolleegium esitas küsimusi ja otsustas, kas üliõpilane on valmis ülikoolist lahkuma või mitte mingisuguseid kursusi mitte mingisuguseid lõpueksamit kui niisugusi olemas ei olnud. Nii et selline eksamineerimine, ametnike kontrollimine, laste kontrollimine, selle mõttelaad või selle ülesehitus võiks öelda, et selle üks algupära kohti üks võimalikke algupärakohti on Hiina rahva loendused. Kuidas neid korraldada? Üks võimalik koht, kus maailm on selle selle võtnud, on, on Hiina paberraha ja siinkohal me ei räägi nii-öelda konkreetsest rahast. Sest ega Hiina raha ei tulnud käibele Euroopas, vaid me räägime ikkagi sellest sellest alusmõtlemisest, et väärismetallile või mingisugustele, materiaalsetele väärtustel võib-olla paberikujuline ekvivalent algselt lihtsalt tšekk, kviitung, millele on kas mingisugune kaubanduskompanii või mingi kild andnud oma allkirja, et jah, see mees on meile maksnud Hiinast sisse nii ja nii palju kulda ja ta võib selle näiteks Jeruusalemmas välja võtta. Selline paberraha tekkimine just nimelt sedasama Sung dünastia ajal aga ka konkreetsemaid leiutisi, kompass, püssirohi, tulirelvade aluspõhimõttelt kui niisugune üldse liikuv laeva tüür sõukruvi just nimelt laevanduse alal väga mitmeid asju, kuidas teha suitsukatet tuulelohe, mis algselt kasutusel eelkõige Militaarsetel eesmärkide nii hulk selliseid militaarseid tehnilisi leiutisi on jõudnud siis Hiinast Euroopasse, eelkõige araablaste moslemid vahendusel, nii varasemal kui hilisemal ajal, aga kõige viljakam Euroopa jaoks on ikkagi see 13. 14. 15. sajandi periood kus mongolid vahendavad mongolid avavad selle maailma liikluseks moslemite jaoks moslem näiteks kuulus ränduri patuta võib alustada oma reisi Marokost, käia läbi terve islamimaailma, jõuda Hiina Indiasse, kirjeldada sealseid olusid ja aga väga konkreetselt neid leiutisi. Araablased, moslemid võivad neid hakata rakendama ja kokkupuutes omakorda Euroopaga annavad need Sis Euroopale edasi. Et selline mongolite pakutud võimalus, avatud maailm, maailm ühendati, esimest korda on olnud see kõige olulisem kõige viljakam periood. Ja kui me räägime juba senisest uusajast Ming dünastia Ching dünastia aegadest seal 14.-st 15.-st sajandist alates, kus siis Euroopa meresõitjad ise eelkõige siis 16.-st seitsmeteistkümnendast sajandist alates puutuvad Hiinaga kokku siis loomulikult Hiina kui, kui kurioossumitega koht hiina kunst, kuidas ta on Euroopat mõjutanud, Hiina arhitektuur, no näiteks prantsuse kuningakoda Lui 14 10. ajal kõik need väikesed hiina tüüpi paviljonid või hiina moodi siidimaalid või ka siis mõjutused, olgu siis heliloojate loomingus Gustav Mahler või Nietzsche filosoofias need on siis saadud juba nii-öelda vahetumalt just nimelt selliste meresõitjate kaudu. Milline roll on andnud hiinlaste seas säärastel nähtustel nagu näiteks vägikunstid või, või meditatsioonitehnikad, kalligraafia, taitši, sellised asjad, olgu siis, kui me räägime kalligraafiast või kui me räägime kas või bonsai tehnikast, mida, mida me tihti tunneme nagu jaapani kaudu lilleseadest, aia kujundamisest või ka siis võimlemisest või, või võitluskunstidest väekunstidest. See on olnud eelkõige budismi ja taoismi kaasnev nähtus. Kahtlemata on, on tal olemas ka oma hiina juured aga siin on muidugi kaks motiiv, üks motiiv on, on harmoonia saavutamine loodusega kas siis mingisuguse asetuse kaudu maailma loomine minimudelis näiteks bonsai või aiakujunduse läbi või siis ka selliste võitluskunstidega selle tegevuse kaudu meditatiivse seisundi meditatiivsem oleku saavutamine. Ehk siis mitte see tegevus ise ei ole see põhieesmärk, põhieesmärk on ikkagi keskenduda noh ja kaudselt siis saavutada kirgastumine olgu siis budistlikul või ta ostlikul moel mingisugune sulandumine, ühendumine, absoluudiga, see, see tegevus on olnud ainult ainult vahend selle keskendumiseni selle ühtsuse saavutamiseks. Ja tänapäeval jäänud siis selliste huvitavate kultuuri elementidele muidugi Hiina alles kui ka kuivõrd läänemaailm tihti armastab selliseid huvitavaid eksootilisi momente siis levinud ka ka läänes ja tihti saanud nii-öelda asjaks iseeneses. Aga alati tuleb siiski meeles pidada, et kõige selle taga on laiem laiem filosoofia ja laiem sügavam idee. Kui lihtsalt pelgalt selle selle ühe asjaga tegelemine. Nii palju siis selleks korraks rääkisime siis Hiinast. Aitäh, Martti Kalda tulemast saatesse. Minu nimi on Madis ja me kohtume jälle nädala pärast.