Tere, mina olen Mart Ummelas ja teen saadet neile, kes suudavad vastutada iseenda heaolu eest, aga mõelda ka kõrgematele väärtustele. Eriti täna, pronks esimesel aastapäeval. Sellele ongi pühendatud saate teine pool, kus Eesti juudi kogukonna üks juhte Silja laud jagab oma mälestusi sellest päevast ning pakub välja omapoolse integratsioonikava meie ühiskonna taasliitmiseks. Enne seda oleme aga tõsisel majanduslainel meie esimene külaline meedias harv esineja investeerimispanga LHV nõukogu liige, edukate pensionifondide valitseja Andres viisemal. Tema mõtetele ja järeldustele on kahtlemata kulla väärtus, nagu ka Peeter Luikmel kõmeli soovitustel, kes on meie vana tuttav Sampo portfelli halduse juht. Tema räägib täna erinevatest investeerimist strateegiatest ja muidugi auhinna saaja loosimine ja ka uued küsimused. Meie tänane esimene külaline on mees, keda harvem on eetrist kuulda olnud. Tema nimi on Andres viisemann ja tema on see v-täht. Investeerimispanga LHV nimes on see nii täpselt nii v nagu Victori nagu Churchill paari sõnaga oma pangast, et see tekkis ju tegelikult ühe niisuguse investeerimist daalina või internetti lahendusena. Võib-olla isegi nagu ajalugu läheb rohkem tagasi, et kõike LHV asutajad olid otsapidi kunagi hansapangas, kes varem, kes hiljem ja siis meeskond alustas siis sellise investeerimispangana Lõhmus, Haavel viisemanet, kus algul tegeldi lisaks väärtpaberivahendamisega veel ettevõtete nõustamise erakapitaliinvesteeringutega. LHV alustas siis eelkõige internetimaaklerina klants portaalina ja, ja esimesed väärtpabereid, mida me hakkasime vahendama, olid Ameerika Ühendriikide börsidelt. Hiljem oleme lisanud väärtpabereid Eestist teistest balti riikidest mujalt maailma nurkadest, et algas kõik jah, tõesti internetist, aga, aga ajapikku oleme aru saanud, et internet on ainult üks suhtluskanalitest ja ta ei asenda vahetut, inimestevahelist suhtlemist ja ja seal on ka nagu põhjuseks olnud mikspärast, me oleme niimoodi uue ja suurema kontori avanud, et, et seal siis klienti näost näkku näha, nendega rääkida, nende ideid, kuulata, neil ideid, anda. Eelmisel reedel me kohtusime seal teie keskuse avamisel, mis on selles Tallinna uhkes City Plazas et tegelikult sealt esitlesitega oma uut juhatust nüüd sina ise oled siirdunud. Nõukogu poole peale tegeled siis pensionifondidega? Täpne on see, et jahiesitlesime uut juhatust, et siirdunud olen, et, et see võib olla nii täpne ei ole, et nüüd see on nagu ala, millega ma kogu aeg tegelenud olen. Ja need nõukogu poole peal sa olid enne ise? Jah, täpselt, aga mõtlen, kui ma vaatan enda igapäevast tegevust. Et Ma teen nagu seda, mida me kogu aeg nagu teinud olen ja pigem oli see muutus selline asjade nagu ära vormistamine. Et pensionifond olen pikemat aega juhtinud ja investeeringutega olen läbi oma karjääri tegelenud päevast päeva. No miks ma nendesse pensionifondidest nüüd eraldi rääkisin, sellepärast et siin kuu aega tagasi ilmus intervjuu sinuga Eesti Ekspressis, kus pealkiri on parima tootlusega pensionifonde juhib LHV mees, viisem on nii, et sa oled siis nagu Eesti meister, pensionifondide juht. Ütleme siis, see oli väga ilus pealkiri tänu ajakirjanikele, kes sellise pani, et kui vaadata ajaloolise tootluse, jah, et, et siis meil on täitsa kenasti läinud. Nii aga selles samas intervjuus räägid sa ka veidikene sellest, mis toimub praegu maailma majanduses ja sa oled nagu veidi pettunud läänemaises majanduses, ütled, et läänemaailma finantssüsteem on kiivas ja võimutseb oportunism, et kui sa veidi räägiksid lahti, mida sa mõtled selle all? Eks see finantssüsteemile aja jooksul päris palju nagu muutunud ja, ja on teinud läbi väga suure kasvu, et kui 80.-te alguses Ühendriikide majandusest moodustas finantssektor neli protsenti Ühendriikide Chilipist, moodustades pangandussektor neli protsenti, siis aastal 2007 kõrgpunktis moodustas ta lausa 27 protsenti, kui ma ei eksi ja, ja tehes läbi sellise kiire kasvu, et toimuvat tohutut muutused ja ja eks seda ole ka selles pangandussektorist, nagu näha, et, et mis, mis on juhtunud, on on, on see, et, et selline võimendus majanduses on oluliselt kasvanud, laenude kättesaamine on läinud lihtsamaks ka laenude andmine võib-olla on läinud hooletumaks ja eks eks need mõrud viljad annavad siis ennast praegu tunda ja, ja kui ma ütlesin, et ma olen veidikene pettunud, siis, siis ka selles, et mis on sellised tegurid, mis selleni viinud on, et üks asi, nimetasin kooportonismi, et, et võib-olla selline täpsem makromajanduslik kirjeldus oleks, et on inglise keeles nagu mural hasardis kirjeldab seda, et inimesed, kellel ei ole midagi kaotada, käituvad teistmoodi kui need, kellel on midagi kaotada. Ja millele ma siin viitan, on, on just võib-olla uued finantseerimis meetodit, kus kasutatakse vähem omakapitali, rohkem laenuraha, et, et see on viinud olukorrani, kus, kus vastutus on, on väiksem ja ja inimesed teevad hooletult otsuseid. Kuivõrd on selle taga nüüd see, et maailm on globaliseerunud, et kui kusagil tekib mingisugune turbulentsis, kaldub aga tihti üle kogu maailma. Ma arvan, et see globaliseerumine oportunism ei ole põhjustanud, aga et globaliseerumine turbulentsi põhjustab, et see, see on tõsi küll, et erinevad riigid on majanduslikult üksteisega väga tihedasti seotud. Et noh, jälle puhtteoorias peaks olema nii, et iga riik toodab seda, milles ta parem on ja Teet kaupa teise riigiga ja ostab talt sisse neid kaupu või teenuseid, milles teine riik parem on, müües talle neid, mida ta ise tootnud on. Et eks selline kaubavahetus on järjest tihedamaks saanud ja seetõttu ka nadi probleemid kanduvad üsna kiiresti ühest kandist teise. Selles intervjuus küsiti ka seda, kui palju raputab meid praeguse Lääne krediiditurgudel toimuv ja sa vastasid, kui on need ajakirjanik sind õigesti mõistnud, et see, mis toimub, on meie endi vead. Mida sa sellega viitasid, et kas meie oleme siis ka süüdi selles, mis maailma majanduses toimub? Ei, ma pigem tahtsin viidata sellele, et ei ole nii, maksame praegu kinni teiste patte, see, mis on juhtunud Ühendriikides ja need otsused, mida on tehtud Ühendriikides. Et sarnaseid otsuseid olen vastu võtnud meie siin ka, et, et võib-olla jah, teisi natukene nagu jäljendades ja neist eeskuju võttes, aga et me oleme ennast noh, nii-öelda lõhki laenanud või üle tarbinud, et et selles ei saa kuidagi süüdistada kedagi teist peale, meie endi jääks ka väga individuaalne, kuidas üks või teine käitunud on ja need, kes hädas on, peavad eelkõige vaatame, et, et mida nad oleks võinud paremini teha. Kui nüüd küsida nüüd otsesemalt sinu enda tegevuse kohta pensionifondide kohta, et mis on olnud suhteliselt tootlikud, et kas sa leiad, et sa oled seal selle ettevaatlikkuse ja äkilise suutnud õiges vahekorda seada. Kübernagu see, et, et mis on nagu õige vahekord, et ma arvan, et me fondid on olnud viimasel ajal eriti vähem riskialtimad kui, kui mitmed teised ja me oleme riskantseid, varasid, riskantseid, fondi aktsiaid mõne aja jooksul müünud ja ja hoidnud raha pigem panga deposiitidesse madalama tootlusega, oodates paremaid aegu või oodates aegukust. Tootlused peegeldavad tegelikku riski, et, et me jah, oleme viimase paari aasta jooksul oluliselt riskitaset vähendanud. Et seda, seda võin öelda. Küll millised on need piirkonnad, kuhu teie kõige meelsamini nagu raha paigutate, millised on need teie jaoks arenevad turud? Olen proovinud hoida või jälgida nagu põhimõtet, et mitte millessegi liialt kiinduda. Et mõni aeg tagasi oli Lääne-Euroopa, kus ma leidsin, et on hea selline riskitootluse kombinatsioon, et mitte, et ma oleks oodanud väga kiiret kasvu, vaid pigem Mäginate mõistliku riskiga on, on võimalik teenida. Praegusel hetkel Lääne-Euroopa osakaal oleme oluliselt vähendanud. Vaatame kaugemale, oleme eelkõige otsinud riike, kelle pikaajalised väljavaated võiksid olla paremad. Aga olukorras, kus me oleme Lääne-Euroopa osalu vähendanud, oleme ka teiste turgude osakaalu vähendanud. Kui nüüd vaadata suhteliselt, kus me oleme niinimetatud üle kaalutletud või mida meil on proportsionaalselt rohkem siis see regioon on Kagu-Aasia ja mikspärast. Mulle see kant meeldib. Kui seda nagu lühidalt vaadata, siis oleks see, et mis on, mis on mu arvates kriitiline ressurss ja, ja ma usun, et tänasel päeval inimkapital on kõige väärtuslikum ressurss väärtuslikum kui finantskapital väärtuslikum kui, kui maavarad. Ja Kagu-Aasia on see kant või see regioon, kus on noor ja haritud rahvastik, kes paneb aluse siis pikemaajalisele majanduskasvule, et, et see on see põhjus, miks pärast eelkõige sinnakanti vaadanud. Aga seda ei saa kindlasti selliseks riskivabaks kohaks vaadata, et on väga-väga tihedalt seotud ka suurte majandusega. Aasta alguses me vestlesime ka sinu partneri Rain Lõhmusega ja tema tõi nagu eriti esile Pärsia lahe regiooni. Ma tean, et ka teie, LHV on vastav fond olemas. Vaadata seda ja mis on sealset Piirkonna eelised kõigepealt sellest, et kuidas Pärsia lahe fond sündis, et üks põhjus oli see, et, et jah, me tahtsime sinnakanti investeerida ja avastasime, et ei ole väga palju alternatiive teistelt teenusepakkujatelt vaadata ja tundsime veidike, ütleme huvi selle selle kandi vastu ja ja tõesti ei leidnud, et mille kaudu sinna investeerida ja nüüd oleme siis loonud sellise võimaluse iseendale teistele. Kui ma peaksin kirjeldama enda nägemust pärisele kohast maailma majanduses, siis ma arvan, et tänastes tõusete tooraine hindade keskkonnas ta on sobiv investeering. Kui, kui vaadata sellist väga pikkaajalist perspektiivi siis ma mõtlen kümnetes aastates või isegi veel pikemalt, et mis võiks olla situatsioon 100 aasta pärast? Ma ei ole päris kindel, et, et kas ta on need ootused täitnud nii, mida tänasel päeval talle pannakse, aga aga sellises kahe kuni viie aasta perspektiivis usun, et toorainerikkad riigid annavad paremat tootlust kui, kui mõned teised Mida rääkida Ida-Euroopast, noh, siin on ilmselt Venemaa, see, mis ahvatleb väga paljusid. Jah, et kui, kui rääkida Ida-Euroopas, siis tõmbaks siia selge piiri vahel, et mis on Venemaa ja mis on Kesk-Euroopa jutt, mida rääkida, kui see stoori või investeerimisteesid, mida, mida esitada Pärsia lahe regiooni kohta pädevat üsna palju ka Venemaa suhtes. Toorainet on nii kaua, üks asi on tooraineid ja, ja teine asi on ikkagi võib olla väiksem sõltuvus muust maailmast, et teatud iseseisvus ja omapäisus. Ja siis ka suure väliskaubanduse ülejääk, et mida on võimalik oma majandusse investeerida. Et riigid, kes suudavad raha teenida ja teistele laenata või siis enda majandusse investeerida kasvavad lähiajal tõenäoliselt kiiremini või, või vähemalt nad ei lange nii kiiresti kui mõned teised. Kui nüüd Kesk-Euroopat vaadata, et siin saavad olema suured probleemid ja ja ma oleksin üsna ettevaatlik siin mitmete riikide suhtes, kes on võlgu just elanud, need puudutavad ilmselt ka Eestit, siis see puudutab kõiki Balti riike, siit eelkõige Lätit ja Eestit. Aga see puudutab ka Balkanilt. Mida sa arvad Tallinna börsi tulevikust ei ole ju teie ka enam tulnud. Ühegi uue infoga välja siin. Kõigepealt selgitus, see tänane LHV ei tegele sellega, mis ei välista seda, et me kunagi sellega tegelema hakkame. Aga Tallinna börsisituatsiooni vaadates jah, tänaseks päevaks on kauplemismahud langenud, ütleme niisugune madalseisu. Aga, aga ma usun, et börsiroll kapitali pakkujana olukorras, kus ettevõtetel ja omakapitali väheks peaks mõne aja jooksul siiski tõusma ja oluliselt tõusma. Börs võiks olla ikkagi see koht, et kus kohta minnakse nagu esmalt uut kapitali otsima. Et, et seetõttu ei imesta, kui, kui mõned ettevõtted võib-olla on sunnitud lausa börsile minema uusi aktsiaemissioone tegema, need ei pea tingimata olema uued ettevõtted, aga võivad olla ka mõned olemasolevad tõsi küll, olemasolevaid vaadata siis jagunevad sisuliselt kaheksa on ettevõtted, kellel on väga suur omakapital, osakond väga vähe laenukoormust ja teised, kelle aktsiakapital on õige õige piskuks, kahanenud. Selle jutu kokkuvõtteks midagi öelda või soovitada meie väikeinvestorile, et kas ta peaks pigem vaatama kaugemale kui liiga lähedale. Asi, mida soovitakse, oleks see, et investeerida neisse väärtpaberitesse, mida tuntakse, mille vastu on huvi ei soovita kellelegi osta midagi lihtsalt naabrimehe või sõbra või, või isegi pankuri ürituse peale. Et endal peaks olema veidikene sellist intellektuaalset huvi, et vaadata, asja sisse, sellega tegeleda. Ja kui seda huvi ei ole, et, et siis võib-olla midagi midagi turvalisemat valida või siis selliseid hästi hajutatud väärtpaberiportfellis, kus keegi teine on sellise analüüsi töö eest ära teinud. Me jätkame nüüd jutu investeerimisteemadel ja meil on stuudios juba sügisel meil külas käinud Sampo portfelli halduse juht Peeter Luikmel, tere Peeter. Tere. Me oleme rääkinud küll investeerimisest teatud piirkondadesse teatud finantsvahenditesse, aga kas investeerimiseks on olemas ka mingid sellised strateegiat, mingid niisugused üldaktsepteeritud investeerimisviisid? Jah, tõepoolest sellest ajast, kui me viimati kohtusime, on aktsiaturud väga oluliselt sulanud, nagu ka see vähene lumi, mis meil siin oli ja võib-olla, et just nendel hetkedel, kui raha kiirelt kaob, tasub mõelda pisut niisugusena nagu metoodilise lähenemisele investeerimisele ja ja kuigi ükshaaval ma usun, et kõik need võimalikud strateegiad on, on paljude kõrvuni jõudnud ja ka peades olnud, siis vast olekski mõistlik need pisut üle korrata. Ja noh, iseenesest üks kõige levinum strateegia, mida võib nimetada ka strateegia vabaks strateegiaks investeerimisel on niinimetatud osta ja hoia ehk siis Baiend Õuld. Ja noh, see ongi siis niisugune huvitav või, või siis või siis lihtne tegevus, mida kõik teevad, need, kes ostavad mingi väärtpaberiunustamata enda portfelli ja loodavad, et siis varem või hiljem tõenäoliselt pigem hiljem, kui varem õnnestub neil teenida siis teatavat tulu, siis selle konkreetse investeeringu pealt ehk siis osta ja hoia strateegia ongi niisugune strateegia, kus me midagi ostame ja siis ta mõneks ajaks ära unustame. Kas see on siis kõige primitiivsem või lihtsam? Strateegia iseenesest võib ju nii-öelda ja ta ei pruugi üldsegi olla vale selles mõttes, et tema nagu niisugune vastand on niisugune igapäevane tõmblemine, kus me pidevalt mõtleme ja mitte ainult ei mõtle, vaid ka teeme tehinguid väga sageli mitu korda nädalas sooviga siis genereerida mingit lisandväärtust, aga osta ja hoia, on niisuguse väikeinvestori puhul ta on üks levinumaid strateegiaid, sellepärast et seal ei ole vaja teha aktiivseid investeerimisotsuseid. Ja teisest küljest ta on ka üks odavamaid selles mõttes, et meil ei kulu mingisugust aega, me lihtsalt ostame midagi, millesse me usume ja mida kauem on meil aega oodata, seda suurem on tõenäosus, et see vara võib tõesti toota. Aga kui nüüd rääkida üksikust väärtpaberist või näiteks mingisugusest toormekaubast, millele konkreetselt panustada, siis loomulikult on tegemist suhteliselt kõrge riskiga, ehk siis mõistlik on ka osta ja hoia puhul vähemalt esialgu neid investeeringuid hajutada erinevate varade vahel aga osta ja hoia on tegelikult väga paljude inimeste jaoks strateegia, mida rakendatakse ka investeerimisfondide puhul, ehk siis ostes investeerimisfondi osakud ja seda hoides. No kaudselt on ka pensionifondi puhul tegemist osta ja hoia strateegia, enamik inimesi ei muuda oma riskieelistusi pensionifondide puhul sageli ja see üks fond, mis siis on valitud pensionisüsteemiga liitumisel, see püsib päris mitu aastat, võib-olla isegi poole või väga paljudel juhtudel ilmselt ka kogu pensioni ootamise perioodi jooksul ühes ja samas fondis ja loomulikult see fondijuht ise pisut sellest on ka eelnevates saadetes juttu olnud, siis vastavalt oma nägemusele üritab genereerida lisaväärtust paigutades varasid erinevatesse varaklassidesse osta ja hoia, on, on, on mõistlik seda Belgia olukorras, kus, kus me ostame midagi, mis oma olemuselt on hajutatud, kas siis näiteks investeerimisfond või pensionifond. Nii see oli siis esimene, mis järgmine oleks. No järgmine võimalus, millest nüüd võib-olla keerukuse astmel läheb see asi pisut teise äärmusse on nii-öelda väärtuspõhine investeerimine, ehk siis juhul kui meil on aega või piisavalt infot erinevate piirkondade ja üksikute ettevõtete, et nii-öelda fundamentaalnäitajad selle kohta, et me suudame siis pühenduda ennast analüüsile siis me leiame tegelikult varasid või ettevõtteid, mis on põhimõtteliselt mingil hetkel tunduvad liiga odavad, arvestades selle ettevõtet, et või piirkonna kasvupotentsiaali ja hoiame neid seni meil, siis nende tegelik väärtus peegeldub hinnas, ehk see on üsnagi range distsipliiniga investeerimine, mis ühest küljest nõuab suhteliselt suurt analüüsi leidmaks midagi, mis on odav. Ja teisest küljest, see nõuab ka distsipliini müümaks, seda vara siis, kui Ta tundub olevat juba piisavalt nii-öelda väärtustatud, ehk siis, kui see väärtus kajastub tema turuhinnas, nii ostu- kui ka müügihetk peavad olema üsna hästi ajastatud, ma kujutan ette mingi väikeinvestori puhul tõelist pühendumust, siis sellele, seda küll, aga samas ka väikeinvestoritele on väga paljud niisugused strateegiat kättesaadavad igasuguste investeerimisfondide kaudu, mille nimes väga Sageri ka kajastub niisugune välju, sõna inglisekeelne või siis põhimõtteliselt väärtus, ettevõtetele keskendunud investeerimine, see on väga sageli kõrge, keskmisest pisut kõrgema riskiga ja enamasti panustatakse keskmise suurusega või väiksematele ettevõtetele, ehk siis sisuliselt otsitakse midagi, mis selles keerulises maailmas on, on veel odav. Siis on edasi, vaat selle väärtuspõhise kohta ma lisaksin veel ühe nüansi ja, ja see on võib-olla niisugune filosoofiline seisukoht, mida investeerimisel hämmastavalt harva meelde tuletatakse. Ja see on see, et et kui me otsime nüüd neid ettevõtteid, mis on kuidagi odavad või neid sektoreid, siis see ei ole päris niisugune peavooluettevõtete otsimine, sest nende väärtus enamasti kajastub täna ka turuhinnast, sest kõik teavad, et mingit konkreetset sektorit toodavad hirmus hästi täna ja neid neid ostetakse ka börsil oluliselt aktiivsemalt. Ehk siis me peame otsima mingisuguseid ettevõtteid, millel on teatav nišš, mida ei ole veel märg, avatud ja sellepärast need ettevõtted väga sageli on, on keskmise ja väikese suurusega ettevõtted, ehk siis noh, niisugune pisut klišee-na mõju. Soovitus on see, et kui kõik tormavad kulla suunas ja soovivad kaevandada kulda, sest näevad, et kulla hind kasvab siis võib-olla on mõistlik investeerida ettevõtetesse, mis müüvad neile labidaid ehk siis otseselt mitte kullaettevõtetesse, vaid nendesse ettevõtetesse, mis teenindavad seda nii-öelda peavoolu majandusharu. Ma küsiksin siia juurde, et kas sinna kategooriasse võiks selliseks strateegiaks võiks ka pidada näiteks nii-öelda rohelistesse ettevõtetesse ökoloogilistest ettevõtetesse investeerimist. Kindlasti tee on roheline, energeetika ja paljud niisugused sektorid olnud alternatiiv seks investeerimisvõimaluseks. Ja nende ettevõtete hulgas võib tõesti olla ettevõtteid, mis tänu innovatsioonile ja nende suhteliselt spetsiifilisele tegevusharule sageli ka nende suhteliselt väiksele suurusele on jäänud seni tähelepanuta. Ehk sellisel juhul tõesti panustamine väikestele tehnoloogiaettevõtetele võib osutuda selle strateegia kohaselt mõistlikuks. Aga see väärtus ei tähenda siin nii-öelda üldinimlikke väärtusi mida ettevõte või selle aktsia võimalikku tulevast, sest ta otseselt seda loomulikult ei ei tähenda, kuid kaudselt võib öelda, et see kajastub investeerimiseelistustes varem või hiljem. Ehk kui me usume, et need inimlikud väärtused varem või hiljem leiavad kajastamist börsihindadest, no siis me võime tõesti väita, et leides õiged inimlikud väärtused, mis täna on pisut alahinnatud võib tõesti jõuda selleni, et me, et leiame mingi ettevõte, mis tõesti soodustab näiteks rohelist eluviisi või mida iganes, aga põhimõtteliselt finantsmaailmas siiski keskendume finantsanalüüsile. Nii edasi minnes tuleb siis püsisäästmine jah, püsisäästmine sellest on ka eelnevates saadetes väga palju räägitud, on, on iseenesest siis niisugune turule sisenemise ajastamine pikemale perioodile ehk siis meie igakuine palgapäev, mis genereerib meile teatava rõõmuemotsiooni, loodetavasti vähemalt esimesel nädalal, kui palk laekub, on siis kombineeritud niisuguse maksekorralduse või siis mingi muu makseinstrumendiga, mis võtab teatud koguse meie palgast ja paigutab selle etteantud struktuuriga investeerimisfondidesse või muudesse varadesse. Ehk siis põhimõtteliselt selline pisi säästmine tagab selle, et me tõepoolest ei, ei ei panusta väga palju nagu turgude ajastamisse ehk Mustamäe igal võimalikul hetkel konkreetse summa eest ja konkreetseid väärtpabereid. Aga samas tõenäoliselt, kuivõrd me ostame nii tõusu kui ka langusperioodidel, siis lõppkokkuvõttes meie keskmine hind on suhteliselt kiire kasvuga ja noh, siin ongi ennekõike soovitame rakenduda ikkagi niisuguste investeerimisstrateegiate puhul, mis on kuskil kolmest viiest noh, ütleme kuni 10 aastani ehk me põhimõtteliselt kui väga palju hetke turuliikumistest siis investeering on teatud proportsioon meie palgast ja ta on igal võimalikul ajahetkel suhteliselt ühesuurune, aga keskmisena me võidame siis teatava niisuguse aktsiaindeksile sarnase tootluse ja selle püsisäästmise üks positiivne aspekt on ju veel see Ta on niisugune enesedistsipliin ka säästmisele, et kui me oleme otsustanud näiteks viis kuni 10 protsenti või miks mitte 15 protsenti oma oma sissetulekutest paigutada investeerimisfondidesse pensionifondidesse ja me teeme seda iga kuu, siis kaob ära see niisugune võimalus mõelda, et me oleme turgudest targemad ja kui me näiteks sellel kuul ei investeeri, et siis järgmisel kuul on see parem ja noh, näiteks, et me suudame siis oma kulutusi oluliselt paremini kontrolli all hoida. Ehk siis kui on niimoodi otsustatud, et iga kuu läheb 10 protsenti investeerimiseks, siis ei pea selle üle väga palju arutlema, kas konkreetsel kuul seda teha võiks või mitte ja ütleme, et väikeinvestori puhul on see üks, üks äärmiselt mõistlik strateegia. Me jätkame nüüd oma phony kultuuri külalise rubriigis Silja laudiga, kes eelmisel laupäeval nii värvikalt kirjeldas oma tänast, et maailma köökide ja maailma rahvaste kokkuviimisele oma Virhausi restoranis, aga tegelikult on ju päev täna 26. aprill, aasta tagasi oli Tallinnas vist igaühel meist sõltumata, mis keeles me räägime või mis rahvusest me oleme? Oni südamele väga raske. Kuidas Silja teie üle elasite need päevad inimesena, kes on kogu aeg püüdnud eesti neid erinevaid rahvaid ja inimesi kokku viia ja, ja see on ju ütleme niimoodi, juudi kogukonnad igal pool maailmas on ju natukene oma, et aga samal ajal väga integreerunud sellesse ühiskonda, kus nad elavad. Et, et ma arvan, et just teie jaoks oli see kõige raskem, sest ega siis muidu ju ei antud sellele niisukest nime nagu pronks, millega meenutati ühte teist tööd, mis oli aastakümnete eest. Tahate siirast vastust, muidugi, lavastangi ma usun, et ma elan demokraatlikus riigis ja vastan nii, nagu tegelikult oli. Ma nutsin. Nutsin, istusin kella kolmeni televiisori ees ja nutsin. Vaidlesin oma mehega, kes on tartlane, kes on eestlane, rahvusest. Sest mis juhtus, see juhtus ja kogu aeg rääkides sellest, mis oli, mida ei saa muuta sa ikka nüüd räägid? Minu meelest see oli kõigile suur, suur tragöödia. Ja ma julgen öelda, et minu vaatevinklist oli hästi planeeritud provokatsioon. Kindlasti sest me rääkisime sellest isegi härra Ansipiga enne seda. Ma ei tea, kas pool aastat varem või ja ma juba tol ajal ütlesin, et ei ole vaja seda teha siis pronkssõdurit ära ja, ja sest meil on üldine ajalugu. Aga me saame erinevatest momentidest erinevalt aru. See, et mina praegu istun tee stuudios Mart tähendab seda, et ma jäin ellu ja ellu ma jäin sellepärast et Nõukogude armee koos teise rinnaga 44. aastal vabastas Eesti fašismist. Kui me räägime Eesti vaatevinklis, kui Eesti oli neli päeva vaba, siis see muutunud seda suurt mõisted. Et Euroopa sai vabaks fašismist. Kui me räägime Eesti ajaloost ja räägime küüditamisest, siis küüditatud olid mitte ainult eestlased, vaid Eesti kodanikud. Ja ma mäletan, Ma lugesin ja me iga aasta käime oma kalmistul rahumäel, meil on seal väike mälestuskivi. 14. juunil 41. aastal, kui oli esimene küüditamine, oli küüditatud 10000 Eesti kodanikku, nende hulgas oli 414 juuti. Olid ka venelased, olid ka baltisakslased ja nii edasi ja teised rahvused kindlasti ka. See ei tähenda, et see tragöödia ei puudutanud meid kõiki. Aga need, kes said erasõita ja oli evakueeritud Kasahstani, Uurali näiteks nagu minu vanemad Tšeljabinski all, väike koht Nižni jõuga võib mõnda teise kohta. Paljud tulid ju tagasi. Aga mis ootas neid inimesi, kes siia jäid, kui me räägime juutidest? Kõik olid tapetud. Nii kui peaminister ja, ja Eesti valitsus kiitis heaks, et tuleb üle viia pronkssõdurit sinna sõjaväekalmistule. Seondeering. Me elame kõik tee juures ajalooliselt, see on ainuke koht maailmas, kus teie olete peremehed. Seda oleks võinud teha, aga seda oleks vaja teha teistmoodi. Ja seda oli vaja teha. Ma räägin praegult oma arusaamise järgi, kuidas peaks olema peale üheksandat maid. Miks räägivad, et vot seal lärmavad joovad, mängivad karmoškad toovad võõra riigilipud see on kohutav, see on õigusaks, meil riigis on reglement, kuidas läbi viia mõni miiting, mõni kohtumine, kas on olemas? Ei ole ju, siis kirjutage. Ja öelge, kuidas peab olema ja keelagi eras seda, mis ei tohi teha. Ma vaatasin seda saadet mikspärast, seda tehti öösel mikspärast Pärnu maanteel, kui need pätid märetsesid mikspärast, seal ei olnud ühtegi politseinikut mikspärast, kus nad kõik olid. Normaalsele inimesele jääb mulje, et see oli lihtsalt planeeritud selline provokatsioon. Ja ma tahaks uskuda, ma olen hinda absoluutselt kindel. Et need ei ole vene rahvaesindajad. Meil on väga palju head intelligentsed vene inimesed ja nad ei lähe mitte kuskile, neil on häbi. Nad ei tee mingit tegevust nendega, kes tänapäeval võib-olla esindavad vene kogukonda. Vene kogukonnas on ju nii palju väga intelligentsed, haritud inimesi lükkult ega muidu ei saaks tegutseda Vene teater ega vene kunsti kollektiividega. Loomulikult, ja ma tahan ütelda, minu meelest meil on väga toredad venelased, no ma ei tea, võib-olla nad kõik venelased, ma mõtlen neid, kelle emakeel on vene keel. Sest Ma veel kord toonitan, et see mõiste ahaa, see on ukrainlane, son, Youtson, valgevenelane, meid ühineb, keel, ütleme niimoodi. Ja meil on kallis vene kultuur. Ja ma tõesti julgen öelda, et selline inimene nagu professor Kessel, joove Sergei Sakkov või Ignaator, kes on klaverimängija või pallikov või no ma ei tea, mul on väga palju või Teriki Kellid või Nelli Kuznetsova või Mihhail Veller kirjanik, tuntud mitte ainult siin, vaid juba Euroopas, keda tõlgitakse ja nii edasi. Ma olen absoluutselt kindel, et kõik armastavad Eestimaad ja teati vägisi kedagi disintegreerida mitte kedagi, nüüd mõeldi välja uus sõna lõimumine. Ja see on väga ilus sõna võetud. Tekstiilitehnoloogiast on väga tore, väga hea tehnoloogia, aga mis see tähendab, miks siis televisioon on ainult eesti keeles. Tuli presidenti õnnitlus uue aastaga, seal olid 23 keelt ja vene keelt ei olnud. Kas see on normaalne, ma tahaks küsida. Sul elab siin ligi 400000 inimest, kelle emakeel on vene keel, aga miks ei saa olla vene subtiitrid ja Baltikanalis oli, aga miks ma pean kuulama Vene presidenti läbi Moskvat, miks ma ei saa kuulata oma riigis ETV-s, see on ju riigitelevisioon, miks seal ei saa olla vene subtiitrid Mi valda kõik keeli, no emissis, kas tõesti keel on primaarne, see on tema häbi ja tema vika, ma mõtlen inimese viga, et ta ei valda keelt. Teate, Mart, ma ei saa sellest rahulikult rääkida. Sest näiteks ma olin Ameerikas, olin China Townis, inimesed absoluutselt ei valda inglise keelt ja küsisin, kuidas see võimalik on, aga nad ei taha teha karjääri ja nad elavad oma China Townis. Aga meie noored suurepäraselt räägivad eesti keelt suurepäraselt, ma käisin vene koolides gümnaasiumites, aga sealsamas nad mõned arvavad, et nende president on Putin, aga mul on see valus kuulata. Ma tahan, et meie president on Eesti rahva president. Miks? Sellepärast, et kui eestlased tõesti tahaksid, et siin on rahu ja et Eestis võivad ka teised rahvusvähemused kes minu meelest rikastavad Eesti kultuuri, et siis eestlased peaksid olema surmeelsed, kui Eesti on nüüd Euroopa Liidu liige ja tema peaks jagama neid väärtused, mis on tähtsad terve Euroopa jaoks. Väga palju oleneb inimesest, konkreetsest inimesest, kui inimene on heatahtlik ja räägib sinuga ükskõik kus, kui valus probleem ei pea arvutama, ikka leiab kompromissi. Aga kui keegi mind ei austa, kui ma olen tibla, kui ma olen okupant, kui ma olen, ma ei tea, kes umbses solvav on, täpselt samamoodi nagu omalajal Eestlastel oli valus kuulata, et kõik on fašistid ja ma ei tea, kes seal veel. Aga miks me kogu aeg räägime sellest, mis oli? See oli valus, see oli õudne, aga nüüd on vaja elada edasi. Ja kas te arvate, et need inimesed, kes praegult tegelevat integratsiooniga, kõik need uued programmid, missugused rahad sinna pannakse, tulevad uued brošüürid, uued raamatud ja ma ei tea igasuguseid foorumid ja nii edasi, kas sellest on tolku? Aga kuidas teie Sillases seda teeksite, kui oleks teie käes võim ja voliteate, kui ma oleks palju noorem? Ma läheks lihtsalt ja pakuks õnneks, sest ma tõesti näen, kuidas võiks olla. Esiteks, see ei saa olla momentaalselt terve meie väikeriigi piirides. Näiteks Tallinnas peaks olema väike nõukogu, aga mitte selline, kuhu kuuluvad kogu aeg, needsamad inimesed, keda me kõiki teame, aga hoopis teine kiht ja ma hea meelega nimetaks neid, et mitte niimoodi, et ma käisin, räägin ja midagi ei paku minu meelest, et oleks väga otstarbekaks moodustada ja kiiremas korras nõukogu ja see võiks olla näiteks linnavalitsuse juures, mis kunagi oli rahvusvähemuste kultuurinõukogu, ta oli liiga liiga suur, aga mina pakuksin absoluutselt teisi inimesi. Mina pakuks sinna Jüri Kuuskemaa, Aarne Rannamäe, Mart Ummelas, mul on see trükitud, ma ei mõtle välja levitseevieff. No vot, see on kohe, kuid teda ma, ma kohe, kes mul kohe tuleb meelde ja lubada neil koostada pingerida, nad ei pea kõik olema seal nõukogus, võib-olla keegi ei saa ei või las nemad ütlevad, kuidas võiks. Vaadake, mis teeb Nüganen oma linnateatris. Kuid kihvt diaatrid sinna sajupiletid anniks. Sest seal lavastab näiteks Shapiro, Akunstnikon, Hansson. Või mõni teine Noor-Eesti lavastaja, kas see integratsioon või loomulikult on, aga miks ei saa vene koolilapsed viia sinna pärast kohtumine nende näitlejatega? See ongi integratsioon, on, miks, sest ta ei ole vot niisugune nagu venelased ütlevad Šorinit, tal ei ole need silmaklapid. Sest see, kuidas tema lavastab vene klassika, müts maha, tõepoolest. Vot see on integratsioon ja uskuge mind, kui vene lapsed oleks vaadanud tema etendus põhjas sest nad tunnevad seda. Ja nad on seda lugenud vene keeles, kui need lapsed perast jääksid sinna ja seal on hästi tore direktor, seal on nii sõbralikud inimesed ja kui nemad oleksid rääkinud eesti keeles radipuuga, las olla eesti keeles, aga nad oleks rääkinud nende lastega, mis te arvate, laps tuleb, kui, mis ta ütleb oma vanematele, vot sina ütled, et vot kõik eestlased on fašistid, kuidas meid võeti vastu, kuidas meiega räägitakse, on ju midagi muud, eks ole. Aga vot ei tehta seda näiteks Jüri Kuuskemaa, missugused ekskursioonid tema viib läbi, kuidas tema räägib vene kultuuri eesti kultuuris nagu perfektselt, aga vene keelt räägib ja aga ta ise on heatahtlik, tal on selline aurat, teda kõik armastavad. Nii et Silja, teie retsept oleks integratsiooniks see, et inimesed viia kokku nii-öelda kultuuris Mitte ainult näiteks kui me räägime kultuurist ja haridusest, et minu meelest poliitikud. Ma saan aru, et ühiskond ei saa ilma nendeta elada, aga kui me räägime? No ja nii nagu on, eks ole. Aga need inimesed oleks pidanud istuma ümarlaua taga ja mõtlema. Me räägime kultuurist ja haridusest ja pärast vaatame oma parteikuuluvust räägime kõigi pealt, mis on kasulik, kuidas aidata, et ajalooliselt kujunenud rahvusvähemused, kes siin elavad, saavad tõesti ennast tunda samal tasemel nagu eestlased, sest nad armastavad oma riigi, ma olen kindel ja ma julgen seda väita tõesti. Ja sellepärast, et vene gümnaasium saaks omadega edasi. Igavene gümnaasiumi juurde oleks vaja kinnitada Eesti Gümnaasiumi, no nagu kasutaks rahvusvaheline sõna või, või patroon, meie kasutame vist sellist sõna ja ja vot näiteks prantsuse lütseum, seal on ju nii palju venelasi, novel venelasi vaid mitte-eestlasi. Kunagi ei ole probleem, miks, aga sellepärast, et Lauri Leesi on selline kõik ikkagi sõltub inimestest isiksus peab olema isiksus, kui õpetaja tuleb kooli ainult selleks, et noh, tal on kodus neli, viis last, kui on meil sellised, ma ei tea. Ja ta on juba üle 50 ja tal on väga tugev vene keele aktsent ja tema peab oma ainet eesti keeles. No kuulge, sellest ei tule midagi välja. Aga metoodiliselt saab olema kõik, okei, ma saan aru Narvas ühes koolis ja õpetaja ütleb, see oli 10. klass, ütleb lapselt tere, nüdsime õpikut lahti. Kas on seda vaja? Aga kus on neid noored? Las õpetaja saab kasvõi 15006, Allas tema sõidab kas Kohtla-Järve või Sillamäele kasvõi kolmeks aastaks ja õpetab neid vene lapsi, kes hea meelega õpivad eesti keelt, aga las eestlane õpetab. Aga miks nad ei lähe, aga nad ei taha ohverdada. Aga midagi ei ole teha, siis me ei saa mitte kuskile, sellepärast sellele patroon Igor Vene gümnaasiumis kindlasti peab olema siis, kui me räägime massmeedias, sest minu meelest Radio neli teeb väga toredat saadesse. Ainuke intelligentne vene raadio minu arusaamise järgi tõesti ja ma väga austan Mari Velmet. Miks, sest temal on see saadesse Librine nyyd ja ta kutsub väga tihti need rahvusvähemused, sinna peaks olema ch televisioonis selline programm mikspärast eestlased vaatavad saade Subadija mikspärast. Sest ja toredad tegijad on seal On nad oskasid, eks ju, aga miks ei saa näiteks vot kõik praegu räägivad vene kannalvene kanal, peab olema, aga mina olen selle vastu ja julgen öelda raadios, sellest sellepärast et vene kannal Eestis Isak konkureerida Venemaaga ei saa. Aga mida oleks vaja, et eestitelevisioon räägib venelastele aga huvitavalt. Kas tsükli Jüri Kuuskemaa loengut või näiteks seesama Nüganen, las ta tuleb ja räägib, kuidas ta töötas Moskvas, las tuleb, Ülo Tuulik ja räägib oma kogemustest, rasta räägib valembergist. Las räägib Tuglases Kaplinski võiks kõik. No on ju nii palju huvitavat vestluskaaslasi on, miks ei saa neid kutsuda ja hea meelega ja Lassollatiitrid nii vene kui eesti, las igaüks räägib selles keeles, mis saab, miks kõik armastavate Aleksei Turovski või David Vseviovi loengut. Ta on professor ja ta on ka väga huvitav jutustaja. Vot selliseid inimest aga tekkis subtiitriga. Võib-olla kolme-nelja aasta pärast, kui tuleb teine põlvkond või kasvavad need koolilapsed, siis ei olegi vaja. Siis kõik räägime eesti keeles? No on ju niimoodi, aga see on konkreetne Avot, selleks ei ole raha. Vaadake meie ajalehed. Minu meelest Eesti ajakirjandusest peaks olema rohkem positiivset artiklit nendest inimestest, kes tõesti rikastavad Eesti kultuuri, gonoomika, teadust ja nii edasi, nii edasi. Aga Vene ajalehtedes peavad olema rohkem artiklit eesti huvitavat test inimestest, onju, ja neid oli jälle väga palju. Ja need on väga palju. Teate, kui toredat õhtut on parabanneli juures Sinstituutukonoomingi probleemi juhtimisse, majandusinstituut kui ilusat, huvitavat õhtut on seal, aga miks seal ei eestlasi? No võib-olla mõni juhuslikult satub. Aga miks mitte? Aga teeme koos, las sportlased teevad koostöö. Silja laud, ma võiksin öelda, et te võiksite olla järgmine rahvastikuminister oma rahvusega kindlasti ja noh, ei tea, mitte meelega kõik korras. Ja ma olen juba vana kaalselt öelda, aitäh veel kord selle laud tulemast meile stuudiosse ja soovin samal ajal edu selles praktilises töös. Nende rahvuste ja meie inimeste kokkuviimisel, mida te nüüd oma uues ametis teete Pirhausis? Suurtena, aitäh. Jätkame nüüd meie mini-viktoriini teemal eelmises saates küsis Vahur Madisson SEB varahaldusest kaks küsimust. Esimesele võis leida vastuse tema enda eelnevast jutust ehk missuguseid suuremaid turgusid on viimastel aegadel peetud kõige arenevamateks. Lugesime õigeks Aasia, Ladina-Ameerika ja Ida-Euroopa mainimisel. Teine küsimus oli Sharpi suhtarvu kohta, see suhtarv näitab, kuidas vara tootlikkus kompenseerib investori võetud riske. Loosime nüüd välja tänase auhinna saaja ja temale läheb kenama. Kas arvutikott, palun nüüd taas Kätlinil öelda ühe numbri, sedakorda ühest kuueni, sest küsimused olid rasked? Neli. Ja neljas on meie loendis Aivar jahu õnnitleme ja võtame teiega ühendust. Jätkame täna oma miniviktoriini ja tuletame meelde trooja lõpu olla saab keegi meie vastajatest, kes on vastanud kõigile küsimustele õigesti endale auhinnaks moodsa sülearvuti Eesti pangaliidult. Vastused tuleb ära saata hiljemalt kolmapäeval elektronpostiga aadress, Omafon et ära. Nüüd aga tänased küsimused need loetele seekord, et Peeter Luikmel Sampo pangast. No üldiselt on ilmselt siin ka globaalsete turgude puhul üsna palju räägitud siis keskpankadest kui finantsmaailma päästjatest. Küsiks vast meie kuulajatelt seda, et mis riigi keskpank on tegelikult siis maailma kõige vanem ja noh, ilmselt ei ole väga raske seda seda riiki leida. Et piisab vast siis selle riigi nimetamisest. Nagu me ilmselt kõik oleme hirmuga kuulnud, siis esimeses kvartalis kasvasid Eestis hinnad võrreldes möödunud aasta esimese kvartaliga 11,4 protsenti. Ja kui nüüd mõelda sellele inflatsiooninumbrile, siis mõneti arvutuslikult küsikski seda, kui kiiresti kahekordistub sellise inflatsiooni puhul meie hinnatase ehk siis pakkuda võiks aastates. Nii et siis ümardatult mitme aastaga. Meie tarbijahinnad kahe kordistavad 11,4 protsendise inflatsiooni puhul. Tuletame meelde, et meie saade kordub teisipäeviti kell 23, null viis ja on järelkuulatav interneti kodulehelt paari kuusaadet. Osalt me järgmises saates jätkame põnevat Andres viisamanniga tema isiklikest eelistustest investeerimisel ning kuulame järge Peeter Luikmel eri investeerimisstrateegiate jutule. Kultuurikülalisena loodame stuudios näha Maimu Bergi sõnakaimat eesti kultuuriinimest, kes pole põlanud tegusalt ka poliitikas kaasa lüüa. Omafoni autor Anvar Tummelas, helirežissöör Kätlin Maasik. Kuulmiseni siis juba maikuul ja tundkem rõõmu kevadest ja headest inimestest.