Kirjanik Enn Vetemaa. Me jätkame nüüd mälestuste rääkimist ja, ja on viisakas alustada Uku Masingust sinu kandi kõige kuulsamast inimesest. Aga see maja, see lipa küla eino talu, mis seisus see praegu on? Praegu on võiks öelda, et ta on üha paranemas, seisuste väga halvas seisus ei ole olnudki. Sellepärast pärast Uku surma elas seal ju Evald Saag usuteaduse professor ja heebrea keele tundja. Ja tema eluajal hoiti seda maja korras, no on, tema on nüüd mõned aastad. Suurinud sina olid temast no suurusjärgus kuskil 30 aastat noorem. Mis puutub uhkus ja siis muidugi meie vahe oli niivõrd suur, kuigi vanusevahe oli Eevalt sahiga täpselt sama, aga kuna Uku oli niisugune vilksamisi seal käia, Uku, ei olnud oma loomult ka mingisugune pedagoog või niisugune kasvatada rohkem küsimuste püstitaja inimese ootamatute asjade seadja, mida ta minuga tegi korduvalt, nendest ma võin rääkida, seda muljet mul muidugi ei ole, kui ta mind ristis, eks ole, sest see toimus jah, keskel, alus meie kõrval kirikusse seda ei teinud, ta kirikutes ei tahtnud eriti tegeleda Amazing, kuigi olid dioloog, kirikusõber ta ei olnud, ma siis sellest Masingust on meelde jäänud. Ema ütleb mulle nii, et ma kõigepealt olevat parasjagu karta tund, mis on ka täitsa võimalik kuskil kolmeaastaselt, kui ma temaga võib-olla esimest korda ta nägi kolmel neljal sest tal olid halvad silmad, tal olid väga suure suurendusega prillid. Ja need, need prillid ajasid mulle hirmu peale tundusid nii võikad ja silma moonutavad nagu noh, need on need kõige esimesed muljed veel hilisemad on muidugi, mis juba kuidagi minu elu ja tegevust hakkasid määrama Kaneteksitiineidžerina, aga mõtlen niukse niukse koolipoisina, kuna ma suviti ikkagi olin Raikkülas ja tollal käis enamasti Maasing oli ikkagi Raikküla. Ma sünnitalus kuskil juulikuud või kõige ilusama soojemal ajal väga ilus lilleaed, mis isegi praegu mingil määral said seal Masing oli väga suur Florista talle seal väga põnevaid lill, mõned on keelatud, ei tohiks seal kasvandikke mõni uni, magune niukene. Ja kuna meie talude vahe on kuningas 300 meetrit, mitte rohkem kahe-kolmesaja vahel, vast siis ma jooksin sinna ja nägin teda väga palju, ta tundus mulle väga kõhn, sest ta oli tõesti kõhn mees ja päevitasime nagu luukere ja ei olnud talumehe moodi sugugi. Aga siis ta hakkas minuga rääkima niukseid imelikke asju, mis panid mind väga palju mõtlema. Siis ma küsisin igasuguseid asju tülitas inimesele. Küsisin, et, et kas maailmaruumi lõpp ka, et kuidas, kus ära lõpeb ja ja siis on mul meeles väga see ilus näide, mida mulle Masing rääkis, ta rääkis mulle sugugi. Pärast ta lisas mõned sõnad, millest ma aru ei saanud ruumi, kõverdust, sadul vindudes ja niisugused asjad, mis mulle üldse meelde, mis mulle määratudki. Aga ta ütles nii, et meil oli seal laua peal üks niisugune teeklaas poolest saadik oli ta teed täis ja seal oli üks teelusikas ja teelusikas teatavasti on füüsikalised nähtused piirpinnal, see tundub nagu see oleks pooleks läinud. Ühesõnaga seal on niisugune valguse peegeldamise langemisnurkade mäng. Toimub niisuguse nähtuse puhul, kui on erineva tihedusega keskkonnad nagu vesi, õhk, vot siis kiirmuutub. Ja siis tema seletas, et, et noh, nüüd kui üks valguskiir saata siit minema, siis keskkonnatihedus hakkab muutuma ja just siis esiotsa nagu nulli lähedal, ma ei ole sellele mõelnud ja füüsikas pole mul suurt aimu ka. Näide oli jah niisugune. Siis ta ütles, et kuskil tekib see moment, et langemisnurk ja peegeldumis nurk lähevad võrdseks sisse, kiir pöörab ennast tagasi esse kiir ei lähegi enam kaugusse, vaid teatud nurga puhul hakkab maapära tagasi ossa pöörab otsa drink, eks ole. Või niisuguse näite ja noh siis sellest punktist kaugemal ei ole mõtet nagu enam ruumist rääkida, et mis me siis kaugust räägime, valgus ka sinna ei saa enam. Vot nii et sellega ta pani minu jaoks selle ruumi lõplikkuse või ruumi ruumi lõputu paniga paika. Aga siis ta rääkis mulle veel niukseid hullu jutt minu kiusamiseks, nagu sellest ka, et maakera on, võib üldiselt olla nagu kujutama nagu jalgpalli, meie käime seal seespool ringi ja päike on keskepakud, mulle lõbustasime ütleme selle süsteemiga, mina küsisin, et see ei ole küll tõsi, et et kui mina seal palli üleval alles käin, siis ma peaksin kukkuma alla sinna keskele. Aga lihtsalt kas sa ei ole kunagi võtnud kivi nööri ümber ja seda niimodi tiirutanud olevast tsentrifugaaljõud? Et see kõik pöörleb ja meid pressitakse jalaga vastu seda palli sisekülge, nii et me ei kuku mitte kuskile ja päike on keskel. Tal üldse meeldis kõike minu arusaami nagu ümber lükata mängeldes. Ma olen kunagi isegi luuletus, mis luuletus, mida pisike mõtted, et vaene, kurb lõpmatus, mis on nagu kaheksa kummuli kaheksat tema ihkaks väga saada suhkruhingeks ühe väikse poisi pitsiku ega vaat nii, et minu jaoks on need mõisted, tulid niimoodi lõhna ja värviga koos, see oli nagu Masingu teine ja muidugi see ehmatas mind ka oma keelti asjaga. Küsi, palju ta neid oskab, siis ta ütles mulle, võib-olla ma olen seda rääkinud, et, et ta ei tea, palju ta neid oskab, et võib-olla kuskil 100 ligi võib minna ka, võib-olla ei lähe ka päris ja mina mõtlesin, mis ta siis edvistada. Mina tean küll mitut ja hästi või halvasti, aga siis, kui ta seletas ära euroopa keeli, ta räägib nüüd küll kõiki, aga kui ta võtab melaneesia Polüneesia india keeled, kus on neid tükki mõnekümne ringis ja nad on kõik omavahel kaunistanud, sarnased seal, mõned omavahel, nii et neid ei anna kokku lugeda ja samuti soome-ugri on ju ka niukseid väga lähedasi keeli. Hakkame nüüd ajas edasi, läheme, saab korra vihjasid sellele, et tema suhted ametliku luteri kirikuga ei olnud väga ühesed. Sa oled nende asjade üle kindlasti hiljem mõelnud, mis on sinu mulje praegu? Tema oli sügavalt usklik, tema oli kristlane ja tema arvas, et ei ole vaja erilisi institutsioon, et inimese ja jumala vahel noh, nagu on ka luteri ja paljud teised, on arvanud, et võid põllul palvetada ja mujalgi. Ja see kiriku tegelikkus ja praktika mida igal pool võist tollal näha, see loomulik konkurents, mille poolest kirik absoluutselt ei erine ühestki teisest institutsioonist, see tundus talle inetusi ei, meil, ta ei tahtnud sellega sellega tegeleda. Ja praegu näiteks, kui me räägime siin kirikupositsioonist, siis ma näen ka praegu niukseid asju, et ta ilmselt ma arvan, et ta oleks vist üsnagi vastu sellele usundi õpetamisele koolis, selle tõttu, et paljud näevad selles ainult kristliku ja riigi suhete niisugust Canoniseerimist ja seda asja. Selles mõttes on eetika kindlasti vanem kui kristlus ja teistpidi. Teistpidi, ma ei tea, miks lastele niukseid asju pähe ajada, mind ehmatatakse ära niisugune poiss, kes loeb näiteks meister Hecardid või uurib Dorat või Talmuti, tähendab minu arvates on paras tegeleda sõnadega kõrgkoolis või pisut hiljem. Oleks oleks paras tõesti, kunagi õpiti marksismi näiteks ütleme, humanitaarkoolide mõnesse vestluseid lugeda usundi ajalugu, täiskasvanud inimesed on selleks mingi mõttega, mina hakkasin selle asja vastu viiekümneselt, need mina ei arva, et 15. see eriti tähtis on küllalt niikuinii palju koolis õppida. Ja siis samuti on tõesti ka meie ühiskonnas, ma kardan praegu täpselt sedasama, mida Maasing tol ajal ikkagi. Ta oli ju ka selle euro Potsentrismi vaenulik ja tahtis, et ka teise usunditel oleks oma tähendus ja ja nüüd, kui ma näiteks raadio lahti keeran mõnikord teatud kellaaega ma peaaegu muud ei saagi kätte, kui ma saan raadio seitsme ja saanud pereraadio, mis on kõige paremini kuuldavad raadiod ja on väga uhked selle üle, et nemad annavad 24 tundi ööpäevas kristlikku sõnumit. Nii et ma arvan, et seda sõnumit on meil tahtjate kuulajate jaoks olnud teda küllalt. No mis asja kooli veel surub? Enn Vetemaa, vahetame teemat, me läheme niivõrd teise valdkonna juurde ka, üldse on võimalik. Räägime praegu Valdo Pandi sinu pikaaegsest kolleegist Eesti televisioonis. Tarneisiksus legendaarne ajakirjanik, elas ka raskel ja ja keerulisel ajal. Milles sina alustaksid temast rääkides? Kui mina läksin televisiooni tööle, see, see oli tema sünnipäev vist praegu või just oli olnud, ta oli saanud kas 36 või 37 või mäletan tema. Me töötasime kahega ühes toas ja seal oli veel laua taga. Šampusepudeleid eelmisest tantsisid, pidasime minu sünnipäeva, nii ka nad on tõesti kõige erinevamad inimesed. Ma ei oska Masinguga nendel mingisugust sarnasust peale selle leida. Kuidas seda, et nad ei sobinud kumbki päriselt sellesse ühiskonda, kuhu nad olid paigutatud, nad olid sellest teistsuguseid ja olid sellest sellest nagu üle. Ma olen rääkinud, maragmaatilised mälestus või mõni on lugenud loomingut, on olnud palju juttu nagu pandi viinavõtmisest ja seal ju seda kõike. Mina mõtlesin midagi salata ei ole. See oli peaaegu sussidlike enesetapjalik tegu, mis ta tegi. Aga selles oli ka midagi kangelaslikku ja selles oli ka midagi protestivad. See ei olnud niisama. See oli peaaegu teadlik tahtmine ära minna, tahtmine selles ühiskonnas, sest kuigi ta oskas sellesse ühiskonda ennast panna talle see ei meeldinud näiteks diilus oskas ka Tiidusele justkui nagu meeldist ilusast räägime võib-olla käiad. Aga pandis oli midagi niisugust mis selle riigikorraga, aga kus oli liiga palju ikkagi lömitama täielikust ja kus oli palju diplomaatiat ja palju niukseid asju, mida näiteks mina õppisin ära ja ja paljud ja enamik õppisime ära vaadates, et midagi halba ei teeks, oskaks asju õieti ajada, temas oli midagi väga sirgeseljalised ja niuksed asjad olid mis teised võtsid, iseenesest mõistetav, tema luges neid endale kuidagi alandaks, ma sain sellest aru, et ta sai pidevalt nagu haige. Ja ta oli väga kõrk ja uhke vaim. Ja väga säravaim. No mis puutub tema niimodi teadmistesse sellesse asja, siis seda kiirgus küll igalt poolt, aga noh, meie teadmised olid väga erinevatelt aladelt, sest teda huvitasid niuksed, geopoliitilised küsimused ja maailma, need kõik sõjasse muutuv ja võib-olla ka ühiskondade filosoofias ja võib-olla eugeenika rassiteoorias ja no need olid need asjad, mida tema tundis põhjal, ainult minu teadmised läksid rohkem võib-olla abstraktse maa filosoofia, nii kui nad seal üldse olidki sel ajal veel mingil määral muusikas ja kirjanduses, nii et ega meil hirmus palju ühiseid vestlusteemasid ei saanudki olla. Ainus asi, mille eest alal saanud natuke kritiseerinud näiteks oma naise eest nende saadete, oma sõnavõttude üle, mis ma bändiga seoses rääkinud, on ta mullegi tihti öelnud, et kuule, enne räägime, kõik, muudkui joovad, joovad ümber kiidused ja pandid ja aga jumaluke, sina ju ka ametil seda tegid kogu aeg. Ja siis ma tegin talle selgeks, et tead jumala, see ei ole mingi valehäbi, et ma olen terve, eluga võidelnud, alkoholigi, mul olnud probleeme praegu õnneks ei ole, aga aga et on küll olnud, aga maha ei rõhutanud ainult seda sellepärast et mul oli üldiselt pandi ja tiidus ja nende härrade vastu niisugune respekt, et ma ei tahtnud suu seda rõhutada, teada, et ma pidevalt istusin nendega samas lauas ja võtsin endaga koos. Tähendab, ja samal ajal kui nüüd rääkida niisugusest alkoholi tarbimisest sellel viisil, nagu seda tegi, siis ma ei ole eluilmaski näinud panti ebaintelligentselt purjus, ta võis minna õhetama, olla väga Nowst lõkendav, aga ta oli särav ja ta ei unustanud ja ta mõistust funkt siis hästi. Ma ise ütlesin, kuidas ennast nii hästi kontrollid, ma ütlesin, et tal on teatud mõned sõnad, eks ole. Ta koorem, mida ta endale ütleb, kontrollimiseks teine asi, ütles ta, on tal maailma riikide lipud ja nende nimel ja neid eriti tuli sellel robinal juurde. Et kui need hakkavad segamini, siis on aeg lõpetada temaga koos lauas istumisest. See vestlus oli ikka üldiselt ikkagi väga huvitav ja niukseid vestluskaaslasi, nagu tema ei ole mitte läinud palju mul elus õnneks leida. Ja samal ajal noh, teatud määral kurioosne. Kusjuures tal oli nii nii täpne pilt, mida kurioossete jõule, ju ta oli sellest sõjast ikkagi niivõrd huvitatud, ta tundis tõesti nagu nagu keres mõnda partiid käik, käigud, talleke, sõjaajalugu oli pähe aetud kartoteegid. Päev-päevalt, kuigi kuigi ta oma südames ma arvan, ei olnud. Ta ei olnud muidugi Hitleri poolt, ütlen talle kindlasti ei meeldinud, aga, aga, aga see sõja lõpp ei saanud temale ka just just erilist rõõmu ju pakkuda. Tähendab, rassismi purustamine vist jah. Kuid see, mis sellest loogiliselt pidi välja kasvama, mida Winston Churchill ette nägi seda nägi kindlasti ka pant, kes kandis muide täpselt võitjaniga ühesugust kikilipsuga siniste valgetäpilist. Hea oli ilmselt umbes sama tark mees ka. Nii et mul on niisugune mulje, et ta nägi, kuhu see asi välja välja viib. Sa oled öelnud, et talle ilmselt imponeeris ka niisugune saksa täpsus ja pedantsusega. Jah, aga ta oli alati täpne ja kui ta oligi eelmisel päeval patustanud, mida peaaegu alati oli, siis ta oli alati siiski noh, palju me praegugi viigipüks, eks ole, ei viitsi neid trikkide, aga tal oli ikkagi valged särgid ja ja taskurätikud, valge need asjad ja no ühesõnaga, ta hoidis oma välimuse ikka pedantset korras ja ja ei lasknud ennast käest käest ära ja kõige vähem sobis ta ütleme vene või nõukogude ühiskonda, jaga vene vaimuga, milles on mingit mehhanismi ja tont teab mis asja ja maailma valu ja Petrožovski ringi ja Dostojevski maailma parandamist ja vot see oli pandile võõras värk. Ta oli niisugune inglise kooliga härrasmees ja, ja saksa täpsus, talle meeldis jaam, aga samal ajal, kui me nüüd kaarega jõuame, Tiidu suur ei peagi olema, eks ole, need üleminekud nii aktiivsed, et sa küsinud, räägi nüüd Tiidusest, aga aga praegu ma ütleksin, et tiidus tuleb nagu kuidagi iseenesest mulle praegu meelde kiitus oli inimene, kes seda süsteemi tundis sama hästi kui pant, et aga kes võttis selle mängu, selle süsteemi reeglid omaks ja ei põdenud seal all eriti ja mängis seda kuidagi mõistusega ja ma arvan, et mitte niivõrd südamega mõistusega püüdis sama hästi mänginud kummale ja sellepärast oli nii, et nendel kahel heal sõbral, kes, kui sa küsid ideoloogilistest eri mõtlemisviisidest siis mõnikord oli nii, et kui just Tiidusel oli mõnikord niukseid raskeid patustamisi olnud, millest oleks nagu käsk keri oodatud, siis tiidus püüdis ennast kiiresti-kiiresti kuidagi rehabiliteerida, 100 plusspunkte pant midagi niisugust ei teinud ja tiidus oli täiesti nõus ausõna, kasutama niukseid asju, mis teiste inimeste puhul ma ütleksin, tunduks isegi au. Aga kui ma näen teda lihtsalt nii head ja lahtiste niivõrd omapärast inimestel, siis ma ei oska tiiduse peale üldse kuri olla. Aga näiteks niisugune situatsioon on mul meeles, kui pant oli ühes saates. Ma ei tea, kas vastu tulles kuulajate soovile või mõeldes, et nendel on raske jälgida, mis asi on ooberst, turban, füürer ja kuidas vastavad need astmestiku, eks ole vene ja saksa ja siis tal oli ükskord üks tabel, mis ta seal näitas, kus ta näitas Hannes ja see ja see ja kindralile kindral ja niimoodi näitas ta ära. Ja siis kuna Tiidusel oli mingit pahandust enam olnud, siis tiidus leidis suurepärase võimaluse tulla välja niukse niukene väga primitiivse tsitaadiga kurja näoga, öeldes, et et tema ei ole selle tabeliga absoluutselt nõus, sest tema arvates Nõukogude sõdur on igatpidi palju kõrgem kui ükskõik milline fašistlik kindral üks õde. Ja ütles, et see peaks olema tema parteikoosoleku teemaga pant ei kuulunud parteisse, aga niukseid asju ei tohi, me ei tohi eeteni võrrelda, need on võrreldamatult. Ja pärast läks ta muidugi pandi. Vabandused. Kuule, sa, alad, mul kurat oli niisugune jama, et ma sain käskkirja naerma. Ajasin habeme, kaera, Tiidusele komme kuidagi käskkirja ennast, karistusi, habeme ära, palju inimesi võistlusele kadedad olla ja parteikoosolekutel ikkagi aeg-ajalt leiti sealt ideoloogilisi veakesid ka teistpidi. See saatesarja tähtsus oli sedavõrd suur, kui ta viis terve Eesti rahva nii pingsalt, et midagi sel ajal vist teha ei saanud, tema faktiline ka, ta oli ikka niivõrd kingan, ütleme et ega niisugune pisi norimine tema sellele kolossileid ei teinuks midagi. Mastaabid olid erinevad ja sina olid, eks ole, telefilmis sina mingisuguseid allkirju kunagi pandi saadetele või pandi tegemistele ei andnud seda rida, teil ei olnud omavahel oh ei. Oh ei kas näiteks tema ei oleks ka võinud saada mingisuguseid kuppe juurde tööalase tõusu näol? Küllap ta oleks, aga ma ei kujuta ette et midagi rohkem kui pant oleks olnud võimalik olla, sest et piip oli igatahes vaiksem, meeskler piibust. Ma pean väga lugu, ma tean, et muret oli, palju oli pandi pärast, sest tants sai oma asjadega väga viimasel hetkel valmis. Aga ta oli ka temal midagigi ära jäänud. Ta suutis kohutav küll selle elu juures, ta suutis kõik need ajad kalendrisse viia. Ta olevat põgenenud kuskile koridori, nurka või trepikotta, siis seal oma teksti teinud, et nad talle hinge väri käiks, ei kiirustaks teda taga. Jah, ta segi kohest kadus toast ära ka ikkagi just sel hetkel, kui pandi valgus üles, eks ole, ja ja niimoodi oli see asi tehtud. Kui me nüüd neid kahte sõprasin paralleelselt käsitleme ja vaatleme, mul on mulje jäänud mälestusi lugedes Hardi tiiduse tööstiilis oli ka väga suuri erinevusi erinevatel ajaperioodidel, kui ta oli heas vormis ja noorem ja siis ta vist tõusiski neli üles ja hakkas tõlkima, ta tegi edukalt tõlketööd mitmes keeles ja tegi ka siis seda ma televisioonitööd ja jõudis istuda siis ikka paaris ka. Ja teda tunnen ma nendest kõikidest kõige kauem, nii naljakas kui tiiduse esimene haridus oli täpselt samuti nagu minu isal, ainult ma ei tea, 100 protsenti kindel olla, kas Tiidusel õnnestus lõpetada Tallinna Tehnikaülikoolis hilisemast teisigi arhitekt kultuuriteaduskonda, aga igatahes neli aastat käis ta küll ja seda võib ka ennast kontrollida, et neli aastat ta käis, aga ta diplomini jõudis või tuli sõda ennem peale, ma ei tea. Ja nemad olid minu isaga samas korporatsioonis, sest TPI oli ühine korporatsioon tehnola. Isegi Stalini ajal käidi ühistel sünnipäevadel ja seal oli niisugune tava, et võeti kaasa ka pere nooremaid mees liikmeid ja minu isa võttis mind korduvalt kaasa. Eriti justkui oli minu ristiisa, tema oli ka arhitekt, tema nimi oli Villem Seidla ja seal oli alati kohal ka niisugune mees nagu Hardi tiidus, küll. Stardi Viiuksiski julges korporatsiooni. Kuigi need olid Harju maavanem, oli siiski nii palju julge mees, et ta nendes nende Forbi koosolekutele, tema ilmuse seal mina, tema seda esimest korda nägin, temaga tuttavaks sain. Ja samal ajal tunnetasin, et ma olin kuidagi tiiduse poolsest. Teatud hulk inimestest oli teravalt tiiduse vaenulikult nendest korporatsiooni inimestest, sest minu arvates see küüditamine vist ei olnud 149. vist ei olnud võib-olla toimunud, aga see oli ühesõnaga 40.-te aastate lõpp, kui mina temaga tuttavaks sain oma ristiisa ühel sünnipäeval ja ma tean, et seal oli peaaegu boikoteeris seda kolmveerand seltskonnas, sest tema oli, eks ole, sõjast tulnud ja ilmselt ta võis olla televisioonis küllalt hea koha peal, ebapopulaarne Aarne ja loeti nagu kaasajooksik, suhtuti temasse Corby pahasti aretanud minu isa ja minu ristiisa ei suhtunud küll nii, et tema tuli ajas isegi minuga pikalt juttu maha, seal ta isegi elu küllaltki kõrges vanuses. Tal võis olla niisugune päevaplaan, mis ei olnud üldse kõige halvem. Kui mina temaga tuttavaks ja kõike muud kui noormees siis tema rääkis, et tema päev ongi niisugune, tema tõuseb üles. Kas ta ütles, tõuseb kell viis pool kuus ja tõlgib kaks lehekülge masinasse inglise keelt. Miks noored lõvid just ilmunud, ma küsin, millal ta teeb seda, kui on nii paks raamat ja ta töötab viiest seitsmeni ja siis läheb maga seitsmest üheksani sutsaka otsa ja siis kella 10-ks umbes läheb direks. Tema päev hakkab nii, et hommikul alati mannaputru ka ei tule mao. Ja seda ta rääkis mulle ikkagi sugugi mitte noore mehena ja mul on niisugune mulje ta kui inimesena nisuke komme ja vanem märkab ka vara üles. Siis on täitsa võimalik, et niisugust asja teha, mida isegi mina olen elus kui ainult mitte eriti palju ja ainult mina olen üritanud niisugust asja, et tõusta kell viis ja teha, no ütleme kaks tundi tööd, paras, paras larakas ta pärast seda juua kohvi ja võta lehed ja siis ilmselt tuleb üks väike Unigavel sinna otsa, üks niisugune tund-poolteist võib tulla, tiidus. Tundis antiik ladina keelt ja see on kõigile teada, selles ei ole midagi eriti iseäralikku. Muide tiiduse teine haridus oligi ülikoolis, võiks olla, tuleb ajalooteaduskonna lõpetas ka pärast seda ehitust. Nii et see ajalugu ja värk on, on tal ka ikkagi diplomiga kinnite. Aga tema ladina keel oli, temal oli siin mainisime ennem nagu maasingutud, kui maasingul oli niisugune asi, et Masingu oli ilmselt niisugune fotografeerium mälu, mis võttis terve lehekülje pildi ajju salvestada, sest teisiti oleks olnud mõeldamatu. Ta võis õppida mõne nädalaga, ütleme grammatika raamatu ära, tal oli alati teada terve lekkeid olla korraga tolligraafiline mälu. Tõsi, ka arvas, et ta loeb kahte lehte. Ühendis vaatab kõõrdi, et ühe silmaga loeb isegi veidi. Ja siis on muidugi jama, aga talle jäi küll, noh, paljudel jääb isegi mulje, jääb ju, mingi enam-vähem, ma tean, kus lehekülje äärest midagi otsida või terve leht lihtsalt lihtsalt pähe silme ette ja kauaks ajaks, nähtavasti siin ühel muusikul ilvesel jäi muusika niimoodi pähe ja Tiidusel nähtavasti oli keelte osas niisugune erakordne lingvistiline annet kord õpitud sõna tema aju unustanud, sest et ta oli juba väga kõrges eas, kas see oli üks tema viimaseid eluaastaid, kui mingi filmigrupp ei mäleta, mis seltskond see oli, kes tema võttis kaasa Itaaliasse ja ta läks ikka Vatikani, läksid seal, rääkis mulle üks mees, kes temaga kaasas oli. Filmimehe moodi mees oli niisugune situatsioon olnud, Vatikanist tuleb üks padre, tuleb mingisugust leivapoe või mingisugust nihukesest poest niukse kotiga Nacottigi, seal on piimapudel ja leiba, niukesed. Ja tiidus vaatab seda ja läheb selle padria juurde ja nad akud juttu ajama. Ja kui ma oma tutvusringkonnas on mul inimesi olnud, kes oleksid võimelised võib-olla ladina keeles pidama isegi pidupäeva kõne või, või rääkima kõrgetel teemadel, aga siis teised olid küsida, et mis te siis Padrega siis rääkisite, õieti täitsa toi. Daam küsis, et kas on ka hea värske, pehme leib, et mis seal on nisu ja otra või mis ja kuidas see piimasordid siin on ja ja mis maik lõhn sellel juustul on, tähendab ühesõnaga niisugused ladinakeelsed sõnad, mida üks Latin lihtsalt ei teagi ana see mees oli siis väga imestunud see preester ja küsinud, et kus sina siis oled või kes te olete või kus te olete seda õppinud või niimoodi ja Iisraeli jumala siiralt öelnud, ega mina seda õppinud, et ma ladina keelt olen elu lugenud, aga ma üsna lapsena õppisin mina koolis ladina keelt küll hoolega õppisin ja see oli niimoodi raputanud selle veateadet. Ma olen näinud pätilistega kellegiga saanud rääkida niisuguseid asju. Ta oleks võinud ka öelda, et ma olen punaarmee politruk majori auastmes. Kui see oleks sellele midagi öelnud, ta võib-olla orienteerub usule üha rohkem, tal oli niisugune komme, et tema tuli siis võrdlemisi vara tööle. Ühena esimestest kuskil üheksa paiku oli tavaline tulla siis temale iga kell üheksa tuli ühe suure koeraga jalutas kõik need koridorid läbi ja ütles alati piibule, kes oli ka varane meestele, tervitas kõiki, oleks kohe minema, kadusid koeraga ja siis ta võis tulla, võib-olla pandi saadet viseerima või ma ei tea, mis, mida ta pärast. Nii et ta näitas ennast ära, et kõik näeksid, et tiidus on olemas ja siis ja siis ta kadus ja oli tihti oli pahandusi, ma ei tea, võrdlus rääkinud, oleneb, et kui ta pidi saateid viseeriva ja ta ei viitsinud ju sinna eriti tulla, muid asju ees, sihvat ühel korral juhtus niisugune asi, et saadee viseerimata, aga jäi viseerimata, mitte sellepärast, et tiidust ei olnud ka, mis oli tavaline, aga tiiduse allkiri oli ära õpitud, ma hääletan ka tema allkirja, temal üks toimetuse mees oli ära õppinud seal allkirja. Aga see mees jäi haigeks. Siis oli, vaat siis oli, ei saanud saadet eetrisse anda, eks ta kuidagi läks ja sisenenud, mina sattusin sinna. Ja ma nägin täiesti, millised, kuidas siis oli tõsine koosolek arutelu tiiduse toimetuses, et ma ei mäleta, mis toimetas seal hetkel siis oli, ta liikus nende vahel edasi-tagasi. Haruldaselt, mis järeldused me peame mehel nüüd sellest asjast tegema, mis juhtus. Ja ta tegi geniaalse järelduse, et minu all. Kirja peab ära õppima peale tema üks, kolmas mees veel, et igaüks võib jääda nii. Kas sa kõrvalt märkasid ka tema niisugustes arusaamades ja poliitilistes veendumustes mingeid muutusi ja nihkeid? Tean, ma isegi ei oska selle kohta palju öelda, ma kindlasti tean, et ta pidi oma kuskil all tekstis, kuna ta oli vana korporant ja Eesti lõppenud pidid olema küllaltki eestimeelne mees. Ma ei tea, kas temal üldse tema puhul niisugust sõna nagu maailmavaade. Kas sellest üldse rääkida saab, võib-olla taliliga tark mees tema puuni, sest neist võib-olla ta mängis seda elu nagu malet või ma ei oska sulle öelda. Ma peaksin olema mõnikord tema peale isegi üsna kuri olnud, ma mäletan kunagi virve aruoja hakkas tegema, mina, monument oli ilmunud, mida koha peal ägedast rünnak siis virve aruoja tahtis teha, telelavastuste tegi, või oli see telefilm filmikatkendeid, tegi sinna jah, rahastus ja siis oli nii, et, et sellele hirmsasti raius seda seda oma sisse. Teisi nimesid vast ei nimetagi, aga, aga Hardi tiidus ütles, et see on kohutav teoses. Suunatult kommunisti. Ühesõnaga ta rääkis täpselt nii õiget juttu, üldse rääkida, eks ole. Tegi selle maa sisse, aga oletati kuidagi mingi seitse, viis midagi, nii et see siiski tuleb, tuleb ära teha. Ei olnud tema, aga seal ma olen täiesti kindel, et, et ta ei rääkinud üldse oma vaateid. Tema pidas õigeks antud seisukorras seda niiviisi öelda, ma ei taha temast üldse julmalt rääkida, vaid vaid tema leidis, et antud malemängustrateegias on see käik on loomulik. Õige, mis kaitseb kommunism, ütliku parteid ja seda ideoloogiat ja kui keegi julgeb rünnata, siis tema loomulikult ründab seda. Mitte lähtudes isiklikust arusaamast, ma arvan, need võisid täiesti teistsuguse olla, võisid ka puududa vaid antud male strateegilistest pektist, ta peab nüüd vete mad ründa. Ta tegigi seda. Aga see jutt ei ole sellega veel lõppenud, vaid siis ta tuli pärast. Mitte loomulikult sel päeval, nagu ta kunagi palli ees vabandas, aga hiljem kulari tuli, ta palus minuga seda andeks. Oli niimoodi rünnanud, aga samale seal ma panin tähele, et ta ei palunud niivõrd andeks mitte eetilisest aspektist, vaid ütlesid, et küll sina olid ikka tark inimene. Et kujutad sa ette, et sa nägid seda asja nii kaugele ette ja mina olin nii vähearenenud mõistusega, et mina ei taibanud, et õigus on sinul. Et süsteemil on juba praod, et neist võib rääkida, et kuidas mina küll nii loll vanamees olema. Seal võib olla veel suurem keedus selles mõttes võib-olla tõesti jah. Ole hea inimesena oli tal kindlasti kahju, et ta mind ründas, see küll võib-olla silmad olid märjad ka seal ei ole, aga ma ei tea, aga tema jaoks oli probleem oli selles, et, et kuidas ma nii loll olin, sina märkasid ära ühiskonnas olevat muutus ja mina, kes ma arvan, et ma neid kogu aeg tean ja jälgin, ei märganud. Et ma sain nii üks null su käest, et vot see oli tema järeldus. Nii et selles mõttes ma tema poliitilistest vaadetest ei tahakski rääkida, sest selles mõttes oli niivõrd sügavalt pragmaatiline. Täpselt nii nagu maletaja on pragmaatiline, see kuulub maletaja elu pragmaatikat ja tiiduse sügavalt hea inimesena, tead, kui armsalt ta tuli, Tereenimene käed laiali, hea enim kulla inime ja kellelegi halba ei soovinud ja niisugune mees aga elus antud situatsioonis mängistama täiesti puhtalt malet selle asjaga. Nii töö on tema tema kohta iseloomulik, et mina algul ei saanud aru, algul ma noore mehena muidugi olin ta peale maru Ojanneta ründas mind, eks ole, noh, aga, aga siis hiljem hakkasin aru saama, et sellele mehele ei ole üldse põhjust vihane olla. Aitäh Enn Vetemaa, me rääkisime Eesti televisiooni kahest kõige legendaarse mast tegijast, televisiooni inimesest ja rääkisime Uku Masingust, kes oli sinu küla naaber 300 meetri kaugusel. Täpselt, ja ikkagi ikkagi see on huvitav, et, et nii erinevatel positsioonidel inimesed nagu ütleme, pant, et kellel oli kindlasti oma maailmavaade ja kui nad on targad ja säravad inimesed, et nad olid omavahel täiesti head sõbrad, hoolimata sellest, et nad ideoloogiliselt kaugel nagu maa taevas.