Te teate küll, talu mängitakse tihti kohvikutes, tuletab sulle meelde Talgaberg, Aedkopikutu. Saatejuhid Rein ja Jarek on sisse seadnud, et Tartu kohvikus maalingutega saadet Vaat mis seal, mis saadet kõlas kohvikklubi, saate signa töö ja see tähendab ainult seda, et see saade on nüüd alanud lainetama teie raadiokõlaritesse, Tartust, kohvikust võib-olla isegi pubist ja võib-olla isegi restoranist, nimega maailm. Mina olen Räkija, minu vasakut kätt on Rein Rinne. Oled sa hullult ebausklik inimene? Ei, ma, ma kardan, et ma olen tegelikult tere kõigile. Kõigepealt ma kardan, et ma olen ebausklik inimene, aga ma alati püüan mitte olla ebausklik ja suruda seda kuidagi endas maha. Vaata mille pärast ma seda ütlesin, et täna on 13. saade. Aga vaevalt see midagi meile tähendab, sest sujub nagu ikka nagu alati plaani kohaselt või nagu noored nüüd viimasel ajal ütlevad, et süsteem, süsteem? Räägi Rein, millest me täna räägime. Et ennist ütlesid, et kohvik mis on kohvik, pubi võib-olla isegi ma ei mäleta enam, mis ma ütlesin, aga kõige parema meelega on seda maailma nimetatud klubiks. Ja, ja klubiline on ta ka selle poolest, et maailmaseinu katavad pildid kaugetelt maadelt ja me oleme ammu siin istudes mõelnud ja vaadanud neid seinu, et küll oleks vahva rääkida laiast maailmast ja laias maailmas reisimisest. Et see sobiks ka nagu kohaga kokku selline teema, et täna oligi, oligi meil niukene mõte rääkida pisut reisimisest, kuna päike on välja tulnud. Ja ilmun kauniks läinud ja aeg on võtta seljakoti, tõsta pöial püsti maantee ääres. Jah, ja nagu ikka, on meil tõugud ka saates ja see kord mõtlesime, et võiks nagu olla ka niisugune maailma muusika, niisugune lõbus ja suvine maailma muusika, mis muu kui Brasiiliast pärit muusika. Nii et sambad karnevali teile kodudesse ja me tuleme tagasi peale esimest muusikapala. Seljakotid selga Kojahu jäänud tuuma, Ada kelgee leib, saaga oodaku oma aega veel oma aega veel, et äkki te nüüd saite aru, et me räägime tänasest reisimisest matkamisest, seiklemisest, kes talvel ei jõudnud seigelda, matkal, matkata, reisida, siis nüüd on minu arust see kõige õigem aeg veel enne, kui see eesti ilus suvi hakkab pihta käia ära kuskil kaugel ilusal maal võõral ilusal võõral ilusal maal ütleme, et nüüd ongi soov mul reisida. Kõigepealt võikski kindlaks siis teha, ütleme, et sul on soov reisida, et mul on kogu aeg soov reisida, et kuhu ja pikaks ajaks sa soovid reisida. Et kas sa soovid vaadata vaatamisväärsusi või näiteks Jaapanis soovivad, et vaatamisväärsused vaataksid sind et või neid, et mida te reisil näha soovite, mida sina rin reisil näha sooviksid näiteks või, või miks sa üldse lähed reisima, oleks kõige paremast küsida sinu käest? Täitsa päris aus vastus on see, et ega ma naljalt ei lähegi. Millegipärast mina olen reisimist eriti kaugetele maadele reisimist pidanud. Jube kalliks. Näiteks Ladina-Ameerikasse minek on mul alati õudselt võlutundunud, aga seal nii hirmkallis, et sure ära. Aga muide, mis jaapanlastesse puutub, kelle kohta sa ütlesid, et nemad tunduvad pigem tahtvat, et vaatamisväärsused vaataksid neid ja mul on alati tundunud, et kui nad on reisil, siis nad kui nad kõike filmivad ja pildistavad, siis nad tegelikult ei vaatagi, kus nad parasjagu on, et kui nad lõpuks koju lähevad, nad siis vaatavad, nad alles vaatavad, kus nad käisid ja mis nad seal nägin reisi ajal ise ei näe mitte muffigi. Siis oleks vaja selgeks teha, millega sa tahad reisida, kas tahad minna umbses bussis, tahad sõita mugava rongiga või põristavad lennukiga, mina näiteks lennukeid? Kardan, ma ütlen ausalt, ma pole elu sees lennukiga sõitnud, mina natuke kardan lennukeid. Mina olen ka juba ära. Ja ma kardan nii või teisiti kõrgust, et see hirmu äratada, seal on see, et kõik need lennukid kukuvad koguaeg ja kuigi statistiliselt pidi olema vist ikkagi niimoodi, et et ikka miljon korda suurem oht on sul mitte miljon, aga suurem oht on sul autoga kuhugi kellelegi otsa sõita, vaid keegi sõidab. Sa jää statisti plahvatada, statistiliselt juhtubki nagu autodega palju rohkem õnnetusega lennukitega, lennukid on nii suured ja seal on nii palju inimesi on alati häirinud lennukite juures see, et et seal kuskil kohas, mille nimi on kokpit, mis juhtimiskabiin seal istub, mingisugune mees, tal on kodus võib-olla kaks või kolm last, siis tal on niisugune pisikesed inetud vuntsid, isegi kodukaitse kabi on tal suu ümber. Siis siis ta istub seal, tal on tohutu võliks lüliteid ja tulesid ja mina küll ei usu, et ta kõigist neist aru saab. Malti, usalda oma elu, niukse mehe hoolde, ma olen tema tema juhtimise all kuskil hullult kõrgel ja mingi niukene mees, mingi täiesti suvaline mulle tundmatu, keda mul ei ole tutvustatud, ta ütleb küll reisi alguses. Tere, mina olen kapten, see, see ilm on niisugune. Noh, mina neid ei usu, mina kardan, et ta ei saa hakkama sellega, mina olen näinud igast teleseriaale ja värke, kus on siuksed, lennu, lennuspetsialistid, stjuardessid ja kaptenid, need lennukikaptenid ja kõik on seal seriaalides, ühesõnaga ma olen vaadanud neid seriaale ja seal ikka toimuvad kahtlased asjad, kui niimoodi vaadata. See ikka hirmutab ka natukene. Suhteliselt virdivad ja unustavad üldse vahel streigivad, unustad vahepeal üldse äratab lennukit juhtima ja ikkagi kliendi eest hoolitsema. Aga kui sa, Rein reisid, kas sa ütleme, et sa ikkagi valisid selle rongivariandi, sest ma tean, et sulle meeldib rongiga sõita, mulle meeldib kuulut rongiga sõita. Valisid rongi, variant variandi ja tahad reisida, ütleme noh, ütle mingi koht, kuhu sa tahad minna. Okei, et kas sa tahad üksi minna, tahad grupiga minna mingite suvaliste võõraste inimeste kui tahtmine? Sõbraga üksi ma kindlasti ei taha minna, ma olin. Ma olin kaks aastat tagasi septembrikuus üksinda nädal aega Rooma linnas ja seal on igast huvitavaid asju ja siis sa näed järsku mingisugust mingisugust asja, mis avaldab sulle muljet, ei tahaks seda muljet kohe kellegagi jagada, siis sa vaatad ringi ja ümberringi on ainult jaapanlased, kes ei soovi mitte midagi ühtegi asja jagada, vaid ainult salvestada jagavad meid pärast pereringis. Üksinda õudselt piinav reisib, et see väsitab nii tohutult ära, eriti mingites suurtes linnades, kus sa tunned ennast kurvana, aga suur grupp on ka tüütu, sest suures grupis on alati see jama, et üks tahab minna ühte kohta teineteise kohta ja siis hakatakse vaidlema, lõpuks ei mindagi kuhugi, et hakatakse nende laperdama ja see on väsitav, oled sa ära eksinud kuhugi linna suurde linna? Ja Moskvasse, Moskvas? Rootsi ära ükskord ja Amsterdamis või mitte, Amsterdamis, Hollandis on mingi linn, oli otsikali linna nimi sinna, eksisin ära. Ma eksiksin juba selle nime peale ära, kuulaks pisut muusikat ja siis räägiks reisu juttu edasi. Okei. Kohvik-klubi jätkab aga ikkagi lennukiga saab sihtkohta kiiremini. Ütleme, et sa valid lennuki oma reisi Toman transpordivahendiks ja siis antakse sulle valida regulaarlend ja siis niinimetatud tšarterlend. Viimane on massituristide kindlasse sihtpunkti toimetamiseks ja lennuk täidetakse inimestega üldjuhul siis viimase istekohani. Sellega kannatab alati teenindusnäiteks, erinevalt regulaarlennust praktiseerib mõni lennufirma šarteri puhul tasulisi karastusjooke, veinist ja alkoholist, Sis rääkimata. Tšarterlennu puhul tuleb näiteks ekskursioonide muu kõik selline värk ka veel lisaks juurde osta. Nii et kui sa oled hullult mugav inimene, siis valik alati regulaarlend, seda alati reisibüroosse lähed siis seda, küsige lennukitest tracki tšarterlennud, muidugi odavamad on, mina tahtsin öelda ühte asja ühtsele lendamise kiiruse kohta, sihtkohta jõudmise kiiruse kohta, et kunagi üks sõber kunagi kirjutanud, aga üks sõber rääkis mulle laheda loo indiaani vanamehest, tema lendas. Tema lendas New Yorki ümberistumisega pooltimoris ja siis tuli lennukist maha ja ja istus, pidi seal mingi umbes kaks tundi ootama New Yorgi lendu ja siis istusime mingi Indiaani vana mees, kes temaga koos tuli ka, istus ka seal kõrval ja tund aega istuvad ja siis tal igav tegi nagu juttu, et nad küsis vanamehe käest, et kus asi, lendad, lendad ka New Yorki, ei, mina lendan pooltimoori ja siis ta ütles, et see ongi pooltimar, miks linnapeale ei lähe? Indiaani vanamees ütles, et ta sellepärast, et ma ootan oma hinge järgi. Et selgus, et selgus, et tema nagu tunnetab seda, et kui ta lennukiga kuhugi lendab kuskile sihtkohta, siis ta jõuabki sinna liiga kiiresti kohale ja hinge ei jõua järgi. Et tegelikult mina olen ka umbes sellist asja tundnud, et kui ma olen lennanud mingi paar päeva, on ikka suhteliselt pea segi mingisuguses sihtkohas, kuhu ma olen lennukiga saabunud, et ma ei, ma ei saa aru, kus ma olen ja kus ma, kus ma tegelikult olen ja kus osa minust tasandi, kus ma päriselt olen, et on üsna üsna väsitav, on selles selles mõttes lendamine paljud mõtlevad, aga tegelikult see sõit ja kõik, see on ju ikkagi osa reisist. Et näiteks ma mäletan neid reise Poola ja kus Ungarisse, kus kõik on kooliajal käidud, et tegelikult see pidu ja möll juba, mis seal bussis Riley rei kõik neile sellest räägiti rohkem kodus sellest muidugi räägitud, aga, aga omavahel räägiti sellest rohkem kui sellest kuradi võõrast mehest, kelle kuju vaadati kõik need mõnusad Ratslavi bensiinijaamad, kust läbi sõidetakse, et see on. Minu meelest on sellel ka üks üks suur võlu veel, et kui sa autoga või bussiga sõidad kuskile kaugele maale, mis asub vähemalt siis 1500 või 2000 kilomeetri kaugusel siis sa tunnetad ja saad päriselt ka aru, kui kaugel need kauged maad sinust tegelikult asuvad. Et peale selle, et see hing siis nagu kenasti järgi jõuab sinuga alati sammudele. Nii, aga mõnele inimesele siiski meeldivad ekskursioonid ja vaatamisväärsused. Selge näide on näiteks Soome pensionäridest turistid, kes nii väga võib-olla ei tahagi siia jooma tulla, kui vaadata, mis siin toimub, kuigi noh, kaevanud jah, ma arvan ja. Ja siis valitakse reisibürood. Nii või teisiti saab, et sõita kuhugi, sa pead masina reisibüroo kaudu mingil lennu lennupiletid ostma või mitte vältimatult. Tänapäeval võiks astuda Estonian Airi kassasse ja öelda tahan piletit New Yorki või sinna Londonisse. Roo kaudu saab ikkagi siuksed, ekskursioonid ja asjad. Ja ütleme, et tahad sõita kuhugi ekskursioon ekskursiooni, kuhugi eksootilised maale, nii, ja siis valid reisibürood. Nii reisibüroo valik on ka omamoodi omamoodi kunst, näiteks reisibüroo seal. Sa pead alati tähele panema, kas sinu pärast üldse pingutatakse või mitte. Aga kuidas sa seda teed ja teenindussfäär algab kõik suhtumisest haruldased näiteks pole juhtumit, kus personal suhtub klienti leigelt, lihtsalt ei viitsi kõikide kõikidele pärimistele rahuldavat vastust otsida. Sinu arvates tuleks siis püsti tõusta ja lahkuda büroost ja otsida mõni vanem büroo, ma arvan küll. Et noh, see ei ole üldse eestlase tagasihoidlikkus näiteks selle klienditeenindaja puhul, vaid pigem nõukogude aja mentaliteet. Hästi-hästi hoolivas reisibüroos, kohe, kus nad sisse astuvad, ei räägita, Sa tahad Aafrikas reisile minna, hakkavad nad kohe osavõtlikult sul varrukad üles käärima ja malaariavastast süsti tegema. Ma arvan küll, et aga näiteks seda saab testida ka seda suhtumist kohe alguses, et pikamuna ei peagi pidama, nendega lähed kõigepealt sinna reisibüroosse ja siis ütled, et soovid kuhugi hullult eksootiliste kohta ütlevad näiteks Floreci saarele soovid sõita ja siis kas reisikonsultant saab, saab sinu soovid hakkama või ta ei tea üldse, kus see koht asub, või vajab kuuenda klassi geograafia järeleaitamistundi veel et sellega saab testida. Ja kui on noh, niisugune asja, mitte tundlik teadev klienditeenindaja, siis ei ole ju üldse mõtet sellise reisibürooga jamada ja kusjuures mul on enda kogemusi. Ma ei ole küll. Kuulge, ma olen küsinud, kuidas, kuidas saab sinna ja ja väga tihti ei viitsita üldse tegeleda suga, aga kus sa oled kõige kaugemal käinud? Ükskord käisin Riias. Mäletan, et olin, ma olen, ma olen käinud küll, aga ma ei ole Euroopast välja jõudnud, see suvi, ma tahan minna küll. Näiteks Indiasse tahaks hullult minna, ega sind ei maksagi, Euroopasse pole veel ei lasta, miks mitte, mõtteliselt reisibüroodega võiks veel eriti katsetada nende kliendisõbralikkust niimoodi, et sa lähed, sa ei lähegi sisse reisibüroosse, vaid sa jääd sinna klaasist ukse taha seisma ja vaatad, kas tullakse ülevalt, tulevad ja teevad selle ukse lahti. Kuule vahepeal pisut muusikat ja, ja. See on see kohvik-klubi saade käimas, mina olen Jarek ja minu kõrval on Rein Rein, on see teine saatejuht, kellel on Heinar, palun, Jarek. Ja kui te olete reisi välja valinud, siis peaks mõned asjad, mida ei tohi unustada, mida peaksite küsima, et alati on lastele, lastele on soodustused siis reisikindlustus on asi, mida ei tohi unustada, küsige alati selle kohta, siis uurige täpselt alati, millisest lennujaamast, sadamaterminalist või parklast või kus iganes reis algab, siis see, kuna reis algab ja millal peab kohal olema seal kus reis algab, siis küsida, missugune Ta sihtkohamaal käib ja kust seda kõige soodsamalt saab. Siis kindlasti paluge informatsiooni Nonii, selle ja infot kohalike traditsiooniline kohta tabude ja kindlasti ka ilmastikuolude kohta, sest näiteks siin oli see tsunami ja halb ilm on ikka väga-väga halb ilm. Muide, minul on üks, üks hea sõber, kes käis halva halva ilma poolt raputatud maal Tais kunagi ja ta ei teinud tervisekindlustust ja temal tema pinasool otsustas teha väikese heleda plaksu ja lõhkeda. Ja siis opereeriti välja muidugi jube hästi, sest ta ise on väga hästi arenenud meditsiin, ainult lõbu läks talle mingi kõvasti üle 30000 maksma, mul oli õe õetütrega, oli täpselt sama asi, läks Ameerikasse. Kliimamuutus või mis iganes mingisugune olukorra kesk kesk-konnamuutuse sisse tõi ka selle pimesoole jama esile ja need on rämedalt kallid, kui kindlustust ei ole tehtud, tais on muidu Tai kuningas, õppis Harvardis meditsiini ja täis on seetõttu hästi-hästi kõrgelt arenenud meditsiin ja, ja seal käivad kõik Hollywoodi staarid oma lõustu venitamas ja koondamas ülearust lahke Maiklit võib ka seal näha. Näha jah. Kuigi sulab ära, kui nii kuumale maale läheb. Aga sa ütlesid, et sulle sulle meeldiks minna Indiasse ja mina jälle olen mõelnud, see Hiina oleks maru kihvt koht, kuhu minna, sellel tundub nagu oleks teine valik, võib olla sulle. Ja Hiina on selline maa, kus on kõik absoluutselt teistmoodi, aga India on k s tegema seda Hollywoodi vaadata, seal ja hindud on ju välja mõelnud niukses suurepärase numbri, nagu null hindud tulid esimesena selle peale, et et kõik võib olla hoopis teist teistpidi, kõik võib olla miinusesse. Ja siis üks asi veel, kui te reisil lähete, eriti, kui te lähete Aafrikasse või kuhugi sihukesele hästi soojale hästi soojale ülisoojale maale, siis On mõned asjad, mida ei tohiks, ei soovitaks teha. Ma olen kuskilt kuulnud, et ärge jooge vett, näiteks kohalik, kui vett kuskilt kraanist või ära ole paranoiline. Miks mitte paranoiline, seal on sihukesed haigused tähtsad. 10 minutiga oled surnud Apadi. Aga kindlasti ma soovitaksin, kui te lähete hästi soojale maale, kus järeki sõnul ei tohi juua vett siis kindlasti võtke kaasa pisut raha, et hästi soojal maal on kindlasti kasukatel suur allahindlus, sealt saab neid, osteti odavad ja vett, vett saab ka osta, vesi on kindlasti hästi ka esion, kallis ja vesi on kindlasti kallim kui kasukas, kusjuures vesi pidi kallim olema kui bensiin. Ma ei tea, kes rääkis. Mulle üks sõber, Johan Kullerkupp rääkis, üleüldse on kallim kui bensiin või nendes maades. Saudi Araabias on kallim kui esikallim, kui bensiin on jah, nad joovadki, seal võib olla bensiinivähki kogu aeg kergelt uimas ja nad on niuksed, pruunika jumega, inimesed, et äkki äkki tõesti seda nad teevadki, aga eelnevalt siis peaks kindlasti ennast vaktsineerima, kui te lähete kuhugi sellisele maale, sest nagu ma ennem ütlesin, et need haigused on ikka jubedad, ma lugesin just mingite igasuguste haiguste kohta, ma ei, ma olen üsna paranoiline, paranoiline inimene, aga, aga see on nagu tõsi tõsilugu, et seda võiks kõik teha. Ikkagi ütle mulle, Jarek, miks on üldse mõtet mõtet maksta näiteks 20000 krooni selle eest, et pääseda mingisugusesse kohta, kus on tohutu palju haigusi ja selleks siis tuleb eelnevalt ennast metsikut süstida kusi või vett juua, kus võivad metsikud loomad või kani valitsenud rünnata. Miks sa üldse siis sellisesse kohta lähed, mida see sulle annab? Lõvid? No aga seal on. Mis neid lõvisid, kasu? Loomaaias? Loomasinga, lõvid, lõvid, mina saan igast muud loomad, mida ei ole näinud. Miks sina lähed siis? Ei, mina ei lähegi, mina, pigem teeksin nime nagu tegi põlva, mina teeksin pigem nii, nagu tegi soome kirjanik viga valdari, kes kirjutas raamatu sinuga Egiptuses, olemata seal kordagi käinud. Palju mõnusam on olla kodus valgete linade vahele lasta oma hind kaugetele maadele reisima ja siis, kui ta tagasi tuleb, siis vaadata, mida spiraalne projektsioonina või just midagi niisugust ja palju odavam ja palju tulusam. Pisut muusikat ja. Raadio kaks kohvik-klubi reisija Jarek Tartus kohvikus maailm räägime reisimisest. Jah, me oleme seni rääkinud, et sellest, kuhu võiks reisida, minna ja mis see inimesele, kes reisima läheb, maksab täpselt, ja kus need põnevamad kohad on ja mitte põnevamad. Aga kui vaadata seda turismi reisimist nagu majanduse või, või turunduse seisukohast, siis on tõenäoliselt meelelahutusäri kõrval üks maailma kõige suurema käibega ärivaldkond üldse. Väidetavalt on turismikäive iga päev kogu maailmas üle kolme miljardi Ameerika dollari kõlab nagu tulus äri. Ja, ja mis, mis tegelikult on kummaline, mis selles selles äris seda käivet tekitab, on just nimelt passiivne mitteaktiivne tegelikult vaata, kui Hiina järgi näiteks läheksid kuskile kohta, eks ole siis sinna lendamine või sõitmine, see sihtkohta jõudmine on sinu jaoks üsna passiivne tegevus ja öösel magamine on teine passiivne, paratamatud asjad. Tegelikult kõik see, mille peale sa tahad kulutada ja mida sa teha teha tahad seal kohas kus iganes see ka ei ole, kaugel Aasias või kuskil Euroopas on ju see, mida sa seal, mida sa teed päeval ja õhtul, mida sa ostad, mida sa sööd, kus sa tantsid, kellega sa kohtud ja nii edasi, et tegelikult see turismiärilõviosa rahast, mis seal siis liigub või mida, mida selle siis arvestatakse, on just nimelt passiivsed tegevused, on sihtkohta, jõudmine lennuki bussi või, või mille iganes pilet ja öösel hotellis magamine, nii et need on need asjad, mis tekitavad selle kõige suurema käibed passiivse tegevuste eest, maksad, sa, maksad sa turismi puhul. Muide, statistika järgi on maailma turismiturunduses kõige ihaldusväärsemad turistide grupid ihaldusväärne tähendab siis seda, et et need turistid, kes kõige rohkem kulutavad siis absoluutarvuna raha on väidetavalt 22 kuni 29 aastased. Vallalised pani naised, kes reisivad kahekaupa. Noh, nagu paaris kaks siukest kägistavad päikest, armsad jaapanlased, tulevad neli kaamerat, kaamera põrisevad ja nemad on siis need, kes, kes pidid nagu maailma turismiturunduse statistika järgi nagu kõige karmimad kulutajad olema, nemad jätavad siis kõikjale, kuhu nad reisivad, kõige rohkem raha maha, nad ostavad ära kõik, et sealt Müürivahe tänavalt kõik need villased sokid tädide käest nad käivad söömas kõigis rahvusrestoranides ja nii edasi. Mina olen selline. Ma arvan, et ma ei kulutaks väga-väga palju, aga üks asi on, millele ma väljamaal kulutaks, raha oleks toidud erinevate maailma toidud. Näiteks. Ma tõesti tahaks minna Itaaliasse ja proovida neid suurepäraseid pastasid ja pitsasid ja asju ja siis ma tahaks minna Indiasse ja proovida neid linde toita, et kas nad noh, vaevalt ma ei usu iialgi, et Eesti nendes India restoranides on need täpselt niimoodi sellise maitsega, nagu nad peaks olema või või on seal ja siis tahaks hiinast tahaks proovida. Jaapanis Žušisid Jaapanis, tahaks proovida, soosisid linastada dist susside kohta öeldakse jah, et et ega nad on iseenesest on ta üks riisiplönn, mis on selle merikapsa sisse keeratud, et hea saab ta olla ainult tänu sellele, et see mingi mereannitükk, mis seal peal on maru värskija maru hea, et sussid ongi ookeani äärsetes linnades ilmselt kõige parem on need, mis meil on kuskil külmutusest surnud, mingi lõhetükk seal peale, et see, see kindlasti ei ole Viorica pala, kui ta on õiges kohas, aga Indias nad panevad toidu sisse mingisugust niisugust sõltuvust tekitavat ainet. Kunagi rääkisid, et sul oli see ikka kaks panevad muidugi ning indie söök on hästi erinev. Põhja-Indias süüakse üsna rammusat sööki, seal süüakse näiteks siis liha süüakse vürtsikat kaela. Vürtsikus ei olegi nagunii tähtis, aga seal on hästi palju igast võid ja pähklite niuksed nagu tugevat värki sees. Seal on suhteliselt suhteliselt jahedam mägedes, et seal nad söövad liha võib-olla noh, paar korda nädalas, aga Lõuna-Indias on võib-olla paar korda kuus ainult lihatoite. Aitäh Te, teate küll, talu mängitakse tihti kohvikutesse, tuletab sulle meelde ta Bergaa, et kopikutu. Saatejuhid Rein ja Jarek on sisse seadnud, et Tartu kohvikus maalingutega saadet Vot, mis, mis saadet kohvik-klubi loomulikult kohvik-klubi meie ennist katki India toitude juurde, et jah, nad on Põhja- ja Lõuna-India toidud on väga erinevad, sama käib ka hiina kohta ja muidugi see, mis sa ütlesid, et et Eestis ei saa eriti autentset hindu hoida, muide seda veel mõnest kohast saab. Pärnus on üks koht, kus on täitsa hea india söök, mis, mis tõesti peakski meenutama õiget. Aga Hiina toiduga on Eestis küll see lugu, et enamus enamusi Hiina kööke Eestis käitavad hindud ja bangladeshi sellid ja nemad teevad seda hiina toitu hoopiski hoopiski värvilisemad hoopiski teistmoodi, kui hiinlased seda ise teeksid. Aga see selleks, aga valmistoit pole üldse, see tähendab tehtud toit, on ka puuviljad ja mõtlen, et puuviljad maitsevad ka väljamaal, kus neid kasvatatakse ja ilusa sooja kuuma päikese all neid kasvatada. Need maitsvad hoopis teistmoodi. Vaevalt jah, et Indias puu küljest üks mango õigel aastaajal võtta maitseks samamoodi kui Konsumi Konsumi ruumides. Ja eks hapukas inimesed, vot see on selge, aga minul on üks, üks soovitus, mis, mis on küll väga niisugust isiklikku eelistust laadijaga ikkagi on, on see soovitus kõigile kuulajatele kui tasuta reisima. Minu meelest tasuks minna reisima kohtadesse, mis on looduslikult erilised, et maailma suurtesse linnadesse, kui sinna ei ole, teid ei vii sinna mingisugune konkreetne üritus või mingi töö või äripõhjus. Ei ole sinna sellepärast mõtet reisida, minust on kõik linnad maailmas muutunud juba üsna ühesuguseks. On nojah, siuksed vananeda, ma tahan ikka igasuguseid arhitektuurimälestised ja, ja just see vana arhitektuur, et seda on ikka suhteliselt vähe alles seal mingi teatud koht piirkondades, kus seda on veel maailmas ja ja näiteks Ameerikas Ameerikas seda vist vana arhitektuuri või väga vana kuskil Kesk-Ameerikas, eks Magdetsuma ehitatud tempel lehel võib-olla kuskil võpsiku pole kokku varisenud liaalide sisse põimunud, aga jah, et Leningrad oli Leningrad. Peterburg maid, no tänapäeval on selleni Peterburgi Peterburgi ja Lenin koos kraadiga maha kantud. On ju, et see pidi olema hästi ilus orhidee, ma ei ole käinud seal, aga sinna peaks minema, et mina muidugi, sina vist jälle rääkisidki seda, jah, see on sama sama mõnus kui panime, ainult et palju lähemal ja palju odavam minna. Aga nüüd peaksime hakkama tasakesi jälle muusika suunas liikuma. Jah, jahjah. Nonii istume siin kohvikklubis Reini Jarek kahekesi täna. Ja räägime reisimisest. Oleme siin arutanud selle üle, et mis mõte siis sellel on, et kulutada mitme kuu palk selle peale, et minna kuskile teise kohta ja magada kuskil võõras kohas ja nii edasi. Mina arvan kokkuvõtteks, et tegelikult on sellel üks suur mõte, see loksutab su välja oma tavalisest igapäevasest elust reaalsusest ja kui ja kui sinu sees on midagi, midagi teistsugust, midagi, midagi, mis on varjul, mis on iga inimese sees siis on lootust, et niisuguse koha muutusega nihukese reisiga võib see tulla esile ja võivad tulla väga huvitavad uued mõtted ja tunded. Et tõesti seal puhkusel on mõte. Ma arvan, et sellepärast inimesed neid kulutusi teevadki ja sellepärast on reisi ette võtavad. Ja räägitakse, et pole olemas head ning odavam treisi, ärge siis alati odavuse kasuks otsustage. Kuid pidage meeles, et alati ei taga kõrge hind veel ideaalset reisielamust eriti kui olete isikupära hindav ja massiturismi eirav persoon. Et valige südame järgi ja kuhu te soovite minna, mida te täpselt ikkagi tahate sellelt reisilt. Ja olge selle hinge asjaga ettevaatlikud, kui lendama asuta, minge parem mingi autoga jala või ka jala, kõige mõnusam, kui on, kui on noorust ja tervist, näpp püsti maantee ääres ja Pariisi poole Jugama. Täpselt ja ennem üldse ei soovitakski kuhugi minna, käige kõigepealt Eesti läbi, Eesti on ka ilus koht, kus, kus on palju ilusat vaadata ja palju ilusat näha ja, ja isegi kui te olete mingisugune suvaline Seksturist, ärge minge kohe sinna taisse neid nukuga tüdrukuid jahtima. Igal pool ööklubides Pärnus näiteks tuleb see varsti ööklubi, mis Tartuski oli ja seal on ka ilusaid tüdrukuid, jaga saarem. Ma olen ilusaid naisi, Haniorey õige sektorist leiab, võib-olla Vändrast taludest kanepit leiab, aga meie hakkame nüüd tasakesi sööma, nätsakad tulevadki ja kindlasti soovitame uut tutvumissaadet kuulata, mis kohe, mis kohe peale neid eetrisse. Nemad ei saa soovitada, et meid kuulata, sest nemad on pääle neid, soovitavad teised soovitavad teised. Nonii, söögid on käes väga kirevad, kauged mõelmata söögid. Soovin sulle head isu. Aitäh. Palun.