Viinistu katlamajas etendab neil päevil nukuteatri uus suvelavastus kulli verireisid. Esietendus toimus esimesel juulil. Selle etenduse lavastaja on Taavi Tõnisson, dramatiseeri Urmas lennuk, kunstnik Marion Undusk, valguskunstnik Priidu Adlas, koreograaf Olga privis, tõlkija Leo Anvelt ja mängivad nimiosas Anti Kobin ja teistes osades Viljandi kultuuriakadeemia teatrikunsti 12. lennu üliõpilased ja Lee Trei, Laura Nõlvak, Tiina Tõnis, Andres Roosileht, Karl Sakrits. Etendusele on muusika loonud helilooja Liina Sumera, kelle jaoks on see kõnealune juba mitmes suur seikluslik. Suvelavastus pärast mitmeid etendusi, nagu kapten Granti lapsed 20000 lööd vee all ja Dorian Gray portree. Põneva lahendusena on ta uues lavastuses kasutanud näiteks hiiglaste helimaailma loomisega ratas lüürat, mis pole Eestis just sagedane instrument. Uuest suvelavastusest Gulliver reisid ja seal kõlavast muusikast täna Liina sumeraga räägimegi. Selle suvelavastusega on nukuteater jälle enda hubasest majast välja kolinud. Kas see asukohavahetus kuidagi tavalist tööprotsessi ka mõjutab? Ma pean hästi palju ette mõtlema ja ette teadma, sellepärast et Viinistu on Tallinnast noh, üsna kaugel sihuke natuke üle tunni aja, too seal kohapeal ma nagu väga palju luua ei saa, kui oleks lavastus meil koduteatris, siis, siis mul on nagu rohkem aega võib-olla katsetada ja käia proovis niimoodi pisteliselt. Mõnikord ma teengi nii, et käin korra proovis kiikamas, vaatan ahah, asi seal on veel vaja natuke seda teha ja toda ja luua võib-olla siia mingisugune väikene muusikaline lõiguke, siis ma lihtsalt lähen sipsti, käin rattaga, aga noh, mul on kodus põhiline tööjaam ikkagi. Ja siis ma seal kodus modik õpiksin ja siis jälle tulen tagasi ja. Aga viinistuga on jah, see, et pead teadma väga täpselt, mida on vaja teha. Et kodus tuleb hästi palju valmis teha. Ja siis seal kohapeal saad seda, mida sa oled teinud, katsetada, vaadata kuidas konteksti siis ikkagi läheb. Jah, et kui ma midagi ümber muuta, siis kohe nagu isa ei ole selleks võimalust, et ei ole sellist kohta, kus teha. Selles mõttes on ta natuke keerulisem. Esietendusest on nüüd mõnda aega möödas, paar päeva, aga heegeldused jätkuvalt käivad ja kuni 15. juulini ja siis 24.-st 30. augustini. Alati mõtlen selle peale, et lavastus mängides muudkui areneb ja alati kujuneb ka teistsuguseks, aga muusika on seal juba fikseeritud. Kas seal on ka mänguruumi teatri muusika puhul, see on täiesti tavaline, et hästi palju muusikast sünnib väga hilises staadiumis. Mida saab ette mõelda, on mõned üksikud teemad või, või need värvid näiteks, milliseid instrumente sa kasutad või umbes nagu, mis, mis värvi. Just, et need teemad, aga, et kuidas täpselt kõik jooksma hakkab, need muusikalised pikkused ja see, see kõik sünnib tegelikult alles lavaproovides. Et pidevalt käib igapäevaselt selline ümbertegemine, muusikaliste pikkuste, nende lõikude selline ümberseadmine, sellepärast et proovides ikka proovitakse ju, et lahendatakse mingeid olukordi erinevat moodi ja see teinekord võib ka siis seda muusikat mõjutama hakata, mis tähendab seda, et tuleb valmis olla, et need on jälle kusagilt midagi vaja, natuke kõpitseda? Ütleme täiesti nagu drastiliselt midagi ümber nagu enam, aga teha ei saa, et lihtsalt ei jõua. Kajasksed väiksemad muudatused, et neid tuleb pidevalt, et kui palju sa niimoodi meeles pead, seda, et lavastus ja seal kõlav muusika on eeskätt lastele noortele. Ma üldse ei üritagi nii mõelda, ma ei mõtle kunagi nii, et see, need lastelavastus või et see noortelavastus mõtlen pigem sedapidi muusika kuidagi puudutaks, sobiks sinna konteksti. Et jah, et ta lihtsalt läheks ilusti kokku selle looga ja jäta puudutaks seda, seda ma üritan kõige rohkem nagu saavutada. Mis lugu on kulli verireisid? See on üks väga suur lugu. See lugu on ju kirjutatud üle 200 aasta tagasi ja need probleemid on tegelikult kõik samad tänapäevalgi. Ja see räägib siis lee moel kulli verist, kes tahab väga jätta endast maha jälge sihukest suurt jalajälge, ta tahab saada maadeavastajaks ja selliseks suureks meheks, kellele püstitatakse ausambaid. Aga seda kõike soovides ta võib-olla unustab ära need kõige tähtsamad asjad. Ja oma reiside käigus ta satub siis lilli Puttide maale, kus on peategelasteks sellised hästi struktureeritud väikesed tegelased kes elavad oma reeglites ja kõik on niimoodi hästi nagu noh, struktureeritud, et läbimõeldud. Ja samal ajal vaieldakse mingisuguste täiesti totrate teemade üle, no näiteks et kummast otsast tuleb muna purustada, selle peetakse sõda. Et sellised probleemid ja minu arust seda saab väga hästi ka tänapäevaga seostada. Ja siis ta satub hiiglaste maale kus on siis nagu täiesti vastupidi kõik, et kui Gulliver lilli pottide juures saab tunda ennast suure kangelasena siis hiiglaste juures teda alandatakse, teda koheldakse nagu prügi. Ja ütleme, et see on väga õpetlik lugu ja see võib-olla toob mitte. Võib-olla toob kindlasti meid tagasi selle juurde, mis on tegelikult tähtis. Mulle väga meeldib tsitaat sellest lavastusest. Et tähtis ei ole see, mitu ausammast sulle püstitatakse, vaid see, millised on sinu lapsed. Väga nagu õige ja tuleb endale aeg-ajalt ikka meelde tuletada seda. Kas selle tsitaadi noppisid sa ise lavastuse proovide käigus üles või on see midagi, millest lavastaja Taavi Tõnisson lähtunud. See on üks tsitaat, mis käib lavastusest küll mitu korda läbi, ega neid tsitaat on veel teisigi. Aga mind ennast kuidagi sellega puudutab, et jah, Ta käib minuga kaasas siin viimased mitu-mitu nädalat. Mida sa selle lavastuse kohta ütleksid, et kuidas selline vana lugu on võimalik tänapäeva konteksti tuua, et milliseid vahendeid kasutades mõtlen, et seda lugu tegelikult oleks saanud lavastada ka täiesti kaasaegses võtmes, aga meie seda niimoodi ei tee. Me teeme teda ikkagi nii, nagu on raamatus kirjas, et tegevus toimub seal seitsmeteistkümnendal sajandil. Selles mõttes ta on üsna raamatutruu ja midagi nagu selles mõttes teistmoodi selgitama ei pea või ümber lavastama, et aru saada nendest samadest probleemidest, mis meil on võib-olla tänapäeva maailmas. See siis tähendab, et tegelikult raamatut eelnevalt, et lugema ei pea. Ei pea lugema, et see lugu on niivõrd selge. Muidugi, eks see tuleb alati kasuks. Kui on raamat enne läbi loetud. Võib-olla tekib seisu hoopis pärast etenduse, nägi väga loodan ja ja laval on ikkagi nukud, seal on kõike, seal on nukud ja, ja seal on ka siis inimesed ja need plaanid vahetuvad. Et kuidas minnakse nukust inimeseks ja vastupidi, et see on hästi huvitav. Minu meelest need perspektiivid nagu muutuvad. Mulle tegelikult väga meeldib see, et selle etenduse kirjelduses on öeldud, et see on kõigile alates seitsmendast eluaastast, see tähendab väga laia hulka publikut. Mis sa ise arvad, kellele see lugu võib-olla enim kohale jõuab või keda võiks puudutada. Et ilmselt see tõlgendamise küsimus sõltub ikkagi igaühe enda elukogemusest ja kindlasti seda kindlasti vaata nihet. Kui tulla nüüd seitsmeaastase lapsega, siis kindlasti peaks natuke eeltööd tegema, et vanemad natuke selgitaksid, võib-olla seda lugu lahti, et lavastuses on tegelikult ka sellist poliitilist juttu päris palju, aga ta ei ole nagu sellises hästi noh, kuidas ma ütlen jälgimatus vormis, et ta on ikkagi läbimängu nagu aga et keda see puudutab, ma arvan, et kõiki ikkagi täiesti lugu nii laiale publikule, et kõigi jaoks on seal midagi, kahtlemata kui sa ütlesid, et lavastus, võib-olla pisut ajastutruu, siis kas sa oled oma muusika loomisel sarnaselt lähenenud, kasutad sa mingisuguseid vihjeid, viiteid ka vanamuusikale, näiteks ja seal on selgelt siis kaks maailma, mis on üksteisest selgelt eristatavad. Et Lily, Puttide maailm, mis on siis selline hästi struktureeritud, selge lavastaja ise ütleb selle kohta või on öelnud, et, et lilli potid on nagu raamatu sisu ja hiiglased on siis nagu need kaanel kohe vorm, lilli pottide puhul mulle tundus kohe algusest peale, et seal võiks kõlada midagi parukliku. Aga ma ei tahtnud, et see oleks selline autentne barokk vaid, et oleks ikkagi selline teistmoodi, seal oleks mingisugune kiiks, mingi eripära. Ja ma olen loonud muusikat broklike elementidega kasutades siis klavessiini, lööte, flöödid, Sis viitavadki, võib-olla lilli, Puttide väiksusele. Ühesõnaga, ma olen kasutanud klavessiini, flööti viiulit ja seda minimalistlikkus võtmes. Ja samal ajal kasutades mingisuguseid selliseid tüüpilisi barokiajastuvõtteid ja hiiglaste maailm nagu täiesti vastanud, seal on pigem selline võib-olla keskaegne hõng. Olen kasutanud päris palju Herdi kördid, selle salvestasime silla ilvesega. Siinkohal väga tänan teda, meil oli hästi lõbus. Erdi kördi ongi keskaegne instrument, mis kõlab nagu torupill, aga ta on keelpill ja sellel pillil on poogen. See on kettakujuline ja seda tändatakse, et ta hakkaks liikuma. Et siuke hästi huvitav instrumente minu meelest sobis nii hästi selle lavastusega kokku ja kui ma mõtlen hiiglaste peale, siis kuidagi niisugune torupilli kõla nagu minu meelest seostub hästi hiiglastega. Erdi kördi kõlab nagu torupill. Need on lihtsalt äge pilga. Mul on lihtsalt endal hästi suursoom, mingi hetkehordi Gerdite nagu mängida. Aga ma hakkasin seda pilli juba päris ammu otsima, aga ma ei leidnudjalgset planeerisingi seda pilli ise mängida selle lavastuse tarbeks. Aga noh, kahjuks selle pilli hankimine läks kõvasti vaevalisemaks, kui ma olin alguses arvanud. Teised pillid tulid lihtsamalt, teised pillid tulid lihtsamalt. Kas selles lavastuses lauldakse ka? Ja lauldakse, seal on üks laul mis on märgilise tähendusega, sen lavastuse alguses teekonna algus ja, ja laulavad needsamad näitlejad, keda me laval näeme. Neid on palju, 12 inimest ikka niisugune nagu koorimõõtu teos. Kas sellel teekonnal on õnnelik lõpp? Ma ei tea, kas ma pean ytlema lõpule, ilus rääkida, aga noh tegelikult on küll väga hea lõpp on sellel lool. Ma arvan, et tuleb ikka vaatama tulla, et mis saab, mis juhtub kunni Meriga. Ja kui on hea lõpp, siis pead kindlasti seda lõppu nägema.