Head raadiokuulajad nüüd Kultede reportaaži otse Haapsalu piiskopilinnusest, kus toimuvad väljakaevamised. Muleme kaevandis koos väljakaevamiste juhataja, arheoloog Jaak Mälliga. Tervist. Tere. Tere. Millises seisus need väljakaevamised on? Linnus pandi kinni möödunud aasta augustis, millal tulid siia arheoloogid? Arheoloogid alustasid tegelikult kolm aastat tagasi siin, kus meil juba oli enam-vähem ettekujutus, millised ehitustööd siin toimuma hakkavad ja, ja et kus me nagu neid päästekaevamisi tegema peaksime, tegime uurimissurfid ja uurimistööde plaani enam-vähem. Ja siis eelmise aasta oktoobris sai siis esimese kaevandiga alustatud mis siis oli mõeldud siis linnusmuuseumi uue pääsla keldriruumide jaoks. Ja noh, praegu nagu muinsuskaitse objektidel on, et siin selleks, et väärtuslikumaid müüre ja selliseid arhitektuurseid detaile säiliks Ta ta siis on projekti natukene ümber tehtud ja on selgunud, et tuleb kaevandit natukene laiendada. Ja praegu me sellega tegelemegi, et võtame umbes 50 ruutmeetrit, siis linnusehoovi poolt võtame juurde. Ja praegu olemas. Ma siis jõudnud sellisesse staadiumisse, kus meil on välja puhastatud siis rootsiaegne hoovi sillutis ja teisele korrusele viiva trepi siis alusmüürid. Et peale sai hakatud eile ja täna, siis loodame õhtuks terve kaevandi ala välja puhastada esimese kihi, mis on siis seitsmeteistkümnenda sajandi alguses esimesel poolel maa pandud hoovi sillutis. Viimane uudis, mis ajakirjandusse on tulnud, oli siis Liivi sõja aegne rahakott, mis siit leiti. Me räägime siis 15.-st sajandist. Müntide järgi pärast 1570 viiendat aastat me teame, et rootslased said selle linnuse enda kätte uuesti 1581. Nii et ütleme sellised viis-kuus aastat ja rohkem tagasi vermitud mündid, et see on täpselt see raha, mis tol ajal käibel oleks olnud, mida siis sõduritele palgana välja maksti? Aga kuidas see rahakott välja näeb, kuidas te üldse saate aru, et tegemist on rahakotiga, ma saan aru, et seal on üks posu münte, eks ole? Ei no tähendab rahakott selles mõttes, et sa annad rahakoti sisu, et oksiidi küljes väikseid jälgi nahast oli, aga, aga rahakott ise oli oli muidugi ära läinud. Et, et selle jaoks pinnas siin nagu, nagu väga-väga hea ei ole orgaanika säiliks nii hästi. Mis seal oli, seal oli tolleaegses vääringus 15 hõõria, kolm killing. Et see on selline taskuraha, et no ütleme, ükskõik, ei olnud sellest ärakaotamisest, aga et mingi suur varandus see ka ei ole. Aga millised veel need põnevamad leiud siin on olnud meeles, et kuskil taas kord ilmus artikkel pealkirjaga, et Haapsalu piiskopi kemmerg on tõeline varalaegas olnud. Palun seletage seda spetsiifikat. See ei olnud piiskopi keeemmerg piiskopi ajal seal siis linnuse vahi või kellatorni all. On siis peaaegu kaheksa meetrit sügav šaht mis näeb siis nii välja, et ilmselt piiskop ajal on teda kasutatud vanglana eriti nii-öelda oluliste või, või põgenemisriskiga vangide hoidmiseks. Aga siis, kui nüüd pärast Liivi sõda rootslased sisuliselt ehitavad selle linnuse Fordiks ümber oodates suurt konflikti poolakatega suurt sõda ja väga tugevalt Haapsalut kindlustavad, siis on võetud see hirmus sügav suuršaht, on siis võetud kemmer koja prahi auguna kasutusele ja, ja eelmine aasta me nii-öelda jälle eeltööd tehes nendele arheoloogilistel kaevamistel siis 1664. aasta kirjelduses avastasime, et linnuse läänetiivas keset trumme kirjeldatakse peldikut. Ja see oli nagu natukene hämmastav selle hetkeni, kuni me saime aru, et ilmselt selle peldiku all noh, ainus koht, kus ta füüsiliselt olla sai. Et mõeldakse seda, seda tornišahti. Ja siis oli seal muidugi kõvasti kivi prahti peal kus kaks meetrit, mis oli siis sinna loobitud nõukogude aegsete restaureerimistööde käigus, mis siis nüüd oih, kogemata puruks löödud raidkividega käid ja nii edasi saad, saime palju huvitavat ja selle all siis hakkas puhas rootsiaegne nii-öelda tualettruumi substants kus siis oli kõvasti kõvasti esemeleide sees alates siis kõigepealt jooginõudest sööginõudest, siis on päris suur hulk umbes seitse ilmselt Hiiumaal tehtud Delagardiid. Klaasikoja süttis tutt, kandilisi pudeleid ja põhjust tuleb ka kirjalikest allikatest välja. Nimelt ennem 1600 kuuekümnendat aastat olla seal peldiku kõrval olnud viinaköök ja need on siis, et nii-öelda taara, mis on, mis on töö käigus puruks läinud ja need tükid sinna ära visatud. Natukene tuli orgaanikat nahka ja muidu sellised näha on, et mingisugune nii-öelda lappimise nahkesem Ta kaltsukott on sinna ära visatud niukestest tükkidest, mida enam kasutada ei saa. Aga sealt huvitav leid oli, oli raamatu kaasraamatu kaaspuitu Pähe üks lukkum küljes ja küllaltki niukses kehvas seisus, aga ühe nurga pealt on veel see templitega sisse vajutatud ornament ka näha, et selline küllaltki küllaltki tüüpiline jäätma augu või peldiku leiukogum. Aga kas seda raamatut on näiteks võimalik dateerida? Visuaalselt on teda võimalik dateerida, et ta on kuskil selline hilisrenessanss varaborokk. Et ta jääb kas 16, lõpp 17, esimene pool, et ta sobib sellesse muusse leiukogum, mis väga hästi. Aga printsiip oli siis selline, et kõik, mis katki läks keraamikkuses visati lihtsalt Tšahtist alla. Jah, põhimõtteliselt kemmergu August kuigi noh, vaevalt et kõik vaevalt et kõik lihtsad, et kui me nüüd kujutame ette linnuse siseruume, et siis see prahi väljakandmine läbi läbi mitme ruumi läbi ülemise galerii, et see oli nagu küllaltki problemaatiline, et siis üritati seda prahti sinna ära sokutada lihtsalt nii palju kui võimalik. Ja noh, tundub praegu luude järgi, et vähemalt kaks surnud koera on sinna visatud. Ja, ja noh, siis toidujäätmed luid oli 120 liitrise vannitäis. See on selline mõõdik, mida ma oskan praegu peast öelda, et need, need luud on analüüsimisel praegu. Te mainisite siin ka eelmise väljakaevamisi, seda näiteks nõukogude ajal tehtud kaevamist. Mis ma saan aru, et on nagu mõnes mõttes nagu päris nagu negatiivsete tagajärgedega. Ta ei ole negatiivsete tagajärgedega, ütleme niimoodi, et, et siin tehti täiesti korralikult, ütleme, mis on nagu, väga üllatav on see ennem näidet rekonstrueerimistöid on tehtud väga head dokumenteerima joonised linnusest, et nad ei ole küll täielikult säilinud, põhiplaan on kadunud, aga lõiked on olemas ja need on väga kvaliteetsed ja, ja seda enam on kummastav, et need tööde käigus siis asi läks täiesti käest ära. Aga noh, arheoloogia osas niipalju kui tehti, selles mõttes etteheiteid ei ole, aga probleem on siis selles, et kohalik nii-öelda restaureerimisasutus, kui see omapead jäeti, et siis siin on ilmselt toimunud igasugu huvitavaid asju. Ja tehtud nagu sellises keskmises Nõukogude stiilis neid, neid ehitustöid siit siit sai sellist mittevajalikku müüri dist ja betooni armatuuri, kui ma õieti D mäletan siis ruumides sees tuli üks 400 tonni, mis lammutati välja ja veeti minema, et noh ütleme niimoodi, et ehitustehnoloogia 40 aastat peaaegu et on mööda läinud, et ehitustehnoloogia on palju arenenud, aga, aga samas on siin ka kasutatud nagu lahendusi, mis ka selle aja kohta tunduvad, et mitte väga mõistlikud. Aga noh, et nüüd üritame kõike seda parandada ja, ja pakkuda sellist kaasaegset muuseumi keskkonda siin tulevikus. Te ise olete tegelenud palju eksperimentaalarheoloogidega ja relvadega, kas selles osas on ka midagi huvipakkuvat ilmnenud? Ilmnes ilmnes 80.-te lõpus, kui ma ei eksi, oli see vist 89, kui tuli välja siis linnuse kirdenurgas asuvast ruumist, mida nimetatakse kuningatoaks, seda ta ei ole, kuningatuba oli hoopis teises kohas Rootsi ajal ja ka Rootsi ajal seda ruumi nimetati arsenali ruumiks ehk vanaks arsenalis. Ja noh, sealt tuli välja viis suurt, ehkki väikest ma olin suurtüki ja suurtükidetaile Arkebuusise ja väiksekaliibrilist kahurit raudu kuul natuke piigi, otsi üks selle võrd ja nii edasi ja noh, päris kindel on, et jälle Kunna, need restauraatorid siin omapead neid kaevetöid teostasid, et siis ilmselt suur osa sellest Läks tegelikult ilmselt kaduma. See on selline kurb moment asja juures, et kui see linnus siin 1688 sisse põles, et siis ilmselt see vana arsenal, mis oli tolleks ajaks oli noh, eks ta oli hooldamata ja ta oli ka moraalselt vananenud selleks ajaks, et keegi teda puutunud nähtavasti olnud. Sest et 1666 me teame, et seal oli väga palju igasugust erinevat kraami. Et noh, ilmselt, kui seda oleks nagu need mõistlikult tehtud ja arheoloogide poolt, et see nii-öelda Haapsalu linnuse relvaleid oleks ilmselt paar korda suurem, aga Peame praegu leppima sellega, mis meil on, et see on iseenesest. Ta on väga huvitav leiukogum, et teist sellist sarnast võib nimetada seda ainult ainult Otepää linnus. Aga kui ettearvatavalt need arheoloogilised kaevamised siin on läinud või on see üldse kuidagi prognoositav, tavaliselt jõud? Reeglina ei ole väga prognoositav, ütleme mingisuguseid asju on võimalik surfide põhjal, aga, aga noh, ütleme niimoodi, et Surfon nagu, nagu läbi lukuaugu tuppa piilumine, eks ole. Täpselt nii palju, kui näed, nii palju reaalselt on olemas ja eks kui me teaksime, mis maal on, siis vaevalt et arheoloogiat üldse selles mõttes vaja oleks, kui meil oleks mingisugune viis ilma kaevamata saad aru, mis seal peidus on. Et selles mõttes, et noh, üllatusi on pidevalt ja võib olla tegelikult suurem rõõm, on see, kui siin praegu on võimalik leida asju, mis on seitsmeteistkümnenda sajandi plaanid peal ja siis näha ütleme seda, et milline on nende plaanide täpsusaste ja kuidas neid tulevikus interpreteerida neid plaane, millega arvestada, sellepärast et noh, see välja kaevatud paekivist ruudukene, eks ole, et seda oleks olnud väga raske ilma plaanita interpreteerida. Praegu on näha, et tegemist on nii-öelda teise korrusega pimaademe vundamendiga ja ta natukene teises kohas kui, kui ta plaani peal märgitud. Et seda tüüpi üllatused, et rõõmsad üllatused olid hoovis sadevee kanalisatsioonitrassipanemise ajal rõõmsad üllatused olid need, et hiliskeskaegseid rootsiaegset linnuse eelkindlustused on maal väga hästi säilinud. Tegelikult, ja praegu nad ongi plaane nüüd selle pealinnuse sissepääsu ees, osa markeerida, et ise sees ja osa, mida on võimalik nagu natukene üles laduda ja vormistada siis näiteks pinkidena või, või mis iganes, et annab jälle selle koha hõngule ja ja sellele arusaamisele, millega siin tegemist on natukene juurde. Praegu käivad siin kaevamised ja ehitustööd nagu paralleelselt. Mida see teie jaoks tähendab? No mis ta ikka tähendab, ta on töö nagu töö ikka, et seda alati on muidugi parem vältida ja seda me eelmine sügis mõtlesime ka teha, aga nagu ma ütlesin, arhitektuurimälestistel rekonstrueerimine, ehitustööd, see on küllaltki prognoosimatu ja, ja noh, selles tas muidugi arvestada, et kui me eelmine sügis tegime ära 110 ruutmeetrit pluss selle tornišahti, eks ole siis noh, praegu me pääseme võib-olla 40 50 ruutmeetriga ja ja kuna ehitajaga restoriga on, on koostöö on väga hea, siis mingeid sisulisi probleeme meil siin ei ole. Vahetame kogu aeg informatsiooni ja, ja katsume 11 mitte takistada. See külastuskeskus siin avatakse 2019. aastal ehk siis sisuliselt aasta pärast suvel ja kas te teate ka, et kui palju siis seda vana osasid näha jääb ja kui palju seda nagu eksponeeritakse? Kõik, mis siin on, põhimõtteliselt, ega siin selles mõttes projekteerimisel on arhitektid arhitektuuribüroo kaosest ütleme, tõsiselt pingutanud selle nimel siin selle uue ja vana osa sümbioos leida ja saavutada selle külastuskeskuse põhiline atraktsioon saabki olema Se arhitektuuriline keskkond siin. Nii et selles mõttes ma ütleks, et noh, ma ei tea, mis see kõige suurem protsent on 99,9 protsenti või, või niimoodi. Aga tõesti nagu ei, ei oska öelda, et, et see on nagu midagi väga varju ja eks, et noh, varju jääb hoovi rootsiaegne sillutas, dismis säilitatakse, kaetakse vahe vahekihiga ja pannakse uus sillutis peale, et et siin on tegemist arheoloogilise substantsi iga, mida meil on nagu missioon ja kohustus säilitada tulevastele põlvedele, et võib-olla võib-olla 50 või 100 või 200 aastat, et hiljem tuleviku arheoloogid oma juba paremate meetodit ega saaksid ka seda teadusharu edasi arendada. Viimane küsimus võib-olla laiemalt Haapsalu kohta siin on ikka nii olnud, et noh, nii kui näiteks jõulukuusealune üles võetakse, nii, sealt midagi välja tuleb, et mis siin Haapsalus nagu veel läbi uurimata on. Ma ei tea, kõik võib olla või et noh, eks võib-olla katsub tulevikus seda seda asja paremini arendada ja siit Haapsalu ja Läänemaa muuseumite sihtasutuse all, et nagu tugevamalt hakata tegelema haapsalu arheoloogilise uurimisega, ütleme juba päris nii-öelda sihitud projekti kujul, sellepärast et alati Te uurimisega on, on küsimus selles, et kas on olemas uurimis programm, kas on olemas Lähte hüpoteesid, kas on mingisugune nii-öelda jutustus või narratiiv või mingisugune idee, sellepärast et tormata mööda linna ringi ja teha igale poole auke, eks ole, kuhu pähe tuleb, et sealt reeglina mingit reaalset, et tulemus tuleb ja noh, samamoodi ka see, et kui siin mingite ehitustöödega käigus uuritavate asjadega seda tuleb loomulikult ka teha, aga et kui sellega ainult piirduda, siis pilk jääb nagu natukene piiratakse ühekülgseks. Praegu tundub, et meil on, meil on linnuse ja sihtasutuse juures on selline päris huvitav ja tugev grupp hakanud kujunema, kes seda uurimistööd edasi lükkama hakkavad ja ja selles mõttes mina vaatan küll lootusrikkalt tulevikku. Praegu. Suur tänu, Jaak Mälli ja ma soovin teile edu siis kaevamistel.