Aeg peatub. Aeg peatub. Tere, head sõbrad, te olete asunud kuulama 90.-te Eesti muusikaelust pajatava saatesarja seitsmendat osa, mina olen Taavi Libe. Seekord meenutame, kuidas Eesti jõudis Eurovisiooni lauluvõistlusele Kerge valestardiga juhtus aastal 1993 kui Jaanika sillamaal ei õnnestunud idabloki riikidele mõeldud eelvoorust veel suurele eurolavale murda selle debüüdi isegi aasta hiljem tablini Silvi Vrait. Eestlased ja eesti levimuusikud avastasid Eurovisiooni muidugi juba varem võistluse jälgite keelatud kanalitest suure huviga ning palavikuliselt tempos sündisid kodukootud versioonid mitte ainult võidulugudest, vaid ka lauludest. Nii suurel eurolaval esikohast väga kaugele jäid. Näiteks Hans Blummi kirjutatud ja Malpisti esitatud lugu ei toonud 1969. aastal Saksamaal eurovisioonil paremat üheksandast kohast eesti estraadiajaloo. Raamatus on see lugu aga tõeliste kuldtähtedega. Tänu helilähedasele. Kaunid palveeri, kaunid baleriinid, muinasjutu soojasse, kaunid baleriinid, kaunid treeni, kraatiliseda, luiged vaiksel järve veel kaunid baleriinid, kaunid baleriini maas kui moonid, tuulepoos. Kaublikuleering, nii kaunid. Heli Lääts ei kõla praegu muidugi juhuslikult Dali toona euro klaverite tõeline rekord esitaja ja tema repertuaarist võib leida 17 eestindatud eurolugu. Eestil endal tuli eurovisioonile pääsemiseks kõigepealt muidugi uuesti iseseisvuda ning seejärel saada Euroopa Ringhäälingute Liidu EBU liikmeks. Ning ega see järelgi polnud kellelgi suurest tohuvabohust aega Eurovisioonile mõelda. Kuni toonane ETV meelelahutustoimetuse juht Jüri Pihel sai kõne oma rootsuselt sõbralt, kes muuhulgas esitas saatusliku küsimuse. Kas tulete nüüd ka küsimusest esimese reaalse sammuni, läks vähem kui aasta. Jüri Pihel. Tekkis väga niukene, tugev initsiatiivgrupp, Ida-Euroopa riikide initsiatiivgrupp endises Jugoslaavias, vaata kuna nemad olid ühe riigina osalenud Eurovisiooni lauluvõistluse juba aastaid ja sealsed mehed, eriti Sloveenid, olid väga-väga tugevad, nad olid enne tundsid ja olid selles süsteemis sees, me olime ikka täitsa külamehed. Ega meil polnud aimugi, kuidas asi käib. Noh, mis siis juhtus, saime telefonikõne, pidime tegema hulga bürokraatiat, mingi hunniku pabereid täitma, et me oleme valmis, et me tahame, me tahame panustada, et me oleme nõus maksma. Vot see koht oli hirmus, sest me ei olnud valimismitte midagi maksma muidugi ainult tasuta saated, sest raha reaalselt üldse ei olnud. Aga noh, ütleme selline väikene lootusi oli, et äkki ei lähe õnneks, et äkki me ei pea veel selle aasta pinev, võib-olla järgmised viis aastat ka veel ei lähe ja raha tegelikult üle vaja välja käia, nii et me kirjutasime kõik paberid ilusti alla ja üle selle, loomulikult me tuleme kaasa. Ja siis nii läkski, juba sellel samal aastal, siis 92. aasta hilissügisel saime ree peale, öeldi nii, et Ida-Euroopa riigid, tehke oma võistlus ehk selline oma eelvoor, kus lihtsalt kolm, kaks või kolm riiki saavad edasi ja ehk siis jäänudki muud üle, kui tuli Eestis korraldada oma eelvoor. Ühesõnaga, kui kellelgi mingit niisugust süstemaatiliselt nõukogude aegset popmuusikasüsteem enam ei olnud. Mingit uut sellist produtsenti süsteemi veel ei olnud, ma tundsin ise umbes täpselt kõiki inimesi, kes popmuusikaga tegelevad ja vestlesin ja küsisin ja ütlesin, tunnistan ausalt, et ma olen ikka täitsa loll. Mul olid mõned väga head kolleegid, väga kogenud kolleeg Leo karpingessori kogu nõukogude liidu tähtsamaid muusikarežissööre, popmuusikarežissööre show business, siis väga kogenud ja karastunud mees ütles ka, et kurat, me jääme ikka ise lolliks tegema hakkama, sellega ei saa aga küsima nõu. Tema tõi majja meie ühise sõbra Jaak Joala. Ja mina mõtlesin omakorda, et nad show pissi poole pealt, noh, aastal 92 neli aastasele rock summerit tehtud peale Jüri Makarovi, keegi seda ju ei tea, nemad olid meie põhikonsultandid, neil olid kindlasti kõigil omad mingid mõtted. Proovisime seda kõike sünteesida, läksime suure osa popmuusikutega riidu, heliloojatega riidu sest igaüks nägi võimalust, äkki tõesti läheb, õnneks äkki saangi Euroopasse saanud ja maailma kuulsaks rikkaks. Aga kukkus välja siis selline lugu. Jaak Joala siis artistina ütles niimoodi, et teeks nii, et valiks artisti, kes pead viisi. No ütleme, hilisematel aastatel ei ole sellega nüüd väga palju vaeva nähtud. On seal ju käinud inimesi, kellel ikkagi laval laulmine on väga andekaid inimesi, kellel laval otse laulmine on, on päris problemaatiline. Aga see oli augu mõte. Aga loomulikult mulle endale õpilane, debanime Jaanika Sillamaa. Mulle oli kooliga seoses oli selline, lavastasin Kievskaja superstaar kus ma olin ka nagu mu koolitöö, ma saan hinde, sellest, mängisin seal Lennart Meril viimase etenduse vaheaeg. Ja ma olin garderoobis sissemarsist Jaak ei ole Jüri Makarov ja ütlesid, et nüüd on niimoodi, et sa ei tohi minna kaks takti ette. Ma olin pääsenud sinna televooru. Ja mina olin hästi rabatud, mis mõttes ei tohi, sellepärast et nüüd on sinus hoopis teine plaan, et Saland eurovisioonile mõttes, mismoodi lähen. No ära muretse, et edasi nüüd niimoodi, et ühesõnaga eak, hakkame sinuga tegelema ja mina tegin teiselt poolt ja noh, niimoodi on, et ma absoluutselt ei mäleta, et keegi oleks üldse kunagi nagu tekitanud situatsiooni, et küsimus, et kas sa oled nagu nõus. Et see aeg on lihtsalt teine, mina olin seitsmeteistaastane esmakursuslane, kellel tuli laulmine suhteliselt hästi välja. Linnahallis tõestasin oma suhteliselt head närvi ja edasi oli niimoodi, et seal see kell niisugused laulud, sellised riided ära hiljaks jää. Kas sa mäletad, mida tol hetkel sinu jaoks eurovisioon tähendus? Väga palju selles mõttes, et me kõik teadsime, mis on, sest Soome televisioon oli Tallinna tüdruk sündinud Tallinnas, elanud küll vahepeal mujale, aga ikkagi sündinud sünnilt tallinlane ja me kõik vaatasime Soomest Eurovisiooni, ma olin lapsena laulnud nii seda halleluuja ima siir siis noh, atrialood, kes ei teadnud, on ju et ja veel neid lugusid, et noh, ema sai šoki, et ma võib-olla jaganud ära päriselt selle asja nagu suurust sellel hetkel, sest ma lihtsalt ei osanud nagu mahutad, et noh, mina ja siis mingisugune lava, kus on 10000 inimest, hakkab vaatama või mis iganes, olgugi et sinna ma ei jõudnud. Aga, aga jah, ei, me kõik teadsime, jah, jah, muidugi. Kui vaadata, kes heliloojatest 1993. aasta Eesti eelvooru finaali pääsesid siis tegemist on tõelise korüfeede nimekirjaga. Gunnar kriik, Heini Vaikmaa, Priit Pajusaar võidulaulu muretut meelt ja südametuld ning vahest isegi rohkem rahva armastuse pälvinud lootuse autor Andres valdkonnana. Ning suur Eurovisiooni austaja Alo Mattiisen, kelle lugu kandis pealkirja aeg on laul. Edasi oli niimoodi, et oli raadiomajas siinsamas, siis oli selline lugude kuulamise, üritas konkurss. Mind võeti ka viisakuse pärast, no ma siin ka midagi üritasin, midagi piuksud, aga sellega arvestatud. Aga noh, natuke ikka. Ja, ja siis valiti välja need lood. Ja siis produtsent Joal hakkas neid produtseerima selliselt, et ta tegi suremuseni täiesti teisteks lugudeks. Lootusel oli vist kas 34-st hekt alguses läks kosmoselennust ja, ja nii edasi muretut meelt ja südametuld vahetada diviisi jupid ära. Pajusaare laulumaal oli tehtud refrään täiesti ringi. Ühesõnaga niimoodi hakati muretut südamel tuld. Oli veel see, et ma mäletan, et et organisatsioon et Joala ütles, et see on ajalugu, aga mis õudusasi see on, et tehke seened, normaalne, italian. Praeguse tundub veider, aga aeg oli nii teine, et sellel ajal autoritaarne suhtumine, et see, kui tuli kuskilt mingisugune autoriteet, siis ta kasutas oma võimu autoritaarselt, see oli normaalne ja alla selle Sindi vaidluses tõsiselt. Ja, ja see, mismoodi nagu Jaak Joala toimetas, see oligi selles ajas tähist normaalne tegemine, tegev tegutsemine ja, ja, ja kõik leidsid, et see on väga hea ja ausalt öeldes noh ja iseenesest ega see muretut meelt ja südametuld tuli väga tore välja ja hoolimata sellest, et jahisarvest oleks pidanud lootus minema ja arvasin, et ma kindlasti meelega laulsin lootust halvemini minema, muidugi teinud. Aga midagi ei ole teha, kui sa oled laulja, siis ükskõik kui väga sa üritan neutraalset võtta, ehk su enda eelistus tuleb natuke välja selles mõttes minu enda eelistus oli täiesti muretult metsloomad olnud. Sinu lemmik, võitis jajah, võttis jah, ja ma hea meelega, see tähendab, see lihtsalt juhtus nii. Kui seitsmeteistkümne aastane Jaanika oli pealaest jalatallani eurokarussellile kistud, siis tema ema, hinnatud laulutekstide kirjutaja Kaari sillamaa tunnistab, et lähedaste süda valutas. Loomulikult ei olnud kerge, sellepärast et ma nägin seda pahameelt ka, mis tuli, mis oli ka ühest otsast õigustatud. Kui Eesti läks esimest korda nii suurele võistlusele ja siis jaa, seda olid ju ilmselt seda võimalust oodanud väga paljud, meil oli ju väga palju häid lauljaid juba sellel ajal üldse Eestis on ju kogu aeg häid lauljaid olnud ja siis igaüks leidis et tal on, et ta on ka väärt, võib olla Eestit esindama. Jaa. Jaa. Ja siis pahameeletorm tuli tegelikult nagu Jaanika peale, kes oli sellel ajal seitsmeteistaastane, tema lihtsalt kuulas oma õpetaja Jaak Joala sõna ja tegi, mis talle öeldi. Ja ära ta loomulikult ka ei öelnud. Ja siis see ikka päris palju aega hiljem veel tuli talle ikka aeg-ajalt tagasi, et mina kaasas seal ei käinud. Siis oli ta niisugune noorekene ja ja keelatud ei olnud. Selle peale ma ka nagu ei tulnud iseenesest oli see on niisugune äge pakkumine, et mõtle, mis on, aga samas samas jällegi, et igal asjal on kaks otsa. Teine ots oli üsnagi niisugune valus. Ja noh, nii ta seal siis ära käis ja siis me siis neelasime selle alla. Aitasime ja toetasime ja lennujaamas käisime vastas, siis ta piilus sealt nurga tagant, alguses ei julgenud välja tulla ja. Nüüd võib natukene juba naerda selle asja peale, aga Stalin nagu ikka, õnnetu ka, et ta ei pääsenud edasi ja laulud olid ju tegelikult ilusad, mis ta laulis. Ma mäletan seda, et tants ja tagaajamine käis, on see, et mind õudselt turvata ja, ja see oli nagu naljakas natukene, et ma olin kohad käinud otsa koolis ka 36 bussiga sõitnud. Järsku oli see, et mul on mingi valge mersu ees taga ja siis ma ei tohtinud pooli riided enam kanda harjunud ja siis kõige ehted korjati mul küljest ära, pandi ilusaid, tagasihoidlikud väiksed kuldsed sellised vidinad, main metallmuusika austaja natuke ära ja ma olin väga äärmusest äärmusse. Kodune taust oli, oli klassika ja siis erineda. Ja siis noh, järsku hakati sellist tütardest estraaditähti, see oli iseenesest ju huvitav ja siis mul oli nagu rohkem sellega nii palju tegemist, et ma tundsin ennast nii ebamugavalt selles uues rollis või selles mõttes laulmine minu jaoks ääretult naturaalne keskkond ja ma olin laval pallmann, teatrit teinud kõike, aga see, et ma olin selline niukene, armas, tore viks ära palju räägi, ole vähe, temperamentne no Ukrainale pooleldi et mul oli sellega nii palju tegemist, et kõik see, mis sinna ümber käis, see, et keegi tule üks mikrofon ninale. Et see on rohkem selline, et see käis selle asjaga nagu kaasas. Et pigem pigem olin, ma tegelesin sellega, et lemming kujundatakse mingiks uueks inimeseks, ma pean sellega kuidagi hakkama saama. Jaanika on sajaprotsendiline artist, me oleme väga head sõbrad, aga ma tänase päevani ei tunne teda väga hästi, sest tal taga artistlik. Ja ta räägib artistlikes kategooriad, mis tähendab, ta räägib muusikast üleni muusikaga absoluutselt meeletult musikaalne. Ja eks ta muidugi kartus ja närveeris ka ei rääkinud sellest kunagi. Ma ei taha öelda, et ta oli, ta oli mõttetult enesekindel lollide ja vastupidi, eks ta väike tüdruk, kes oli ikka suht ma arvan, värises seal. Aga, aga tal on jah, tänu sellele meeletu loomusikaalsusele tal muidugi seda nagu seda hirmu ära ei laula, selles mõttes tema pärast ei kartnud kunagi. Loomulikult ei olnud see esitus perfektne. Esimest korda välismaalt, ma arvan, ma arvan kindlasti jaa, jaa, suure orkestriga ja kõik see, ega seal elu kergeks ei tehtud neil artistidel ka seal oli Jugoslaavia eelvoorul ilmselgelt. Aga ta pidas väga vapralt vastu selle väga, väga vapralt vastu kogu selle kadalipu, sest ega ta ka enne tuntud Tarju otsa kooli õpilane, keda lihtsalt tema õpetaja Joala nii pimesi usaldas, et et võtame ta ja ta võib, ta peab välja selle juht, jaagu sõnum oli, et Jaanika peab igal juhul välja taie nagu häbisse. Sloveenias toimunud võistlusel sai Jaanika Sillamaa seitsme riigi seas viienda koha ja suurele eurovisioonile ei pääsenud. Muide, maksimumpunktid andis Eestile vaid korraldaja, Sloveenia žürii. Ei olnud hea emotsioon selles mõttes, kui ma ise pärast üle vaatasin, saan aru küll, et see halb juhtus mitu asja. No kõigepealt juhtus selline asi, et no ma räägin, Eesti delegatsioon ja eeskätt just Jaak Joala ise Peteril ja arvasid, et meile tehti ära, mina ei arva, mina arvan, et meil oli täpselt see tüüpiline postsotsialistlik segadus, et noh, lihtsalt juhtus nii, et millegipärast meie olime ainsad, kes ei saanud kätte seda faksi, faksi, et põhipealt tulema tot kasseti pealt ja laulja läheb otse, orkester markeerib ja dirigent on niisama dekoratsioon kaasas. Ja, ja teine asi, mis oli see, et oli, vastavalt oli ametiühing loodud seal ühesõnaga seal olid ka riigid lahku kokku, sõda käis ja, ja siis seal oli ka palju segadust ja täpselt sellel hetkel, kui minu stuudio proof. Ja sellel hetkel juhtus see, et nemad ütles, need on ametiühingupaus ja nemad lähevad pausile logistikale tegemata. Ja need inimesed seal oli palju keelebarjäär, ingliskeelt rääkisid väga vähesed ühesõnaga hästi, ligadi-logadi oli hästi lõbus, olid ja on muidugi see, mis on selline Lõuna-Euroopa värk, et kõik olnud vindise kogu aeg ja see tekitas ka selle, et keegi natuke süüdimatu oli, oldi ja muusikas on kohutavalt head emotsionaalse inimestelt toredad. Aga, aga nii sattus, tekkis see situatsioon, et kui selgus, et neli aastat põhja ja ja meil oli vist nagu vähem kui kuus tundi oli salvestuseni, siis sai orkester noodid ja said aru, et nad peavad päriselt mängima. Ja siis juhtus niisugune lugu, et stuudios sudo orkester oli sätitud mitte selle järgi, kuidas lauljal on omane laulja, vaid selle järgi, kuidas oleks pildis ilus, sest et nad markeerisid, Nad ei mänginud ja aga minu loal pidid mängima ja siis see tuli otseheli. Nad mängisid väga hästi teha, kiiresti tegid seda väga professionaalselt ja see kokkupanduna, et mul olid sätitud noh ilmselt ilu pärast, et torud täpselt kõrva. Ma kuulsin ainult pasunaid. Ma nägin vehkimist ja siis juhtus selline lugu, et ja mina arvan, et see oli kogemata, ma arvan, see oli taotluslik. Et monitori täiesti laul, monitor ei töötanud, põhimõtteliselt ma ei kuulnud mitte midagi peale selle üürgava trompeti, mis meil oli siin ja siis ma nägin, kuidas särali le juhatas, tegelikult sellel hetkel oli rohkem see, et, et kuidas üldse nagu ellu jääda, et nagu ära laulda see asi, et noh, tingimused olid halvad, aga tõesti, mina usun siiamaani, et see oli lihtsalt noh, ühesõnaga ei osatud seal korraldada. Ja mina muidugi siin esimesel hetkel nagu ikka õudselt emotsionaalne, siis nad vehiti seal kaamerad, minge ära, noh, nad ei läinud muidugi. Ja siis ma siis otsiti süüdlast, et kes ja mis ja, ja, ja siis ma nutsin oma paar tundi ära, siis läks pidu edasi jälle. Et see, kui tõsine see asi oli tegelikult või, või mida sa nagu päriselt see tähendab, see, see lajatas pähe siis koju tagasi. Et see inimestele see tohutu viha ja pettumus ja, ja see, et ma ikka bussiga enam sõita saanud, sest et ikka inimesteks ninaalseks see tuli, see tuli kauni kodumaal. Noh, noorukitel on selline komme, et nad lähevad julgustükke tegema, et kes on tuntud inimene, et läheme siis ütlema midagi, et kui ilgelt hästi halvasti öeldud, siis oled õudselt julge. Et tuldi öelda, ma oleks seda varem veel olnud kõik sellised asjad. Ma olin valmis muidugi mingisuguseks mingit tüüpi kadeduseks mingisugust nagu pahandamiseks ja ma ei pane seda kellelegi pahaks, et inimesed olid tõesti pettunud. Ma olen ju spordivõistlused kõrvalt ju näinud, ma tean ka, kuidas minu vanaonu Verni vihastab, kui keegi kuskil jälle midagi ei teinud, täpselt nii nagu tema ootused ja see on puhas, siiras emotsioon jällegi pahaks panna. Aga lõpuks muutus lihtsalt nii väsitavaks, nii ruineerivaks, et et noh, minust sai takso püsikunde kuni lubade tegemiseni üldiselt küll jah. Kuidas praegu oskaks öelda seda kõige paremini võrdlusele, et see oli nagu sünnitus, sa ei saa midagi teha, see litsents tuleb üle elada sellepärast et no sa ei saa seda peatada. Sa ei saa inimesi kinni panna, ei saa nende emotsioonide üle valitseda ja sa ei saa seda pettumust tagasi keskaega tagasi ja sa ei saa minna tagasi dublaaži uuesti laulda ei saa midagi teha, see protsess tuleb läbi teha. Ja siis, kui sa oled maha rahunenud, mõelda kuidas nagu sellega, kuidas elada sellega. Kui sa praegu sellele tagasi vaatad, on sul hea meel, et sa episood su elus on. Jah, see oli väga õpetlik ja, ja ma ei kahetse küll, sest tegelikult see käik oli, oli tore, see oli nii emotsionaalne ja kusjuures mitte see, et ma läksin kuskile mingisugusel ana telestuudiosse ja seal olid kohalikud grimeerijates. Oh, see oli veel omati, kellel käsi värises ja silm säras, onju. Aga aga tegelikult see, et ma nägin esimest korda mägesid, ma sõitsin kord lennukiga vandenõu laps järsku näha siin hoopis teistsuguseid inimesi ja kusjuures just kase temperament. Kuna ma ise olen nagu hästi selline natukene teistmoodi, siis selles mõttes oli nagu ka tore jälle näha mingit sellist keskkonda, kus keegi pealisnapakaks seda niisugune oled, et sõit oli tore, see meie delegatsioon oli, noh, Pihlamägi ja karpin ja Joala ja Makarov, no see oli lihtsalt. Esiteks selline seltskond, huumorivaesusega ei kannatanud mitte keegi. Et meil oli lihtsalt kohutavalt tore ja lõbus ja mind tõesti hoiti. Minule visati kolleegatt palja. Mul oli hoidumite solvuda. Ja selles mõttes ei kahetse. Milistriidi linnakeses toimunud suure Eurovisiooni võitis teist aastat järjest Iirimaa nii kannani looga Iniorays. Eestlaste jaoks oli olulisem EBU otsus hakata eurovisioonil osalevaid riike vastavalt paremusjärjestuselt roteerima, mis tähendas, et aastal 1994 sai Eesti lõpuks oma võimaluse. Ajakirjandus muidugi, sel hetkel tagusime kõvasti, öeldes, et ega seda jama nüüd vaja küll kellelegi ei ole, mis Eesti laul ja mis eurovisioon ja seal ikkagi marali ja kõik on selline jama ja aga no ütleme ju, kes olid niuksed rohkem glamuuri poole pealt ja sel hetkel nende ajakirjanik juba tekkis, neid siis vaikselt juba kiibitsesid ja nägid ka oma võimalust kaasa tulla ja hakkas see niisugune euro elu, mis praegu on omandanud tänaseks päevaks ikka sellised minu meelest juba fataalset mõõta. Ma teadsin juba projektijuhid aastate viisi tööl ja ja, ja, ja peetakse peetakse koosolekuid aastaringselt. Aga sel hetkel põlve otsas tehes tuli meile siin lauluvõistlusele mitu väga head laulu. Ja nii kummaline kui see ka ei ole, kaht, et kõige kõrgema potentsiaaliga laulu mõlemat laulis Hedvig Hanson. Üks lugudest oli kallim kullast tuukri stardilöögirusika Paulus Laisaar Kotkas looming, mis sai lauluvõistlusel lõpuks teise koha ning pälvis publikupreemia. Võiduloo autor oli Ivar Must, kes toona elas ja töötas Soomes ja muide, just eurolaulust sai üks kaalukeel, miks must Eestisse naasis? Ma mäletan, et mul oli töö spetsiifika, selts selline soomlased, ma käisin väga palli lindudest, restoranis. Idiootlikud, selline suur suur mobiil. Ja ma mäletan, et kuskilt on mulle helistas ligi ilgelt kallis vastuvõtt ja kõike, aga ta helistas ja ütles, et kuule, vot selline konkurss. Me teeme, tuled, tule narrima, võtsin, tulin korraks. See oli üheksa, neli. Nagu merelaine, kuidas see sündis, ma eriti nagu ei tegele lugudega niimoodi, et sünnitan nädalate kaupa, kui tuleb, siis tuleb ja ta tuli väga rutuga, verelaine oli, oli tehtud. Kerstoli kes ta nimi oli, issand jumal, see ei olnud seal reidil, ütles ERR-i kampsun, edenenud just selle andsin sõnad ja Hendrik kantsenaga. Ta juba minu meelest kas juba või veel, ta oli väga ebastabiilne tol ajal. Kuna ma kuulsin mingit kõlakat, et ei taha ja et ta tahab, et tal oli kogu aeg niimoodi. Hommik, tahan õhtul oli ta väga raskele niimoodi väga riskantne oli niimoodi nagu panustada, panustada selja artisti peale, keda sa nagu ei tunne, ei tea ja ja põhimõtteliselt mingi nädalake enne konkurssi ma läksin ise Silvi Vraidi juurde koju, mäletan terasel tondi tänaval, ütlesin kuule, et ole hea lauladele lugu, meeldis see kohe tegime leelo tungal tegi sõnad ja ja seda lüket siiamaani kahetsen. Kus sa, Silvi Vraidi idee peale tulid tegelikult? Ma ei tea, kus ega tol ajal ütleme, kus mõõde 94, eks meie noh, ütleme mina olin siis, kui vana ma olin, 33, eks ma ikkagi mõtlesin mingi mingi vene ajakriteeriumidele, kes seal on, ütleme, lännik, veski ja Vrait, eks ole, Joala Mägi, Ivo Linna, eks. Ikka rohkem kedagi polnudki. Ja siis ma kuulasin teist korda elus väga tarka produtsenti, kes ütles, tead, Jüri, mitte midagi sellest ei ole, ma toon sulle nüüd kõige parem laulja või siis Eestis olnud. Ja sel hetkel unustasin Jaak Joala soovituse ära. Noor laulja, musikaalne, võidab igal juhul. Aga ütleme siis selline vanem, väga, musikaalne laulja tema potentsiaal ikka madalam sedasama etet, kui Edik loobus laulmast, et siis kellelgi tekkinud küsimus, et võib-olla ei ole selle laulu esitajaks ütleme, karmikoeline naine nagu Silvi oli selline tõesti niuke karmikoeline, nüüd järsk natukene seal laval. Et võib-olla ta lihtsalt nagu ei meeldi inimestele, kes teda ei tunne, et kellel ei ole see tausta ja kõik ei tea, kui kõht kihte kõva, ta on, eks ole. Lawrence'i. Aprilli viimasel nädalal oli see käes. Eesti delegatsioon oli tablinis lõpuks ometi suurel eurovisioonil. Jah, esimest korda ja endisest idablokist. Helilooja Ivar Must meenutab, et tunnetas seda igal sammul. Ma ei taha kedagi solvata, aga me olime kõige vaesem riides me olime näoga tühjad taskud, aga meil olid mingid, ma ei tea, kas teleandis meile ma praegu ei mäleta mingi viis taala või mündi, mis seal oli mingit päevaraad, mida me alati pidi mõtlema, kas minna kuradi juua seda iiri viskit või osta midagi naisele või pileti. Bussipilet maksis viis, kui ma sõidan bussiga, siis see oli nagu me olime nagu kõik panid pidu. Meie olime sellised nagu, tead nagu jääkkarikaga kogemalt siin Triifinit nagu inimeste me oleme ikkagi tagas sots või vene ajastu inimesed, tol ajal mõtlemine ja kõik need asjad. Et ikka, kui seal pakuti tasuta väikset pudelit viskit ja ja mis seal oli veel see, et välissiis ikka tulles kuskilt ära iga taskud täis, nii et miks nad seda me ei saanud lubada endale osta kuskile. Võib-olla me panime ise pidu Gazas viin kaasas kilu, must leib, mida me kogu aeg räägime, igatsen, igatsen selle järgi. Lihtsalt see on odav kraam sealt kaasa võtta, seal realiseerida. Noh, kes nagu hoolas Prantsusmaal kujutati, igatseb kilu järgenud kurat. Tulemust teavad ilmselt kõik. Eesti sai kaks punkti Kreekalt. Meie lõppkoht oli 25 riigi seas 24. Leedu jäi nulliga viimaseks. Aga aga Silvi kool, üks kummaline lugu, kui me läksime sinna Dublinisse siis me teadsime, et see on väga hea lugu. See ongi jagaja lamp. Kõik lavatöölised laulsid kaasa, inimesed tulid, surusid kätt, sest see lugu oli väga hea. Aga siis, kui sa küsid, mis ma teeksin teisiti, ma võib-olla oleksin sidunud Silvi silmad kinni. Nendel proovipäevadel seal seal fuajeedes, igal pool see lauluvõistluse eri iirlase, inglise tohutu kihlveoinimesed olid need suured monitorid, kus seal kihlveokontorite need ennustused. Ja see Eesti lugu selle esimesel päeval oli kusagil niimoodi esimeses pooles. Pärast esimest proovi kukkus ta sealt ära. Eda, pärast teist proovi kukkus täitsa alla ära. Ja ma nägin, kuidas Silvi kaob tas kohe igasuguse huvi lauluvõistluse vastu, iga artist tegelikult käitub samamoodi, okei, ta teeb professionaalina selle ikkagi lõppude lõpuks nii hästi, kui ta teeb, ega ta ju halvasti midagi, ta ikka hiilgav laulja. Aga kui ta nägi seda, ma nägin, kuidas ta tuju kadus. Võistlus toimub laupäeval, reedel on see nii-öelda peaproov, mida tegelikult juba žüriid näevad. Neljapäeva õhtul ja ma hakkasin šokolaadi sööma, mõtlesin, mis mõttes ridu laulja. Ma hakkasin mingit koti taluvõistlust mingi huvitava võistlustelt, absoluutselt, ma ei taha sellest midagi teada. Ta kaotas täiesti sellise noh, nagu eneseusu ja enesekindluse. Kas see nüüd lõpptulemusele midagi kuidagi mõjus? Ma ei, ma ei oska öelda, aga kui sa küsisid seda, et, et kas tuli Heam ja ta tuli väga hea meelega. Ta tegi läbi suure sellise välise muutuse, ta võttis kaalus alla, ta sai uued soengud ja eks, eks naisterahval on see alati meelitav, kui sellest hoolitsetakse ja parimad disainerid panevad sulle parimad riided selga. Ja siis siis äkki sa näed, et, et ei meeldi inimestele. Sa oled olnud, ma ei tea, 20 aastat Eesti populaarse naislaulja, aga äkki sa ei meeldi, mis mõttes? Meil on hea laul, ma olen hea laulja, seal hirmus tunne, et sa mitte seal lauluvõistlusel ei saa selle laksu kättepärastel Vaidze selles, selles kihlveokontorid edetabelis näed nagu reaalajas, kuidas sa iga päev langeb. Vot selline kogemust oli tol ajal. Kas see on ainuke kord sul olnud artistiga, kus ta saab sellise laksu koha peal ja ma arvan küll jah, kas see oli nagu ootamatu, et meil ikkagi nii kehvasti läks või ei olnud, ei olnud. Me saime, mis on superhea, olime, saime piiluda sellesse uksed ja muidugi Eesti käis ka aasta varem. Aga meie käisime, kes ikka Eurovisiooni me saime sellest ukse sisse, me saime. Me saime aru, mis üldse on, noh, jällegi ma räägin sellel mingi soola, vänt, mingi käts, mingid sellised, kes üürisid limu ja nad kogu aeg katusepealsele lahtise katusega sõitsid kaugeid šampus, karjusid midagi soome keeles. Me saime aru, et see on ka show business, et ei ole niimoodi, et ainult sealt tulevad mingid suured partituuriga nagu hallata, orkestrile väriseb keelu vangi pull ja, ja esimest korda orkester esimest korda võitis ikkagi selline juba rokisuunitlusega lugu ja nii edasi, nii tagasi me saime aru, et me no natukene vanamoodsat, mitte meie, võib-olla ma pean kõik enda peale võtma, mina. Aga lõppude lõpuks, kui mind valiti ja, ja selle looga me läksime siis nagu võib öelda, et keegi veel oli vanamoodne. Et meil lihtsalt saime aru, et nii võib-olla juba ei tehta, aga nägime, kuidas tehakse. Kuna koht oli kesine, ei pääsenud Eesti 1995. aasta eurovisioonile. Ratas jäi õnneks siiski pöörlema. Et Eesti eelvoorude jada ei katkeks, korraldati võistlus uus laul, mille võitis Tiit Kikase lugu. Vari ja roos, mida esitas Evelin Samuel. Eurovisioonile naasis Eesti aastal 1996 kaelage häälega. Aga sellest tuleb meie saatesarjas veel juttu, nii et ärme rutta ajast ette. Ivar Must sepistas 2001. aastal Eestile Eurovisiooni võidu, kui kirjutas loo Everybody. Jüri Piheli. TÖÖ eurolaulu lõppes enne 98. aasta Eesti eelvooru, kui teatepulga võttis üle Juhan Paadam. Õpipoisiaastaid kokkuvõttes toob Jüri Pihel välja kolm asja. Esimene, mis on, väga lõbus, on loomulikult see, et üritatakse kohe ostasult hääli. Ehk siis alati ilmub välja mõne teise väikese riigi peaprodutsent klotseriti olemas, käes kes tuleb suur, ta ütleb niimoodi, kuidas medili teeme ja kui sa siis talle kuidagi väga viisakalt ütled, et teil on väga keeruline teha, et meil on nagu päris žürii vaatab otsa, ei ole päriselt žüriid, meil on päris üliinimest, hääletavad ärge hakake mulle, rääkige, mis teie hind siis on? Kolm nädalat meil neli nädalat meil luksushotell natuke suurematel pereliikmed see päriselt juhtus ja see juhtus ja, ja esimese asjana kusjuures ma täiesti selgelt tean ka selliseid, ütleme võib-olla pisut kergeuskliku maid, daame mõnest lõuna pool samast riigist, kes ikkagi ahvatlusele andusid. Ma ei oska öelda, kas nad suutsid need häälide ka organiseerida, aga aga ühesõnaga öeldes seal selline kõva intriigitsemine ja kõva pakkumiste mängikega hakkas kohe pihta. Ma tahan väga uskuda, et tänase päevasüsteemides enam ei ole sellist võimalik, aga tol ajal ilmselt oleks olnud üsna üsna edukalt võimalik endale hääli osta ja teistele teistele neid teha ja müüa seal. Aga see oli uskumatu, see oli täitsa uskumatu, ütleme ikkagi nihukese aus Eesti inimesena on ikka väga keeruline selle noh, ütleme siis välja malta mänguga kaasa minna ja nagu me teda kutsusime. Aga seda oli rohkem seal üks asi, mis oli, mis oli väga-väga niisugune noh, tead, püüti noori. Teine on see päris suurriigid ignoreerivad sind igal juhul. Siis ma mõtlen just nimelt riikli riikide mõttes, ega siis, kui tulevad ikka kohale mingeid Androloydwebrid. No loomulikult neid ei koti see, kas sa oled andekas, musikaalne või tark, suur võistlus, sind lihtsalt vaadatakse sust läbi. Lihtsalt vaadatakse läbi, seda ei ole kunagi noh, kunagi ma ei oska öelda, aga minu ajal näiteks Venemaaga seda ei olnud. No ütleme. Me võistlesime seal koos legendaarse Kircooroviga, kes ütleme, vähemalt üritas olla ikkagi päeva täht. Mis tahes asendist. Aga, aga nemad nendega ma saan alati hästi läbi, eks ole, ja seda probleemi päris suurtega ei ole, lihtsalt nadi suhtlegi, päris suurte riikide, eriti päris artistidega tegemist, väga harva nad sind üldse näevad. Ja kolmas asi on siis see niisugune see nagu see meeskonnavaim seal. Et, et see on ikka alati hea. See on alati väga hea, et, et kui sul on potentsiaali, sul on inimesed, näevad, et on enam-vähem lugu see, see, mis muidugi Mei, et algselt sinna Eurovisiooni lauluvõistluse finaalidesse minnes muidugi üllatas ja mille me tõsi, hammustasime juba esimese kahe päevaga läbi, et seal ümber tiirleb ja ilmselt pole televaataja raadio kuulajaks mingi saladus, selle ümber tiirleb tuhandeid inimesi, kes, kes on lihtsalt Ta nii-öelda me kutsume neid hellitavalt Eurovisiooni fännideks. Aga need on inimesed, kes jätavad mulje, nagu nad oleks spetsialistide, nagu nad oleks ajakirjanikud, kuidagi asjalised pole mingit asja, seal käivad seal pidu panemas ja lauluvõistlust vaatamas ja nad ümbritsevad seda glamuurivärki, et nendega nagu huvitav rääkida ka neist peitud ei kuulata, noh, selles mõttes, et, et neid ei tohi võtta tõsiselt, et sa mõtled, oi, kõik tulevad, kiidavad sind, nad tahavadki nänni saada ja sealt lihtsalt pilt ja plaatida lihtsalt ja siis unustatakse samal hetkel, et see, see nisukene, ütleme, loomaaed, mis seda lauluvõistlus ümbritseb, see on võib-olla väärt rohkem tutvustamist kui televaatajatele, raadiokuulajatele, kui seda siiani tehtud on. Muide, 1994. aasta eurovisioon oli ühes mõttes veel eesti levimuusikale märgiline karavani kaver pool Harrington ja Charlie Mcetigani rock n Rolkitsist oli viimane tõeliselt suur eestikeelne kaver Eurovisiooni võiduloost. Umbes eks. Haavas tekste? Mille ta Ja ma usun, et me olime väga hea meeskond selles mõttes, et me õppisime kiiresti ja õppisime nii, et meie tööl oli tulemusi ja see, need tulemused nagu näed, kestsid Eurovisiooni võiduni ja võistluse korraldamisel ja Tallinnas ja ja see, see teadmine ja need kogemused ja, ja kogu see tööajakirjanikega ja töömuusikutega ja produtsentidega sellest tohutult kiiresti arenevas ajas minu kindlasti elu tähtsamaid kogemusi ja ja ma loodan, et minust jäi ka ja omakorda jälle maha seda sellele sellele üritusele ja eesti muusikale, et mitte mina ainult ei saanud oma isiklikku kogemust, vaid ka kõiki asja liikusid, ma arvan, suhteliselt õigesti. Te kuulasite saatesarja aeg peatub, seitsmendat osa, aitäh. Saate pani kokku. Noorusest mälust. On jäänud äri ja mis kõik on kadunud? Mis? Meil on.