Aeg peatub. Aeg peatub. Tere, head sõbrad, te olete asunud kuulama 90.-te muusikaelust pajatava saatesarja, aeg peatub teise hooaja avasaadet, minu nimi on Taavi Libe. Tõepoolest, kui jälgida sarja täpset numeratsiooni, siis oleme jõudnud kuuenda saateni, nii et kui ta mullu suvel esimese viie osa peale ei sattunud, siis soovitan julgelt vikerraadio kodulehelt või äppist need üles otsida ja järele kuulata. Aga alustuseks võite rahulikult kuulata just alanud saadet. Järjekord pole oluline. Inimesed ja teemad on läinud sajandi pöörase lõpukümnendi muusikas nii tihedalt põimunud et varasemates saadetes on kindlasti läbi käinud nii tänase saate kangelased kui ka sümboolne teemalugu. 1995. aasta jõulude raadiod vallutanud On küll hilja, on kindlasti üks üheksakümnendaid defineeriv poplugu. Godwan 16 aastase Koit Toome ja 21 aastase Sirli Hiiuse ehk Saaraga oli selleks hetkeks tegutsenud alla aasta kuid juba üks maarjamaa kuumemaid bände. Et Godwani lugu algusest ära rääkida tuleb kõigepealt ninna aastasse 1993, kui Godvanni vaimne isa Mikk Targo tunniselt inglise kaveri bändi andar kaveri hullutav vaibakloppimise biit väärib katsetamist ka värskelt vabanenud Eestis might argument. Ma olin samal ajal juba ninapidi koos. Nii-öelda see ei olnud veel too quick start. Staar oli selle bändi nimi on, ta ütles, et laevas siis Kotkas, Laisaar, Paulus. Ja kuna nad olid ka regati bänd, kui nad maal olid, siis mina olin ka üks regati baarikülastaja tihe ja siis me seal ninapidi koos olime. Ja kuna neil oli üks esimesi juubelis programme, tekkis see suunamuutus muutus muusikas. Ja ka see võimalus enam ei pidanud tulema raadiosse salvestama või linnahalli aga võisid jala pealt sealsamas regati baaris kas põhimõtteliselt salvestada. See oli nagu eriliselt lahe väljakutse. On peaaegu groteskne, et kõige uue ja lääneliku järgi Janonenud Eesti popmuusika uue suuna vaibakloppimise esimene pääsuke oli kassett vanade heade Marju Läniku hittidega. Tõsi, täiesti uues, kuues. Siit alates hakkas vaibakloppimine tümakas tantsumuusika diskomuusika, mida iganes, siit läks käima seal tehtud kalamaja keldris, nii nagu peab ikka keldri keldribänd, eks ole. Ei olnud isegi Ahjuvaid kamin, millega siis talvel kuidagi saime, saime seal jopedest tegutseda, aga tegutseda oli vaja ja me olime ikka 24, seitse oli mees. Kes siis täpselt seal oli, kas Marju oli ka koodeksis seotud sellega või siis Marju materjali sisse lauldud ja siis ta ikka laulis uuesti kõik, ehk siis tempodoni oluliselt teised ja, ja laulude ülesehitus on teised, nii et ikkagi kõik laulud said täiesti uued põhja teha ja tuli uuesti loomulikult laulda vastavalt sellele tantsumuusikareeglitele ja leiutada sinna juurde igasuguseid vigureid, et et ta oleks äge ja ta oligi, aga nii et nii, nii see sündis. Ma tean, siin raadio hakkas mängima vist karikakart kõige rohkem ja see oli juba niisugune nõutud kraam aga kohe sinna otsa praktiliselt tuli meil Quick stardiga, siis naerata kaver kohe sinna otsa, me töötasime meeletu kiirusega, kohe sinna otsa ma kirjutasin neiu mustas kleidis. Ja kohe oli juba neelelt kutsutud neid esinema. Reaalkooli jah, sinna noh, et bänd mängib tantsuks, sest nad olid laevas, laeval mängisid tantsuks lääne lugusid, nad kaaperdasid nii et neil oli päris palju tugev kava, ütleme nii. Ja ma mäletan, et ma õhtul tulin, tulin, käisin kodusel, vahetasin riided, tulin, tulin, vaatan eemalt juba sealt teatri juurest, ma vaatan, et sihukese kooli esine paksult rahvast täis. Et mis, mis siin toimub. Ja poistel olid, tüdrukud olid nagu õlgade peal ja, ja tüdrukud vehkisid mingisuguste kampsunitega, neiu mustas klee ideesid, kõik röökis ja täielik hullumajapidu pole veel alanud. Kaks tundi on aega siin õues käib juba selline jäme. Ja no see oli pidude pidu. Mustas kleidis sündis lihtsalt sellest meeletust, tahtmisest, kõike kõigest sellest, mida ma just äsja rääkisin, et need võimalused olid sinu ees ja käes ja ja need saundid, need saundid, samad saundid, mis lääne vau, et ma olen sama sama kõva, eks ole, et ma sõidan samasuguse välja autoga. Need, see võis olla mingi nädala küsimus, et otsast lõpuni valmis teha ja ja Kaari sillamaaga oli meil ka selline mingisugunegi šeff ta seal ka salvestas seal meie stuudios mingisugused laste asju. Järsku keegi ütles, et aga kaariasse kirjutatud sõnu, et et proovi vä kaari kirjutasin, oli kohe 10-sse, Ahmet karist karjuvad väga nõutud laulutekstide kirjutajaks sellest hetkest peale. Ja ta tegi ka väga häid eksperte. Teeb siiamaani. Ja siis ma kirjutasin neile nii palju, see on täpselt nagu see, et, et oled rataste peal. Et nagu ei jõua enam jälgida, et kas ma seda laulu kirjutanud nagu mingi sellise emotsiooniga või teist laulu mingisuguse teise emotsiooniga sõnu oli vaja teha niimoodi otsestuudios kirjutasin hiljem nüansiga oli ka vahepeal niimoodi, et olin stuudios juures ja kirjutasin, et kui mingisugune rida ei sobinud või mingisugune vokaali sobinud mingi noodi peale, siis tegin kohe uuesti ja siis ma nägin seda seda karusselli väike peatada, see salvestusprotsess seal käis ja kuidas siis neid rütme sinna alla pandi ja ma mäletan seda salvestust, kui ma olin stuudios, kui Hedvig Hanson oma neid hõikeid seal tegija oli niisugune äge aeg. Ma mäletan, neiu mustas kleidis oli mul mingisugune refrään mõeldud mida oli muusikalise materjali koha pealt natuke liiga palju olnud, et liiga liiga täis läks kogu see asi. Ja siis keegi nagu ütles, et vaata seal mingi lääne lugu, et seal ka mingisugune must nimetasime, must loom karjub. Et siis heas mõttes, ärge nüüd, eks ole, pahandage, et, et paneme, paneme meiega oma looma karjuma, et näed, Hedvig on siin. Ja panime talle mingisuguse biidi, panime käima helistikule all. Tee midagi. Kiirelt algas see kiirelt lõpes Two Quick Starti 94. aastal välja antud samanimeline kassett tähistas Targo ja Paulus, Laisaar Kotkas ja koostöö lõppu. Et kui nüüd päris aus olla, siis ma sain aru, et meid on selle supikausi ümber liiga palju ja et mul on, mul on nagu mingisuguseid mõtteid. Nemad läksid nagu oma rada. Et neil on nagu omad asjad. Tegelikult ma hakkasin siis Paulieega. Me hakkasime katsetama. Tegime mingisuguseid väga kummalisi eksperimente. Esimesel plaadil on paar sellist laulu, seal on isegi üks instrumentaalpala, mille pealkiri on, mis ma nüüd siis tegema pean? Tegime leiutasime ja siis siis tulid juba esimesed lauljad, et meil tekkis see mõte, et võtaks, ütlesid, et nad quick stardil on see meessolist, eks ole. Et meie võtame nüüd poisi ja tüdruku. Et ongi sihuke lahe sihuksed noored ja hakkame nende noorte juttu nagu rääkima ja mina varjusin nime alla mitte Mikk Targo, vaid op seo ehk operaator. See oli väga vajalik, et ma ei oleks pildil üldse sellepärast, et ma olin, ma olin neist nii palju vanem, et ma oleks selle imidži ära rikkunud. Ehk siis minu nägu ei olnud mitte kuskil näha, ma ainult stuudios kõik see, et ehk siis kõik praktiliselt 99 protsenti Godvanni on läbi minu kätte tulnud peast sündinud, et olen üksi teinud seda asja, nemad ühenda laulnud. Et jah, et, et siis me katsetasime neid erinevaid lauljaid, seal oli vist üks, kaks, kolm erinevat paari käis läbi, kuni siis jällegi noh, see on nagu, nagu on armastusega kas on või ei ole, eks ole, ja ja oli selline punnitatud, punnitatud natuke kogu see värk, et ei olnud seda head tunnet. Et see nüüd see seltskond võiks jääda. Aga siis olude sunnil kogemata kuskilt keegi teatas, et kuule, et otsa koolis on niisugune nagu Koit, et proovige, Kaari sillamaa julgeb vähemalt osa Koit Toome vahendamise vastutust endale. Kõigepealt sain ikka mina koiduga tuttavaks, Jaanika sai koiduga tuttavaks otsa koolis. Noh, siis ta viis selle koidu juba sinna, tutvustas Joalale siis koit hakkas juba nagu laulmist õppima. Ja siis meie viisime selle koidu, Mikk Targole, Mikk Targo ka mina olin ühes majas tööl, minu laste kool oli üleval Mikk Targo oli all. Meie lapsed käisid reklaami lugemas ja laulmas seal, kui oli vaja, hea oli korrus allapoole joosta, midagi hüüda sinna vahepeal hurra mingisugusele pulga Komile ja selle üles minna ja niimoodi me kogu aeg tegime koos asju. Ja siis me selle koidu sinna juhatasime niimoodi. Ja siis nad otsisid talle selle Sirli kõrvale, hakkasin kohe sinna ka neid sõnu tegema. Aga kui Koit oli sinna Mikk Targole viidud, siis ta kohe sinna jäi ka või ei olnud kahtlust. Ei, no Mikk Targo, loll mees ei ole tema ajaliselt jagas kohe ära, et see on niisugune. See on ka niisugune poiss, kellel, kellest lihtsalt õhkub kaugele juba seda niukene üüratu looduslik talent. Ta mängis klaveritest, ta laulis ja, ja päris alguses see oli kõige lahedam see, kuidas ta ju alguses ise väga ei teadnudki, et ta nii hästi laulab, et ta nagu mängis klaverit ja siis sügisesse lihtsalt laulda ja kuidas siis korjati üles? Jah, täiesti kunagi oli aeg, kui meie praegu muusika ja laiemalt meelelahutustaeva üks eredamaid tähti Koit Toome ei tahtnud esiplaanile trügimisest kuuldagi. Ma mäletan, ikkagi olid ajad, kus ma olen, ma ei julgenud isegi kodus laulda, et äkki ema kuulav rääkimata, et ma nüüd lähen kuskile lauluväljakutel haka võõrast inimest ühes laulma või et mul ei olnud seda mingit sellist toodud ambitsiooni mingiks superstaariks mingiks kuulsaks lauljaks saada, et ega ma ei tundnud, et ma olen see mees, et mingi, kes läheb nüüd ja lavale, hakkab seal mingi front fännina seal särama ja mingi saan kuulsaks ja, ja nii edasi ja nii edasi, et see üldse, kuidas vannigi sattusin, et ma mäletan, me tegime otsa koolis mingit koolibändi ja, ja mingi rebastepeol vist seal mängisin klaverit ja klaveri taga vist laulsin äkki paar laulukaasal ainult oma inimestele oma kooliinimestele, aga see sellest piisas, nii palju. Jutud läksid liikumata, et kuidagi. Igal juhul need jutud jõudsid ringiga kuidagi Aarne Valmis Michtorgaga juurde, et kuule, et otsa koolis on mingi poiss, kes mängib klaverit ja laulab ka, et et nendel oli tegelikult juba selle Kodoni projekti jaoks tegelikult lauljad juba tegelikult leitud ja välja valitud, neil oli isegi mõned lood juba lintidel tehtud salvestatud stuudios aga siis mulle helistati, et kulat koitata. Äkki sa tuleksid stuudiosse, et paned elus üheski stuudios käinud ma kunagi midagi lindistanud välja arvatud kunagi mingi poistekoori kassett, kunagi see oli noh, väga-väga ammu. Aga, aga siis. Ja, ja siis ma läksin, mulle, anti mingi nootma, õppisin mingi mingisuguse esimese plaadi pealt ühe mingi tundmatu looma, mäletan ära selle noodi järgi ja läksin stuudiosse, siis ma pandi mind, näed, kuutantsiaal, mine nüüd, hakka laulma ja siis pandi lugu käimas, laulsin pool lugu ära, siis Mikk Targo pani, pani seisma, et kott, lööme käega. Ma panin talle Vikerkaare põhja, panin mängima. Sest ta laulis ta mingisugune pool laulu, ma panin seisma, ütlesin Koit, et nüüd on diil, et kuidas sulle tundub, läheb asjaks, on ja siis kratsisin kukalt, et kuidas me selle tüdrukuga nüüd teeme ja Sirli oli ka otsa koolis, samal ajal, nii et koitrist tiris Sirli sinna ja ja siis meil oli pilt, selge, et nüüd ma elan nagu olemas lauljad, milline Sirli oli? Sirli oli siuke ilus, tore, lõbus tüdruk, kes laulis ja tundis elust mõnu, et et oligi. Muidugi, siis oli see, et ega ma ei olnud kohe hurraaga nõus, et mõtlesin ikkagi aega mitu nädalat ja noh, ma olin siis tollal viieteist- aastane. Et mis ma siis teen, et ühel on head küljed ja plussid-miinused teisel, et kui ma ei oleks seda vastavalt, ma oleks ilmselt loodetavasti läinud ülikooli võib-olla õppinud muusikat edasi teinud jumal teab mis mida. Aga, aga samas siis ma ikkagi mõtlesin, et kui ma praegu ütlen ei, siis võib-olla elu võimalus ja võib-olla ma pärast elu kahetsen, et mis jumal teab, mis oleks võinud tulla. Aga muidugi see, et Ma lõpuks jah, ütlesin, see muutis minu elu päevapealt, nii kardina Te, ütlesite, et kohe stuudiosse hakkasime plaati salvestama kõik päevad kogu aeg kooli, nii kui kool lõppes kohe stuudiosse. Mida, mida, mida kuu edasi, seda vähem jäi aega koolis käia, seda rohkem matis aeglase bändivärk siiski juba mingid kohe mingid Vahur Kersna, mingeid hommikutelevisioonid videote salvestamisel kohe poole aasta pärast juba esimene suvetuur ja, ja siis läks nii kiiresti, see läks siukse hooga Väimat. Terve terve aja oligi, ma astusin ikka kuude viisi kogu aeg või aastaid olin enamuse aja, hängisin seal stuudios, vaatasin, kuidas produtseerib tigudest, kirjutati lugusid, kuidas mängiti pille sisse, miksiti kõik seal nagu uus ja huvitav ja põnev. Ja, ja siis oligi nädalavahetustel Me käisime kohaga öösel kontserditel ja igast muud asjad, et siis ma hakkasin ise vaikselt öösiti, kui Mikk läks koju, siis ma stuudio jäi vabaks. Ma hakkasin ise seal vaikset muusikaprogramme katsetama ja õppima ja üritasin, hakkasin mingeid teemasi tegema ja lugusid ja proovisin ka vaikselt produtseerida ja teha mingeid, et õppida seda asja nagu kätt käppa saada. Lõpetasin küll keskkooli ära, aga otsa kool jäi lõpetamata, selles mõttes, et et aga noh, ju siis nii pidi minema, et see oli tegelikult ühest olulisest otsusest kinni, et kas oleks läinud elu ning oleks läinud. Nii. Aga toona, kui sa oled 15, kuidas siis need lähedased inimesed ja sinule olulised inimesed selle peale vaatsed? No ausalt öeldes, ma ei mäleta küll, et mul oleks mulle täiesti noored vanemad, mu ema oli 19 koma, sündisin, isa oli 21 ja ja mul ei ole kunagi olnud seda, et tõhusa vanemate üritata kuidagi keelavad ja suunavad ja sa pead seda tegema ja sinna ringi minema sinna, et mul mul on lastud alati ise oma tee leida ja, ja omada küll, ainult kui mind ema viis muusikakooli sisseastumiseksamitele siis koma seitsme aastane olin, siis isa küll ütles, et kuule, et mis jama, poisilik, kellele need persekukkunud muusikud, Andrus poiss õpib mingi normaalse ametiga ära, mis kuradi muusika? Aga aga noh, samas nüüd isa tuleb hea meelega tulelt vahel helistada, et kas ma saaks kontserdid, piletit või midagi, et kui etendust või midagi, et, et selles mõttes Ta ei keegi ei keegi ei keelanud, ei öelnud Koit ei, liiga vara, et ikka käin koolis ja nii edasi, et, et noh, keegi ei kujutanud ju keegi ka ette, et see asi nii igasuguseid asju võib laule bändi teha, aga et me, me ikkagi nagu mingi aastaga tollel ajal ikkagi Eesti mõistes nii tippu jõudsin mõte, et noh, ütleme nii, et ka Mikk Targo oli tikke tšakrad väga lahti ja ta oli ikkagi tollel ajal, ma pean ikka seda ikka üks 90.-te parimaks laulukirjutajaks ja produtsendiks. Aga midagi pole teha, diskobändi Godwan suurimad ja ajaproovile paremini vastu pidanud hitid on ikkagi ballaadid. Mis tähendab, et nüüd, kui sarja aeg peatub kuues saade on jõudnud 21. minuti lõppu oleme uuesti jõudnud selle laulule. Mul on üks tuttav käis Londonis ja sellel ajal tekkisid nüüd juba jälle üks uus selline tehniline vidinaid, niuksed samplite CVd muusikas, amplid olid seal peal seal mingisugust rütmid ja piidid ja, ja mingisugused igast vidinad. Et võtet nui neljaks, et sa pead mulle selle ühe asja sealt tooma, kuskilt kataloogist seda näinud. Teadmata siis, mis seal tegelikult on, seal jutt käib juures, too jala, millele miljon-triljon ja kõik on jälle hästi, eks ole, muudkui osta. Aga siis ma sain selle ja, ja ma panin selle käima, seal on umbes 1000 samplit ja kui ma jõudsin selle trummi luubini Siis ma panin selle kinni, läksin stuudiosse ja sündis, On küll hilja. Konkreetselt see oli mingi 10 minuti teema ja kaarile, ma rääkisin ka ja see kõik see tempo ja kõik see kõik see nagu Tõi lõimule mingisuguse sellise pildi ette võtma, kui praegu vaatame aknast välja niukene suvi, soe, mõnus, noored inimesed omavahel, neil on oma asi ajada. Vot seda ma kaarile rääkisin, vaat et ma tahan seda. Ja loomulikult sealt ta tuligi. Mina ütleks niimoodi, et see on üks kõige ilusam laul, millele ma olen nagu teinud sõnad. Targo andis selle loo mulle niimoodi, et ta oli suht algusfaasis tali ise peale ümisenud Nannana määrajanana. Aga ma juba kuulsin, et sealt, et sealt sealt midagi niisugust, mis tuleb. Ja siis selle kohta ma olen isegi öelnud, et hea lugu kirjutab ennast ise valmis. Ma elasin siis kuskil laagris, seal taga sõitsin kas oli mingi 20 728 buss, niisugune pikk lohe sõitis pikka aega linna mingi pool tundi, kirjutasin sõnad selle bussisõiduga valmis, et ma lihtsalt hakkasin kirjutama, see oli mul nagu peasse lugu, sellise pakas mul niimoodi ajusse kinni see lugu, see oli nagunii minu meelest ilus lugu ja kuidas muidugi päris valmis oli, see on ka nii hästi tehtud lugu, et isegi kõik sellised küünilised klassikut, kes üldse mingisugust muud muusikat ei tunnista, tunnistasid kaheksandast hästi tehtud lugu. Ja sellel lool on küll minu jaoks täitsa ikka eriline koht. Kui juba lauldud oli ja, ja ma hakkasin teda miksima siis ma läksin selle miksimisega täiesti hulluks, et ma tahtsin teda teha nii võimalikult hea, kui, kui, kui, kui ma oskan. Ja tegelikult me ehitasime koiduga neid, neid back sinna päris pikka aega me tegime ja seal on kokku vist üks 60 laulud Räki, kui ma ei eksi, et see oli meil naguniisugune hasart lausa aetud, proovime nii, proovime naa ja siis ma hakkasin seda miksima ja vot siis see oli väga keeruline. Noh, tänapäeval siin on automatiseeritud miksimine, aga siis oli vaja käe pealt panna. Mis tähendas seda, et ühe heebli peal siis kustukumm ja pliiats ja kõik need asjad olid nagu oma kohapeal käsitsi lennuki juhtimine. Tõmbad juhtmeid traate kuskilt siis kui ta valmis sai, siis oli Maarja-Liisil oli, oli Maarja-Liisi üks laul oli ees, edetabelis kohtumine või mis selle laulu pealkiri on? Kaudselt, kuidagi nagu meenutas oma meeleolult või tempolt, vot seda On küll hilja asja, et et ma, ma ootasin, pagan, kukuks ja need sealt ära, et läheks eeter tühjaks, et siis ma saan nagu oma asjaga nagu värskelt peavad olema, muidu me hakkame seal võistlema vahel et nii palju ma olin nagu ikkagi ise õppinud Ameerikast toodud raamatute põhjal, kuidas strateegiliselt ka muuseas välja tulla, kuna ja miks ja kellele kellega see periood oli üsna pikk, see lausa mingi kaks või kolm kuud, nii et. Me olime koiduga juba täiesti närvis, et meil on nii hea asi käes ja me ei saa seda välja lasta, eks ole. See oli aasta lõpp, kui ma ei eksi, kas see võis olla mingid novembrikuu? Raadio oli Pirital ja siis ma viisin selle sinna, nemad esimesena mängisid, nii et ma sõitsin autoga Piritalt linna, meri oli jääs. Ma mäletan auras ja tuli raadiost, ongi hilja. Esimest korda lähevad siis katus sõitis ära, et nüüd on see hetk. Ja pagan, me tulime nii hilja välja, et me jäime aasta hitist teiseks selle tõttu, et me tulime nii hilja. On küll hilja. Noh, ma selles mõttes, et olen selles mõttes küll nõus, et ikkagi tollel ajal 90 mingi viis, kuus aastal oodates, mis ümberringi toimus, siis ikkagi nagu ikka ikka mega meda megalood on, sellest saab meie suvi ja On küll hilja, muidugi nüüd taas ka oli väga hea lugu vikerkaarega oli nii, et ma mäletan, oli periood, kus oli niimoodi, et ükskõik kuhu Eesti ööklubisse me läksime, siis iga viies laul tuli Vikerkaar õhtu jooksul, nii et mul oli juba piinlikku kümnendat kordaste luulest. Siis pärast mingeid suvetuuri kontsertidega kuskil läksime kohalikku ööklubisse või mis iganes, täiesti üks asi on see, et on küll hilja, püsis neli kuud toonase popmuusika lakmuspaberi seitsme vapra edetabeli saate tipus. Aga teine lugu on meeletult aktiivne kontserttegevus. Nagu Mikk Targo mainis, püsis tema halli kardinali operaator seona stuudios. Mööda kontserte sõitsid noorte Koiduja serliga, Targo kamraadid, Pauli Lee ja helirežissöör Jaak Heinla. Kas sa God on esimest kontserti väärt? See on päris hea küsimus. Ma arvan, et esimene esinemine oli tegelikult selline paariloogika, et see ei olnud üldse niukene täisprogrammiga väljaminek, et see oli, oligi siukene. Seinapraost välja piilumine. Aga, aga noh, ütleme, esimene esinemine ikkagi niisugune korralik oli nüüd ikkagi suvetuuriga, et see oli nagu kindlasti paika pandud ja selle jaoks nähti vaeva ja tehti trenne sinna jätta ja, ja nii-öelda liikumised ja asjad Noh, alguses oli rabe, selge see Koit oli ju jumalast verinoor, et eks eks siin on, ma ei tea, koiduga täna küsima, et kas ta tookord meie käest nagu midagi nagu elutarka ka endale kõrva taha pani või, või ma arvan, et me jätsime talle võib-olla mingisuguse oma oma sihukese maailmapildi andsime kuidagi edasi, et noh, kindlasti meie käest midagi nagu õppis kahest me olime tol ajal ikkagi nagu vanad kalad sõitnud läbi Venemaa ja nii edasi, eks ole, et oli see nagu kontserditel käimised, pagas oli ikka väga suur ja, ja sihukesele noh, nii-öelda bändi bändi elupagas oli imikul kui minul või siis kõikidel nendel, kellega me kokku puutusime, oli ikkagi väga suur koiduga siis võrreldes näiteks tol ajal selili käteta nemad olid ikkagi nagu verisulis ikka tol ajal, et mida sa mõtled sellel noh kõike kuidas olla. Mida teha? Et siin on eeskirjad, niimoodi käituvad. Ma imestan, kuidas me sellest kadalipust trahv mehaani läbi tulnud, sest et väga paljud jäid sinna ikka nagu väga nagu lõksuga ja läksid selle asjaga väga kergelt kaasata, et et ma ei tea ju siis ma ei tea, ilmselt ilmselt on piisavalt mul olnud iseloomu ja, ja võib-olla kodune kasvatus ka, et ma ei läinud selle asjaga kaasa, kui mul igaõhtusest pakuti. Neid asju, mingi tablette või mingit kokaiini või mis iganes ma tegin, oli niisugune natukene niisugune heas mõttes noor ja roheline hullikad, ma teised olid kõik mu ümber palju vanemad. Ma läksin lavale, tegin oma seti ära, laulsin oma laulud ära ja andsime mikrofoni ära ja läksin koju. Et ega ma ju ise mingeid asju ajanud, ise mingit mingit Ta ei manakeerinud, ise ei suunanud seal midagi, et mina, ma lihtsalt tegin südames onud ütlesid. Eks muidugi mingil hetkel võib-olla oli ka see, et nina võib-olla oleks natuke püstjaksid natuke palju, võib-olla arvame endast võib-olla rohkem kui, kui peaks ja võib-olla ma ei oska öelda, kuid see, see mingil hetkel mingis mõttes ju igal juhul mõjutab mingit noort siukest arenevat teismelist mõttemaailma, et, et kui kui, kui, kui ma mäletan, ma tuleksin kuulis koju terve maja, esinali, tüdrukud plakatitega täis, käisid ringi, naabrinaine oli akna pääl, vaatas, mis toimub ja siis ma mõtlesin, et taksoga tulin kuskilt mai tea linnast või kuskilt poistekooriproovist, mõtlesin, et palun, minge taha ukse juurde, keerake sinna, mõtlesin, viilisin tagant, uksest sisse. Oligi esimesed sammud ja väga laval ei osanud kuidagi olla, ei osanud midagi rääkida ja kõik see oli siuke noh, olidki täiesti niisugune amatöör, noh, sihuke rukina täielik ruukina, samal ajal veel jälgimat ega tulistamiseks ei lähe, kui klubis on absoluutselt absoluutselt ja oled näinud sellistes oja muidugi muidugi pidevalt meie suvetuur oli, siis, haagib ennast poogiti kaasa käidi kontserditel seal mingi ikka ma räägin, see mingi mingi muinasjutt, et kuskil hotella klubis pandi granaat lauale vahepeal ja siis klubi omanik istub rahulikult. Et äkki te panete selle granaadi, äratikasime teisi inimesi ka, et ikka oleme sõbrad edasi. Selles mõttes oli ikka kreisi täiesti kreisiaegne automaatidega mingi mingi politsei tuli vahepeal kohale ja mingid tüübid pandi, seinad viidi minema ja seda kõike mingi 15 16 seitsmeteistaastasena, nagu näha, päris Kreisiga. Aga üldiselt kuna ma sain nende tolle aja kuidas nüüd öelda, noh, allmaa allmaailma või selliseid tolleaegsete autoriteetide ka väga hästi läbi, siis kõik kuidagi ma olin selline pesamuna ja kõik hoid hoiti mind ja ma käisin nendega üritustel palju esinemas ja nii edasi siis ei olnud nagu kunagi probleem. Ja nii see ratas keerles, koike Sirli avastasid enda jaoks uut maailmakontsertlavadele, siis stuudios pidid uute reeglitega kohanema Targo Lilje ja Heinla. Tol ajal oli muidugi see, et noh, me teeme uue loo, eks ole, need on vaja see lugu kuidagi raadiotesse saada, siis õudusega meenutan siiamaani, et noh, selleks oli vaja see lugu kirjutatud CD-plaadile. Ma julgen arvata, et meil oli Eestis üks esinesid CD kirjutajaid. Ma mäletan, toorik maksis tol ajal 300 krooni. Veel oli kirjutaja, mis siis umbes iga kolmanda plaadi suutis ära rikkuda. Et noh, siis tuligi kirjutada vastav kogus neid CD plaate, jagada siis raadiot laiali, et seda mängitakse, et noh, see oli see reaalne väljundiks. See aeg oli nagu lõppematult või pöördumatult möödas, kus, kus sa võisid minna oma kassetiga kohale ja öelda, et meil on uus lugu, eks ole, et enam ei töötanud, et et tuli digiajastu peale, et midagi diskobänd kerkis 90.-te keskel nagu seeni pärast vihma. Konkurents oli karm, meenutab Mikk Targo ka kunagiste relvavendadega ansamblist tupikstart. Mitte et me oleks käinud rusikas taskus, vaid vaid meil oli ilmselgelt käis võistlus ja võidab parim. Ehk siis, kui neil tuli välja kingitus. Siis see ajas mind närvi, et mis toimub? Heas mõttes, eks ole, aga see oligi jälle niisugune käimatõmbav jõud, et noh, et, et näed, siin ikkagi pingutatakse ümberringi ja peab, peab jälle, ma ei mäleta, mis ma siis sinna vastu tegin, mingisuguse. Äkki sellest saab meie suvi midagi, sest nad seal ühel ajal figureerisid need asjad. Aga aga ei, mingit sihukest viha, vimma küll ei ole olnud, lihtsalt oli, oli ilmselgelt vaja olla teistest parem ja kui sa ei ole seda, siis juhtusin nagu suurt midagi, et noh selles mõttes niisugune aus sport. 20 aastat hiljem sündisin Mikk Targo eestvedamisel mitmest Godvanni hitist ladina rütmide suus versioonid tegelikult üritas Targo nende lugudega ka toona välja murda. Üritasin On küll hilja, aga sellest on olemas inglisekeelne versioon. Londonist pärit üks kõva poetess, tegi, tegi, tegi sõnad. Raidlik võnd on selle laulu pealkiri. Ja, ja see on täitsa olemas. Aga sellega ei juhtunud midagi, sest et ikkagi see kõik see stoori ja kõik see asi puudutas Eesti inimesi. Mulle öeldi, et pagan, miks sa sellega eurovisioonile läinud keegi ära võitnud seal siia-sinna. Et see ei vasta tõele, tegelikult, et mingi mingi aeg tekkis, tekkisid huvilised Soomest Ko tunni vastu ja need tekkis isegi nii-öelda koduni kloon. Bändi nimi, kuume, poiss ja tüdruk, kas on täpselt sama mudel nagu nagu meilgi ja kui ma leian üles, siis ma annan sulle selle soome keelse variandi laulust nüüd võin taas. Ehk sest ilm on suva, on see soomekeelne pealkiri. Good Lanzai otsa aastal 1998 koiti Sirli on hiljem episoodiliselt koos lavale küll naasnud kuid 98. aastal ilmunud ambitsioonika pealkirjaga albumi Best of God avalugu. Soovin sulle head, ongi selle koosluse sümboolne lõpulugu. Tegelikult me elasime väga intensiivset elu, tähendab, meil oli meeletult palju esinemisi. Ja mis seal salata, ka finantsiliselt läks meil väga hästi, sellepärast et kaup oli nii kuum, et ma lausa võisin, nimetatakse kõik, mis summat ja see maksti. Ma juba isegi hakkasin katsetama, mõtlen, Ma ütlen 1002. Rohkemata, mis nüüd juhtub, ikka tuli ära. Ma arvan, nädalas võis olla kolmneli lausa viimisesinemistudki. See põletaminegi kustutas meid ära ka lõpuks. Sest seda sai liiga palju. Ja teisest küljest me meil nagu omavahel ka nagu kadus, hakkas ära kaduma see, see niisugune sädeviated. Et nagu tahaks mingi hetk jäidet. Tahan, tahan teha, teeme, teeme lahe, kihvt, kihvt, kihvt. Aga siis hakkas nagu tunduma, et väsib ära ja ja siis tuli mingi informatsioon, kuid tahab üldse hakata ta sooloasja tegema. Kurtsin, et ikka oleks ikka, tahaks ikka lai bändi pillimehi võtta ja ärme ikka tee umbes minidiski pealt ja ma tahaks ikka laivis laulda, mitte suud maigutada ja ja et äkki ma saaks ise Taxise mingi proovida mingi lugude häkkime. Mis nagu kokku siis siis ühel päeval oligi, et noh, me nägime, kuidas see asi nagu läheb vaikselt, hakkab niimoodi vindub või hakkab niimoodi vaikselt allamäge minema ja ei noh, ei olnud nagu seda näha, tuleb mingi uut sirakat, et kui mingit uut hingamist, et et ja nagu mina ka lin nagu ikkagi väga suur vahe on, kas on 15 aastane või kaheksateistaastane noormees, et ma olin selle kolme aastaga ikka nagu väga palju muutunud ja ja ma ise tundsin, et tahaks nagu proovida, aga ka muid asju ja, aga noh, selle lõpliku vist ikka hoobi pann andiski see, et Saara ühel päeval teatas, et tema nüüd ootab last ja tema nii või naa lõpetab bändiga ära ja siis ma mäletan elu läks edasi ja ise muutusid juba ja eriti tolles vanuses muutub väga palju ja, ja ma tundsin, et nii palju uut põnevatele, mida tahakski proovida ja teisi erinevaid stiile ja ma ei olnud nagu üldse sugugi kindel, mis minu stiil üldse on, et võib-olla ma prooviks seda või teist või samamoodi on väga keeruline, et noh, ma kindlasti teadsin, et mind ei rahulda ainult mingite tantsu mingite klubi hittide laulmine, ma tahaks ikka proovida nagu midagi nagu vähe laiemat asja teha. Tagantjärgi vaatad juba lühike aeg, eks ole, aga aga selles ajas elada oli, oli hästi lahe ja tundus, et see kestab igavesti. On nii kaua siin ka need kes tantsuvoorus, kui soovin pähe. Varsti ütle, et sa. Kui nüüd ometi. Te kuulasite saatesarja aeg peatub, kuuendat osa saate pani kokku Taavi Libe. Ja lõpetuseks veel kord On küll hilja, küll natukene teistsuguses kastmes. Selle sama 98. aasta pestoff kogumiku lõpulugu. On küll hilja on. See ei loe, on jahe Su embuses.