Tere kuulajad tere rändtere stuudios Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna. No olemegi jõudnud Islandile metsikute vulkaanide ja kõikvõimalike muude loodusimedemaale ja tema ründama siis Islandi uhkemate vulkaanide ja jugade juurde. See lugu oli mängitud keskaja viiulil, seal oli siis hoopis teise välimusega kui see viiul, mida me tänapäeval tunneme ja siin on mängitud üks iidne Vikingi meloodia ja selle nimi on ragan, arrak. Rabarock on, on viikingid, et üks suuremaid müüte ja see räägib jumalat viimsest võitlusest. See oli väga raske võitlus, enamik jumalaid selles, kuid, kuid mitte kõik. Nii et niisugune natukene sünge, aga väga suurejooneline ja uhke müüt. Ja omamoodi samamoodi on ka see Islandi loodus, et ta on kuidagi süngevõitu, suurejooneline, ettearvamatu too ja fantastiline. Ja üks asi võib-olla, kui ühesõnaga, aga iseloomustada seda Islandit loodust, siis võib öelda, et täitsa äärmuslik äärmuslik, väga mitmes tähenduses. Üks äärmus tähendab lihtsalt seda, et tasub ju Euroopa piiril kaugel Atlandi ookeanil. Ja teistpidi on seal näiteks niisugune piiriala efekt ilmastikumõttes, et ühelt poolt siis Lääne poolt mõjuvad seal selle golfi ehk Põhja-Atlandi hoovuse mõjul tekkivat soojad õhumassid, aga põhjast tulevad sinna need väga jäised arktilise õhumassi ja need saavad Islandi kohal kokku ja teevad kokku permanentselt jubeda, ilma täiesti jubeda, ettearvamatu. Ja kui islandlane ütleb, et sulle ei meeldi meie ilm oota tunnikese ja see läheb hullemaks. Ja teine asi on see, kui neil minnakse sooja ilmaga külma vette, siis seal minnakse külma ilmaga sooja vett, räägitakse nii, nii see on ja tegelikult Islandile minnes, see oli ka minul kõrva taha pandud tarkus pärast esimest käiku ei tohi siiski unustada ka päikesekreemi sest silm on nii ettearvamatu, et mingitel aladel võib juhtuda, et kui päike välja tuleb, siis ta küpsetab sind ikka nii hästi, et võtad nahaga maha. Sest sealsed maastikud on ju suurelt osalt sellised mägised maastikud. Kuigi need mäed on madalad ja lauged sageli ja tihti on nende peal niuksed rohelised rohu katted, aga ikkagi annad mäed ja, ja üldse Islandi maastikud on väga erinevad. Kui püüda niimoodi kuidagi hästi lihtsalt öelda, siis seal on kas rohelised haljad, künkad, siis mererannik, kõige Omafjordide ja ookeaniga. Siis tuhaväljad, mis on tekkinud vulkaani idest ja valged helendavad liustikud, et niisugused maastikud, kuid kõigil on ühine see, et nad on lagedad ja selle tõttu puhuvad seal päris võimsad tuuled teinekord et see kuulub ka nagu tüüpilise Islandi ilma juurde. Ja üks asi, et ta asub looduslooliselt tõesti ülitäpselt Euroopa piiril, täpsemini öeldes ta asub Ameerika ja Euroopa laamade piiril, ehk siis need kaks laama on nagu just läbivad selle Islandi saare niimoodi ütleme, loodest, kirdesse niimoodi. Ja selle koha peal laamad ei põrkunud, need laamad on need suured maakoore osad, mis on nagu hiigelsuured kivisaared, mille peal mandrid paiknevad ja ja mille all asub vedel. Juba ma sisemus ja, ja nad liiguvad, eks ole, ja mõnikord kui nad kokku põrkuvad, tekivad hiigelmäed, aga Islandil on täpselt vastupidi, sinna toppis lähevad laiali ja selle tõttu tekivad sinna niisugused kummalised orud. Mingisugused minagi nägin, lausa maastik on sõna otseses mõttes pragunenud niuksed, sügavat raudtee. Või siis selle koha peal ongi just vulkaanid ja kui vaadata Islandit nagu linnulennult, siis on näha, et täpselt selle laamade piirilt lähebki üks vulkaanide rida läbi terve Island. Ja c jälle omakorda, et Islandil on tohutult palju, ainuüksi aktiivseid vulkaane on 30. No kui me mõtleme, võiksid küll sooja anda ja nad annavad, tegelikult see on, see on üks tõsine tegija seal igas mõttes vahele, ilma nad soojaks tervet ilma nad soojaks. Ta on Islandil ja tihtipeale kütavad üle et siis läheb jamaks, kui tekib ülekütmine. Islandlased oma ajaloo jooksul on saanud rohkem seda tunda, seda vulkaanide katastroofilist poolt ka praegusel ajal on tõesti päris palju näiteks elektrijaamu toimimas selle maasoojuse jõul või siis selle maasisese kuumaveeallikate jõul. Nii et seda energiat, seda maa, tule energiat osatakse seal tänapäeval päris nutikalt kasutada, tegelikult nii et sinna seal on suudet suutnud inimene nagu sellega kuidagiviisi enda sõbralikuks muuta. Aga üldiselt on inimene nagu kirp kusagil toas, selles mõttes, et ta on ikka tohutult võrreldes selle selle toaga nimega Island selle loodusjõududest alla jää tegelikult teosed, räätikene, väga väetikene, seda on see loodust aeg-ajalt meenutanud Islandusele, kui ta liiga uhkeks läheb. No igal juhul on ta üks väga eriline Euroopa osa, eurooplased muidugi teavad väga hästi seda, Island on tõeline turismimagnet ja see on huvitav, et, et, et on ka selles mõttes äärmuslik maaetaan Euroopa kõige hõredamalt asustatud riik. Ja teiselt poolt ei ole kusagil nii palju looduse imesid üksteise kukil kui Islandil. Pole siis ime, et sinna palju turiste käib ja just looduse pärast põhiliselt, kuigi see Islandi kultuur on ka väga-väga eriline. Aga no kui, kui seal nüüd käib neid turiste ikka tohututes hulkades, siis nendest küll üle poole satuvad sinna niinimetatud Islandi Bermuda kolmnurka ka. Ehk see on siis nii, et nad tulevad Reykjavikis ja mis on väga armas ja tore linn. Siis nad sõidavad sealt keisrite juurde keisrite tasandik ole, mis on, umbes 100 kilomeetrit, äkki võiks teemal ja siis sõidavad sinisesse laguuni, kus on siis naa nihukeste kõigi mugavustega vabaõhu, sooja vee, basseinid, looduslikult soojenevad basseinid, rutasin pisut ette, aga see külma ilmaga sooja vette, mis vaatasin, oligi mõeldud, just sinine laguun oli silme ees, ehkki ma ei ole Islandil käinud ja ma kardan, et ei lähe ka. Külmetaja nagu ma olen seal või sõtke seal sinises laguunis, nagu ikka olla. Et see on niisugune natukene mädamuna lõhnaline ja piimjas sinine vesi, nii nagu ikka need kuumaveeallikate veed maailmas on igal pool mujalgi. Aga seal on väga mõnus olla, ilm ei tee sulle midagi, vesi on kaelast saadik Igaljuhul kuum kogu aeg. Ja kõik mugavused kuuluvad sinna juurde, aga tegelikult muidugi sellise nädalavahetuse käiguga. No parem kui üldse mitte midagi, loomulikult. Aga seal taga on ikka hullult palju igasuguseid, äärmiselt põnevaid asju kogu saare peal ja kui meie esimest korda läksime sinna see oli küll juba tubli, oi-oi, üle 12 aasta tagasi, siis, siis me võtsime niisuguse variandi, mis minu meelest on nihukesele tõsisemale, loodusesõbrale, esimeseks Utuseks, suurepärane, et sa saad osta niisuguse ümber Islandi passi, mis tähendab siis seda, et sul on prii bussipilet. Põhimaantee kulgeb ümber saare saare rannikut, sa oled igas punktis maha ronida, teha oma käigud seal kasvõi mitmepäevased tulla jälle tagasi sinna maantee äärde ja minna järgmise bussi peale. Paar korda päevas nad käivad igal juhul suurepärane võimalus, meie, nii tegime ja siis olime kaks nädalat, kahe nädalaga saime siis nagu Islandile ringi peale ja bussiga siis sõitsime 1500 kilomeetrit, aga vahepeal tegime ikka väga pikk mitmepäevaseid jalgsikäik mitmes suunas. Nii et see oli väga-väga elamuslik, sest kui päris aus olla, siis kogu sellest Islandi ringist kahest nädalast jäi kõige rohkem üllatusi, kus tegelikult Põhja-Island Reykjavikis küllalt kaugel. Aga see on niisugune kant, mida noh, võib-olla vähem teatakse ja ja ta natuke üksteistmoodi kui need muud Islandi osad. Et seal sai näiteks kogetud just seda, kuidas ilm on Põhja-Islandil päikeselisem ja sajab vähem kui, kui seal Reykjaviki ümber. Ja palju need kõige-kõigemad looduse imed ongi just seal Islandi põhjaosas. Aga noh, vulkaanid vulkaanidest sai juba tookord ikka päris läbi käidud ja veel rohkem saineid nagu eemalt vaadatud ja neid nüüd meenutada, siis nad on olnud suured tegijad Islandi ajaloos kõik erinevatel sajanditel. Ja no üks niisugune sümbol vul kaan Kauku Islandi kohta on kahtlemata Hekla Hekla vulkaan on seal Lõuna-Islandil On teil ja teda me nägime küll ainult eemalt, aga ta paistab hästi kaugele tasub nihukese, suhteliselt lahedate mägede vahel ja ta on poolteist kilomeetrit kõrge, tema tipp on valge lumemütsi all ja tee pealt vaadates kümnete kilomeetrite kauguselt. Ta on hästi selline koonusekujuline. Tegelikult ta ei ole koonusekujuline, kui lähemale minna, siis on hoopis nagu öeldakse, kummuli läinud paadikujuline. Et see on niisugune pikk idavulkaane üksteise järel, tere sari. Ja need siis niimoodi vaheldumisi erinevatel sajanditel seal siis ärkavad ja tegutsevad. Ja Ekla vulkaani loodetakse tänapäevani ikka aegs. Islandi kõige aktiivsemaks ja üks nisugune purse, mis sa ikka Islandi ajaloole väga tõsiselt mõjus, toimus aastal 1104? Väga-väga ammu, aga tol ajal elasid seal juba inimesed ja see fikseeriti väga täpselt, milliseid katsumusi see kaasa tõi. Tookordne hiigelpurse, põhiline oli tookord see, et, et tuli hästi palju tuhka sealt vulkaanist ja, ja see vulkaaniline tuhk on tegelikult hästi eluvaenulik, kui ta kuskile sajab, siis ta muudab nagu selle pinnase mürgiseks. Nii et kui need rohelised libled ei saa seal üldse kasvama hakata, kui nad kasvama saavad hakata ja näiteks koduloomad seda söövad siis need omakorda jälle head haigeks. Seal leidub nii sihukesi keemilisi mürgiseid aineid ja sellisena ta siis nagu tollel ajal inimestele mõjus ja, ja sellest ajast hakkasid siis keskajal kogu Euroopas hakati seda Hekla vulkaani pidama tõelise põrguukseks, et sealt tegelikult ongi sissepääs tegelikult allmaailma. Aga viimati ta buss, kas kolme aasta eest nüüd veel? See oli niisugune lühem variant kolm päeva. Ja midagi väga hullu ei juhtunud, õnneks kedagi seal kohapeal ka ei olnud. Aga ta võib ka iga kell uuesti ärgata, aga näiteks mis tõsiselt meelde jäi, seal just seal Põhja-Islandil oli Fer seali vulkaan. Ta asub müü vaatne järve ääres ja see on ehe tuhavulkaan seal siis niimoodi, et Ta on poolteist kilomeetrit läbimõõdus või täpsemini 1200 meetrit läbimõõdus. Selle vulkaani kraatri ümbermõõt on siis üle kolme kilomeetri ja ta koosneb ainult tuhast niukene mustjas dohc. Ronisime seda valli mööda ülesse. Üsna kehva oli ronida, samas tuli kuidagi midagi vestist tuttavat ja siis ma taipasin, et kui sa ronid Kohtla järvel kuskile tuhamäe otsa, umbes samasugune krõbina sul jalgade all ja umbes samasugune tunne, samasugune kalle isegi. Aga ta palju kõrgem. Ja kui sa jõuad selle kraatri valliserva peale, no siis avaneb niisugune uskumatu pilt, et tegelikult sa näed sina kraatri keskele tegelikult seal sees midagi, see on lihtsalt üks tuhaväli ilma ühegi rohelise libletta. Ja kummaline on mõelda, et see millal see kohutav plahvatus käis, et see käis üle 2000 aasta tagasi ja, ja sellest mürgise tuhaannusest piisas, et ta siiamaani elutu tegelikult ja seal kõrval tegelikult see müüvad, nii, järv on ju üks Islandi ilusamad ja suuremaid ja temal on ka täiesti selline vulkaaniline nägu. Et on niivõrd imelik seal Suurjärv mitu kilomeetrit läbimõõdus keset järve on mingisugused imelikud skulptuurid, niisugused justkui mingid väravad ja tornid ja mingid niisugused ja siis on nagu siuksed, suured rohelised mättad või, või siis väiksed vulkaanid Se järve sineta, vesi on täis tipitud niukesi, rohelisi koonused. Eemalt vaadates peaaegu et tegelikult nad niukse mitmesaja meetrise läbimõõduga nihukesed koonused ja neid nimetatakse tegelikult Valevulkaanideks, sest nad on tekkinud kunagi sellisel moel, et, et selle müüvateni järve põhjast, see on alati olnud niukene, märg ja madal ja soine paik on kerkinud magma üles. Ja, ja ta on magma on, mis see on, ütleme laava võid teiste sõnadega öelda, siis vedelas olekus kivimid. Ja kui nad need tungivad sinna vee sisse, siis tekib umbes niisugune efekt nagu meil aastavahetusel tina valamisel. Et ta samal hetkel nagu kivistub, muutub tahkeks valt pressivad jälle uued jõud peale ja niimoodi tekivad niuksed, imelikud, kummalised, fantastilised moodust kivistub, võttes samal ajal nõiduslike vorme ja kordumatud vorme. Et see on niisugune väga-väga kummaline, järve ja müüvat on islandi keeles tähendab kihulaste järve. Ja tõesti Medelkisime seal järve ääres paar ööd ja Tihulasi on tohututes, hulkades mustab aga ükski hammust. On kummaline, et seal on kümneid kihulase liike aga ükski neist ei ole viräine. Sääski on seal ka, sääski ei olnud, ainult kihulased ja niuksed imelikult kiulised. Veel olid niisugused tundlad, niuksed nagu siuksed, õrnad pintslid, nii et nad nägid pisikesed nagu kiulised ka, aga väga veidrate tundlatega, need olid ikka teistmoodi kui meie omad. Vot kus on maa, eks ole, selles mõttes lausa paradiis, lik, sääski pole üldse ja kihulased ei hammustama, hakkan oma ja eitavat suhtumist mineku suhtes korrigeerima varsti just müüvaateni. Järv on selles mõttes küll. Jaa, näiteks kas sa oled veel loodusesõber siis see, et seal on palju kihulasi, see tähendab ka seda, et seal on palju süüa lindudele ja ta on ka linnuparadiis. Nii et igale loodusesõbrale ta on ikka tõeline mitmepäevaelamus. Aga sellesama müüvad nii järve äärest me tegime niisuguse sügava retke ühe vulkaani juurde keset Islandit ja sinna me läksime loomulikult niisukese kahedel veolise sõiduriistaga ja puutusime esimest korda kokku Islandi sisemaaga ja täpsemini siis selle idaosa sisemaaga. Ja see, noh, kui keegi kujutleb, et Island on niukene märg ja läbivettinud ja igal pool vulisevad mingisugused veed kas otse taevast või kusagil kõrval mägedes, siis see retk kummutas selle kujutuse täielikult, sest kümneid kilomeetreid, sisulised kõrbe, täielik kõrb, niukene mustjas, liiva, taoline tuhataoline, niisugune pinnas ja ühtegi rohulibled, mitte ühtegi veelompi, täiesti kuiv, väga eriline ja Saskia vulkaan asubki niisuguse koha peal, et ega sinna kergesti ei pääse, sinna pääseb ka tänapäeval ainult kuskil kolme kuu jooksul aastas, muul ajal on võimatu sinna minna ja ta oli tükk aega täiesti tundmatu vulkaan ka, et, et kuna ta oli nii ligidal pääsmatu. Askja vulkaan on ka vajutanud ennast Island lasteajaloomällu väga tugevalt. See oli täpselt aasta 1875 29. märts kui ASC ja millest enamikul Islanlastel ei olnud sinnamaani õrna aimugi. Elustus hakkas tegutsema ja see tekitas nii võimsat tuhapilved. Selle tulemusel tekkis nii-öelda Islandi metsik ida ehk siis Islandi idapoolne sisemaa on just tolleaegse, aga ka teist tegelikult orgaaniliste purset tulemusel tekkinud niukene tuhaväljad, sisuliselt täiesti hiigelsuured elutud alad ja inimestele ta tõi kirjeldamatut kannat. Tõsi see põhiline oli veel see, et ta, ta võttis ära rohumaad, kus lambad said süüa ja inimesed jäid nälga sõna otseses mõttes. Selle tagajärjel näiteks tuhanded islandlased põgenesid, emigreerusid Ameerikasse. Sest nad lihtsalt oleksid muidu nälga surnud. Seal oli nii niisugune tõsine looduse muutus selle ühe ainsa vulkaani tegevuse tulemusele ja kui meie sinna jõudsime, siis me nägime nihukeste mäeküngaste vahel hiigelsuurt sinetavad täiesti ümmargust järve. Et tegelikult see oli siis vulkaanikraatrit, mis on veega täitunud mitu kilomeetrit, läbimõõdus 12 ruutkilomeetrit suur. Ja kunagi, kui ta siis muidugi tekkis, siis ta oli väga-väga kuum. Aga praeguseks on ta jahtunud ja ikka täitsa sama jahe, kui see õhki seal ümber. Aga sellesama hiigelsuure järve ümmarguse järve servas täiesti kõrval on niisugune pisikene, samasugune ümmargune järv ja selle nimi on järv ja tema on nüüd siis selle poolest kuulset. Tema põhjast tuleb siiamaani kuumi veeallikaid ja see mõnesaja meetrise läbimõõduga järv on soe. Loomulikult pidime me seda siis katsetama, et lähme ujuma, väljas oli, no mingi 10 12 kraadi. Hästi vinge tuul, no me kujutame seda ette eriti pärast seda suve siin Eestimaal viie tähendab, mis on küllaltki kodune ja aga võib-olla Eestis veel see mets natukene selle tuule eest kaitseb, aga seal see tuula meeletult tugev, et peaaegu puusse minema. Aga siis me läksime sinna järve ujuma ja selleks, et sinna ujuma minna, tuli sisuliselt laskuda kraatri põhja. No see on siis niimoodi, et niukene hästi järsk nõlv seda mööda lähevad, võib-olla niimoodi jõuad sinna veepiirile, siis võtad liigsed riided ära ja pane hästi suured kivid sinna pealsesse tuur, siis nad ei tea kuhu vahepeal kuse ujumas ohvet. Ja no üldiselt see tuul peksab, noh, ma ei tea kruusa ja väikseid kive selle kogu aeg niimoodi pihta, nagu keegi pilluksin, lausa kividega ja siis lähed vette. Vesi oli. No ma arvan, umbes 25 kraadi, aga noh, võrreldes selle õhuga tundus ta väga mõnus ja soe. Natuke väävelvesinikulõhnaline mihukene piimjas sinine nagu nad on need, sellised looduslikud kuumad allikad tihti ja seal oli väga vahva lobistada, aga et nii kui sa nüüd välja tulid sealt ei, ma kujutan mitte ainult see, et see lõikav tuul, aga just need kuus, mis sind siis peksma hakkas ja sa kattusid silmapilk mingisuguseid kihiga, siis tuli uuesti vette minna, no et loputan end ära, tuled välja, jälle need lõputud, jah, ja aga siis lõpuks muidugi tuli arusaam, et ainus trikk on, et sa pead nyyd kiiresti teadma, riiet hõõrde riidesse saama nagu pritsumees, et siis kuidagi enam-vähem jääb nagu puhtaks. Aga nisukesi järvi on tegelikult päris palju seal Islandil. Ja sealtsamast Müwateni järve äärest oli niisugune täiesti isiklikke vulkaanielamus veel grafla graflaan, näiteks Põhja-Islandi võimsamaid vulkaane ja sinna oli päris paras jalgsi minek sellesama müüvaatani järve äärest. Aga noh, see tasus ennast käik, kära küll, sest see oli niisugune elamus, et no sisuliselt on, on see krahvla praegusel ajal niisugune, et tal on välimine kraatri ja sisemine vult ka on. Noh, seda välimist nimetatakse kalderaks. Ja selle kaldera läbimõõt on 10 kilomeetrit ja kui sa juba sinna jõuad sinna sisse, siis sa näed enda ees nihukest lõputut tumedat välja niukene, täiesti segi pööratud. Känkrad igatpidi seal need on siis see laava, mis on siis nagu kivistunud. Ja seal vahel on siis ahi, et inimesed ohutu saaksid tutvuda valge liivaga tähistatud rajad, mida mööda sa kulged. Aga sinust vasakul ja paremal on mingisugused niukesed, söövad kummalised, mõned näevad välja nagu mingid onnid ja onni katusest tuleb suitsu näiteks välja niuksed. Ühesõnaga Ta ümber ringis suitseb ja lehm, kas kõik see asi ja seal kusagil kaugel keskel on siis see suur vulkaanikoonus viimane ja, ja grafla purskas no viimati 1984. aastal, aga see oli ikka tõsine purskamine saali siis juba niisugune laava, mis sealt välja tuli ja see moodustas niukse hiigellaia kümnete kilomeetrite pikkuse, Punase jõe mis sealt hulka aeglaselt välja voolas. Sellest ajast saadik. See väli on ikka veel kuum, nii et mõne koha peal selleks rada ongi, et igale poole ei maksa sõrme torgata. Ja mul on nüüd kaasas siin üks tükk selle krahvla vulkaanilavast. Nii et tuleb selle saate tipphetk. Selline ta on ojja. Ei, sellist asja võis vabalt kaasa tuua. Oli seal küll jah, silmapiirini välja, keegi ei nurisenud kuskil lennujaamas ei, see ei ole, sest seda on seal ikka ikka tõesti lõppu, tegelikult. Pigem on see võib-olla neil hea meel, et saab natuke laavat vähemaks, Islandil on seda igal pool aga minema ja keegi, kes on kümneid, sadu ruutkilomeetrid, sellist, aga lihtsalt, et, et kuivõrd erinev ta ikkagi on meie tuttavatest kivimitest ei ole meeldiv katsuda, õpetan teravaid nurki, miljoneid on ja, ja see, see ei ole tavaline sile kivi ja ei saagi olla ja kui teda nüüd katsuda tõsta siis tõstest on tohutult kerg. Võrreldes kiviga etenski, kummaline materjal ja, ja tund osalt punakas ja osalt pruuni, osalt must ja ja need värvid on küll fantastilised, nagu sulavad üksteise sisse. Aprillil. Ja vabalt võiks seda võtta nagu loodusliku skulptuur salutselt. Ja noh, sisuliselt, mis ta on, siis on siis niimoodi, et seda võib nimetada kivi vahuks. Sest Ajal, kui ta siis purskus, siis ta oli lihtsalt vedelas olekus kivimid ja segunesid õhuga ja niimoodi tekkis niisugune kerge niisugune materjal, et mõned nendest näiteks Pimpson, nii kerged, sujub isegi vee peal ison kivis. Nii et see, see tükikene jaht sai sealt kaasa võetud, sellega oli küll kõva tegu, et terveks jääks, selle selle käigu lõpuni ja, ja Eestisse välja, aga kipub murenema ja hea, ta on üsna habras. Tegelikult kui siia peale astuda, siis ta läheb Gideks. Aga neid muidugi neid laavavorme on, on kümneid ja igaüks on ise värvi, aga see on just see grafla vulkaani tüüpiline laava. Aga võib-olla siis ka nendest Islandi jugadest, Islandi. Aga ta on muidugi nagu islandi tõeline ehe ja, ja islandlased ise peavad nendest selle pärast juba lugu, et seal on vesi ja vesi tähendab elu ja nad on tõesti igaüks ise nägu ja väga maalilised ja neid lihtsalt oma lemmikjugadest, kuna neid oli seal nii palju siis ainult mõnest, et kahtlemata üks nendest on legendaarne Gulfoss, seda teavad ka need, kes käivad selles nii-öelda Islandi Bermuda kolmnurgas, sellepärast et Gulfossi juga asub õige selle keisrite tasandiku lähedal. Ja tema on niisugune, tema omapära seisab selles, et keset sihukest suurt kiltmaa lagedat tuleb lai jõgi ja kukub niisuguse raske astmeline allapoole, siis ta voolab natuke aega edasi, teeb pöörde ja siis kukub uuesti ja siis teeb uuesti pöörde ja siis kukub kolmandat korda kokku kolm astet üle 30 meetri. Hiigellaiad pahisevad valged veed, kui mingi meeletu tants nagu tants ja kui meie olime sellel päeval seal oli siis parajasti tüüpiline islandi koerailm, vihma 100., tuul tuiskas, siis tuul vedas kaasa neid vahutavaid laineid ja viskas nagu õhku ja siis tekkis noh, niisugune sellel tumedal maastikul need valged tohutu vetemöllud ja see õhku paiskunud vee tuisk, see oli minule teks seos mingi piiblipildiga, mingi maa loomise kolmas päev näiteks on midagi taolist, et sind tekib midagi, siin luuakse midagi vägevat. Gulfos ise tähendab kuldset juga, nii et Islandlaste meelest ta on ilus ja ja tegelikult see oleneb hästi palju ilmast, et kui päike paistab, siis ta on kindlasti täiesti hääle, teistsuguse elamuse, aga elamused teda sind ei jäta. Iga ilmaga on ta ise värvi ja kindlasti alates sellest veevärvist ja lõpetades sellega, aga noh, millise tunde ta sulle tekitab, tegelikult? Võimas igal juhul. Ja ütleme sealt sellest lõuna jugadest Islandil on mulle noh, niisuguse kena mulje jättis koogafos seal üsna ookeani lähistel, seal on niisugune kümnete kilomeetrite pikkune astang ja sealt ta kukub üle ääre, aga sealse astang neetud rohelusega. Ja tol päeval oli jälle päikeseline ilm ja tuulevaikne. Ja siis sa näed juba eemalt, kuidas keset niukesi rohelisi künkaid kukub üks hiigelsuur niuke, valge lint alla, ühtlane. Ta on 60 meetrit kõrge, noh, see on ikka röögatult röögatult kõrge, võimas siukene, ühtlane veekardin, kogu aeg kukub sealt alla ja siis päikesega tekib sinna ette veel Vikerkaar. Ilus, väga ilus, midagi rohkemat ei oska lähirust ja, ja vastand, ütleme see sellele kolhoosile. Aga see oli ka ilmast kindlasti kinni kõvasti. Aga noh, tegi kahtlemata see jugade kuningas Islandil on andetifossiiluga tädi fossiilugaaniale, seal Põhja-Islandil ja sinna me läksime tollel esimesel retkel üldse Islandisse ja me võtsime meelega niukse noh, ütleme looduse inimeste variandi, põhimõtteliselt minnakse selle, see on siis nii Islandi kui kogu Euroopa kõige veerohkem ju ka. Et see on ka ekskursioonide objekte, sinna sõidetakse ekskursioonibussiga, aga meie põhimõtteliselt nagu valisime vastaskalda, et minna sealt, kus teid ei ole ja selleks tuli siis meil päeva kompida. Aga see oli elamusse, kõmpimine oli elamus, sest need kõnnumaad Islandil, nad on ju sellised, noh, sul on, kui sa ei satu laavaväljale, siis on suhteliselt nagu kompassi järgi minna. Et siukesed, lauged, künkad ja selle öösel vahepeal me olime imeilusa järve ääres, kus oli selline täissisustusega õnn, mille uks on lahti, igaüks võib sinna tulla, ilma rahata ööbida, teha, süüa seal pliidi peal, kõik on puhas korras. Et see süsteem niisugune, mis on islandi kõnnumaadel hästi levinud. Et väga kõrvalistest paikades on onnid, kus igaüks võib ööbida küll ei ole nii Sonnides, no ei ole, sest ega Island ei lähegi nii väga, väga külmaks setti, aga loomulikult olid meil kaasas ka magamiskotid, seal on selline ühtlane koerailm, jah, suvel läheb soojemaks ammuli Mika 10 kraadi praktiliselt aasta ringi suvel või talvel enam-vähem niisugune keskmine on, aga lihtsalt see selline niukene tänulik tunne tuli selle peale, et et tõesti on arvestatud sellega, et niisuguse paika ei satu, noh, iga unts Antsakas, eks ole, ta ei viitsi kõmm teda päev otsa ja, ja just sellesse paika tehakse need onnid ja need hundid püsivad väga heas korras selle tõttu, et igaüks sinna ei satu. Ja sama süsteem on ka Norras näiteks tegelikult mis on ju kallis maa ja kui sa üürid selle onni, sa maksad hullu raha. Aga need on kaugetel kõnnumaadel ilma rahata. Ole mees, mine kohale, ela, kui tahad. Et siin ilus, minu meelest loodusesõbra sõbralik suhtumine. Ja noh, seal oli ka see nagu, mis ikka Islandil ju teada on, aga sa näed seda oma silmaga, et et selle praktiliselt ju ei ole suuri, tähendab metsikuid imetajaid või, või ta on täiesti loomadest lage. Mis tähendab jälle seda, et no seal polaarrebaste ja põhjapõtra väga harva võid näha, aga et ei ole kiskjaid, mis tähendab seda, et lambad hulguvad igal pool, et seal ei ole kümnete kilomeetrite kaugusel ühtegi asustust, aga lambad kõnnivad ringi vabalt, kuna see aasta on selline, et nad võivad praktiliselt aasta otsa seal niimoodi hulkuda, noh, igalühel on peremees, aga nad kõnnivad nii-öelda vabapidamisel seal ringi ja kiskjaid ei ole seal siis miks pole olnud kunagi, et siis ei ole neid ka sinna tulnud, on nii, ookeani keskel ta ümber nii tuhanded kilomeetrid vetevälju, et ükski hunt ei uju mitte kuidagi sinna välja. Ainult siis väike rebane. Polaarrebane jah, polaarrebane on võib-olla tulnud kuidagi jääd pidi, ta on igavene, visa, loomakene pisikene jah, lambad ei huvita. Ta huvitaks, aga ei oska nendega midagi, pealegi jõud ei käi üle, lihtsalt väga lihtne jääb alla. Mida ta seal siis sööb? Linde näiteks linnupoegi ja igasuguseid, ütleme noh, hiiri ja pisiimetajaid ja rannast Cala näiteks kõik, mis nüüd mõõnaga kaldale jääb, see on talle väga tähtis tot. Aga noh, ühesõnaga kõmpisime, hakkasime kõmpima kahe päevaga, Me olime kohal ja ja see oli tõesti siis pika ootuse peale, sa näed kaugel kaugel sadade meetrite kaugusel. Kuuled tohutu tugevat kohinat ja, ja niisugust no midagi niisugust väga halli tumedat massi voogamas kuidagi kõrgelt künkalt alla, et sa oli juba eemalt päris niisugune vapustav vaatepilt ja ja kui siis lähemale lähed, siis on. Ta ütles, et miks 30 meetri peal on see kohin nii võimas, et sul ei ole võimalik rääkida kellegagi üldse. Ja sa näed, et tegelikult see deti, fossi juga on täiesti nagu tina, tina värvi, hall, läbipaistmatu, nihukene, sünge, karm ja vedeltina voolab alla ja, ja tegelikult on see siis vedel vulkaanituhk. Ta on voolanud läbi nende metsiku ida tuhaväljade, võtnud sealt kaasa lahustanud tuhka enda sees ja selle tõttu on ta, et niisugune sünget, sünget värvi. Ja siis ta kukub sealt ülevalt alla, kuskil 45 meetri kõrguselt. Aga noh, see selleks. Ja ta kukub niisugusesse, noh, võiks öelda siis kaljuprakku. Aga see vee hulk, see seda ei saa kirjeldada. Aga tähendab, kui numbrites öelduna, siis on niimoodi, et ühes sekundis voolab sealt alla 200 tonni vett ühes sekundis. Seda niiet pooles sekundis 100 tonni just. Just et, et noh, et see, see on kirjeldamatu, aga sa tunned seda kehaga ja sa, ja sa tajud, et sul tuleb hirm naha vahele kõige otsesemas mõttes. Sest ta on nii võimas looduse jõud, mis sul nina ees seal liigub ja ta kukub sinna alla sinna, sinna kaljuprakku ja sealt ta viskub metsiku hooga siis jälle üles ja tuul kannab siis seda vett niimoodi nihukeste nagu pilvedena igas suunas. Ja on täpselt niisugune tunne, et, et sa ei julgegi väga palju seda vaadata seal. Sest see on täpselt Sa võid täitsa kindel selles, et see vool võtab su endaga kaasa, kuigi sina ju vaatad, lihtsalt teda vaatamine on ohtlik, niukene tunne on täiest, oli kunagi mingi totter ütleminet looduselt ei tule armuande oodata, leib tuleb võtta, oli jah ja uurin olla veel ja ja urin võinud seista silmitsi, võib-olla oleks midagi muutunud, oleks tal tulnud uusi mõtteid, oleks tekkinud natukene korrigeerinud seda ütlemist ja see on tõesti niisugune koht, kus tunned. Et see on just looduspoolt olla armuline meie vastu ja just nimelt ja loodus on, on ikka inimesest üle sõda. Islandil sa tunned ka nende vulkaanide juures väga, väga tihke, ta ju lihtsalt ühel heal päeval võtab kätte ja köhatab kergelt. Ja selle ka juures oli, oli see seesama noh, need väga võimas aukartustunne. Ja ausalt öeldes sinna siin oli niisugune tunne, et kui nüüd keegi sinna ikka kukub, et noh, et siis ta sõna otseses mõttes jahvatatakse lihtsalt pulbriks, jahvatatakse olematusesse. Ja jumal hoidku jumal ja samal ajal tikski nagu niisugune natuke niisugune üleloomulik või, või niisugune. Et siin on üleloomulikud jõud otsiaaliga ausalt öeldes niisugune tunne, et seesama ragan Räkk, see jumalate viimne võitlus. Et kui sa mõtled selle võimsa müüdi peale, siis seda juba vaadates sa saad sellest müüdist nagu hoopis teistmoodi aru, et ta on sinu silmade ees noh, peaaegu seesama võitlus on Ansul elustanud kujul näha lihtsalt ja siia lõppu, siis kuulaks keskaegsel viiulil vana viikingite meloodiat, jumalate viimne võitlus ehk raudtee narrek. Seesugune oli siis meie avasaade Islandist, millest tuleb juttu. Järgmises läheme kõige võimsama keisri ja liustiku juurde. Stuudios olid Hendrik Relve ja Haldi Normet-Saarna Kuulmiseni nädala pärast.