Möödunud suvi oli rikas muusikasündmuste poolest. Rahvamuusika vallas oli üheks huvitavamaks kuuendast kaheksanda augustini toimuv rahvusvaheline torupillimuusika festival Valga torupill 93. See toimus juba neljandat korda ja ikka kohaliku riid ajast pärit ansambli torupill ning tema juhi väsimatu Johannes Tauli eestvedamisel. Seekord oli osavõtjaid Austriast, Belgiast, Hollandist, Iirimaalt, Rootsist ja Eestist. Festivali aja sisse mahtus mitmeid kontserte Valga maakonna eri paigus ja kahjuks Pärnumaal veedetud päev. Ansambel Linnutaja kutsel tutvuti Kurgjal asuva Carl Robert Jakobsoni talumuuseumiga ning anti ka seal kontsert. Kaheksanda augusti hommikul leiti aega istuda ühisesse vestlusringi tõrva kultuurimajas, et tutvuda eri maade torupillidega ja rääkida lähemalt nende pillidega seotud probleemidest. Nii selguski, et üheks ühiseks mureks on heade torupillimeistrite puudumine. Eesti torupilli teist kannab igatahes hoolt Ants Taul. Nii ansambel torupill kui ka teised meie torupillimängijad mängivad ikka Ants Tauli tehtud pillidel. Festivali põhiüritusena toimus kaheksanda augusti õhtul kontsert tõrva tantsumäel, kus esinesid kõik Torupillipäevadest osavõtjad. Järgnevalt kuulamegi heliülesvõtteid sellelt kontserdilt. Ennega küsisin Johannes Taulilt, kuidas said alguse Valga torupillipäevad. Varem on korraldatud igasugupäevi pillimeestele ja tantsijatele ja ja kuna samal ajal hakkas torupillimuusikat viljelema ja hiljem mujal leidus juba torupilli mängijaid Eestis siis tärkas selleni mõtlejad torupillimängijat, siis tuleks kunagi kokku ja üheskoosseis musitseeriksid torupillidel. No ja, ja kui esimene kokkutulek oli toimunud juba siis ärkas, mõte võib olla laiendada seda, seda geograafiat veelgi ja kutsuda torupilli mängijaid mujalt, sest torupilli mängitakse mitte ainult Eestis, vaid vaid vaid mujal Euroopas väga paljudes maades. Ei, see on nüüd juba järjekordselt neljas festival, on see millegi poolest eriline, sel aastane? Ta on võib-olla mulle tundub selles mõttes eriline, ta toimub erilistes tingimustes. Nimelt noh, Eesti majanduslik olukord on praegu, võiks öelda katastroof, eriti Elumaalne meenutav väga nisust. Lausa sõjajärgset olukorda, kas või kus kõik on segi paisatud ja põllumajanduspoliitika näib mulle meie riigis täiesti puuduva siiani. Talunikud maal on teadmatusest praegus, kuidas nende elu hakkab edaspidi kulgema, sellepärast on mul isegi väike tõrge olnud selle käesoleva kokkutuleku vastavad. Võib-olla ehk meenutab natukene pidu katku ajal, aga noh, kuna ikka enamus arvas, et peaks seda iga korraldava traditsioonipäraselt, siis sai see kokkutulek siiski seekord teoks. Aga eelkõige on tulnud muret tunda sellepärast et kuidas seda pidu finantsilisest küljest läbi viia, kust raha saada, sest külalised tulevad, need on tarvis majutada onu, sellega saab Belak oma perekondadesse majutada. Aga tuleb toitlustada, tuleb sõidutada nendele vastu minna neid veel jälle uuesti siis kas lennujaama rongi rongi peale viia, see kõik maksab. Peab ütlema, et siin on mitmed kollektiivid juba mitmendat korda näiteks Austriast on näiteks kollektiiv juba teist korda siin siis on üksikmängija olla, sest see üks, kes on varem siin olnud, siis iiris Iirimaal on torupillimängija, kes varem ta juba olnud meil siin. Ja siin on veel teisi, kes on juba varem veel olnud, nii et nad päris uued olid, siiski Belgiast oli kaks mängijad ja ja mul ei tulegi nüüd järsku ette, kus kusagil oli veel, aga ma ei suuda isegi meenutada. Et on midagi, mis toob ikka mängijaid siia Valga Baile kokku. No ja muidugi, eks ole suureks stiimuliks mängijatele kollektiividele, sest väga palju kogemusi, sest torupillimuusikal väga internatsionaalne nähtus seda mängida torupilli ja võideldakse väga paljudes Rooba maades ja seal saab väga palju kogemusi ja ideid. Näiteks kas või meie torupill, mida me praegustama kollektiivis mängime, on aegade jooksul väga palju täienenud, esialgu olid hoopis primitiivne ja on siit ja sealt juurde õpitud, näiteks võtsime kasutusele lõõtsaga toru. See ei ole meie idee, sest mujal maamaades näiteks Ungaris ja Tšehhimaal närid mängitakse lõõtsaga torupille puudutamite suula. Sellel pillil on palju eeliseid võrreldes meie suuga kihutava torupilli ees. Et ikka midagi uut lisanud ka iga korraga ja muidu kahtlemata. Kontserdi esimene esineja oli ansambel Linnutaja Vändrast, kes Juunikuus tähistas oma viieteistkümnendat aastapäeva. Palusin juttu ajama ansambel linnutajast, ansambli juhi helgi Sildevery ansambli vanema balli Vahteri ja laulja mängija Sirje Koppeli. Ja küsin kõigepealt, kas ansambel Linnutaja on osalenud kõigil Valga Torupillifestivalidel? Ja kõikidel festivalidel oleme osalenud ja eriti meelde on jäänud esimene festival. Vaadake, rahva seas on juba selline jutt, et see ei ole õige torupillifestival, kui vihma ei 100. Nimelt esimene festival oli siis niisugune maru, kui me hakkasime vändast sõitma, siis bussijuhil oli tegemist bussiüldse tee peal hoida. Ja kui me hakkasime siia Valka jõudma, veebel kõrvaltee peal, vesinik silla ära, need, mis nad üle Ja tänane ilm ka natuke andis juba lootust vihmaks, aga õnneks läks siiski üle. Jah, nii et ikka sellekordsele vihmasabina tegi ära, mis on noh, loomulik torupillifestivalil. Millised mängijad ja pillid tunduvad praegu siin kõige huvitavamad, eksootilisemad? Vast Austria omad on hästi toredad. Aga muidugi peab ütlema ka seda, et väga vahvad Viljandi noored alleaa ansambel väga meeldiv pillidesse puutub, siis minu meelest unikaalne torupill on iiri mängija, loomulikult on ikka fantastiline pill. Akord, pill, kontsert, pill, fantastika, kuidas ta mängib ja milline lillat. Seda võib nimetada meistriteoseks. Unikaalne meistriteos. No kui mõelda nüüd natuke tulevikku, mida siis ootaksite järgmistelt palgatorupillipäevadelt. Mina ootaksin, et kõik Eestimaa torupillimängijat Tuleksid siia festivalile ja õpiksid selgeks vähemalt ühe ühise loo, sest täna me mängime ainult Valga mehed ja meie seda karjamalle, aga tahaks sellist ühist lugu, mängiksid väga paljud meie Eestimaale. Hollandi muusik, ründekraat on Valgamaa Torupillipäevadel ka varem käinud. Ta mängib traditsioonilist Hollandis ja Belgias tuntud Torupilli. Neid maid võrdles Kaia Runde kaotama jutus kuna nii Hollandis kui Belgias on levinud sama torupillitüüp. Kuid käesoleval ajal olevat Belgias kergem Torupilli omada kui Hollandis. Põhjusena pillimeistrite puudumine ja kahe aasta pikkune järjekord uue pilli saamiseks. Nii ongi praegu Belgias 80, torupillimängijat aga Hollandis ainult 20. Seega peavad Hollandi vähesed Torupillimängijad olema väga mitmekülgsed. Ja nii mängib kiirunde groot juba 10 aastat torupillimees Hollandi Adruk ansamblis. Seda võib pidada ka üheks näiteks torupilli paljudest võimalustest. Valgamaa kontserdil esitas Irunde groot Hollandi rahvaviise ja kuna muusikul olid jalas ehtsad hollandi puukingad, saatis nende klõbin kõiki lindile võetud lugusid. Valga torupillipäevadel ei kõlanud ainult torupillimuusika külaline Belgiast flaamimaalt, tiiterkonnakum mängib küll ka torupilli. Aga ma põhipilliks teata viiulit ning oma kodumaal Flavima õpikide viiulimeistriks. Järgmises loos kuulama ka, kuidas gospiiteriga mängib viiulit tõrvalane Ott Kaasik. Palusin jutu jam Ants Tauli. Ja küsin kõigepealt, kas torupill on populaarne pill nii meil Eestis kui mujal maailmas. Öeldakse, et on küll see populaarsus läheb minu arust praegu tõusujoones. Et torupilli läänes saans, hakkas ma umbes 15 20 aastat tagasi terves Euroopas ja läheb tõusujoones. Ja no seda näitavad need torupillifestival, et igal pool maailmas millestki oleme meiega osa võtnud. Ja noh, nagu meilgi on juba neljandat ja noh ma arvan kindlasti, et nad ei jää viimaseks. Kas torupilli kui instrumenti kasutatakse kaasaegses muusikas? Ja olen isegi mänginud ja näete murdnud Margo kõlari kontsert kahele torupillile ja keelpilliorkestrile, millega andsime esmaettekandes hätta Torontos ja teist korda siis Tallinnas muusikakeskkooli keelpilliansambliga. Täpselt kellel tuli algatus, aga igatahes mind kutsuti välja Kanadasse Torontosse. Ja ma arvan, et see on ühe Toronto, lase väliseestlase. Mõte töötab seal arstina. Oi kahjuks mul on keele peale. Et tema siis palusime. Ja kas seal kaugel maal mõjus meie torupill eksootilise pillina? No eks ta ikka sellepärast, et rahvapill ja rahvamuusika on selline asi, mis mõjub võõrsil alate eksootilisema ta midagi uut, teistmoodi kui on kohalik. Traditsiooniline klassikaline muusika või muusikainstrument, see oli nüüd on vist juba kaks aastat tagasi ja oli ta siis nagu Tallinnas tähistkordsele ettekandmisel ja siis härra Margo Kõlar sai tunnustava hinnangu. Ei rahva kui ka siis heliloojat Leedu poolt. Selles osas on isegi seal teosele vajalik, isegi üks virtuaalne koht on olemas, tahtis mu näpud ära murda. Nii need käesolevat torupillipäevad siin Valgamaal on juba arvult neljandad. Kui nüüd võrrelda algusaegadega, siis mis suunas on edasiminek olnud? Kui nüüd võtta üks kuni kolm, siis vast see tõusu hari oli kolmas kolmandat haru pillipäevad. Et seekordselt on natuke tagasi läinud. Eks see on seotud poliitilise olukorraga nagu terves maailmas ja noh, eriti võib-olla just nüüd endises Nõukogude liidus. Gruusias on keeruline olukord valede grusiinlased siin. Venemaal on omad käärimised väga suure vene rahvas ja see on meie sõbrad marid, kes millegipärast jäid tulemata. Kas oli viisaküsimus või ei saanud nad pileteid ja ei olegi praegu teada. Ja siis Skandinaaviamaades on nagu majanduskriis ja probleemid ja kui inimesel on probleeme, siis ta noh, ei saa aega nii palju tegeleda muusikaga ja lõbu tunda. Nii arvan seda. Aga millised võiksid need torupillipäevad välja näha tulevikku? Kus mina olen osa võtnud gigant festivalidest, straako nüüdses tsehhi linnas, siis-Prantsusmaal kämpääris olen näinud, kus on eriti kampaaris, kus on tuhanded mängijad aga siin meie tingimustes mana, eks jätad, nad oleks umbes sama nagu on olnud, et sellised intiimsed lihtsalt, et meie väike linnake ja juba see tantsumägi see ju väga palju ei mahuta, et nad võib-olla kui, siis noh, maksimum 150 osavõtjat et mitte rohkem ja väikse väikesed grupid, et võimalikult rohkem näidata. Rahamuusikud Austriast on ammused ansambli Torupillisõbrad. Peaaegu igal aastal saadakse kokku Eestis või Austrias, et koos musitseerida ja kontserte anda. See rahvamuusikarühmad koos tegutsenud kaheksa aastat Rudolf Lukohveri juhtimisel kelle sõnu olevat praegu Austrias torupillimuusika renessanss. Tooge selleks saadi Tšehhimaalt. Ja tänuga nimetati Joseph res nii nime. Ainus probleem olevat, kuivõrd laseb torupillimuusika end integreerida austria rahvamuusikasse. Igatahes perspektiivid torupillimuusika osas, Austria sõna varad ja noorem põlvkond tunneb huvi Torupilli vastu. Puhtal Lukoffery rahvamuusikarühmas mängiti torupilli, viiulit, klarnetit ja kontrabassi ning üht huvitavat pilli nimega rataslüüra. Kõik ansambli liikmed laulavad ning seekordsel kontserdil esitati traditsioonilist austria rahvamuusikat. Iiri torupillimängija Niili manigan oli esmakordselt Eestis juba 1988. aastal. Ja palgatorupillipäevadel on ta ammune külaline. Iiri muusikul oli kahtlemata kõige täiuslikum pill ja ta ise oli väga hea instrumendi valdaja. Miili parigal on kasvanud Iirimaa pealinnas Dublinis. Muusikute peres. Ise alustas Talle iiri Torupilli õpetamist, kui Niili oli alles 11 aastane. Seega tänaseks on ta torupilli mänginud juba 25 aastat. Ta on tõeline virtuoos omal alal ning väga tuntud muusik Iirimaal. Järgmise loobun Niili Marigan ise komponeerinud pühendades selle eestlastele, eriti tõrvalastele. Talle meeldisid väga eelmised siinsed torupillipäevad ja Iirimaale tagasi jõudnuna lõigi ta selle muusikapala. Palusin juttu ajama Alar Ojala Kultuuriministeeriumi nõuniku rahvakultuuri alal. Eestis on praegu mitmeid muusikafestivale toimunud ja toimumas. Milline koht on Valga Torupillifestivalil? Meie rahvamuusikaelus? Ma arvan, et rahvamuusikaelus on valgatorupillil üsna tähtis koht seetõttu, et ta moodustab ühe osa sellisest pikaajalise mast programmist, mida me oleme juba mitmed aastad nagu ellu viinud ja realiseerinud Boclariseerimaks rahvamuusikat nii Eesti siseselt kui tutvustades meie omanäolist folkloori rahvamuusika näol ka mujal Euroopas. Viies need sündmused ka noh, Euroopa riikide huviorbiiti ja kaugema sihiga, tuues nad Euroopa rahvakultuuri noh, kalendrisse nagu sisse seda Talga torupill on nüüd ka neil korraldatud ja arvatavasti on ta juba teatud mõttes Euroopas ka tuntuks saadud, kuigi osavõtjate arv tänu sellele spetsiifikat, mida torupillimäng Euroopa eri riikides nagu hõlmab, on erinev. Ja seetõttu me ei saa rääkida massilises nagu liikumisest, kuid ta on oluliselt tähtis seetõttu, et peale nagu laiema kandepinna me oleme teistpidi arendanud ka seda liini, et nagu erialati või pilliliiki pidi viia meie kultuuritõrvikut ka Euroopa suunas. Nii et kui me saame rääkida akordionipäevadest, me saame rääkida ütleme, folkloorifestivalidest, mis mitmel pool on juba Euroopas tuntud. Ja kus meie omad on osa võtnud ka vastukülaskäiguna juba mitmetest Euroopa festivalidest, siis torupillimuusikažanr on teel sinnapoole ja arvatavasti muutub pea üsna kindlaks koostisosaks seetõttu, et, et ta muutub regulaarseks, ta hakkab olema nüüd paarisaastatel 93 95 97 99 ja nii edasi ja tänu Valgamaa inimeste kindlale tahtmisele ja toe-le abile kaalu Kultuuriministeeriumi abile saab siin kindlasti loota. Nii et me usume, et me arendame välja ehk investeerime oma kultuuri praegu tulevikku. Kas ka mujal maailmas korraldatakse taolisi festivale? Tähendab niukseid rahvusvahelise festivalide kohta meil kahjuks noh, andmepanka otseselt ei ole, me nüüd oleme kuulnud osavõtjatelt Hollandist, Belgiast, Iirimaalt, et kohalikus mastaabis võib-olla festival on palju öeldud, nad korraldavad kokkutulekuid, seminare, õppusi ja, ja niukseid spetsiaalseid Torupillifestivale väga laialdaselt veel Euroopas ei korraldata, seetõttu ongi nagu neile uudiseks ja meile ilmselt tunnustuseks see, et me oleme võtnud selle asja selles mõttes üles, kuigi me oleme teatud mõttes ka algstaadiumis, sest ega peale Taulide meil nihukest koolkonda ei ole võtta nii ühelt poolt nii mängi mängimise mõttes kui ka pilliehituse osas mujal Eestimaal, nii et seetõttu me liigume arvatavasti üsna jõudude sammudega ja ma julgeks isegi öelda, et mõnes mõttes me oleme pioneerid, kuna Ta on olnud juba vestlustes niisuguseid arvamusi, et võib-olla spetsiaalset torupillifestival Ida-Euroopas võiksid mõnel teisel maal ka niimoodi kordadel ringi käima hakata. Tähendab palgatorupillipäevad ei peaks sugugi nii väga teistmoodi välja nägema, nagu nad on praegu, sest siin on olemas kenad inimesed, siin on olemas kena loodus, siin on olemas noh, ütleme võimalused selle läbiviimseks tan kujunenud selliseks üsna mõnusaks, meeldivaks omavaheliseks kokkusaamiseks. Ta pakub rahvale võimalusi näha torupillimuusikat ja sellega kaasnevat, ütleme ansambli muusikat, kus on torupillid sees. Ta toimub mitmes kohas Valgamaal, siin, Otepääl ja ja me olime Vändras olime. Ja ma arvan, et niukene noh, mõnes mõttes. Rahulik ja soliidne festival, ta ei peakski muutuma mingiks massiürituseks. Või väga suurejooneliseks niuks festivaliks ja vaatame järgmist palgatorupilli ja tahaks loota, et see jääb nüüd kehtima ja kestma pikkadeks aastateks. Järgmisena esinevad Viljandi rahvamuusikud kultuurikolledži rahvamuusikutest tudengid on moodustanud ansambli ja selles koosseisus musitseerinud kaks aastat. Viljandi muusikute seas oli kaks torupillimängijat Ando Kiviberg ja Raivo Sildoja. Ning viljandastega koos mängib torupilli ka kultuurikolledži õpetaja seile Roose. Nii palusin juttu ajama Valga maakonnavalitsuse kultuuriameti juhataja Helve Brauni. Nii selleks korraks need Valga torupillifestival lõppenud. Sellise festivali korraldamine on kindlasti suur ettevõtmine. Millal algasid juba ettevalmistust? Tööd selleks ja kuna see on rahvusvaheline festival ja me ootasime külalisi üsna mitmelt maalt, siis muidugi tuli alustada varakult. Ja noh, konkreetselt selle festivali ettevalmistus algas kindlasti juba aasta tagasi ja isegi ma ütleks, eelmisel aasta septembris-oktoobris oli juba päris tihedalt tööde oktoobris ka sellepärast Eesti Rahvuskultuuri fond kas möödunud aasta sügisel, et kes vajab temapoolset rahalist toetust, siis me pidime taotlused esitama õigeaegselt. Nii, see oli siis sügisel ja siis hakkasime juba mõlgutama mõtteid, keda kutsuda, ja talvel Eesti kultuuriharidusministeeriumiga saatsime siis väliselt kidesse nendele kollektiividele ja üksik üksikmängijatele välja juba kutsed, nii et noh, see ettevalmistus võtab ikka aega. Üsna pikalt kus enamik välisesinejaid oli siin esimest korda või on ka pikemaajalisi kontakte. Seekordsed Dell torupillipäevadel olid põhiliselt esinejad ikka juba meil eelmist del festivalidel käinud ja olnud. Ja need on näiteks ansambli torupill, kauaaegsete võtavad Austriast rahvamuusikud, need olid juba minu mäletamist mööda juba kolmandat korda meil festivalidel siis üksiktorupillimängija, Iirimaalt ja Hollandist, ka need olid olnud meie festivali külalisteks enne ja nii mõnedki teised oli ka ikka mõned uued, nii väliskülalised kui ka Eesti torupillimängijad. Aga rääkige nüüd lähemalt, mida nende kolme päeva jooksul siin Valgamaal kuulda ja näha võis. Tiival teenib mitut eesmärki. Ma ütleks seda, et noh, esiteks see, et et nagu tutvustada ja propageerida just seda Eesti niisugust vana rahvapilli, nagu seda on torupill ja torupillimängijatel endale annab see küllalt palju. Lisaks kontsertidele ja igasugustele muudele esinemistele on meil sellel festivali raamides ka torupilliseminar, kus siis Torupillihuvilised ja torupillimängijad ise siis räägivad just nimelt torupillist endast, selle ajaloost ja, ja ehitusest ja erinevate maade torupillidest üldse ja mängutehnikast ja paljudest muudest asjadest veel. Ja muidugi siis kontserdite laiemale publikule nad saavad esineda ja, ja rahvas saab tutvuda erinevad Rate maade torupillidega ja rahvamuusika üldse. Ega nendel päevadel ei ole ainult torupillimängu kuulda, vaid ka ansamblites ju igasuguseid muude rahvapillid ja see on huvitav minu meelest rahvapillimuusikafestival, et k kõiki teisi pilli saab kuulata ja vaadata. Ja kontserdid ei toimunud ju mitte ainult siin, Valgas ja tõrvas, vaid ka vajal. Ja ikka kolme päeva sisse mahtus nüüd küll neli kontserti, algas Otepääl ja siis me ühel päeval käisime päris meie maakonnast väljas Pärnu maakonnas Kurgjal. Kuna see Talumuuseum pakkus meie külalistele huvi ja seal andsime ka siseHähku. Ma ütleks nõndaviisi, et iga see festival on küllalt omanäoline. Omanäoline selle poolest, et festivalil del on erinevad külalised olnud ja need mängijad osalejad teevadki selle festivalil iga kord oma näonäiteks on olnud 45 liikmeline Tšehhimaa rahvamuusikute ansambel ja väga huvitava kavaga, mis meie rahval on väga kauaks meelde jäänud. Neil on niisugused toredad atribuutikat kaasas, mis lihtsalt on meelde jäänud sisse näiteks väga temperamentsed, grusiinlased on esinenud, ootasime ka seekord külla marist rahvamuusikuid, need on jälle omapäraste pillidega mingit rahvustrummid ja ja niisugused arhailised torupillid kahjuks maridest. Me ei tea, mis nendega juhtus, nad pidid tulema ka kohale, nad ei jõudnud. Ja siis noh, täiesti omapärase tulenevalt ka poolakad ja nii edasi ja nii edasi, nii et sellele festivalil annavad näo ikkagi esinejad ise ja parasjagu kes tulevad ja kuidas musitseerivad ja, ja kui huvitavad nad on. Euroopas on torupillimuusikafestivalid ikka väga mitmes maas, täiesti sagedased. Mina ise olen käinud Tšhehhi maalast draakonite linnasse torupillimuusikafestivalil ja olen näinud, kuidas seal seda korraldatakse ja ja seal on olnud palju osavõtjaid ja, ja palju suurejoonelisem muidugi kui meil. Aga noh, kuna meie siin Eestimaal oleme selle festivaliga küll ainukesed, ma ei tea küll teistes kohtades torupillimuusikapäevi või festivali oleks korraldatud igasuguseid teisi rahvamuusikaüritusi küll aga noh, meil on jälle nõndaviisi väike maakond ja ja, ja tõrva on ka väike koht ja meie oma mõõdu järgi korraldame neid festivale, aga ma arvan, et need võivadki olla omanäolised igal maal ja mitte ühesugused ja mitte igal maal ka ühesuurused. Et väga huvitavaid kollektiive näiteks šoti torupilliorkester, aga, aga mõnedel niisugustel tuntud kollektiividel on kalenderplaan juba kaheks aastaks ette ära tehtud ja neile tuleb ikka varakult teatada, et meile kohale jõuaksid. Ja ma arvan küll, et see festivali traditsioon jätkub ja, ja leiame uusi sõpru ja rahvamuusikuid, kes ikka siia tulla tahavad ja muuseas kõik need, kes on meil käinud, need vanad sõbrad, need tahavad ikka jälle ka uuesti tulla. Et mujal maailmas teatakse Volga torupillifestivali ja ma arvan küll, sest et nii paljudest riikidest on nendeni nelja korra ajal osavõtjaid olnud ja see info on laiali läinud ja teatakse küll edaspidise korralduse suhtes veel nõnda palju, et mul ikka süda valutab nende torupillifestivali edasised käekäigu suhtes, sellepärast et et me tunneme, et me oleme ühe asja unarusse jätnud ja nimelt oma Eesti torupillimängijad me küll seda reklaami tegime vähesel määral, tähendab Johannes Taul ansambli torupill kunstiline juht kirjutas Postimehesse sellest festivalist ja ka raadios, mõned korrad andsime edasi, aga reklaami me ei teinud ja nüüd oli niisugune mõte testis torupilli mängijaid nii väga palju ei ole. Et me siiski tahame nüüd lähemal ajal jõuda kõikide Eesti torupillimängijate nii ja isiklikult nendega kontakti astuda ka neile sellest festivalist teada anda. Ja tegelikult on soov niisugune, et kui mille torupillifestival on siis ka enamus Eesti torupilli mängijaid saaksid ka meil osaleda. Siin olid küll, aga siiski üksikute ja ka ka neid mängijaid on Eestis ikka palju rohkem ja tuleks kokku hoida. Külaliste võõrustajat, ansamblit torupill polnud vaja tutvustada ei kodupublikule ega külalistele. See juba üle 20 aasta koos tegutsenud ansambel mängib peale torupilliga paljudel teistel eesti rahvapillidel. On palju reisinud ja leidnud endale hulgaliselt sõpru. Ning eks Valga torupillifestival oligi ansambli torupill sõprade kokkutulek.