Te kuulate raadio kahte eetris on saade kõik puhuvad ja meie tänane külaline on kohale jõudnud Kristjan, jõekalda telesaatejuht, tere tulemast. Tänan kutsumast kõigepealt, et üsna harva kutsutakse mind kuhugi ei no selles mõttes, et kutsutakse küll jah. Et nalja kuskil või et tule õhtujuht või selliseid kutsumis ikka veel siiamaani on, kui mul on juba ka lehtedes öelnud, et ma ei käi enam kuskile maid, teena, midagi, olen ainult kodus olla, aga alati sellistesse kohtadesse, kuhu kutsutakse, nagu, nagu praegu kutsuti, ma tulen hea meelega, kui vähegi on mahti. Me veetsime seal lihtsalt Christian, ära vaata, me ei öelnud, et tule tee nalja, kuigi me ikkagi ootame, selge, aga te ei kujuta ette tegelikult kui palju vanasti vähemalt oli selliseid soove, et meil on nagu, ütleme firmapidu, et ole hea ja tule, tee nalja ja kui ma küsisin, et noh, mis te silmas peate veel, et mis mõttes, et, et noh nii naljakas, noh, sul tuleb ju see hästi välja, tee oled sa mõnel kohal, käivad siis ka nii-öelda omad vitsad kätte saanud ja noh, mitte nüüd palju, aga see jääb alla 10 korra, ma arvan, kui ma olen niimoodi õhtut juhtinud üksi ja oi, need olid ikka ajad, need olid ikka Colema, need olid ikka kole kogemus, seal oli mingi karakter Ice Dog M näiteks või? Just just see haista Kemi aeg oligi see aeg, kui kutsuti ja, ja siis jõuluõhtul, kui ma mäletan veel sõitsime kuhugi ikka väga kaugele kuhugile. Ja leidsime vaevu-vaevu koha üles, seal oli mingi selline turismitalu ja kõik olid purjus juba ja kusjuures ei olnud olles nad purjus on, siis oleks veel kuidagi asi klapib, aga nad olid praktiliselt kained, just ise ka tulnud, väsinud nagu ja siis noh, kõik istusid sihuke väikeses pisike saal oli, kus oli, ütleme, et üks, kaheksa lauda, siis inimesed istusid ootavate nägudega. Nüüd vajuta jah, ja ma ei osanud nagu mitte midagi teha. Oi, need olid, need olid hirmsad ajad, on see kuidagi võrreldav ka telekaamera, vaata seisvusega, see on hoopis teistmoodi, ütleme, võõrasse stuudiosse minnes või kuskil väljas tehes midagi seal ma juba tunnen ennast muidugi ebakindlalt. Aga kui meil on nagu kindel stuudio, kus me teeme seal stuudio kolmes ja ja seal ma olen aastaid teinud, siis see oleks nagu läks koju, et see ongi minu koht, ma tean, et ma, ma pean seal mingeid kindlalt rolli täitma. Ma ei tohi seal nagu igav olla ja ma pean umbes ennast nahast välja ronima. Ja siis seda ma püüan seal näha. Aga see teadmine, et käärid on ju olemas, millega saab pärast lõigata, sind ei rahusta. Tegelikkuses on just see tänapäeval, kui kõik on ju ainult raha loevad, eks siis sekundid Narva duubleid ei tehtav võimalikult otse. Toodetakse kogu see asi valmis, jah, muidugi on seal vahel mingeid asju, mis tuleb välja lõigata, aga sellepärast ei taha vaata keegi kääri kulutama, ma koperdab mingi lausega või väljend on ebaselgelt nagu tavaliselt teen, näiteks oligi käsi kullas, seal oli lihtne monteerija tegi minust täiesti hoopis teise inimesed, õige inimese, kes oskab rääkida, noh nagu selline Arusaadav inimene, kes käib peredel külas ja, ja suhtlemisest majandustegelikkuses on asi palju hullem, aga see kõik sai välja lõigata, aga noh, praegu on jälle nüüd jälle teistmoodi, nii et igasugune solk läheb sisse. Kuidas sellega on, kas kaamera armastab sind või sina kaamerat, need inimesed, kes on näoga ekraani peal, need on kõik edevad mittegi, järelikult siis ikkagi need inimesed, kes on ekraanil, need armastavad kaamerat. Tunnen enda puhul ka Maran suriseb, on õige aeg, siis sinust väljub vabsee. No siis tekib see efekt, et, et sa ei tohi nagu vait olla. Raadiost, tegelikult on seal veel hullem, eks kui, kui sa oled vaid 10 sekundit, siis kõik mõtlevad, et nüüd midagigi kanaliga lahti hakkan ära kruttima, Pealt televõibolla 10 sekunditel kannab, aga kui sa juba 20 sekundit vait oled, siis vaadatakse nagu tõbist ja, ja pannakse igal juhul, et väline pool mängib kaasa, eks ole, väline puhul ka jah, mul on õnneks antud, jäme kõht ei lähe mitte kuhugile, küsib kaadriseks. Mis sa, Christian arvad, kui palju sillutas sinu teed televisiooni see, et sa said seal esimesel aastal või esimestel aastatel lihtsalt suu lukus ringi vibreerida, tapsata tegelikult sellele eelnes ju see, et et ma käisin Pedas ja Axl gümnasist oligi see mees, kes ütles, et kui sa tulid Pedasse, sa ei osanud isegi lava käia, mitte et sa olid tume. Aga et kui ära läksin, lõpetasin kooli, et siis siis juba nagu võis vaadata, et näed, oskab juba kõndida, ma arvan, see pedagool tegelikult andis mulle selle enesekindluse ja selle, et näen ma välja ja tuleb mul suust nagu tuleb, aga et noh, ma ei karda seda teha ja ma kardan nagu rumalaks jääda. Selle hirmu võttis pedagoog maha ja siis palun väga sõber Margna, Teet, kes siis hakkasingi omal käel Sis purssima Eveti veise seal siis ta kutsus mind kampa ja kuidas teie teed ristusid? See oligi kuidagi nii, et enne seda ma olin hoopiski tipp TV-s ja siis ma olin vahepeal kanal kahes ja ühel hetkel Margna helistas, et kuule, et oleks vaja ja algul ma olin seal kaadri taga ja siis ta ei tahtnud ise nagu väga rumalaid asju teha ja siis pandi mind sinna seisma tobedalt oma dressipluusi ja pükste. Miks te Madis millingut viskasite? Me vihkasin, Madis. Mäletan pillingut vihaselt, Nad kiusasid, ta kindlasti ei kiusanud, Milling oli, käis juba siis laigulises ülikonnas ringi, käis Tallinnas kuskil ja ta oli, ta oli siis juba kaitseliitlane ega millingule ei julgenud midagi seal keegi öelda. Teedu versioon, kes käis ka siin mõned kuud tagasi, oli veidi teistsugune mäletamist mööda keeriteerisite millingu vaese millingu, nagu tema ütles närvidele päris hoolega. Tegite tema ees sketše ja Jaan Willingutise vahest asjadega tõsiselt ja, ja võib-olla sellepärast oligi kõikide närvide, püüdsime seal mängida, tegelikult tihti tegime nii, et läksime tülli ja karjusime üksteise peale ja inimesed käisid mind lohutamas ja ja tegelikult itsitas vaikselt pihku. Rumalad, kõik teised niuksed, kooli naljad, siuksed, poisikeste tembud, aga kas sellest ajast sellist näitlemise mõtet või kiiksu sinusse jäänud, eks ta mingis mõttes oli ju tegelikult näitlemine, aga edasise elukäigust sa ei ole seda tunnet enam kogenenud, ei tegelikult kogu jume üldse, et ma Pedasse läksin, oli tegelikult selles, et ma tahtsin saada paberit ehk siis diplomit, et ma saaks minna ETV SR režissööriks kõigepealt siis assistendiks, onju, ja siis paari aasta pärast režissööriks edasi, see oli kui eesmärk üldse Pedasse, kui ma sisse läksin, eks ma sellepärast ei osanud ka üle lava käia, sest tegelikult seal teised olid ikka kõik kas kooliteatris või kuskil sellega tegelenud ja kuna tol aastal ei võetud siis lavakas vastu, siis sellepärast meil sihuke tubli kursus sattus ka. Ma arvan, et sina pole päevagi vega minuti kuskil teatri lava peal näidelnud. Ses mõttes, et me pidime neid tükke seal tegema, koolid on, aga ei, seis muul kujul mitte ja pole isegi mitte kunagi tahtmist olnud. Või seda mõtetki, et ei, näed, kui huvitav maailm, et tahaks nagu ka proovida ei ole sellist asja olnud. Jah, me tegime Sepo ja ja kes seal olid, peale kooli käisime tegemas Pärnu teatris, siis kui lastehommikuid. Aga, aga see oli ka lihtsalt sellepärast, et punt oli lahe ja, ja selline noortekamp ja vägev sai. Nädalavahetustel olime Pärnus. Iga tegi mis teadagi mis täpselt. Aga Villem Tarvas või teisi temasuguseid oled ära proovinud, puksida oma saadete ajal sealt kohapealt, kus nad istuvad, Einari tool? Ei, ei, ei, üldse mitte. Tegelikult ma olen noh, nii-öelda vaikselt, lõikasin kokku oma neid saateid, krahh, mis me, mis me oleme teinud, kui on vaja lõigata olnud Villem ei ole viitsinud näiteks lõigata ja mille ma üsna laisk mees, ma loodan, et ta kuulab. Aga julgen väita, et ma olen selline. Ja režissöör, selliseid on nagu kümneid ja sadu, kes on sealt pesast välja nüüd tulnud ja ja nagu asja kokku ja, ja see pilt aga ei, lonka ja saade tuleb selline pooli minia alati kuma Williamit, vaatan siis mul Villemit neid asju, mis üllatab mind mulle alati suu lahti. Ohverdan Jacetamine 100. õhtul sõnumeid, et jõle lahe ja vägev jaa. Jaa, et noh, see ikkagi näitab seda, et ega mul endal mul ei ole seda mõtlemist ja ma ei oska näha, ma olen mitu korda võtnud endale ette puhta valge paberi, olen võtnud kätte pliiatsit. Ai nüüd vot nüüd tahaks, isu on joonistada näiteks ma ei oska, mul ei tule mitte ühtegi asja sinna peale ja see ei ole selles kinni, et kas ma oskan uuesti või mitte, mul puudub selline mõtlemine. Järelikult on mul loll selle koha pealt ja mul on nii kahju sellest, te kuulate raade kahte Christian jõekalda, telesaatejuht on meil täna saates külas ja nüüd on siis sinu mahategemise rubriik volüüm kaks, esimesega Me saime äsja ühele poole, kui me vaatame saadet jõekalda versus Eesti, siis ma võin su sõnu kinnitada. Kas sa midagi ei oska küll jah, ja ei oska, need pered, keda ma võitnud olen, ma võin kindlalt väita, nagu Margan pidevalt täitnud. Pime kana leiab tera. Ütleme nii. Ja nüüd ma olen nüüd elasid leidnud, et selles mõttes on see meil see suhe praktiliselt paigas, et õnneks perekonnad juhivad küll paari saatega, aga kaugele maha ei jäänud, aga tegelikult mul oli alguses ikka päris hirm, ütleme esimeste saadete juures ma ikka hirmuga mõtlesin seda, et kui nüüd ainult pered tulevad ja loputavad mind, sa oled, et siis pole ka enam huvitavana, aga imekombel on nagunii ühte kui teist olnud, nii et et selles mõttes on nagu hästi läinud. Kui sa oled päris aus oled, siis paljud asjad sinu jaoks on totaalsed, üllatused, need alad, mille te peate võistlema meil nädalavahetustel, salvestused. Päev varem, reede õhtul tuuakse igavene hunnik kila-kola, Nad ei taha sinna stuudiosse ja kui ma laupäeva hommikul lähen, siis ma nagu näen, mida siin on taritud küll mingeid hüppe asju ja korvpallirõngad ja siis on selge, noh umbes, et millega hakkab tegu peale läheb jõekalda trenni vahepeal? Just mulle meenub üks episood, kus sa võid üsna õrna naisterahvaga võiduuksest kirvest läbi. Jah, just just, aga kusjuures see tüdruk oleks võitnud, kui ta oleks ära tabanud õigel hetkel selle, et tegelikult see ukse nagu papist poleks elus ette kujutanud, uksed saavad selliseid olla ja ta oleks pidanud lihtsalt augu sisse lõikama, sinna palli läbi suruma, läbi suruma, aga ma nagu pealegi kolmandat lööki sain aru, et see pole Uksjon, lihtsalt pappi, risu sai nagu selle õnneks selle võidu, aga no ma olen ka 22 aastaste tüdrukutega võidu kukerpalli teinud stuudios, mis oli eriti piinlik, üks julmem jõudemonstratsioon, mida mina olen sattunud pealt nägema, oli suhteliselt hiljuti, kui üks kehakultuurne Timo hakkas tangi rinnalt suruma. Ja see oli ka muidugi tore hetk vaadata juba koti enne alaneb muhelema. Kehaehitusest näed, mis juhtuma hakkab ja siis käed käivad hops absite sama kangi tõstmisega, mul tuleb meelde see, et tegelikult tuleb natuke vahest ka lolli mängida või. Vabandust, et ma ei suudaks, ma ütlen, noh, ühe ikka lükkaks üles. Võib-olla suure punnitamise peale, need püksid oleks täis, lükake Kakseks. Aga siis on veel haledam kui see, kui sa saad nagu pooleli, kuidagi rebestab ennast ja siis see kangem nagu veel viltu, siis saab rahvas nagu minul ei ole veel rohkem naerda, et kaotus tuleb nii, kui kaotus on enivei käes, et siis nagu kuidas kaotada, kas nagu kaotada võidukalt lõpuni võideldes või siis nagu mina, ma olen selle teise tee valinud, et siis nagu võimalikult koledalt jääle hädiselt, et siis saab nagu endaga lõbusam. See ei ole sugugi see, et ma nüüd öeldakse, hein, oht külma suudaks, aga ma teen ainult nalja. 99 protsenti võistlustest ma võtan ikka väga tõsiselt, noh kus see, kuidas sina teiste üle naerad, kui sinu üle naerdakse, eks ole, ekraani vahendusel siis ja seda asja tagasi teete kõige rohkem saab naerda selliste asjade ülegi selliste saadeti ja inimeste üle, kui, kui võetaksegi asja väga tõsiselt ja välja tuleb tegelikult selline nagu noh, nagu sa saad aru, et nad ei plaaninud, et tuleb vot see on minu jaoks naljakas, see on selline muster, huumor küll, aga selliseid saateid on küll ja küll, kui, kui mõnuga põksud seal voodis. Kui vaatad telekat ja, ja näed, et näed, inimene punnitab elu eest ja teebki ajakirjandust või midagi muud, aga välja tuleb nii nagu alati. Kuidas sa ennast tunned ta selles rollis, kuhu sa end koostöös Teeduga oled asetanud nende aastate jooksul? Ma arvan, et inimestel on üpris selge küll, aga selline kitsas konkreetne pilt Kristjan jõekaldast kui tegelasest ekraanil, et tõenäoliselt sind teises rollis, see ei ole ju harjutud nägema ja kui sa peaksid sellesse sattuma. Huvitav, kuidas need vastu võetakse, oled sa sel teemal mõlgutanud mõtteid? Minu käest on küsitud, et umbes tõsiselt midagi teha ei tahaks, et võta ikka nagu ajakirjandus ette nagu tõsist ajakirjandust ja nii, aga vaat mida ei ole, seda ei ole ju, minu puhul seda ei ole ja ma olen ka seda enne öelnud, et kui teha tõsist ajakirjandust, siis peab olema ajakirjanduslik haridus, minul seda ei ole, mina seda teha ei oska. Et selles mõttes ma tunnen ennast praegu nagu väga hästi, et see, mis ma teen, siis mulle endale meeldib ja ma arvan, et kui ma praegu muudaks, hakkaks midagi väga tõsist tegema. Eks ikka inimesed, võib-olla ma arvan, et algul otsiks mingit sellist, kus siin siin Tallinnas peidus on, et et kindlasti see ei ole nüüd päris õige jutt, mida ta ajab, et, et algul kindlasti otsitakse lõpuks harjutakse ära, kirjutataks teise kanali peale, aga üks, millega ma, millega maadlesin, tegeldi siiamaani maadel mainimine maistugem, vot selles mõttes ühel hetkel nagu tahtsid lahti saada, et aitab küll, on ju juba kuus aastat ei kanna kiivrita ikka rahvas ainult selle järgi teab. Aga nüüd on see nagu taandunud, et enam nagu tänaval naljalt Taisto kemiksi kutsutud, nüüd on lihtsalt jõe kaldad selle üle hea meel. Oskad sa niimoodi tagantjärgi praegu öelda, millise projektiga on sul olnud ekraanilt kõige raskem lahkuda? Seni mulle meeldis teha seda rooside sõda, see oli selline lahe asi ja seda me jõudsime teha poolteist hooaega, see oli nagu selline, mis on nagu siiani vahest tulnud nagu meelde, et kui proovida üleüldse midagi nendest, kes on kunagi tehtud, siis on see saade. Räägi natukene veel teletelgitagustest, kes tegeleb perekondadega, kes võib-olla tunnevad kaamerahirmu ja kohe ennast käima ei saa. Kas selleks on needsamad mehed, kelle kohta pärast tiitrites öeldakse? Voolma just, ma olen üsna sihuke, tulen viimasel hetkel sinna rahva ette siis ja siis need voorima mehed siis nagu Aasivad. Meie kõigi kallal seal suurelt telestaarid saabusid stuudiosse, teeme aplausi ja seal me saame tõmmata päris kõvasti, noh, on, kelle pealt nagu nalja teha. Aga kuidas reaalselt need perekonnad välja valitakse, ma eeldan, et konkurents on ikkagi ju tihedam kui see, et üks nädalas tuleb üks kiri ja me võtame selle pere, seda teavad kõike. Telesaadetes on saada väga raske publikut, et see on kõige hullem ülesanne üleüldse, sa võid saate välja mõelda, sa võid, sa võid imenippe teha, sa saad kõik. Aga kui sa tahad teha publikuga saadet, siis nii telejuhtkonnad kõik teadlased panevad sihuksed silmad vidukile, ütlevad et olete kindel, tahavad ikka publikuga teha, sest et publikut ei ole, publikut ei tule stuudiosse, keegi viitsi seal päev läbi vahtida, kes tahab tulla laupäev samal kella poole 10-st publikusse sinna istuma ja minna ära sealt kella kuue ringis, mitte keegi, siis tulebki buss saata seda pataljoni ja nad ju vaesed mehed on pidevalt seal rivis küll küll ühes, küll teises, küll kolmandas saates maksate palk, Raivo, me oleme nagu nüüd kasutame seda šanssi jälle ära, et need inimesed, need perekonnad näeksid tegelikult kas nad viitsivad ja kas nad tahavad, sest olgem ausad, meie ühe saate salvestus kestab kolm, neli tundi, noh teinekord, ja kas nad on selleks valmis, kas nad tõesti tahavad sellest asjast kaasa teha, siis seesama seltskond, kes tahavad saatesse tulla, istuvad ühtlasi ka publikus pärast ühe saate salvestust tehakse nendega juttu nii ja naa, seltskond räägib nendega ja siis hakkab järgmise saate salvestus, siis tuleb järgmine seltskond kohale, et me oleme nagu selle probleemi nagunii lahendanud kasuks nii-öelda. Kas eestlane üldse on niisugune hea materjal, mille pinnal teha sellist noh, perekondlikke suur rahvamassiga saadetud, kas eestlane on piisatelegeeniline, on ta piisavalt naljakas, humoorikas, särtsakas, öeldakse. Me oleme siuksed tuimad tükid, eks ole, istume, käed põlvedel, ei plaksutage. Ja õnneks on ikkagi see seltskond, kes tuleb sinna saadetesse, nad on ühel või teisel moel kas aktiivsed koomilised või väga suhtlusaltid inimesed. Kohutavalt hea meel on, on näha, et kuskil maaküla, kus, kus puudub igasugune tööinimesed, käivad viie 60 kilomeetri kaugusel tööl, aga see perekond ise, Nad on teinud endale sinna vägeva elamise, nad on oma eluga ise rahul, nad ei vingu, ei virise millegi üle, vaat selliseid seltskondasid, me ootame ja, ja selliseid seltskonnad meil saates käinud ja need ongi just need lahendanud. Üks väga tähtis asi on vaja ära klaarida, praegu mul meenus. Ärkan seal antidega, Anttila Viljandis ju. Ragnar ise Viljandi poiss, ju nad seal siis kuidagi niimoodi kokku said. Ja mina siis, kui hiljem juurde tulin, siis anti, oli juba siis olemas. Et seda peab tegelikult oleks olnud, ma arvan, et mul ei ole õnnestunud aastate jooksul sellest lahti saada. Ei, aga ei taha ka. Tegelikult, kui päris aus olla, siis veel paar detaili on vaja ära klaarida, ma mäletan ühes saates A Report kitarriga. Kas ma mäletan õigesti, võid kingiti sulle ja mis sellest sai? Üks osa sellest võidust, ehk see 30000 krooni Anttila kraami, see läks nüüd heategevusse. Aga teine ports see 20000, seda reisi, see kingiti mulle. Ma algul nad teevad nalja, no ikka ise lobiseme samamoodi seal. Jaa. Jaa, kusjuures lõputud jäljed ei teegi nalja ja siis tuli välja, mingid inimesed olid juba umbes helistanud sinna ja küsin, et oi kui tore, et lõpuks jõepuhkus kuhude jõega saatsid ja nüüd nad käisidki uurimised, kutsa käisid mees, et pole nagu kuulda midagi. Ma ei olegi kuskil käinud, ma olen väga kehva reisija selle koha pealt, et ei ole jõudnud veel naisega koos mu kuju kuskile minna üldse soome, rootsi või norra tegem külmalt. Katke soojad kohad. Jah, jah, enam ei taha, ei taha selliseid aktiivseid turismikeskusi, kus inimesed trügivad ja tirivad sind, võib-olla mõni inimene, kuulake, plaanib praegu minna näiteks kuhugi soojale maale ja valib hotellid kogu oma teadliku elu, kui ma olen reisinud kuhugi soojale maale, ma olen alati naisega, valisime rannas asuva hotelli ja me mitte iialgi ei käinud seal rannas, vaid me ikka vedasime seal basseini ääres ja ühe korra käisime ära sellises kohas, kus hotellile keset linna. Siis ma tundsin ennast jõle hästi, sest et ma olin linnas, ma ei pidanud enam kuskilt taksoga sõitma bussiga sõitma valigi linnas, kui ma tahtsin, ma sain kohe paari sammu kaugusel, olid poed ja asjad ja samas ma sain olla oma armastatud basseini ääres. Nii et ärge minge randa hotelli, sest seal on hästi palju inimesi. Koledad, täiesti tuuline, liivane, mingi keset linna, teil on linn ja teil on bassein, viimane kord, kui te tulistasite Gerli Padar iga lasketiirus. Kas te läksite külmalt peale või sa olid enne seda teinud? Ei olnud täiesti külmalt, polnud Kelly ennem kunagi lasknud müstiliselt lihtsalt välja, vähemalt alguses ma olen jahipüssi käes hoidnud, jäi vist, või olen ühe paugu kunagi teinud, vot ma ei tea, mul äi on kõva selline püssimees, aga sellist asja ma pean enne teinud, tead, mis konks seal on kogu asja juures, ta laseb haavlitega ja need haavlid pidi hästi laiali. Mu käest küsiti, kuidas pihta said, mis imenipiga? Et ega ma isegi ausalt öeldes imestasin ka, et ma üldse pooltelegi pihta korras laua jalad on ikkagi noh, nii väga laiali ei lenda, et kui ma ka seal ikkagi püüdsin jõle täpselt sihtida ja pauk jääb ära, siis siis näen, et kas läksid puruks, ei läinud, aga kõrvalt see mees, kes oli see Eesti meister CVs Alt läks läbi pealt läks läbi. Neid aariaid, vot mina ei saanud sellest aru, tema ütles kohe täpselt, kus kohe sihtisid jälle allapoole ja siis siis läks pihta, kas selle saate tegemise käigus on midagi ohtliku juhtunud? Ei ole õnneks tutvuda sellepärast et tegelikkuses oli see, et kanal kahest programmidirektor Olle Mirme ütles, et vaadake, et te siis kindlasti võtate endale ka mingi kiirabibrigaadi sinna, kui te hakkate neid saateid tegema, et ise ta vaatas mulle väga tõsiselt otsa, ütles, et ära siis nagu sajaprotsendiliselt kõike tee, et, et sa ennast ära ei vigastanud, muidu ei ole üldse saadet. Ma ei kutsunud me sinna nagu kiirabibrigaadi seisma ja ei ole ka vaja läinud, sest et seal on jälle see, et kui ikka ma aru saan, et, et no no ei, ei maksa ennast ära putkestada, siis pole putkestandi, õnneks pole midagi sellist juhtunud ka, aga kas mõni perekond on ära jalutanud? Solvunult, ma arvan ikka, et on, tuled võidu järgi, kes tuleb, kaotame ka, ma ei lähe kaotama sinna noh, samamoodi mul on ka, ma tahan ka võita. Aga ei, kui välja ei tule, ikka sa oled selline nagu noh, näed, noh, oleks võinud ju. Aga nad ei näita välja, pole siiamaani vähemalt ükski näidanud ja kõik oleme vähemalt minu silme ees, on nad olnud, sõbralikud, jääb, löön patsu ja patsutanud õlale ja läinud laiali, iseasi on see, mis saab pärast kodus, siis räägivad uksed kinni, kiruvad maapõhja. Kas eestlastel on see keep smiling tekkinud ka, et kui sa vaatad inimeseks seal saates, sul on perekonnad, et nad alati vaatada kaameras naerda, see on ka üks osa sellest, et Exnitresseeritakse selles mõttes noh, jutumärkides seal ennem, et eks me räägime nendele pikalt ja laialt, sa oled. Et ärge olge tõsised ja et oleme rõõmsad ja noh, nagu see on, nagu see niisugune pühapäevakool ja me olemegi. Me kõik plaksutame, kõik on hästi tore, toredad saared, et see buss ka natukene. Näiteks kui me hakkasime tegema saadet rooside sõda, siis esimestesse saadetesse tahtsime nagu inimesi, kes on harjunud esinema ja tuli ansambel Meie mees ütleme nii, et ma ei olnud nagu suur meie, meie fänn, võtsime nad saatesse, nad pidasid vastu meil viis saadet ja ma olen elu lõpuni nendele meestele tänulik selle eest, et nad tulid, nad olid nõus jääma pikemaks. Kuigi me ütlesime, et olge paar saadetki vähemalt, et kui teil on kiiret, võite meelega kaotada ja tuleb järgmine seltskond, laseme lõbunud, müüs, kaotame, midagi ei kaota, teeme lõpuni. Ja mina arvan seda, et need vanad andsid kätte inimestena kõikidel tavalistel perekondadel, kes tulid järgmistesse saadetesse, selle, et kõik plaksutasid kogu aeg. Ja kogu aeg käis selline, et kui sa vaatad, siis mõtled, et nüüd on midagi viltu, paras palagan ja selline, et pooled põhiliselt nad kõik olid kõvad latt pandi ette ennem ja need, kes kodustada nägid viis saadet järjest, kui kõik olid siis jäigi nägu, et mina olen endale elu lõpuni tänulik selle. Kristjan, kui sa lähed pärast nädalavahetuse salvestust koju ja ma tea, sööd õhtust naisega räägid ka, kui raske päev oli või kuidas sa lõuatõmbamises pähe said? Siit, see tuleb jutuks ja see paistab tegelikult olekus ta nagu ma nägu taas tulen ja viskan käivad kuhugi sinna nurka ja, ja siis siis naine saab juba aru, et tuli jälle, kaotas jah, et siis läheb ikka Jõks seal kukerpalli teha ja ei jaksa seda teha ja mida nad tahavad ja tead, siis tekkis selline korra, et jõuad koju, siis ikka tahaks ju naise õla najal nutta. Kas vanad õpetajad on endast märku andnud, näiteks siis, kui Sa ei tea midagi elementaarset, kuidas tuledes ekraanile siis nagu midagi ei mäleta või? Ei, seda ei ole olnud kõige rohkem mul nagu publikuga kontakti on olnud selle saatega kahevõitlus siis oli nii, et noh, minu nimi ja number telefoninumber oli selles suures paksus raamatus telefon raamatuseks ja, ja siis ikka inimesed helistasid õhtuti jõe kaldalt umbes noh, kuidas sa seda ei oska hääldada ja kuidas sa seda ei noh, hääldusega kõige hullem ja mul oli kohe oma fännklubi Raua tänaval inimesed, kes helistasid ja, ja sõimasid. Kuradi oinas, mida sa teed igasuguseid, sellise kriitikaga ma olin alati nõus, sest ma tõesti ei osanud ja siis ma rääkis nende käest küsinud nende käest, et kuidas siis seda võiks hääldada ja sellist asja hääldada. Ja siis lõpus alati, kui toru ära pandi, siis olime juba sõbrad jälle? Ei noh, tegelikult ei ole asi nii hull midagi, ehk siin on teisi ka, kes niimoodi hääldavad, lase ikka edasi ja positiivset fänn, meil ei saanud ka kirju asju, lilli, komme ma ei tea mida iganes, A ei saa, kahjuks ei ole üldse. Minu arust on väga hea, et ei saanud, ma olen selline arg inimene, ma kardan, et igas kirjas, mis mulle tuleb, on pomm jah, või on mingi viirus sees või mingeid selliseid asju, et et veel hullem kutse kohtamisele. S-kujulist selliseid asju kunagi tulla jumala noa, naise jutuga, kõik nii ära tüüdanud, et keegi ei hakka enam sellega vaeva nägema, kõik teevad minu üle, nalja gaasivad minu kallal, siis mul peab ju ka keegi olema, kelle ülem mina saan sõna võtta ja hambaid teritada, ega pole kedagi muud, kui naine on seda enamus muideks 90 protsenti on välja lõigatud, see on seal tulnukad, oleme naine, on öelda, et oot, Kristjan, naine on käega löönud juba selle peale on öelnud, et varem too palk koju, siis vaatame palga pealt, palju, sa võid järgmine kuumugaasidega haige kogu loole teed toda ikka kannatab silma otsas kõikide nende tohutute pikkade ööde eest, mis ta sinuga sa oled veendunud ja ma ei tea pitsi taga või toobida, aga midagi välja mõelnud ja tegelikkuses on asi selles, et Teeduga me ei olegi minu köögis eriti istunud, sest Teet ei ole selline köögiistuja mees. Et selliseks köögiistumiseks mul hoopis teised inimesed, kellega ma istun ja ja Madistan niimoodi varajaste hommikutundideni ja Teeduga Me istume Teedu köögis, aga see jääb kõik töö raamidesse, selles mõttes, et laua peal on paberid ja pliiatsid ja siis me räägime, arutame oma tööasju ja see on selline suhe, et Lasnamäe kööki sinna sinna tulevad, teised inimesed teed kindlasti rääkis vastupidiselt meile tore ja, ja kõik väga harmooniline. Ütleme siis nii, et sellist pikka pidume Teeduga ei vea. Christian jõekaldaraadio kahes täna külaliseks, väga meeldiv. Väga kiiresti läks, aeg võiks jätkata, siin veel tunde tunde. Lahe oleks. Mul on veel väga palju pahasid asju inimeste kohta rääkida. Lõpetuseks pead sa jõuluvana tegema ka? Selleaastase ei teinud, kunagi olen teinud. Äia juures, tegin ükskord äi ütles, et aitab küll, et nüüd on väimehed. Kas te ise Pumaati mulle vene sõdurisineli, mingisugune saksa kiiver pähe ja öeldi, et mine tee, ei kukkunud välja ja ma tundsin ennast väga kehvasti. Mul on isa, kes teeb jõuluvana, kes aastast aastasse on teinud ja kes teeb nii ületamatult. Seda rolli ei taha mina küll mitte mingi valemiga üle võtta, sest et see on selline jõuluvana, keda ma nagu ootaks endale koju elu lõpuni. Ma jätan selle ülesande oma isa kanda. Kristjan, jõekalda aitäh tulemast, aitäh kutsumast. Suured tänud teile veel.