Ja kui Lui kalju laulavad, kui tuul Tervist, tervist tänane suve tuuritamine on alguse saanud on saanud alguse Priit Pedajase ka, kui keegi ei tea, kes laulis ja laul ise pärineb aastast 1975, mina olin siis kuueaastane. Tere, Urmas. Tere, tere, sina olid siis 15, ma olin siis 15 ja tegid mehetegusid. Esimesed ilmsesti juba olid selja taga ja esimene bänd ka sellel sügisel me koolis vist saime kokku sõpradega ja tegime bändi, mille esimene nimi oli hiina kopsatus. Aga kuna see kuidagi kõlas vist poliitiliselt vääralt, siis me pidime nime muutma. Ja see on niisugune esimene huvitav kogemus ja siis me panime veel veel see arusaamatu oma nime kolba rebu kes pidi minu filosoofiast lähtudes siis tähistama aju. Minu tänane külaline on Urmas Nagel, kes on töötanud vaimulikuna, teeb seda praeguseni. Aga ta on muusikutele ja mitte ainult muusikutele tuntud ka kui kui folklaulja nimelt sõna folklaulja kasutati ulatuslikult nende nende inimeste puhul, kes kes oma laule seitsmekümnendatel ja kaheksakümnendatel aastatel möödunud sajandil esitasid kitarriga või mõne muu instrumendiga. Nad ise kirjutasid need laulud, nad ise laulsid ja kandsid ette ja seda kutsuti folkmuusikaks. Toona. Jah, et see on küllaltki erinev, et et kui me mõtleme nagu praegu kuidas me seda nimetame ja mida me folkmuusika all silmas peame, siis see oli ikkagi tollal selline autorilaul. Jah, ja eks need mõjutused olid noh, vene kultuurist lähtuvalt päris palju vene pardid olid ju päris tuntud Võssotskist rääkimata ja ka paljud teised. Ja eks üks ühine joon ilmsesti kogu sellel seltskonnal mõned üksikud erandid välja arvatud, oli see, et mängiti üsnagi primitiivselt enamasti ei olnud väga suuri pillimänguoskusi. Ja, ja noh, selliseid professionaalseid muusikuid nende hulgas oli suhteliselt vähe. Aga ju siis aeg võnkus just sedapidi tollal, et et see, mis vajas välja karjumist, või see, mis seestpoolt väljatulemist, seda need autorilaulu esitajad kuidagi väljendasid. Nii et see oli uskumatu, kui Tartus näiteks ülikooli klubis või siis siis niinimetatud sõbra majas ehk siis kultuurimajas olid need Volkla muusikaõhtud kus oli ikkagi nii palju inimesi, et inimesed seisid ja keegi ei saanud liigutada. Sajad ja sajad inimesed tulid kuulama muusikat või seda sõnumit, mida need muusikud siis edastasid. Noh, see on midagi, mida on tänapäeval päris raske oleks ette kujutada, sest noh, nagu ma ütlesin, ei olnud sageli need esitused. Nüüd ütleme sellises muusikalise kvaliteedi mõttes kuigi võimsad. Aga inimesed kuulasid ja tahtsid seda kuulata ja ja selliseid Parde, kes noh, valdavalt siis kitarriga, aga mitte ainult laulsid, oli ikka päris palju. Kellest, noh, suur-suur, enamus kindlasti praegu enam mingil viisil kontsertitel ei esine ka juba ammu ei laula. Aga ka siis oli neid ikkagi kümneid selliseid inimesi, keda teati, et vot temaga laulab Huvitav, kas, kas see on, on see mingisugune kokkusattumus või mingisugune aja märk, et minu silmile ma olen ju sinust noorem omajagu et minu silmis Need autorilaulu lauljad või need folklauljad, kes esile kerkisid, noh, minu puhul eeskätt kaheksakümnendatel aastatel suur või valdav osa neist olid näitlejad. Võtta Pedajas, Tepandi. Tõnis Rätsep, Lembit Peterson. Ja selle galeriiga võiks edasi minna. Võimalik, et siin on mingisugune aja märk, et et kui tolleaegset kultuurilist situatsiooni mõelda ja järele siis seal ju luule aeg. Luule oli sõna otseses mõttes popp. Iga Runneli, Viidingu ja mõne teisegi autori luuletus oli sündmus ja luuleõhtuid võis rahulikult korraldada, Tartus peame iga nädal, igal juhul oleks saanud saali rahvast täis. Ja teine oli selline tõesti tolleaegne teatrimaastik, noh, piisab, kui mõelda Toominga Hermaküla lavastustele, mis ei olnud ainult teatritükid, vaid need olid tõesti sündmused, millest räägiti, mida tuli mitu korda vaadata. Ja kõik otsisid seal veel neid alltekste taga ja ja tajusid, et, et läbi luule ja läbi teatri räägitakse tõeliselt olulistest asjadest ja Pole siis midagi imestada, et siis need näitlejad, kellel natuke seda muusikamehe on, andi ka oli ja veidi seda pillimänguoskust, et nad ka sellisel viisil siis välja hüppasid ja noh, olid ju Tepandi puhul ju terved sellised erinevad lauluõhtud mida ta esitas ja ja teistegi puhul, nii et ma arvan küll, et mingi selline aja ajavaimust tulenev asi oli, mis tegi, et, et just paljud näitlejad pardidena Ma ise mõtlesin seda ka selle selles mõttes, et et huvitav, et äkki oli näitlejatel pisut kergem oma sõnumit otsesemalt publikuni viia, sellepärast et nemad said ennast alati näitlemisega välja vabandada. Neil oli mingi positsioon, Nad olid ikkagi professionaalid, nad olid noh, tolleaegses sellises õhustikus nad nagu olid positsiooniga inimesed kõik teised sellised pardid tudengite ja, ja, ja noh, nagu öeldakse, mehed metsast ja tänavalt olid ju igal juhul natuke kahtlased. Sest sest tekstid olid ju väga olulised, väga tihti ju lauldi ka neid tekste, mis kunagi raamatusse jõudnud, aga mida teati ja mida lauldi ühikates ja keldrites ja pööningutel. Et ja nii et selles mõttes võib-olla tõesti jah, et nemad olid ikkagi nagu päris kunstiinimesed. Päris kunstiinimene hakkab kohe laulmas, on Tõnu Tepandi. Minu hinnangul. Noh, kui kui autorilaulust rääkida, siis, siis kõige esimene on Pedajase, siis tuleb kohe Tepandi või siis paneme nad lihtsalt üksteise kõrvale seisma. Enne veel, kui küll mulle haadi tahaks, vedur veel kui külge mulle haagitakse vedur tagumises vagunis, luu tagumises vagunis, ma nalja, eeskaaneluu, tagumise vaguni. Sellest aknast ma viskan oma vedru välja. Läbi, norskan ja hingan kopsu on terved, kui siingi tuud kindad läbi noor staar ja päev läbi. Tagumise vaguni tagumisest aknast ma viskan oma vedru välja. Laabu vedru, ruuthääli. Ja lõõts kui kuuna hääli. Mürnale viskan oma hiilgava vedru. 5000 Saarandilt. Varu nuud õudu. 5000 sajandeid varunud jõudu Bay seal pill. Tagumise vaguni tagumisest aknast ma viskan oma vedru välja. Ma viskan oma vedru. On suvetuuri saade, Urmas Nagel on minu külaliseks. Folklaulja vaimulik, kuulsime Tõnu Tepandi. No selline hea klassikalises mõttes autorilaul, kus mis ei ole mõeldud selleks, et inimesed tuleksid ilusal kenal suveõhtul oma meelt lahutama. Siin on asi meele lahutamisest väga-väga kaugel. Jah, sest noh, need tekstid räägivad enda eest, et kanti ju ette eesti luule paremikku valdavalt. Et kui takkajärgi mõelda nendele partidele, siis suhteliselt vähe on seda, kui pard ise juhtunud olema, luuletaja seda niinimetatud oma teksti või vemmalvärssi vaid enamasti oli võetud ette kõik meie hääd luulet Ajad ja neid tõesti Eestimaal ju on olnud ja on. Ja, ja noh, ma ei tea, kui palju igale Runneli luuletusele viise on tehtud tollal aga mõnele laulule hirmsasti või mõnele tekstile ilmsesti noh, kümneid. Ja see oli nüüd see asi, mis, mis lahutab tori lauluga tõesti nagu kõrgele tõstis. Siis need olid sõnumiga õhtud nagu ma ütlesin, et igakordse muusikaline kvaliteet ei olnud ei tea, mis sellises klassikalises mõttes. Aga see, mida millest räägiti ja kuidas räägiti, oli inimestele oluline. Ja, ja ma arvan, et et siin ongi nagu see kõige suurem vahe, võib-olla sellel, mida me tänapäeval näiteks folgiks peame või, või, või kuidas seda esitatakse. Et et tekstid ei pruugi olla tänapäeval sugugi mitte noh, kuigi kuigi võimsad poeetilises mõttes, vaid on tihtipeale just nimelt sellised sellised vemmalvärsid või noh, mina ka panen värsid kokku ja laulan oma laule. Samas muusikaline tase on väga professionaalne, väga paljud oskavad väga hästi pilli mängida ja pinud seda ja noh, ongi professionaalsed muusikud. Aga, aga jah, see sõnum võib-olla on muutunud noh, siin oli ka selge põhjus, et eks neid folgi siis kontserte ja, ja, ja, ja neid Parde võetigi ikkagi omamoodi sellise sellise protestilauljatena ka. Et, et noh, inimesed kuulasid ja otsisid seal allteksti ja need laulud olid inimestel peas. See oli omamoodi selline ikkagi tee ka väike manifestatsioon ja protest olude ja ja olude kujundajate vastu. Ja, ja see, see, see on midagi, mis on kahtlemata täiesti teine, kui me mõtleme praegusele ajale ja praegustele Pardidele nojah, praegusel ajal on folk on see, et et sõnaselgelt öeldakse sulle, et sa pead teiseks juuniks pruuniks saama, eks ole. Aga, aga kui sa kuulasid Tepandid, siis Tepandi laulu tekst andis ilmselt igale kuulajale võimaluse mõelda mida Tepandi nüüd sellega öelda tahab. Või siis, kui saalid tundsid teda lähemalt, siis sa ilmselt juba aimasid, mida ta tegelikult ütleski. Ehk siis autorilaulu kuidagi iseloomustas. Või iseloomustaks ka praegu see asjaolu, et Annalegooriline Jah, ja siin on üks väga huvitav asi, mis näitabki, kuivõrd häid tekste siiski ette kanti, et kui sa võtad praegu Viidingu luuletused näiteks ja, ja see kõrv, mis nüüd kuulas ja silmis luges 78. aastal näiteks ja seal all tekstis, mis, mis siis tulvas sealt ja mida siis noh, väga valdavalt seostati siis poliitiliste oludega ja kui sa loed sedasama luuletust praegu 2018, siis on seal täielik alltekst olemas ka praegusele ajale. Ja, ja praegustele olukordadele ja inimsuhetele ehk teiste sõnadega kanti ette aegumatud poeesiat. Et see oli esimene äärmiselt huvitavad, ühtepidi oli see nagu väga päevakajaline, nagu ma ütlesin, et kohati lausa selline protestilaulu mõte. Ja teiselt poolt noh, see, mida ette kanti, oli ajatu luule, oli eesti luule paremik väga sageli no mitte ainult, aga siiski väga-väga sageli. Ja vot see on midagi sellist, mida tahaks võib-olla ka tänapäeval rohkem kuulda. Et et laulutekstid oleksid, oleksid midagi, mis mis kestavad kauem kui ühe juulikuu nädala näiteks või juunikuu nädala. Kohe hakkab laulma Anne Adams. Sa valisid selle laulu. Ühel põhjusel. Jah, sellepärast, et selle laulu autor on Aivar Meltsas keda kõik pardid teavad, ja seitsmenda aastate lõpus ja kaheksakümnendatel oli tema laulud vägagi tutud ja neid lauldi. Ta ise laulis neid päris palju. Aga üldiselt teda kui heliloojat ja lauljat ja väga hea pillimeest tegelikult ei tunta ja ta jäigi tundmatuks. Ja Anne, kes on ka olnud just olla nende parteide hulgas on paari tema laulu nüüd laulnud. Ja mul on selles väga hea meel, sest sest metsas oli vaieldamatult sellest pundist, kes tollal laulsid kõige paremate oskustega ja väga-väga hea helilooja. Ja paljud tema lood on mul endal siiamaani meeles ja ma olen vahel neid laulnud, oleme koos laulnud omal ajal mõndagi lugu. Ja Aivariga kah tõepoolest nagu olid ka sellised isiklikud kontaktid mul endal ja, ja me, me saime üsna üsna tihti kokku veel 80.-te aastate alguses kui me mõlemad Tartus elasime ja seal seal siis toimetasime. Niiet see on tema, on, on minu meelest üks selline näide. Et seesama autorilaul Noh, nagu võib-olla nagu päris muusika noh, neid oli veel teisi parda, kelle kohta sedasama võib öelda tema kohe päris kindlasti et tema nagu tõstis minu minu jaoks selle selle nagu teisele kõrgusele tema oma paremate lugudega. Ja, ja noh, ma usun, et kui me nüüd kuulame anne esituses ühte tema pala siin praegu siis on ka bändi bändi season bändiseades, siis noh, ma usun, et kõik saavad aru, mida ma mõtlesin, kui ma ütlesin, et ta tõesti seal autorilaulu nagu natukene professionaalsemale või, või ka kunstiliselt nagu uuele tasandile Kell on pool ja saade on suvetuur. Minu külaliseks on laulja ja vaimulik Urmas Nagel ja me teemegi jutt autorilaulust või folklaulust, nii nagu seda nimetati 1900 seitsmekümnendatel kaheksakümnendatel, osalt isegi üheksakümnendatel aastatel. Nüüd on sõna folk kui folkmuusikatermin oma sisus muutunud seda suuresti viljandile, tänu. Aga nii see elu juba kord käib ja, ja, ja liigub. Saate alguses ütlesid surmas Eesti pardid, kes autorilaulu laulsid. Olid mõjutatud mõneti ka vene sümbolistlikust autorilaulust. Kas see on ka praegu nii? Mulle küll tundub, et noh, ma vaatan oma laste pealt, mul on neli last, kolm neist on muusikud täiesti selgelt ja, ja mu poeg Artur, kes laulab hoopis ooperis, Vanemuises tema kuulab suure mõnuga DDD, et me käisime koos kontserdil ja ja, ja, ja Sevtšuk kui on, on tal tihti plaadimasinas see niisugune on ka kuld, see ja muidugi, ja, ja ta on tõeline tõeline poeet. Ja noh, me oleme sinuga korduvalt arutanud seda, et ta on üks kõige Kristlikumaid Kristlikumaid laulja, lauljaid ja laululoojaid, kui me ei võta sõna kristlikku liiga kitsalt sellise gospel stiilis asjana. Aga loomulikult noh, Võssotski laulud olid olulised omalajal pulatococzavad ja teised näitajad, teeplaate ju ei olnud, aga, aga lindid liikusid ranna pitsiask. Sanna pitsevskaja muidugi ja, ja kreventsikav ja krepp isegi muidugi akvaarium ja nii et see vene vene pärand oli päris oluline, sest vene pardid olid ju 60. täiesti nähtused oma, et me ei kujuta ette, kui Jerdušenko ja teised, kes olid sellised tüüpilised vene kirjanikud, kaks sahtlit, vasakul olid lubatud, asjade, paremal olid keelatud asjad ka vene kultuuri eripära. Staadionil kandsid luulet, mida kuulas mitukümmend 1000 inimest ja midagi muud ei toimunudki, kui olid ainult luulelugemised ja sellised pardid 60.-te aastate esimesel poolel, eriti sellised sellised asjad olid veel võimalikud. Venemaal ei no siis eksi, eks siit muidugi midagi kandus ka meile. Ja, ja võib-olla nendest mulle tundub, et kõige rohkem on nagu jäänudki praegu praegu võib-olla agretentšikov ja Sevtšuk ehk TTT noh, nad muidugi aktiivselt tegutsevad ka ja annavad plaate kogu aeg välja ja nii edasi. Aga vot siin ongi see küsimus, et noh, tegemist on rokkmuusikaga, eks ole, kui me räägime absoluut kahtlemata, kuid see, et on vaieldamatu sõnum, mida on vaja edasi öelda, hea poeesia, hea luule teeb selle millekski, mida me võiksime nimetada küll rahulikult autorilauluks selles võtmes, millest me täna oleme rääkinud. Kas võib öelda, et fenomenoloogiliselt on punk ja autorilaul sarnased seal just nimelt selles, et ilmtingimata on vaja sõnum välja hüüda. Selles suhtes küll jah, on mõeldamatu ette kujutada, noh, ma ei tea ta Tartu folgipäeval kusagil aastal 1980, et keegi tuleks kitarriga lavale ja laulaks, ma armastan sind, sina armastad mind ja küll on tore, et noh, see sõnum oleks nagu veidikene nõrgaks jäänud ja keegi ei tulnud ja ei laulnud kani vaid lauldi just nii, nagu me äsja kuulsime näiteks Meltsase lugu Anne Adams esituses. Et selles osas küll jah, sõnum peab olema. Sa ju see on nagu niisugune väärikuse küsimus. Sa lähed inimesele midagi ütlema, mitte lihtsalt midagi näitama? Sa oled ta kutsunud oma peole? Ta on tulnud, võtnud aja, raiskab terve õhtu ja siis sa nagu mitte midagi talle ei ütle, mis puudutaks tema hinge, südant, ta mõistust, nukravõitu, vähemasti autorilaulus ei sobi, selline asi. Jah, jah, ei ütleme siis niimoodi, et iga autor on ka kindlasti mõneti edev, sellepärast et vastasel juhul ta ju ei tuleks ega laulagi lauale. Aga see, see edevus on natukene teistsugune kui, kui, kui lihtsalt, et pakkuda lavašõud ilma noh, ütleme ilma väga sügava tekstita, pigem pigemini keskenduda nähtavale ja tekst olgu teisejärguline või pinnapealne, isegi. Kahtlemata, ja, ja selles osas on DDD hea näide, kus saavad kokku minu meelest tõeline rokkmuusika. Tõeline autorilaul. Las Juri Sevtšuk laulab lauluudust. Tänasel päeval väga sobib. Kell on 13 ja 40 minutit suvetuur ja minu külaliseks folklaulja vaimulik Urmas Nagel. Just, laulis Juri Sevtšuk. D ja Sevtšuk ist natukene me rääkisime enne tema laulmist. Kui me sinuga läheksime Venemaale ja teeksime Venemaal tuuri ja kui keegi tuleks meie käest küsima, et mis vene muusikuid siis nagu kuulate noored mehed siis mina ütleksin kindlasti, et ma kuulan Šefčovič. Et huvitav, milline võiks olla selle inimese reaktsioon, kes kes selle küsimuse esitas. Juri Sevtšuk ei ole teatavasti Venemaa kõigiti palavalt armastatud presidendi lemmikbänd. Jah, kuidas ajad muutuvad, et, et kui mingil ajal oli ta peaaegu kohustuslik kõigile nendele inimestele, kes polnud rahulrežiimiga viimastel aastakümnetel siis praegu temasse suhtumine ikkagi vägagi kaheldav, teine, ja noh, päris hoolsa jõulise Putini kriitikuna ei ole ta kindlasti väga paljude venemaalaste südames enam enam see DDD, aga Mul oli endal väga huvitav kogemus, kui ma käisin oma pojaga kaks aastat tagasi siin kontserdil siin jäähallis tondiraba või kuidas seda kutsuti? Vist on ja noh, tont eriti ei olnud, aga see oli väga huvitav just selle poolest. Et sellel kontserdil tegi kaasa ramm. Noh, viimased ma ei tea, paar-kolm lugu koos deebeedeega ja ramm. See oli minu jaoks ütleme viimastel aastatel nagu ainus selline sündmus, kus ma täiesti tajusin, et integratsioon on võimalik kahe kogukonna vahel. Sest see oli ikkagi noh, tõeline rahvaste sõpruse väljendus. Mida see suka väga osavalt juhtis teraselt. Ja kui kontsert lõpeb, pese ja inimesed jälle läksid riidehoidu ja võtma oma mantleid ja jopesid siis mulle tundus, et sellel hetkel oli midagi toimunud. Ja sellepärast ta on vaieldamatult Sevtšuk autori laulja ehk teiste sõnadega, tal on sõnum, mis tuleb südamest ja ta on ise selle sõnumi. Ja see on väga venepärane selles mõttes, et ta paneb kogu oma koguma kahurväe. Kohe lööb avalikult letti kogu oma emotsioonika, kõik oma mured, kire rõõmud. Ta paneb kõik lava peal ausalt letti. See on muidugi autorilaulu üks kahjuks iseloomustab jooni. Jah, kahtlemata, sest noh, see on sinu lugu, sa tõepoolest kannad saali oma lugu, see ei ole lihtsalt mingi laul, mille sa oled kuskilt võtnud, selgeks õppinud ja siis laulad vaid sa tuled oma sõnumiga, sa seisad selle taga, see on sinu valu, rõõmupisarad ja nii edasi. Hästi huvitav on see, et kui, kui heita pilk etnoloogiasse ja, ja ja samojeedi rahvaste sekka, siis väga paljudel rahvastel on see traditsioon, et igal inimesel on oma laul ja see on ainult üks laul, kusjuures huvitav on see, et ka Eesti Eesti rahvamuusikas on olnud üpris tavaline eriti Mulgimaal, minu kodumaal see, kus, kus laulikul, kes võib peast laulda tuhandeid värsse. Ta teeb seda ühe või kaheviisiga ainult ja ta laulab kõiki laule ühel või teisel viisil, mis on tema viis, kõik teavad, et tema laulab sellel viisil ja see on tema laul tema viis, ükskõik siis kas tegu on, ma ei tea, pulmalauluga või tegu on mingi loodus, lüürikaga või, või mida iganes. Ja kummatigi on minu meelest ka Eestis on olnud selliseid küla muusikuid ja, ja külalauljaid, kes, kes minu meelest sobivad ja sobituvad ideaalselt autorilaulu määratluse alla ja määratluse sisse hoolimata sellest, et nende esteetika, selle laulu ettekandmine võib-olla isegi selle laulu tekst ei ole ei ole kantud 20. 19. 18. sajandi parima parimast poeesiast, mida maailmast annab otsida ja leida või, või miks mitte ka Eesti kubermangu test üles korjata. Et see on autorilaul, kus kus sa pead koos autoriga astuma tema nii-öelda tema vankrile ja väga-väga tihedasti kuulama, mida ta tahab öelda. Minu jaoks on üks selline huvitav küla laulik Pulga Jaan. Ja kahtlemata see, mida sa rääkisid, see peab tema puhul kindlasti paika. Ja võib-olla see ja see on midagi, mis oli ka tegelikult juba seitsmekümnendatel olemas, kui piisab, kui mõelda tagasi kas või vendade sarvede dünastiale, kes kes niisamamoodi kõikidel nendel vulkidele üles astusid ja Hellerodega Elleroodi ajamise, mis juba toetab nagu seda, seda pulki, mida me praegu nagu rahvamuusika autentse rahvamuusikal mõtte mõtleme. Aga Pulga Jaan sobib küll selle illustratsiooniks, mida sa rääkisid, sest sest jah, küla laulik on ilmsesti kõige täpsem määratlus tema kui tema kui ka laulja ja, ja poeedi suhtes, et ma arvan, et teda tasub siis täitsa kuulata. Jah, näitena. Ta on ka huvitav mees selle poolest, et ta tuletab mulle meelde Olav kop Villemit, kes, kes ju klaveril ennast saatis, mõtles ise tekstid välja, aga viisid on kõik üldtuntud, mille inimesed kohe ära kuulevad ja ära tunnevad. Et Pulga, Jaan, keda aeg-ajalt seda, et ta võtab väga tuntud viisidele kirjutab oma teksti. Jah, ja ma arvan, et, et praegu on täitsa hea, kui me laseme ka sellel küla laulikul eetris olla vulgajal. Tuisku Luika linnas sülekatus, kõrvun raaki Ui kas MTÜ nii kui matus, Luiga, jää oma hingepõhjas toiduna ei maiks mat liu Maelu poess jällid, saastak ja ei luik tulin tas näge epalju. Masingu Manni kuutay. No igal näed eeslinn ta ei neid Lääne pooleti Eesti tal paniakas hinda otseva konn neuruli hollandisalu kana oli söök, seal esisuhjuus, rammus solki, usk mööda maasi. Luiga Kuut vabal lasu, Minaullik kõne, pea sind plaamani kuissaasnelda. Oi mulda ei vaade, vaht näed ta luik, säält ots, Amsterdam. Tina tahtis olla otta seal mar Kots. Unen ei malt luik. Kuusdaaess, Kukop, Coloy noka pere, ninja, hoids, Oodiba punas, tule doi. Seolgi kaane ahinnas, toits ühitsoll val duma boil. Oi, kana oli hinda, kas välte Urasu lõbet öösel Luiga pääle epas? Vasta Ta ei, liiga palju. Terved jääki küüs, leeveetot, Vaspadciom, söevalu, sol piss, läki nüüd Boy Gulo sängi üles, siis mais kõiks juhu. Praati, neisson. Tähendab tuisku, luid ka linnas, kaotus üle Ta üle Puiga ja nii Peebu matust. Varai kai, kõrralik ja kiusas või hõigas Luikal perräkkab. Ja tanud külme. Roy terves maapeod rabas, et ei, see ei ole. Luiga kõik lobiis tuisku, ulatsi üle, Ritsik. S nii, ja, ja ma ei näe hõiku kurgupõhjas Tani Esa kaasvaht, kui rapoi näid, ei ole tai Valgaapa spia, saan äistki mulla toi. Säkene koore kaob. Kell on 13 ja 51 minutit. Suvetuur, mis on teatavasti elukestev tuur, nagu sa Urmas väga tabavalt oled mitmeid kordi sõnastanud. See tuur, mida meie Urmasega täna siin teeme, hakkab ühele poole saama. Aga siis, kui me raadiomaja uksest välja läheme, siis me istume autodesse ja sõidame juuru. Nii et Juurus täna õhtul kell seitse Juuru kirikus võib autorilaulu kuulata küll. Urmas sageli häält on kindlasti kosta seal. Jõudsime oma jutuga nii kaugele, et me ei suuda hõlmata kõiki neid nimesid ja kõiki neid vägevaid lauljaid, kes autorilaul on laulnud ja laulavad tänapäevani. Aga üks laulja täiesti mitmetel põhjustel kerkib nende seast esile ja tema laulab juba teisel pool vett. Nojah, eks Urmas Alender kahtlemata Ta on nimi, mis sina ja alati lisada tuleb, sest ta kõigil nendel nendel folgi muusikaõhtutel ja kontserditel üles astus ja ja noh, ikka mitmed-mitmed, lood on olnud sellised, mida, mida siiamaani lauldakse ja jah, ma just jäin praegu mõtlema, et autorilaul on ikka väga ohtlik tegelikult nagu laulda. Sest me oleme täna mänginud muusikat, et inimestelt, kes on samuti üsna noorelt siit ilmast juba lahkunud Haywormeeltsas. Noh, siin on veel teisigi. Jaa, jaa, ja, ja ka Urmas Alender ala, noh, Aleksander Müller tarnija paradia poeem kes on samuti juba teisel pool vett. Et ei tea, miks see nii on, aga, aga, aga vahele jääd mõtlema, et et võib-olla on nad kõik ka sedasorti lauljad olnud. Et nagu öeldakse, et kogu hingest neil on mingi, neil on mingi võlu ja et neil on seal valu kohe väga palju ja kogu hingest ja kuidagi kuluvad kuluvad kiiresti. Noh, ei tea, need asjad jäävad siinpool teadmata. Aga Alender kindlasti ja, ja võib isegi öelda, et tema puhul kõigepealt saame rääkida Ruja solististrina kui kõige eesti tuntum rokkbändi läbi aegade. Kindlasti. See on paradoks, see on paradoksaalne, et, et noh, et praegune põlvkond kui üldse Alendrid tead, siis ta teabki teda ainult ansambli Ruja koosseisus ja aga see, et, et Urmas Alender, et Ruja oli talle autorilaulu väljenduseks üksnes ansambli seades, eks ole. Seda teatakse vähe, et ta laulis ju sisuliselt oli Urmas Alender mees kitarriga ja maanteel üle õla. Ja, ja selles mõttes ta sinna partituuri Ta sobib suurepäraselt ja seda ta oma olemuselt ka oli. Et kui isegi ma olen vahel nagu mõnda Ruja lugu kuulates tabanud ennast mõttelt, et noh, tegelikult ta ju laulab seal ise oma laulu, aga bänd on ka bänd on väga hea, kõik on ilusad lood ja nii edasi läheb hästi ja kõik kõlab hästi kokku, aga tegelikult ju Urmas laulab seda oma laulu seal vahel mõne loo puhul ma olen seda väga, väga nii jõuliselt tajunud. Aga aga noh, tema puhul siis on ka see oluline asi, et et tema oli ka üks nendest partidest. Noh, ta oli ka ju näitleja, eks ole. Kes siis nagu tõstis seda, kuidas öelda kunstilist taset kontserditel, sest noh, ta oli ikka väga poplaulja kõige laiemas, laiemas noh mõttes ja inimeste hulgas. Nii et tema oli nagu ühtepidi ühtepidi nagu oli ühe jalaga koos koos nende teiste partidega, aga ma mäletan, et ikka vaadati teda ka juba, kui noh, mingisugust rokikangelaste popstaari vahel teiste parteide poolt. Nii et ta oli ka omamoodi üksik seal. Kõik tunnustasid kõik armastasid, aga kuidagi ei heida ka seal nagu oma üksinda laulma. Ma olen vahel mõelnud ja, ja üldse mitte. Ma ei anna mingeid negatiivsel mingi negatiivne hinnang vaid see kuidagi lihtsalt oli tema puhul niimoodi. Nii et selles osas, kui me nüüd üsna pea tema lugu kuulame, siis siis ongi ta selline. Võiks öelda siis, et et selline üksik lane parrot. Autorilaulust ja folklaulust tegime täna suvetuuris juttu. Vaimuliku ja folklaulja Urmas Nagel ka sul ei ole sellist probleemi kunagi olnud, et vaimulike seas oled sa laulja ja lauljate seas oled sa preester? Minul ei ole seda probleemi, aga kindlasti mõnel inimesel on sellega probleeme, sest noh, nagu ma vahel naljatamisi ütlen, et mul tõesti ei ole noh, kõikidel lauludel esinejanimi Jeesus ja, ja vahel on üldse raske öelda, sest ma ei ütle vahel kõike otse otse võib-olla välja. Aga ma olen siis alati nagu öelnud, et see võib ka neid vahel olla fantaasiapuudus, kui igas reas on sees nimi Jeesus ja sellepärast mulle igasugune kristlik muusika ei ole minu kõrvadele kristlik muusika. Nii kummaline kui see ka ei ole. Ja tõenäoliselt ei ole ka noh näiteks mulle ei ole ka armastuslaulud ses mõttes, et et kõige parem autorilaul on see, kui lauldakse armastusest, aga see sõna Laulus mitte kordagi aega elavjõu ei ole väga võimas, sõnum ei ole teda liiga palju on korratud ja. Las nüüd Urmas Alender laulab. Laulab aitäh, Urmas tulemast, täna kell seitse juurus. Laulame. Et et see on ja mis minu sees. Ma omame Alajana aed, mees ilma.