Et noored Ja nende teie, Eesti lugu. Tere ilusat võidupüha. Eesti kaitse liit just sellise nime all lahku kirjutatult. Eesti kaitseliit sündis 100 aastat tagasi Eesti kaitseliit. Selleks, et nagu nüüd, 100 aastat hiljem laulavad Põlva maleva liikmed, et me isamaa ja emakeel kestma jääksid. Igaviku teel. 80 aastat tagasi Eesti vabariigi 20. sünnipäeva aastal tähistati võidupüha suurejooneliselt Vabaduse väljakul toimunud paraadil osalesid kaitseliitlased, naiskodukaitsjad, noorkotkad ja kodutütred, kokku 16000 inimest. 2000.-st aastast korraldab võidupüha paraadi just nimelt kaitseliit. Ja pärast on paslik just sellel võidupühal kaitseliidule tema sügisese 100. sünnipäeva puhul õnne soovida. Kaitseliidu kahest esimesest sündimisest ja kaitseliidu juurde lahutamatult kuuluvate naiskodukaitse, noorkotkaste ja kodutütarde lugu jutustab ajaloolane, naiskodukaitse Toompea jaoskonna esinaine Merike Jürjo. Saatejuht on Piret Kriivan. Alustada tuleb 1900 seitsmeteistkümnenda aasta suurtest Segadustest aga siis tahtsid ka inimesed korda luua. Üritasid korda luua. Jah, eks nad olid sunnitud sedakorda looma sellepärast, et veebruarirevolutsiooni purustas senise ühiskondliku korra Tsaari politsei likvideeriti ja segaduste puhul ju alati ujuvad välja need inimesed, kes eelkõige hakkavad ründama rahulikke tsiviilelanikke. Hoogustub nii-öelda tavakuritegevus. Ja siis kohalikud omavalitsused hakkasid looma miilitsaüksusi. Algul olid need vabatahtlikud siin Tallinnas ka, aga siis mingil hetkel võeti nad omavalitsuste juurde palgale. Aga need niisüksused olid ikkagi väikesearvulised, nad ei olnud väga professionaalsed, haarati neid inimesi, kes muutustega kaasa läksid. Ja siis, kui sündmused 1900 seitsmeteistkümnenda aastaga väga kiiresti kõik muutus, eriti siis kriitiliseks muutus olukord augustis 1917, kui rinne riia läbi murdma. Ja teatavasti selleks ajaks ju vene armee oli muutunud suures osas punaseks poolse viseerunud siis taganemisega väeüksused hakkasid rindelt lahkuma ja kuhu nad siis lahkusid, lahkus ikkagi siia Eestimaa poole. Algul Lõuna-Eestisse hiljem jõudsid ka juba Põhja-Eestisse. Aga kui inimene tuleb seal, et siis ta tahab süüa, ta tahab majutust ja kuna seda ei olnud korraldatud, siis tihtipeale need kandsid kõik selliste korrarikkumiste maiku ja lisaks sellele juba varem mainitud ehk siis kuritegevus, mis seda olukorda ära kasutada. Ja, ja siis, 1900 seitsmeteistkümnenda aasta septembri algul, siis hakkasidki inimesed omavalitsuste juures iseendale kaitset otsima ja organiseeruma, et esimestena juhtussegi Lõuna-Eestis. See on siis Viljandis ja Võrumaal põrus. Kus siis loodi kohalikud omakaitse üksused, et tol ajal kandsid ka erinevaid nimesid ja omakaitse ja julgeolekusalk kaitsesalk. Isegi väga palju kasutati terminit vabatahtlik miilits. Sellepärast et nagu ma mainisin, see see palgani miilits oli nii väikesearvuline nagu tollased ajalukku kirjutajad mainivad, et ta jõudis heal juhul kuritegusid ainult registreerida mitte neid lahendada või ammugi mitte ära hoida. Ja siis sellised oma kaitserühmad ja salgad tekkisid üle Eesti. Veenad tekkisid ja üle Eesti vastavalt just sellele, kuidas, nagu need korraldused siia Eestimaa peale valguma hakkasid. Et kõige rohkem neid tekkiski Lõuna-Eesti pool, aga ka Harjumaal ja Läänemaal. Jah, Nad tegutsesid omavalitsuste juures maal, valdade juures ja linnas siis linnaomavalitsuste juures vabatahtlike salgad, relvastatud nende relvadega, mis neil olid ja tavaliselt siis juhtisid neid selliseid inimesed, kellel oli mingisugust sõjaväelist kogemust või tausta. Ja kas nende rühmade juures või mõne rühma juures või nende rühmade koondamise juures oli juba Johan Pitka tegev? Johan pikali tegev Tallinnas ja tegelikult see Tallinna omakaitse missis moodustati oktoobrist 1917, võime öeldagi, et see oli ainuke organiseeritud oma kaitseühendus või organisatsioon sest neil oli ainukesena olemas oma põhikiri. Et ikkagi, kui me räägime sellest 1900 seitsmeteistkümnenda aasta omakaitses, siis see kujunenud üle-eestiliseks organisatsiooniks, mida oleks kusagilt ülevalt poolt juhitud, vaid see oli tõepoolest selline kohapealne initsiatiiv ja organiseeritud vormina oli ainuke oli Tallinna omakaitse, mida siis jah, tõepoolest algatas Johan Pitka siis läbi seitsmeteistkümnenda aasta ja ka 18. aastal saksa okupatsiooni ajal need oma kaitsesalgad olid olemas oma kaitse selle seitsmeteistkümnenda aasta oma kaitseajas laiali punavõim. Kui ta siis oktoobri lõpul 1917 Petrogradis võimu võttis. Kuid inimesed hoidsid omavahel sidet ja ikkagi varjatuna vahel suheldi. Nii et oma kaitsesalgad tulid uuesti välja Tallinnas vahetult ennem Eesti vabariigi väljakuulutamist 24. veebruaril 1918. Ja ka saksa okupatsiooni ajal algul küll, kui sakslased tulid, siis arvati, et see omakaitse võiks jääda ja ta tegelikult jäigi, kuigi sakslased formeerusid ta lihtsalt ümber, nad võtsid selle oma alluvusse juhtivatele kohtadele, nimetama oledki baltisakslased või siis riigisakslased ja eestlased olid siis nii-öelda need, keda siis juhib. Aga sellesama ürgerveeri sees siis, kui eestlased hakkasid vaatama, et sakslastel enam nii hästi ei lähe ja see eesti oma riik oli ju välja kuulutatud ja see rahvuslik mugu mõtte tugevnemise ka, seda enam Saksa okupatsioon näitas ennast väga halvast küljest nagu okupatsiooni tagasi, eks ole, siis sellesama bürger veri sees, hakati vaikselt organiseerima eesti oma üksusi ja siis võttis ühel hetkel Pitka lihtsalt Bürgervjueeri üle, jah, see, õigemini ta nimetati siis juba kaitseliiduks ja see juhtus siis 11. novembril 1918, kui Saksamaa oli esimeses maailmasõjas kapituleerunud võrdlemisi kiiresti tegutseti, selleks oldi valmis ilmselt jah, selle mõtte jaoks oldi valmis ja oodati lihtsalt sobivat hetke, et kuidas olud lähevad. Ja üsna pea tuli kohe ju tegutsema hakata selles mõttes, et Kaitseliitlased läksid sõtta. Vabastata tegutsema tuli nagu kohe hakata alates 11.-st novembrist 1908 teist sellepärast, et kas mitte tulevane või tol ajal. Peaminister Kaarel Eenpalu ei öelnud seda, et kui võim ei näita, et ta on võim, siis ta ei olegi mingi võim. Et see olukord, mis Eestis siin 1918 oli riik pidi hakkama ennast kehtestama, sest noh, sakslased pakkisid kotte, aga elu pidi edasi minema ja, ja samamoodi oli vaja korraldada nii riikliku elu kui samal ajal tagada ka elanikkonna julgeolek. Ja selleks ainukeseks võimaluseks oligi seesama sakslaste oma või bürger sees formeerunud Eesti need üksused, mis siis nimetati Eesti kaitseliiduks. Aga kuidas nende Töö käis, kas nendele korraldati ka mingeid õppusi, kontrolliti, kes sinna salka kaitseliidu salka võisid astuda. Jah, nad olid ikkagi põhiliselt ju formeeritud territoriaalsel põhimõttel ja maal oli see ju lihtsam, sellepärast et inimesed tundsid tol ajal inimesed veel niimoodi kui nüüd, nagu see tänapäeval toimub linnades oli natukene keerulisem, aga sa pead lihtsalt inimest usaldama. Ja siis kutsuti inimesi üles, kes tulevad ja need organiseeriti piirkondlikul põhimõttel politseijaoskondade järgi Tallinnas oli sel ajal veel saareas säilinud kuus politseijaoskonda ja nende järgi hakati siis neid üksusi moodustama. Missugune oli kaitseliidu roll vabadussõjas? Mis nende ülesanded olid? No eriti eriti vabadusse algul oligi kaitseliit oli kaitseliit oli see, kes tegeles kõigega, et saadeti ju kaitseliidu esindajad üle Eesti laiali, kes asusid seal siis kohapeal esmajoones tegelema sellega, et mehed Eesti vabaduse eest võitlema tuleksid ja vastavalt sellele, kuidas siis eestlased olid sunnitud taanduma, siis need kaitseliidu esindajad olid ka sunnitud oma juba moodustatud kaitseüksustega liikuma või taanduma siia Põhja-Eesti poole. Kaitseliidu ülesanded, kinnistusid või ütleme, muutusid selgemaks siis, kui ülemjuhatajaks sai polkovnik Laidoner. Jaanuaris 1919 anti välja käskkiri, kus siis meeskodanikud, kes ei kuulunud mobilisatsiooni alla, vanuses 16 kuni 60 olid kõik kohustatud olema kaitseliidu liikmed. Ja siis kasutati neid väga erinevate ülesannete täitmiseks. Et kaitseliidu esmane ülesanne oli loomulikult sõjalise väljaõppe läbiviimine, sellepärast et kaitseliidu kaudu täiendati kogu aeg neid üksusi, kes võitlesid rindel lisaks sellele kaitseliit tegeles valve ja tänapäeva terminit kasutades turvateenistusega, et kaitseliit valvas kõiki Eesti riigile olulisi objekte, riiklikke objekte, telegraafisidekeskusi, siis ladusid, riiklikke ladusid, samuti vanglaid, kõike sellist, siis kaitseliit oli juba vabadussõja alguseks sisuliselt üles ehitatud. Ei, ta ei olnud üles ehitatud teda. Teda ehitati tegevuse käigus ja nagu ma mainisin ta jaanuar 1919, kui tuli korraldus, et kõik mehed, kes mobilisatsiooni alla ei kuulu, peavad kaitseliitu kuuluma, siis oli selge, et territoriaalse printsiibil nad lihtsalt olid sunnitud ennast kaitseliidus meeldima ja selle tegevuses kaasa lööma. Kas kaitseliitlastest moodustati ka mingeid eriüksusi? Jah, need olid need kaitsepataljonid, mis saadeti rindele, noh ütleme esimene kaitseüksus läks juba laiarööpmelise soomusrongiga, 28. novembril 1918 läks rindele, olid kaitseliitlased. Need, kes Narvas esimesed lahingud vastu võtsid, olid samuti kaitseliitlased. Et noh, ütlemegi, nii et 1918 november kuni jaanuar 1919 on väga raske nagu piiri tõmmanud Ta kes on kaitseliitlane ja kes on see rahvaväe liige, et rahvavägi õigi kaitseliit ja kaitseliit oli ka rahvavägi, kui vaja. Nii seotud ei seotud, nad olid jah, et. Vabadussõja ajal 19. aastal olid ka asutava kogu valimised, ilmselt pidi kaitseliitlasi ka selle korra tagamiseks jätkuma. Jah, sest kaitseliitlased, nagu ma ütlesin, nad tegelesid valveteenistusega. Nad olid valves valimisjaoskondade juures ja samamoodi olid nad selles valve meeskonnas, mis turvas ajutise või asutava kogu tööd. Me rääkisime praegu sellest, kuidas kaitseliit esimest korda sündis, aga kuidas kaitseliit teist korda sündis, sellest kuuleme kohe pärast ühte muusikapala, siis kaitseliit on sündinud kolm korda, tegelikult kuulame ühte laulu, sest siis, kui kaitseliit oli sündinud teist korda, siis sündis ka üks laul, mis kaitseliiduga siiamaani kaasas käib. See on Eduard liine Vi kaitseliidu kotkamas. Kaitseliit toetub siin praegu kaitseväeorkestrile Peeter saani juhatusel. Eduard liin oli kaitseliidu kotkamarss, mis tõenäoliselt on valminud 1920.-te aastate lõpus oli see pala, mida me kuulasime. Nüüd siis kaitseliidu teine sündimine, miks üldse kaitseliit pidi teist korda sündima? Seda võib võtta nii ja naa. Et jah, kaitseliidu avalikud ülesanded lõpetati pärast vabadussõda kohe üsna ruttu, 1920. aastal. Aga ennem seda oli juba käidud Soomes ja, ja uuritud seda Soome soojelus Kunda organisatsiooni ja ülesehitust ja ülesandeid. Ja arvati, et ka Eestis võiks nagu toimida see spordijakütti või laskesalkade tegevus üsnagi Soome eeskujul. Aga paraku ei saanud eriti hoogu sissemaal natukene küll, aga linnadesse vajusse üsna ruttu unustuse, kas just unustuse hõlma, aga tegevus oli vägagi loik. Ja noh, eks see ilmselt tuli sellest, et inimesed olid ju alates 1914.-st aastast olnud sõjas ja kõik igatsesid rahulikku ellu, kõik tahtsid perekonda luua, kõik tahtsid õppida, kõik tahtsid ametiredelil karjääri teha, elada normaalset, rahulikku elu. Aga teatavasti Eesti vabariigi esimene põhiseadus 1920 oli ülidemokraatlik üliliberaalne ja ei, noorik ei osanud aha veel ohtu kõikides nendes punastes või siis punasele kalduvates, Sotsiaaldemokraatlikes, töölisühingutes ja nende liikumine oli, oli väga tugev, sellepärast et seda ju eriti hoogustakija toetati idapiiri tagant. Ja see päädis siis esimese detsembri 1924. aasta mässuga punaste mässuga kus oli siis kavas eesti seaduslik valitsus kukutada ja siin töörahva riik nii-öelda püsti panna. Õnneks ei läinud. See on hoopis teine teema arutlemaks, miks ei juhtunud, aga see nagu avas inimeste silmad ja eriti nende inimeste silmad, kes olid arvanud, et esimene maailmasõja lõpp lõpetab nagu kõik sõjad tulevikus. Sest sest see oli nii hirmus olnud ja inimesed olid kohutavaid asju läbi elanud. Et me siiski peame oma oma riiki kaitsma ja eriti Me peame panustama sisemisele julgeolekule. Vot see esimene detsember oli see, et need, need vanad kaitseliidu üksused praktiliselt tundidega tulid jälle kokku ja tulid tainas tulid Tartust, tulid mujal Eestis ja võtsid üle täpselt samamoodi sellise valve- ja turvateenistuse Eesti riigile oluliste objektide juures. Et see toimus nagu mõtlesin Tallinnas ja noh, eriti märkimisväärse oli seal näiteks Tartus, eks ole. Kuigi samal ajal oli, ma ei saaks nagu ütlemata jätta ka seda, et kõik niisuguses rahuuimas ei elanud ka 1922. 23. 24. ennem seda mässu, et vanad sõjamehed, eelkõige kindralmajor põder, kes oli tol ajal Tartus teise diviisi ülem, nemad hakkasid juba kaitseliidu mõtet ärgitama seal sügisel 1924 juba ennem seda. Nii et nad isegi käisid koos, koostasid seal Tartu kaitseliidu põhikirja. Sellega tollane sõjaminister kinnitas, aga noh, see toimus nagu kõik vahetult ennem seda mässu mis näitas seda, et nende mõttes ja nende eelaimus ja nende arusaamad olid õiged, et nad olid täiesti õigel teel, et nii lihtsalt need asjad ei käi. Ja siis edasi, kaitseliidu populaarsus kasvas pidevalt ja, ja ka ja kaitseliit kasvas võimsaks organisatsiooniks. 1940.-ks aastaks. Jah, sest tegelikult kaitseliit juba selle 1925. aasta jooksul muutus organisatsioonis, mis ühendas üle 20000 inimese ja 1940. aastal on kaitseliidu liikmeskonda arvestatud kusagil 43 43500 500 liiget. Lisaks sellele siis loomulikult kaitseliidu tollased eriorganisatsioonid on siis naiskodukaitse ja 16 ja pool 1000. Ja siis noore nurkade ja kodutütred ja see teeb ikka päris suure numbri ja see on väga suur number. Millega seda seletada, seda kaitseliidu populaarsust, millega nad tegelesid, mis nende roll oli vabas ühiskonnas. Kaitseliidu roll oligi oma kodanikkonna kaitsetahte kasvatamine sest kaitse liitidema e organisatsioonid olid puhtalt Isamaaline organisatsioon kes väärtustas iseseisvat Eesti riiki ja ühendas inimesi, kes tahtsid seda riiki üles ehitada ja kui vaja, siis seda riiki kaitsta. Missugune oli kaitseliitlase argipäev? Tavaline, kui ta oli põllumees, eks ta läks hommikul põldu põldu ja kui ta oli tehasetööline, siis ta läks tehasesse ja kui ta oli, ma ei tea, ametnik, siis ta läks oma ametniku tööd tegema. Et kaitseliidupõhised, pused või kuusimised, need toimusid ikkagi nädalavahetustel. Ja kaitseliidu teoreetiline väljaõpe, see toimis talviti, kui inimestel oli rohkem aega, sest ekskaitseliit oli suures osas oma ühiskonna nägu, siis ta tugines põllumeestele, sest Eesti oli ju põllumajandusriiki ja suured manöövrid. Kaitseliidu suured pused toimusid tavaliselt sügiseti septembri lõpus, oktoobri algul, kui põllud suured põllutööd olid tehtud ja lisaks sellele oli võimalik kasutada põlde. Vili oli koristatud, kartul oli võetud ja siis sai suuri maa-alasid kasutada. Ja ka inimestel oli aega. Ja suvi oli siis see, kus korraldati suvelaagreid oluliste põllutööde vahel seal külvi ja heinaniitmise vahel või, või kuidas see sobis parajasti. Õppused, kui suur võis üks õppus olla? Põhine õppetöö oli ikkagi oma üksuses, sest kaitseliidu jagunes territoriaalselt põhimõttel malevateks. Neid oli tol ajal 15. Oli malevaid, mida tänapäeval meil enam ei ole, mis on aeg on oma muutuse lihtsalt teinud, näiteks Narva malev oli iseseisev, siis oli Petserimalev iseseisvad, olid Tartu ja Tartumaa malev, mis olid eraldi samamoodi Pärnu ja Pärnumaa malev. Aga see põhiline kaitseliidu töö ja tegevuse üksus oli ikkagi seesama oma malev, kond, kes ühendas sedasama kohalikku inimest, kes tundsid ja teadsid nende inimeste meelsust nende inimeste väärtusi ja, ja kes tahtsid koos midagi teha. Aga suuri manöövreid oli ka ikka ja, ja neid kohe tavaliselt korraldati kord aastas kus siis ikkagi tuhanded mehed ja naised kokku tulid. Et suuremad manöövrid, kui siin meenutada, noh, esimene näiteks oli Keila sõda, toimus 26 siis vahepealsed ajad, kui oli majanduskriis, siis korrigeeris natuke, siis nii suurelt ette ei võetud, aga ikkagi ka suuremaid õppusi viidi läbi Türi manöövrid. Väga suurõppus oli 1936. aasta Sakala manööver. Ka kaitseväega koos tehti õppusi, eriti 30.-te aastate lõpul. Ta oli küll jah, koosviibimisi nimetasid. Jah, mis need koosviibimised olid, missugune oli kaitseliidu pidu? Kaitseliidu pidu jah, ühtepidi on see, et tore on ju pidu pidada, aga peol oli tegelikult hoopis tõsisem eesmärk. Ja neil oli väga suur roll tegelikult Eesti elus. Jah, tõsisem eesmärk oli, oli see, et kaitseliidu pidudega teeniti raha teatavasti enne teist maailmasõda. Kaitseliitu rahastati riigieelarvest märksa vähemal määral kui praegu ja eriti just need kaitseliidu kesksed need üksused, malev, konnad, Nad, said riigilt relvad, laskemoona ja võib-olla vähesel määral mingisugust sõjalist varustust. Ülejäänud muu pidid nad kõik ise muretsema ja selleks oli vaja teenida raha ja pidudega teeniti raha. Seal oli alati korraldati einelaud. Naiskodukaitse korraldas seal einelaua oma töö ei maksnud midagi ja ma olen vaadanud arhiivis neid pidude aruandeid. Tegelikult seal ikkagi teeniti tolle aja mõistes märkimisväärseid summasid, eriti kui tegu oli linnades, suuremate pidudega. Aga mis nendel pidudel siis toimus? Muusika mängis, kaitseliidu orkestris, mängisid, võib olla. Jah, või noh, klassikaline kaitseliidu pidu nägi välja niimoodi, et ta oli korraldatud aktusele põhimõttel, et alati keegi esines Isamaalise kõnega, kusjuures kaitse kodus on ilmunud artikleid, kus rõhutaksele heale eesti keele kasutamise oskusele. Kõnelejad peavad ennast ette valmistama ja kasutama alati korrektsed ja, ja head eesti keelt. Siis oli skava, seal võisid olla kas muusikalised ettekanded, rahvatantsuesitused, aga väga sageli oli see isetegevuslik näidend, mida esitati ja siis sellele järgnes muidugi juba tants. Sest tol ajal tulid inimesed väga meelsasti välja, sest televiisorit ei olnud ja raadio oli vähestel ja see oli selline pidulike lõõgastumise hetk. Eks einelauas oli alkohol ka ja oli alkohol vahepeal küll karskustegelased tõstsid nagu selles suhtes protesti, et alkoholi ei peaks kaitseliidu või eelkõige just naiskodukaitse poolt toetatavale korraldate oravatel pidudel nagu olema. Aga siis leiti, et sissetulekud jäävad natuke liiga väheseks. Et me peame ikkagi riigikaitse arendamise peale mõtlema ja sellepärast otsustati alkohol või teda ei võetudki nagu ära, et see oli lihtsalt ainult üks selline mõttekoht. Need peod said siis ikkagi õige hoo sisse siis, kui oli sündinud juba ka naiskodukaitse. Jah, seda muidugi, et kaitseliit kogu oma selles, selles võimsuses selle suurejoonelise ühes ikkagi kujunes välja just koos oma eriorganisatsioonidega ja, ja noh, see mulje, mis meid saadab, mis meid on kogu aeg saatnud, on see 30.-te aastate teise poole kaitseliit, kus on siis kaitseliitlased oma uues vormis naiskodukaitse helesinistes kleitides ja siis noored kotkad ja kodu, et siis omas vormis see on selline peremudel, et isa on kaitseliidus, ema, naiskodukaitses ja lapsed on siis vastavalt sellele, kas noored kotkad või kodutütred. Kes olid naiskodukaitse sündimise juures kõige aktiivsemad? Kui nüüd rääkida naiskodukaitse sünnist, siis naiskodukaitse sündis ju kohe pärast esimese detsembri ülestõusu täpselt sama moodi. Et naised hakkasid organiseerima kaitseliidu üksuste juures Malekondade juures ja alguses neid nimetatigi naiskaitseliitlasteks ja ta oligi naisüksus kaitseliidu malevkonna või, või siis üksikkompanii juures. Aga siis asjade edenedes jõuti nii kaugele, et 1927. aastal, kui Malekondade juurde oli juba kusagil 140 naissellist üksust või ühendust tekkinud loodi naiskodukaitse, kaitseliidu eriorganisatsioonina iseseisva, kes korraldusega oma rahakotiga ja mida siis nii-öelda reguleeris põhimäärused või põhikiri, mis siis teisel septembril 1927 kaitseliidu ülem kehtestas. Kui nüüd rääkida sellest algusest, siis Tallinna puhul oli väga aktiivne naiskodukaitsetegelane, kes oli üldse eesti naisliikumisega seotud, oli Anna tervanud Delman. Tema oli õpetaja. Aga lisaks kelmanite puhul oli ju tegu riigikaitselise perekonnaga, sest tema abikaasa kindral maal Juhan tõrvanud oli ju alates 1925.-st aastast sõjavägede staabiülem ja Anna telmani eestvõttel loodi ka esimene naisteühendus, mida me loeme naiskodukaitse nii-öelda esimeseks jaoskonnas, kuid jaoskonnad tulid ju alles 1927 nimetus tuli. See on siis detsembri lõpul 1924 loodud Lindade kompanii, mis loodi Tallinna maleva Kalevi malevkonna juurde ja Anna tervantelman oli selle esinaine. Hiljem, 27. aastal sai temast naiskodukaitse Tallinna ringkonna esinaine, kes siis oli sunnitud seal kohalt lahkuma 1934. aastal seoses 1034. aasta sündmustega eelkõige just see, et kindralmajor Juhan Tõrvandi oli ju tema puhul oli algatatud juurdlus seoses meie sõjalaevade müügiga Peruule ja nad muutusid ütlema poliitiliselt ebasoovitavate isikute eks või vähemalt kahtlustatavateks isikuteks. Aga mari Raamud ühines naiskodukaitsega 1927. aastal ja ta tuli ka Tallinna ja noh, on olnud selliseid vihjeid või seda, et tegelikult, et kes oleks soovinud naiskodukaitse esinaiseks saada, oli, oli just nimelt ana Delman, aga ma arvan, et seda ei soositud lihtsalt sellepärast, et nii suur riigikaitseline jõud koonduks ühte perekonda, parem mitte, et jah, naiskodukaitse esinaiseks, siis valiti Mari-raamat 1927. aastal. Kaitseliidu raamatus on hästi vahvaid pilte naiskodukaitsjatest, kuidas nad peoks valmistuvad või ka õppusteks õppuste ajal tegid nad ka siia, siis kõika loomulikult kartulikoorimise pildid, kus on, ma ei tea, mitukümmend naist, kohus ja, või silgusoola. Õppuste Pilse 1940, kui valmistuti juba väga tõsiselt erakorralisteks aegadeks. Et loomulikult tolleaegsed naised olid hästi praktilised ja väga suurte, just nimelt praktiliste oskustega, nad olid ju suuremas osas kõik taluperenaised, kes olid harjunud suurele perele süüa tegema, aga seal on ikka väga suur vahe, kas sa teed süüa 20-le inimesele või sa teed 200-le inimesele, kus sa teed seda nagu oma koduköögis või, või sa teed seda kusagil tuule või vihma käes lagedal põllul välikatlas. Et naiskodukaitse, see esmane eesmärk oligi see, et anda naistele koolitust organisatsiooniliselt nende ülesannete täitmiseks, mis naiskodukaitsele püstitanud, et ja need naiskodukaitse tollased ülesanded riiklikus mõttes riigikaitselistes mõttes olid väga üheselt formuleeritud, see oli siis massi, toitlustamise organiseerimine siis sanitaarteenistus ehk meditsiiniline teenindamine, Sis varustuse valmistamine siis isamaaline kasvatus ja muidugi rahvuskultuuri arendamine, mis sinna, ja siis kõige lõpuks veel ka siis kodutütarde organisatsiooni loomine ja selle juhendamine. Esimene, millega alustati, oligi õpetega, et naised hakkasid korraldama kursusi, massi, toitlustamise kursusi, siis sanitaaralakursusi, samariitlase kursusi, varustuse valmistamise kursusi, seda kõike oli vaja õppida. Et oluline oli just see, et nende olemasolevate teadmiste ja oskuste ühtlustamine ja, ja noh, kui toitlustamise puhul oli tõepoolest see pinnas nagu olemas, siis ega tollased meditsiini või sellised teadmised ei olnud väga levinud, et et selles osas oli vaja ikkagi tollast elanikkonda tõsisemalt ja kompaktsemalt harida Noorsoo harimine oli väga oluline, et millal jõudsid siis noored kaitseliidu rüppe ja kes nad tõi sinna? See mõte, et noored tuleb kaitseliidu ümber koondada, see tegelikult tekkis kohe juba kahekümnendatel aastatel, algul lihtsalt kaitseliidul ei olnud selleks nagu jõudu. Küsimus oli, oli ühtepidi Eesti vabariigi elanikkonna kasvatanud tamisest. Noorsugu tuli kasvatada oma iseseisva demokraatliku Eesti vabariigi vaimus ja kaitseliidus nähti seda organisatsiooni, mis oleks nagu ülemaaliselt ei suutnud seda, neid ideid ja põhimõtteid noortesse kasvatada. Sest ei olnud ülemaalist organisatsiooni, mis niimoodi noori oleks haaranud. Jah, Eestis oli tõepoolest skautide liikumine, aga skaudid liikumine on natuke teiste põhimõttel, et aga kui rahvuslik isamaaline kasvatus ja noored otsustati kaitseliidu juurde koondada 20.-te aastate lõpul, kui vanematekogu vastava otsuse tegi ja Eestis tegutses selline noorteorganisatsioon nagu noored sepad Nende juhtkonnaga jõuti kokkuleppele, et nemad lähevad, liiguvad edasi kaitseliidu juurde ja muutuvad noortest kotkastest ja vot nende noorseppade baasil siis hakati noorkotkaste liikumist arendama, loodi juurde uusi rühmi, aga seal oli üks kindel põhimõte, mis on väga tervitatav. Neid noort rühmad nii kotkaste kui, kui tütarde puhul loodi suures osas tavaliselt koolide juurde ja rühma ja avatud ennem, kui tal ei olnud kindlat usaldusväärset täiskasvanust juhti ei tahetud, et see liikumine ei oleks selline noh laialivalguv ei ole initsiatiivikus, et noored ei peaks pettuma, et nendega ei tegeleta, vaid oluline oli just nimelt leida see krapsakas ja pühendunud noortejuht. Kes siis need lapsed võtab ja kes hakkab nendega tegelema ja olid suured vaidlused selle üle, et kas need noortejuhid peaksid olema nüüd kaitseliidu, siis noorte kotkaste puhul või siis naiskodukaitse liikmed. Ja otsustati siiski, et seda liikmelisust ei nõuta. Ta vähemalt mitte esialgu. Et parem on siiski, kui noortega hakkaksid tegelema õpetajad, kardeti seda. Haritlaskonna hulgas oli palju Sotsiaaldemokraatliku maailmavaatega inimesi ja, ja seda nagu peljati, et võib-olla nemad ei sulandu kaitseliidu või naiskodukaitsesse nii hästi kui soovitus oli siiski, et parem on see kui noortega tegelevate pedagoogid, kes on selleks ettevalmistatud. Tervitus, isamaa auks, ole valmis, kuidas sellele tervitusele vastati alati valmis. Käe tervitus oli ka, aga see oli ainult noortel. Jah, see oli noortel. Sest kaitseliidus olid kaitseväelased, tervituskombed, noorte käe tervitus, niisugune see oli, see on sirge käsi sirutati ette. See oli tollele ajastule üsna iseloomulik. Tervitus. See on juunidne päikesetervitus keda on tollaste piltidel täiesti näha. Noored, kas nemad ka isetegevust tegid ja esinesid näiteks nendel kaitseliidu üritustel ja koosviibimistel ja pidudel või isegi kuskil veel uhkemas kohas? Loomulikult, ega siis noored alati täpselt samamoodi kaitseliidu perre kaasata, et esiteks jah, Nad esinesid pidudel oma vastavate ettekannetega, mis neil olid, aga noored kaasati ka nii pidudele kui ka õppustele jõukohast ülesanne, et aga et noored kotkad võisid olla seal virgatsid näiteks, eks ole, nad võisid olla seal korrapidajad pidude juures midagi korralduses. Tüdrukud aitasid võileibu teha, see on nii nagu perekonnaski, et me kõik teeme ühiselt ja, ja kõik. Peame ka koos pidu, et nii ta oli, et aga loomulikult, et noortetöö käis ikkagi suures osas kuulduste järgi vähemalt kaks korda, mis korraldati siis koondusi, kus räägiti oma organisatsioonist lisaks sellele olid ju noortel erinevad erialad, mida nad hakkasid kõik õppima. Et neile õpetati kodumajandust, neil olid loodusesõbrad, serverid, matkadel, kus te tundjad. See oli sellised üldharivad teemad, mis, mis täiendasid kooli programmi. Kodutütarde peavanem. Salme Pruuden kirjutas ühe näidendi, mis sai väga populaarseks. Ta kirjutas selle 1935. aasta kaitseliidu päevade jaoks, mis siin Tallinnas toimusid. Ja siis seda etendati. Tee valmistas ette tegelikult kodutütarde Tartu ring. Ja siis see esietendus oligi siis kaitseliidu päevade ajal 1935. aastal siin Tallinnas. Et see oli selline rahvuslik isamaalise vaimuga etendus, aga see muutus väga populaarseks, nii et seda hiljem mängiti, kui mu mälu mind ei peta. Ta Valgas ja siis 37. aastal ka Estonia laval, kuhu siis kaasati nii noori, kotkaid, kodutütreid, aga ka professionaalseid Eesti teatri- ja muusikajõuda. 1940. aastal uus võim, esimese asjana peaaegu et likvideeris kaitseliidu. Jah, see oli Nõukogude Liidu kindel nõudmine, et Narva diktaadiga juunis 1940 esimene nõue oli see, et kõigilt eraisikutelt korjatakse ära relvad ja see oli otseselt suunatud kaitseliidu vastu. Kaitseliitlastel olid relvad kodus ja kohe pärast siis varese valitsuse tulekut uus sõjaminister siis andis välja käskkirja. Millega siis kaitseliit ja tema organi eri organisatsioonid keelustati ja keelati kanda nii vormirõivastust kui eraldusmärke kui autasusid. Kui palju kaitseliitlasi represseeriti? No see oli üks põhipõhjustest, miks inimesi represseeriti kuulumine kaitseliitu. Et kui vaadata neid 1941. aastal arreteeritud, aga eelkõige ka neid küüditatute nimekirju siis järjest on ju selleks arreteerimise või siis asumisele saatmise küüditamise põhjuseks. Aktiivne kaitseliidu liige, naiskodukaitse liige. Kaitseliidu esimestest aastakümnetest rääkis naiskodukaitsja Merike Jürjo Eesti kultuurfilmi ringvaade number 20 8938. aastal pealkirjaga relvastatud rahvas näitab Eesti vabariigi ja kaitseliidu 20.-le aastapäevale pühendatud võidupüha paraadi ja ettevalmistusi selleks. Too aasta oli ka kaitseliidu orkestriteenistuse kõrghetk võidupüha paraadiks nimelt panid oma rivistuse välja ka kõigi 15 maleva orkestrid. Film algab kaitseliitlaste lauluga. Orkestri ja muu muusika on kaitseliitlaste seas ikka au sees olnud ja nõnda on see ka tänapäeval. Kaitseliidu kolmandast sündimisest, taasiseseisvumise aegu, sellest räägib vikerraadio sügisel, kui kaitseliit sünnipäeva peab. Aga tänapäeva jõuame ka selles saates. Kaitseliidu Põlva malevamarsi esitab malevameeskoor digilaik koos kaitseliidu Lääne malevaorkestriga. Digilaik on esinenud ka koos naiskodukaitsjatega, aga unistab sellest, et ühel päeval saaks kokku panna kaitseliidu ühendkoori. Põlva maleva Marsi sõnad on Aapo Ilvese sulest. Ja ka need Veganid. Me olime Aga omal? Ajal oli. Ta pani Raadi.