Tooblime taadi ta õlga hääliku pardaroos. Killugu tervist hispaania gripist, suguhaigusteni ja teistest haigustest, mis Eesti mehi ja naisi 100 aastat tagasi kimbutasid arstiabist, kellele see oli kättesaadav. Kas oli 100 aastat tagasi ka arsti tööaja kuritarvitajaid? Kui palju oli Eestis 100 aastat tagasi arst õitse ja mis keeles nad patsiendiga suhtlesid ja missuguste metsarohtudega inimestele ise ennast aidata soovitati? Kõigest sellest ja muustki veel, räägib Tartu Ülikooli meditsiiniajaloo õppejõud. Ken kalling ja saatejuht on Piret Kriivan. Kuidas mõjutavad pöördelised ajad inimeste tervist ja tervishoidu ja, ja mis mõjutas 100 aastat tagasi inimeste tervislikku seisundit? Jah, pöördelised ajad kindlasti oma mõju avaldavad, et jaa, jääb niisugune mulje, et see mõju võib olla selline suhteliselt mitmetahuline, et vanadel aegadel kindlasti oli ka selline otsene otsene mõju, eks ole, et keerulised ajad ja sõjad ja see tähendas automaatselt nälga ja haigusi. Aga noh, nagu me siin kas või oma hilisest taasiseseisvumise ajast sellele eelnenud ajast teame ja näeme, eks ole, et ka niukene võib-olla noh, keeruline aeg selles mõttes, et poliitiline atmosfäär muutub ja võib-olla mõnikord läheb tuju paremaks, mõnikord halvemaks tagantjärele tark olles, me saame aru, inimesed reageerivad oma käitumisega, kas näiteks laulva revolutsiooni aastatel sündimus tõusis ja siis, kui vabaks saime ja algas see niisugune šokiteraapia meie kallal, siis eks ole, paljud näitajad halvenesid. Nii et ilmselt see oli, see oli minevikus ka, aga minevikus võib-olla selles mõttes on lihtsam neid asju vaadata, et siis tõesti suhteliselt ikkagi ka otsene mõju tõesti sõdade ajal ja kriiside revolutsioonide ajal sageli puhkesid tõved ja, ja muud sellised asjad. Kas on teada ka tollest ajast 100 ja rohkema aasta tagusest ajast, mõned seadused või otsused, mis mõjutasid otseselt inimeste tervist? Ikka no kui me nüüd räägime konkreetselt sellest saksa okupatsioonist aastal 1918, et, et nad ei tulnud tühjale kohale ja enne siin oli olnud ka riiklus ja Vene tsaaririik ta oma nihukeses tervishoiu ideoloogia kujundamises ja meditsiiniideoloogia kujundamisest oli küllaltki küllaltki saksapärane. Et kõikvõimalikud niuksed, politseinikud, meetmed, meditsiinipolitsei, mille eesmärk oli kontrollida seal noh, alates eks ole toidu kvaliteedist turul ja lõpetades võib-olla inimeste isikliku hügieeniga. Need olid ka varem olemas ja kõikvõimalikud siin töökaitse seadused, haigekassade seadused, need, need tekkisid juba tsaariajal jah, nad ei, võib-olla ei katnud kogu ühiskonda nagu tänapäeval, aga aga noh, midagi midagi oli olemas ja kui sakslased tulevad, siis väga palju sellest jätkub. Et eks ole, me räägime siin esimese maailmasõja lõpust, et esimene maailmasõda oli inimkonna ajaloos selline esimene suur sõda, kus, kus tõesti haavadesse lahinguväljal Surdi rohkem kui haigustesse. Ja see tähendab seda, et jällegi noh, oli oli tehtud kõvasti eeltööd mis puudutab sanitaariat ja tasapisi siin ja seal juba mingite asjade vastu hakati vaktsineerima. Ja antud juhul ka, et kui, kui see saksa vägi siia siia sammub, siis see niisugune suhtumine sakslastel see ei ole mitte jällegi ainult teise maailmasõja ja Hitleri lugu, kus noh, väga selgelt näha oli, et idaeurooplased on kuidagi alaarenenud ja, ja seal on suur nakkusoht. Et see oli ka juba esimese maailmasõja, see ettekujutus oli saksa, saksa võimul, saksa riigil olemas, et siinkandis on on nagu suurem oht saada tüüfuse mingi muu selline tõbi ja noh, sõjaväelased ei ole hea, eks ole. Ja siin siis ikkagi jah, noh, kas või tänapäeva vaatevinklist Populaarse kultuuri vaatevinklist ja heki Pärdile mõeldes, kes, kes kirjutas, eks ole, raamatu eesti argielust, mis oli väga populaarne. Sest nii-öelda käimla kultuur, see ju siiamaani meil kuskil maal aianurgas on see puust lobudik peldik. Et see traditsioon näiteks, et see selgelt sakslased suruvad peale 1918. aasta okupatsiooni ajal Legendid räägivad, et sakslased käskisid küll ehitada need peldikud, aga nii kui nad läksid nii, mõnes talus võeti see peldik lammutati jälle maha. Just ja ikka saksa värk hakkas seda, tollel ajal oli see velje ihaletud, seda talupoeg ikkagi jätkas oma traditsioonilist eluviisi, seda Eesti vabariigi seal keskpaigas, kui siis viiakse läbi väga põhjalik sanitaartopograafiline uurimus Eesti kohta, siis jah, kurbusega nenditakse, et need kunagi heidetud käimlad seisavad tühjana või on sinna mingeid moosiriiulid ehitatud või ära lammutatud, vanad keegi neid eriti ei kasuta. Maal linnakultuur muidugi see juba hakkas nagu Niukest tänapäevast, nagu vaikselt võtma. Aga kõigest hoolimata ikkagi ju see kurikuulus hispaania gripp. Hispaania influencer saabus Eestisse. Võib öelda, et koos sakslastega. Vot niukesed segased ajad, et ilmselt jah küll, et see on niisugune suur puhang, et 1918 kevadtalv ilmselt oli, oli niisugune suurem esimene puhang, aga aga selle kohta nagu liiga liiga palju pole materjali säilinud, järgmine puhang oli 1918 sügis. Ma olen ka, kunagi oli natukene vaja nagu vaadata ja uurida, liiga kergelt see ins kätte ei tulnud, et siit siit ja sealt mingeid noppeid, kus siis need kohalikud jaoskonnaarstid kirjeldavad seda olukorda ja mõnel pool kirjutatakse, et võib-olla kaks kolmandik, kui elanikkonda põdes ja vähemalt üks protsenti suri. Mõnel pool võib-olla vähem, vähem meditsiinilised, rohkemad, emotsionaalsed inimesed, ajalehtede kirjasaatjad kirjeldavad kogu seda temaatikat süngemates toonides, et nende vallas iga nädal mitu inimest suri. Nii et jah, kuskil ühesõnaga 1918 see asi on, asi on meil tõesti olemas. Aga aga tänu sellele sõnale seletab tööd tegema, et see niuksed lõplikud arvud kokku korjata, et ja võib-olla ei saagi, sest siis tulid segased ajad, ennem oli tulnud segased ajad, see on niisugune vene revolutsiooniperiood, oli, oli ilmselt päris palju lõhkunud sellist senist tervisekorraldust ja statistika kogumist ja sakslased ka ei pruukinud võib-olla seda liiga tõsiselt võtta. Nendel okupeeritud aladel ja noh, sõltub siis jah, mingi kohaliku maakonnaarsti kreisiarsti või jaoskonnaarsti südametunnistusest, kui hästi ta seda olukorda dokumenteerida. Ilmselgelt see gripp kohal ilmselgelt palju inimesi suri. Aga mina siin ei julge praegu küll öelda, mis need arvud on? Juba ajalehte mainisite siis 10. juuli Postimehes, 1918. aastal on Postimehe kaastööline pööranud selle haiguse puhul professor doktor Koppeli poole. Ja tema on siis öelnud ajakirjanikule järgmist. Haigus on uus, tema avaldumisviisidest ja käigust ei ole meil siin midagi lähemat teada. Nagu nende lühikeste sõnumite järele arvatamis haiguse ilmsikstulekul Hispaanias siia tulid, ei käinud haigusega surmajuhtumis kaasas. Kui kõneldakse, et nimelt uue tõve kätte inimesi on surnud, siis on see ainult arvamine, mis, nagu ülemal tähendatud, niisuguste üleüldiste tõbede korral tekib surma juhtumisi võib ju ette tulla, kuid need võivad selle tagajärjeks olla, et haiguse korral, kus palavik kõige kõrge on mõnesugused, muud haigused külge löövad, mis nõrga tervisega inimesele surmatoovad meie kodumaal, seletas professor, on kord juba selle laadine tõbi olnud. Sinna on mõnikümmend aastat tagasi, kui sellelaadiline inflojendsa hoog üle maa käis, mille pea kõik inimesed läbi põdesid. Nii kuidas te kommenteerite, doktor Koppeli? Hinnangud, mina ise ei ole doktor, aga no ilmselt tundub jah, et see noh, need, need surmad tõepoolest, nagu siis see diagnoos, mis pandi, kui inimene suri, et siis sageli oli mingi kopsupõletik või midagi sellist. Ja siis nagu tagantjärele, kui see asi oli kestnud mõnda aega, siis saadi aru, et, et on mingi nagu hoopis uus spetsiifiline puhang. Nii et see, see gripi diagnoosimine tollel ajal ta oligi pigem selline noh, ütleme statistiline, et ega nad ju veel viirustest ja muust sellisest asjast noh, sellel alles vaieldi, mis asi see viirus on ja nii edasi. Et selles mõttes kop seal on nagu oma ajastu oma ajastu inimene, ega nad väga-väga täpselt antud hetkel seda olukorda ei pruukinud tajuda, et nagu nagu praegu tehakse, eks ole, kohe kui mingi probleem on, siis paljudele inimestele kohe tehakse analüüsid ja saadakse aru, et jah, see on see grip tollel ajal kuidagi asi käis kaudselt. Ja teine asi muidugi, mis mis noh, nagu silma torkab ja mis selle gripi gripiloo juures Hispaania infuenza juures oluline on, jah, see, et eks ole sõjaaeg ja paljudes sõdivates riikides üldiselt nihukesi haiguste teemasid nagu väldid, nad olid tsenseeritud. Et ühelt poolt noh, et vaenlane ei teaks, oli niuke strateegiline teave, et kui, kui terve antud ajahetkel populatsioon on, seda võis vastane ära kasutada. Ja teine asi on siis oma oma elanikkonna nagu moraalihoidmine koppel ka ütleb, et ärge kartke, eks ole, pole hullu, sellesse haigusesse ei pruugigi surra. Ja noh, kasvõi seesama küsimus, et miks see, miks selle haiguse nimi on hispaania gripp või Hispaania infuenza, ongi see, et Hispaania ei olnud sõjas ja Hispaania ajalehed siis said vabalt sellel teemal rääkida, siis jäi niisugune mulje, et kogu maailm on vait, ainult hispaanlased pasundavad, et neil on gripp, influencer siis, eks ole, tekib selline ettekujutus, et, et vot see ongi mingi hispaania probleem ja Hispaaniast on tulnud nagu koppel mainib. Tegelikult Ta pigem pigem noh, siin vaieldakse selle üle, et kas, kas ta tekkis USA-s ja siis koos Ameerika vägedega jõudis Euroopasse või tekkis Prantsusmaalt. Jällegi mingis sellises sõjaväe poolt üleasustatud piirkonnas on sulle tähtis on see, et palju inimesi, palju vigaseid vaheperemehi seal sõjaväelaagrite juures peetiga sigu, kodulinde, mingi teooria räägib, et hoopis inglaste ja prantslaste poolt kuhugile sõja jaoks vajalikele abitöödele toodud hiinlaste seas kusagil Euroopas puhkes ja nii edasi, nii edasi. Ühesõnaga see Hispaania nimi sellele tõvele sai, sai jah, kuidagi nagu ebaühtlaselt ülekohtused. Aga 100 aastat tagasi, kas siis ei teatud haiguse põhjusest midagi, aga kas nüüd, 100 aastat hiljem on teada, et mis viirusele haiguse põhjustas? Ikka on kokku lepitud, et tamm, et ta on gripp ja teda vist isegi noh, selles mõttes Baikali väga surmav, kui ma nüüd tagantjärele tarkusega vaatame, kuigi noh, lõpuni selgeks ei saa, sest Surdiga massiliselt nendes maakera piirkondades, kus, kus demograafia statistika puudusid. Või noh, olid väga primitiivsed, räägitakse kümnetest miljonitest 50-st miljonist võib-olla rohkematki inimesest, kes suri väga lühikese aja jooksul ühe aasta jooksul. Aga Eestis me ei oska. Teie ei oska umbkaudu öelda, kui palju suri inimesi. Nojah, tuhandeid noh, see on täpsemalt, ma ei oska kindlasti kindlasti öelda. Kas vabadussõja alguseks oli haigusele piir pandud? Ei olnud 1919 veel mille kohta on statistikat, on Eesti kaitsevägi ja sõjaväehaiglates suri vähemalt mingi 130 või meest, aga jällegi juba ise Nad oletasid aladiagnoosimist, et et paljud surid ja maeti maha mingi kopsupõletikku või sellise diagnoosiga ja, ja noh, võib-olla tagantjärele saadi aru, et võib-olla võib-olla oli tegemist gripiga, need 1919 oli ta veel ka olemas, seal gripil oli kolm puhangut, et 2918 1000 919919 puhang tabas ka Eesti kaitseväega, näiteks. Aga kuidas see siis lõpuks ära lõppes, kuidas sellest üle saadi lihtsalt haigus taandus. Jah, jällegi, ma ei ole spetsialist seda püroloogikast küsima, aga jah, ühesõnaga asi käib populatsioonist üle ja siis inimestel tasapisi. Gripp on see asi, mille vastu meil immuunsus tekib, eks ole, vaktsineeritakse tänapäeval ka. Ja siis see vorm, see tüvi vaikselt kaotab oma jõupopulatsioon, nurgad on surnud, ülejäänutel aga kõik ei sure, eks ole, väga paljud jäävad ellu, neljakid, immuunsus seljatüve suhtes ja siis läheb natukene aega, eks ole, kusagil seal viirusele kogub jõudu ja siis tuleb uus puhang, et niimoodi see tsükliliselt need gripiklipi asi käib. Hea, et vaktsineerimist nimetasite, kui paljude haiguste vastu tollel vaktsineeriti rõugeid pandi. Kindlasti see niisugune huvitav ütlemine ka veel, et pannakse rõugeid. Rõugeid poogiti, rõuged on siin Eestis ka juba 200 aastat kasutades siis reisijad pärit materjali ja isegi natuke rohkem oli teadlase varasem vorm see nii-öelda varjulatsioon, kui kasvatati inimesed pärit materjali, nii et rõuged olid Eestis sõdadevahelises Eestis olid veel jällegi peast ei mäleta paarkümmend juhtu võib-olla et rõuged olid nagu ikkagi põhimõtteliselt selleks ajaks võidetud ja muude tõbede vastu vaktsineerimist. Iseseisvas Eesti riigis olidki rõuged ainuke haigus, mille vastu vaktsineeriti. Ma natuke uurisin, aga ma ei saanud väga selget, selget vastust, ühesõnaga Saksa sõjavägi oma oma sõdureid kõhutüüfuse vastu vaktsineerida. Kõhutüüfuse vastu oli vaktsiin olemas, inglased, ameeriklased, sõdurid olid vaktsineeritud. Jällegi üks põhjus, eks ole, miks esimeses maailmasõjas enam nii väga haigustesse ei surnud, vaid nüüd juba haavadesse, sõjanduslikult olid siin ka mingid uuendused, kuulipilduja ja nii edasi. Aga jah, et inglased, ameeriklased kindlasti oma sõdureid tüüfuse kõhutüüfuse vastu oskasid vaktsineerida, vaktsineerisin sakslaste puhul, ma ei tea, aga ma ei imesta. Noh, nad olid ikkagi Saksamaa oli väga progressiivne ja Võimsa teadlasega tollel ajal, et ju siis saksavägi oli ka vaktsineeritud kõhutüüfuse vastu tähnilise tüüfuse, eks ole, see oli, see oli teine probleeme, sellega nad veel maadlesid päris tõsiselt ja kõvasti. Ja eestlased olid vaktsineeritud rõugete vastu. Jah, ja jood kuni Eesti vabariigi lõpuni. Rõuged oli ainukene teema. Difteeria vaktsiin näiteks oli juba olemas, aga Eestis Eestis seda nii-öelda kohustuslikku vaktsineerimist ei olnud, võib-olla vabatahtlikult sai kuidagi. Missuguseid haigusi veel näiteks 1918. aastal inimesed põdesid? Jällegi seda niisugust head statistikat ei ole, aga julgen väita, et niukene peamine surma põhjus oli ikkagi tuberkuloos. Mis siis ka edaspidi Eesti vabariigis ikkagi nagu domineeris igasugustes edetabelites. Ja noh siis arvestades seda, et Eesti vabariigi sünni ajal ikkagi noh, 100-st sündinud lapsest suri enne aastaseks saamist seal üle 10 see tähendab seda, et siis kõik need nii-öelda lastehaigused, ühesõnaga lapsi tabavad nakkushaigused, sarlaketifideerijad mis nad seal on, läkaköha, eks ole, muud sellised asjad. Et need need kindlasti võtsid, võtsid oma jao ja siis düsenteeria luuras ringi, see ka Eesti vabariigi aastatel juba suudeti nagu välja viia sõja ajal ta kindlasti oli. Kõhutüüfus oli siinkandis kenasti tsiviilelanikkonna seas, ühel hetkel siis see, see ei pruugi seda Saksa okupatsiooniaega puudutada ja 18.-te aastatega 1919 oli, eks ole, koos vene loodearmeega taganes siia meie maale siis tehniline tüüfus, mille kätte suri, suri seal võib-olla 10000 Vene valgekaartlased nii-öelda ja see levis ka eesti armees, siis oli ka mitusada meest. Et põhiliselt põhiliselt nakkushaigused. Jällegi anname endale aru, eks ole, et elame, vaktsineerimine veel väga suhteliselt puudulik ja ka veel antibiootikumid eelne aeg, nii et just nende nii-öelda lastehaiguste puhul ega mingites Tammsaare aegadest ja veel varasematest aegadest palju muutunud ei olnud, et noh, mõne tõve puhul võib-olla ongi selle tekitaja, teati, mis on, aga ja olid ka mingid sanitaarvõtted, jaa, et peske käsi ja ärge kooli minge, kui puhang on, aga noh, põhimõtteliselt ikkagi kui laps haigeks jäi või inimene siis seal midagi suurt teha ei osatud, et ikkagi lihtsalt jäi oodata, et kas, kas jääb ellu või jäänu suremus tipteeriasse oli kuskil 20 protsenti, näiteks haigestunutest. Kui kättesaadav oli arstiabi, te ütlesite, et midagi muud teha ei olnud kui oodata, kes ja kui palju ja missugustel puhkudel pöördusid arsti poole. Noh, jälle ilmselt nagu tänapäevalgi need on mingid inimesed, kes käivad kogu aeg arsti juures ja teised ei lähe üldse. Et ilmselt ilmselt siis ka fakt on see, et sa arstiabi ei olnud nii kättesaadav kui tänapäeval, eks ole, ja ja mitte ühelt poolt oli, et arst oli vähe jällegi kogu see Eesti elanikkond, eks ole, tollel ajal valdavalt elasel maal arstidest üle poole kindlasti olid suuremates linnades praktiliselt Tallinna, Tartu andsid üle poole arstide asukohtadest, nii et seal maal maal, eks ole, seda arsti, neid oli vähe. Punkt üks, teine asi, mille peale me mõtleme, on transport, eks ole, üldse liikumiskiirusmaastikul. Et tollel ajal ei oleks nagu kellegile pähe tulnud hakata sünnitajad Valgast Tartusse vedama, sest see oleks, eks ole, terve päeva võtnud, aga noh, eks ole, ajad on muutunud vahepeal. Nii et kuidas arsti juurde minek, kui oli, noh, jällegi see on niisugune natuke niisugune nagu filosoofiline küsimus, et lihtsalt linn oli midagi muud, aga, aga see maa elanikkond, see niisugune keskmine eestlane kui palju ta üldse selle mõttega nagu harjunud olijat tuleb mingil hetkel arsti juurde minna. Et seda jällegi sõdadevahelises Eestis nagu kurdetakse, et see niisugune arusaamine üldse sellest, et mingites olukordades peab arsti poole pöörduma või et või etnov sünnitajana tuleb ämmaemand kutsuda või midagi sellist. Meditsiin Ta ei pruukinud olla väga sügavalt inimeste teadvusse jõudnud, aga jah, kindlasti kui see, kui Eesti vabariik tekib, siis seal esimestel aastatel on meil jaoskondi 110 ja see traditsioon ka tegelikult sa juba tsaariajal alguse. Nii et noh, kogu Eesti peale siis neid nii-öelda maa arste kuskil peale 100 ja palju nad siis jõudsid ja mis puhkudel sinna mindi. See niisugune üldine, eks ole, foonia sõnum on see, et lihtsalt seda teenust tollel ajal oli ikkagi päris vähe. Ja see maksis, eks ole, ja noh, üks põhjus, miks võib-olla arsti juurde ei mindud, oli raha elada ikkagi teistsuguses maailmas kui meie praegu. Ilmselt ikkagi polkovniku leske Sid, kes läksid niisama arsti juurde välja mõeldud haigusega, neid oli ikkagi vähem. Üldiselt linnades ja just kõrgklassi seas, et neid neid kindlasti oli, et see on ka mõned niuksed. Ma ei oska öelda, 100 aastat tagasi, aga 200 aastat tagasi mingi Tallinna arst kurtis, et linn on linn, on täis mingeid vanu naisi, kes tollel ajal arvati, et ilmast, ilmamuutustest sõltub väga palju tervis, kes kel pole muud teha, kui passivad akna peal ja vaatavad, kuidas ilm muutub ja siis, kui mingi ilmamuutus on, siis kohe saadavad arsti järel. Selline seltskond oli, on ilmselt kogu aeg olemas olnud. Kui palju Eestis võis haiglaid olla ilmselt ainult suuremates linnades? Jah, no siin on jälle see, et sarja pärandit ikkagi see idee oli selles, et igasse igasse maakonda üritati ehitada või ehitatigi maakonnahaigla, nii et need maakonnahaiglad olid kindlasti olemas midagi mälumängu küsimusi ei mäleta, palju neid maakondi Eestis võiks olla? Ja meie need linnad, eks nad olidki siis enamuses, eks ole, maakonnakeskus, et seal need haiglad olid Tallinnas Tartus, too oli kindlasti see kese, Tartus oli haiglaid kindlasti rohkem kui Tallinnas tollel ajal ja üleüldse ega elanike arvult ka Tartu ja Tallinn olid, olid palju rohkem võrreldavamat tollel ajal kui praegu. Ja siis tasapisi, eks ole, olid tekkinud meil juba niuksed tööstuskeskused Narva ja Türi ja kus olid mingid suured tehased, Kärdla, eks ole, nende nende tehaste juures olid siis ka erahaiglaid, kindlasti oli aga erahaiglaid, mõnesid oli ka maal sõltusele, jaoskonnaarsti, sellisest soovist panustada. Nii et jällegi numbrit ei julge öelda. Aga noh, igas maakonnas ikkagi ma arvan, et üks, üks haigla oli vähemalt seal maakonnakeskuses. Ka sõjatingimustes, olgu siis esimene maailmasõda või, või vabadussõda, siis haiglatest üksi ilmselt jäi väheks, et siis tehti ajutised haiglate laatsaretis. Jah, niukene ühiskonna mobilisatsiooni mobiliseerimise komponent sõja ajal, et sõltub sellest, kui lähedal see linna oli, kuidas logistika oli, aga ma arvan, et selle saksa okupatsiooni ajal sõda siis tollel hetkel ei käinud, eks ole, ja ja need saksa väed ei pruukinud ka väga suured olla, niiet. Nii et tollel hetkel ma ma väga hästi ei oska jällegi öelda, aga, aga kindlasti siin ütleme vene võimu ajal ja esimese maailmasõja aastatel oli selgelt rinnaulatus juba Riiani ja siis siis näiteks Tartu oli selgelt selline rinde rindetagune tsoon, kus siis kus siis need haiglaid oli päris palju. Või no kasvõi see meie praegune uhke loodusmuuseum, eks ole, Tartus see hoone, mis ehitati Tarja lõbustuse, valmistu ehitatigi ülikooli loodusteadus kondadele. Aga kui algas sõda, siis, siis sinna tehti haigla ja selliseid kohti ilmselt veel, et evakuatsioonihaiglad. Tallinnas räägitakse palju Grand Marina kinost, mis oli laatsaret Jah, väga võimalik, et koolimajasid juba, noh, eks ole, tollel ajal projekteeriti selle teadmisega sõja ajal saab meist haiglaid teha ja see niukene totaalse sõja mõtteviis oli olemas tekkinud. Te nimetasite meditsiini politseid alguses saksa okupatsiooni ajal on vähemasti ajalehtede andmetel olnud kõlblus politsei, kes tegeles siis suguhaiguste raviga ja see oli aktuaalne probleem sellel aastal. See on niisugune palju räägitud teema eriti esimese maailmasõja puhul, et kuidas, kuidas suguhaigused ja prostituudid ja mingid riiklikud lõbumajad ja nii edasi ja nii edasi, et noh need asjad olid kindlasti olemas, aga aga siin tuleb jälle natukene niisugune allikakriitiline, eriti, mis puudutab suguhaiguste levikut, et seda nihukest tänitamist. Noh, Eesti ajakirjanduses näiteks võib lugeda seda, kuidas Eesti mehed on kõik rindel ja, ja eesti naised korraga hakkavad käituma kuidagi väga-väga niimoodi lodevalt ja kõlvatult ja, ja hakkavad suguhaigusi levitama. Et jällegi neid ajalehti lugedes siis selliseid lugejakirju, et vot siin, mis meie kõik need naised teevad, eks ole, vene sõjaväelastega Saksa sõjaväelastega ja nii edasi nii edasi. Ja noh, siis räägitakse suguhaigustest ja noh, üleüldse suhtumine tollel ajal oli selline, et, et noh ka Eesti vabariik tekib siis esimesed määrused, seadused, mis Eesti riik ise vastu võtab, nakkushaiguste alal, jah, need on suguhaiguste teemalised. Aga selle määruse nimi on umbes selline, et prostitutsiooni ja suguhaiguste vastu võitlemine teisisõnu, idee selles, et prostituudid eeskätt sellega tegelevad ja siis tähendab automaatselt, et naised ja nii edasi, eks ole, seal niukse patriarhaalse ühiskonna tähelepanu läheb. Läheb nagu kohe naistele, algab mingi selline naiste kallal tänitamine, ahistamine. Ja siin siis kõlas ka kainemaid hääli, seesama Henrik Koppel ütleb, et noh, et jätke naised rahule, eks ole, et oodake ära, millal mehed sõjast tagasi tulevad, siis alles näete suguhaigusi ja nii edasi. Et kindlasti jah, suguhaigused olid, oli teema, prostitutsioon oli teema, sakslased vist tõesti paistsid selle poolest silma, et nad kuidagi pidasid seda niisugust prostituutide sekstöötajate teenuse pakkumist oma sõjaväele tähtsaks tõstmaks sõdurite ja ohvitseride ja nii edasi moraali. Nii et see on jah teada 1918. See on niisugune vana tsaariaegne lõbumajanduse poliitika ja kontrollis oli ära lagunenud segastel revolutsiooni aegadel põranda alla läinud ja valitses anarhia. Ja siis, kui sakslased võitsid, lõid korra majja, organiseerisid jälle Tallinnasse üheksa lõbumaja ja tegid haigla suguhaigetele ja, ja nii edasi ja nii edasi, nii et see on niisugune suguhaiguse teema ja sõda eriti esimene maailmasõda, need on jah, omavahel seotud, aga ma ei julge väita, et oleks olnud mingit tohutut puhangut selle sõja ajal sellest palju räägitakse, aga rahuajal oli neid, jääb niisugune mulje, et noh, mitte palju vähem neid erinevaid suguhaigusi. Ja politsei ja meditsiin ja arstiabi oli ta seotud kõlblus. Politseijaoskonda juhtis sõjaväearst. Nojah, selle idee oli selles, eks ole, jällegi palju neid igasuguseid kaitsevahendeid oli ja kes neid kasutas ja, ja kogu see niuke teadlikkuse teema ja üks, viis ja meetod, mida nad siis kuidas nad seda asjaolusid kontrollida oli lihtsalt nende nende prostituutide ja noh, antud sakslaste puhul võib-olla ka siis nende klientide, kas nii-öelda sõja väelaslikult organiseeritult seal lõbumajas käisid et nende niisukene sunduslik kontroll, eks ole, et sorry, tõrvesis teadused kas kaks korda nädalas või, või noh, seal jällegi asi kaldukseksismi, aga noh, seal kõiki neid naisi siis hinnati välimuse ja vanuse ja nii edasi järgi ja siis tehti mingi otsus, et noh, kes on, kes on edukam klientide hankimisel, seda kontrolliti sagedamini ja nii edasi, noh selline maailm, mis, mis, mis tänapäeval võib-olla, eks ole, natukene natukene võõrastav on, aga aga siis oli nagu täitsa okei. Kaitsevahendid olid 1918. aastal olemas. Nad olid olemas, jah, ma arvan küll, aga aga kui me räägime Condoomidest, aga kogu see kausike leiutamise lugu, selle niukse kaasaegse kummid, võistluse lõbusam ka Tartu Ülikooli ajalooga natuke seotud siin siin panustati päris palju, aga mis aastas oli? See oli juba varem, siis. Ta ei olnud väga vara iidoli 20 sajandi alguses aga ei pruukinud kummist tollase vahendit näid seal, oli igasuguseid asju ja korduvkasutatavaid ja nii edasi. Räägime arstidest, mis rahvusest näiteks olid arstid 1918. aastal ja enne seda ja vabadussõja ajal valdavalt, kas arstid olid ka kuidagi koondunud mingitesse seltsidesse või algas see alles Eesti iseseisvumisega? Seltsid olid juba varem ja noh, sellega see niisugune Eesti ajalugu ja eestluse emantsipatsiooni lugu 1200 aastat tagasi valdav osa arst olid meil, eks ole, sakslased tasapisi hakkavad siis meil tekkima Felmannid ja Kreutzwaldi ja nii edasi ja kuskil on mingi number meelde jäänud, et 1915 oli siis maailmas olemas 100 eesti rahvusest arsti arstiharidusega inimest. Ja pooled neist olid kodumaal siis esimese maailmasõja esimestel aastatel. Aga arste kindlasti Eestis oli rohkemat, kui Eesti vabariik tekib siis siis üle 300 niiet esimese maailmasõja alguses ja saksa okupatsiooni ajal kenasti saksa arst oli saksa rahvusest arst, oli Eestis Eestis rohkem kui kui eesti rahvusest arste, lisaks seal vene rahvusest arstid, juudi rahvusest arstid, eks ole, võib-olla mõned lätlased, arstid, organiseerumine jällegi eks ole, arstid juba ammu seltse loonud Tartus mujal Balti arstide päevad, Liivimaa arstide päevad, noh, sellised institutsioonid olid olemas. Ja Eesti arstide selts tekib 1912, et noh, tema esialgne põhjapall tegelikult see Põhja-Balti on siis tsaarivõimule sobiv euffemism eesti sõna eesti asendamiseks. 1912 tekib selline Eesti arstide selts, mis ongi nagu mõnes mõttes reaktsioone jällegi eks ole, niukene rahvusliku tõusuaeg ja ja tundub, et see on niisugune suur suur põhjus on see, et tolleaegne eestlus, organiseerunud eestlus olid, olid suured, sellised karskusliikujad, karskus tegelejad ja, ja just Eesti arstkonda häiris see, et see, et senised saksa kohalikud kõiki arste, liitvat organisatsioonid siia kokkutulekut, et nad ei võtnud väga tõsiselt karskusteemat, Eesti karskusseltsid korduvalt pöördusid selle seltskonna poole, palusid seisukoht, võtab, palusid anda kas või nii-öelda meditsiiniline hinnang näiteks alkoholiga ravimisele, mis rahvameditsiinis oli väga populaarne. Ja siis eks ole, sakslaste poolt nomineeritud seltskond seda ei teinud ja siis niukene eesti eesti jonn ja viha käärise 1912 siis juhtivad tegelased sedasama Hendrik Koppel näiteks et nemad siis Peeter Hellat, kes samal aastal sureb, panevad aluse siis Jahnukesel eesti arstide seltsile ja see tegu tegutses saksa okupatsiooni ajal ka ja muutis oma nime eesti arstide seltsiks ja korraldasid seal eestikeelseid kokkutulekuid nii edasi. Aga ilmselt see niisugune põhi põhidominant oli sakslane ja huvitav asi selle näiteks saksa okupatsiooniga seoses see anud kuskilt jäi silma. Et üldiselt, eks olemas, vastandame sellist eestlaste sakslast tollel ajal ja noh, nagu ma siin sellest Põhja-Balti arstide seltsist rääkisin, et see tekkis ka nagu niukse eitava reaktsioonina sakslaste passiivsusele mingis mingil teemal. Aga saksa okupatsiooni ajal panid eestlased ja sakslased Tartus vähemalt seljad väga tugevalt kokku. Ja probleem oli selles, et hakkas levima kuulujutt, et Saksa okupatsioonivõim toob Saksamaalt arste juurde ja saksa arstid tajusid, eks ole, konkurentsi nagu kõik arstid, enamus arst politseis niuksed ära praktiseerivad. Nad ei tahtnud, et turule tuleks juurde uut rahvast ja siis saksa arstkond, Tartu Saksa arstkond pöördus siis nende Tartu Eesti arstide poole keda esimese ilmasõja ajal OlyBet oli juba rohkem, sest noh, nad olid sattunud mobilisatsiooniga siia kodumaale. Et noh, hakkame tegema koostööd, eks ole, et me kumbki ei taha, et Saksamaalt tuleks, tuleks meile konkurente. Nii et selle saksa okupatsiooni ajal, mida üldiselt kogu see niisugune eestimeelne seltskond eitas ja põlgas, aga aga noh, mingil mingil pinnal tehti nende sakslastega kohalike sakslastega täiesti tihedasti adekvaatset koostööd. Tartu ülikooli arstiteaduskond on ju kuulus teaduskondadega sel suvel okupatsiooni suvel ilmselt mingit teadust küll ei tehtud. Ülikooli evakueeriti suur osa ülikoolist. Kui eriti kõiki neid kuupäevi ei mäleta ja ei hakka ette lugema, aga idee on jah, see, et kui Saksa okupatsioon algab, siis, siis vene ülikool on veel siin midagi ilmselt juba Jubakueeritud ka palju asju, aga, aga ülikool nagu formaalselt on kohal kuni selleni välja, et, et nad siin käivad nagu noh, kohutist otseselt ei käida, aga kaevatakse igale poole. Ühesõnaga, saksa okupatsioonivõimul oli kavas avada siin oma ülikool Landes universiteet mis ka lõpuks avatakse. 1918 sügisel ta paar kuud töötab aga enne seda on päris niukene pikk protsess, kevad ja suvi, kus siis vana siis veel Jurjevi ülikool, eks ole selle selle töötajaid ja inimesed ja sedasama Koppel ja teised mehed üritavad nagu sakslastele selgeks teha, et, et see okupatsioon nii võim ei tohi muuta mingeid erinevaid tsiviilstruktuure, kaasa arvatud ülikool, eks vana ülikool peab saama edasi töötada ja kaebavad igale poole, kaasa arvatud Nõukogude tolleaegse siis vene kommunistliku Venemaa hariduse rahvakomissarile käib, käib selline, noh, see protsess on niisugune pikk ja, ja, ja palju vaidlusi, aga ühel hetkel jah, tundub küll, et sakslaste tahtmine ja peale ja siis alles augustis augusti lõpus, siis need niuksed, viimased selle vana ülikooli professoreid siis ja, ja õppejõud ja, ja inimesed, kes sellega ennast seotuna tunnevad, need lahkuvad siis Venemaale. Sealhulgas siis ka Henrik Koppel ja karuslossmann ja, ja Albert Valdes ja niuksed. Hiljem tulid tagasi, eks ole, said kuulsataks eestiarstideks professoriteks, aga aga nad ja ühel hetkel lahkuvad ja siis pärast seda 1918 sügis avab, avab Saksa, Saksa, võin seal oma ülikooli ja see tõepoolest ei saa väga-väga kaua töötada. Või noh, väga niisugust tõsist panust anda teadusesse ja noh, ilmselt jah, muidugi see aasta eriti teadust ei tehtud, aga sümboolsed aktid kasvõi niisugune esimene eestikeelne arstide koosolek. Konverents Tartus 1918 tänu sellele Eesti arstide seltsil, eks ole, leiab aset nihukesi niukseid asju, kindlasti on. Henrik Koppel, tema nimi on nüüd kõlanud siin jutus kohe mitu-mitu korda. Kas Henrik Koppel on tegelikult meie arstiteaduse suurkuju, võib niimoodi öelda. Ja mis tema veel tegi, peale selle, 18. aasta? Tema on kindlasti suurkuju kui nüüd tänapäeva mõistes rõhutada seda sõna teadus, eks ole, artiklit kuskil tsiteeritavates ajakirjades ja nii edasi, siis, siis noh, tuleb tunnistada, et sellega ta tegeles pigem oma mingis nooremas elufaasis. Ta on niisugune suur organisaator, rahvuslane ühel hetkel ülikooli rektor kõrva-nina-kurguarst kogu sellele teemale Eestis alusepanija niukse praktilise meditsiini poole pealt, meditsiini korraldamise poole pealt ja üldse Tartus laiemalt siis ka võib-olla Eestis. Eks ole siis selle teise rahvusliku tõusu ajal tsaariaja lõpu aastakümnetel aga väga palju tõsist tõsist tööd teinud mees kitsalt tema panus meditsiiniteadusesse siis noh, jah, siin mõned teemad on, leeprat uuris ja kirjutas midagi leepra teemadel. Ja need niuksed, kõrva-nina-kurguasjad, aga pigem mäletame teda sellise, sellise surev rahvusliku liikumise kangelasena on öeldud, et teine mees Tartus pärast Tõnissoni pikka aega Tõnissoniga võrreldes 10 aastane, selline stabiilsem ja tõsisemalt võetavam tegelane võib olla paljude jaoks ja vahekohtunik ja nii edasi ja noh, see on ka ilmselt põhjused, Ta noh, üks põhjus on kindlasti see, et oli siis tõesti üks üks nendest vähestest eestlastest, kes veel selles vanas tsaariaegses ülikoolis professoriks said lisaks siis Kõpule ja Paldrockile. Et see on siis põhjus, miks tast ühel hetkel, kui ta Venemaalt tagasi tuleb, temast ülikooli rektor tehakse. Aga teine põhjus on kindlasti see, et oli ilmselt niisugune kõigile sobiv autoriteetne kandidaat, eks ole, arst, praktiseeriv arst, oli ta, mulle jääb niisugune mulje väga populaarne. Kes siis saab selleks ülikooli rektoriks ja ta on päris pikka aega selles ametis. Rahvusliku liikumise kangelaste puhul me küsime alati ja mõtleme alati, kuidas nende käsi käis siis, kui saabus nõukogude okupatsioon. 1940. aastal. Ta oli juba siis eks ole vana päris heata, ta oli eakas, pensioneerunud ja ja 40. 41. aastal tema eluloos on kirjas, et noh, see oli jälle see aeg, kui NSV Liit tuli ja suure hurraaga niimoodi Extensiivselt hakkas siis muuhulgas tervishoidu meditsiini arendama, et kõik arstid pandi tööle ja need inimesed, kes Pad arstina töötanud apteekrid ja nii edasi tegid ka väga kiiret karjääri meditsiinisüsteemis. Et väidetavalt siis koppel Koppel sunniti jälle tööle oma erialal kõrva-nina-kurguarstina, politseiniku sisearstina. Ja väidetavalt töötas ka saksa okupatsiooni ajal ja siis saksa okupatsiooni lõpus ta siis noh, ta alustab nagu tartus teekonda rinde eest hakkab eemalduma, aga tal on gangreen ja siis selle lõpuks ta jõuab jah, Tallinnasse Tallinnast ta sureb. Kui teda maetakse, siis on juba Eestis selle nõukogude väed, Vene väed ja niukene veider veider, paradoksaalne olukorrad, et noh, keegi täpselt veel ei tea, kuidas täpselt suhtuda sellesse Koppelisse, nii et niisugune imelik sümboolne hetk, et ülikooli peahoone vardas on Eesti NSV lipp, on, on pooles vardas või maetakse, eks ole, nagu suurt eesti rahvuslaste nõukogude võimu esimestel kuudel. Nüüd tagasi korraks veel 1918.-sse aastasse arstiabi kõrval, mida eriti ma saan aru, et kui ma nüüd õigesti aru sain, siis eriti ju ei, ei tarbitud, siis raviti ennast ikkagi rahvameditsiini teadmistest lähtudes. Jah, aga noh, jälle, siin tuleb mõelda sellele, et rahvameditsiin ei tähenda ilmtingimata mingit väga ürgset kuskilt soosaarelt korjatud salajasi taimi, vaid rahvameditsiini hulka kuulusid ka tolleaegsed apteegikaubad ja rahvameditsiin kui niisugune populaarne teadmine tervishoiust. Et alkoholism sai mainitud, eks ole, kõikvõimalikud eetrit sisaldavad tilgad Vopiaadid, kui räägime apteegikaupadest. Noh, ühesõnaga preparaat oli terve rodu, mis ei olnud mingisugune ürgne, etniline etnomeditsiin vaid vaid eks ole lihtsalt inimesed, eks ikka tollel ajal juba reklaamiti ja neid apteeke võib-olla rohkemgi, kui jaoskonnaarst. Apteekrid, reklaamisid oma kaup. Tegutsesid ka ravitsejate arstidena, klassi ühiskonna ühe ühe väljundina olid ka, noh see on päris levinud, et siis kas, kas seal mõisnikud, mõisaprouad, kirikuõpetajad, kirikuõpetajate prouad, selline kohalike liit maapiirkondades jällegi, et nad nad karavitsesid, Nad olid haritud, inimesed oskasid nõuandena, tulid raamatuid lugenud, neil käisid ajakirjad, kus oli sees mingeid reklaame. Nii et see, see rahvameditsiin ei tähenda ja midagi midagi ürgset ja 1000 aasta tagasiulatuvalt seda oli ka kindlasti neid võtteid ja neid teadmisi ja mingit tõrje käitumist, eks ole, mis oli, mis oli, pigem lähtuks folkloorist ja mütoloogiast. Aga, aga teiselt poolt oli kindlasti see on niisugune ametlik koolimeditsiin keskmise inimese teadvusse tunginud just just viimase paarikümne aasta jooksul, kui me räägime sellest 18.-st aastast sama karskusliikumine näiteks, mis siin juba mainitud sai, üks tema väljund oli, oli just teadvuse tutvustamine, propaganda, erinevad loengud mitte ainult alkoholi kahjulikkusest, vaid, vaid paljudel muudel asjadel, noh, ühel hetkel siin, eks ole, suhteliselt hiljuti avastati kõikvõimalikud bakterid-värgid, nakkushaiguse teooria tekib, eks ole, kõigest sellest räägid, palju vigaseid voldikuid eestlanna lugejarahvas kirjutati, avaldati, mõned neist olid jah, nihukesed allagi, arstid torisesid sedasama. Samad suguhaiguste teemalised raamatukesed. Mõnikord jäi mulje, et seal on pigem tegemist pornograafiaga. Üldiselt jäi mulje, et need raamatud on mõeldud ainult meestele, miks naisi harita, aga, aga sellist kirjandust olija ja Tõnisson ja koppel andsid välja ju siis 1000 903.-st aastast alates ajakirja tervis, mis ilmus Postimehe lisana. Nii et nihukesi biomeditsiinisisendeid sellises keskmise eestlase teadvusesse neid oli, neid oli kindlasti päris palju ja, ja seda kindlasti kasutati lihtsalt kontakt arstiga, et see, see võis ära jääda, sest arst oli kõrgel kauge, kallis, eks ole. Edasi. Apteekides, muide sedasama Postimehe järgi käis suur nöörimine. Märtsis 1918 kirjutati, et bensiini müüakse neli rubla nael, kuigi omahind on 30 kopikat. Mis bensiin võiks olla? Ei oleks kuidagi bensiin ja sellest on juttu olnud, see niisugune ma ei olegi okupatsiooniaeg ja igasugused normid ja tšekid ja ja ega need sakslased seda okupeeritud territooriumil võib-olla nii väga nii väga sõbralikult ei või noh, kuidagi noh, ja empaatiavõimega ei, ei tajunud, et ise ka sattusin kuskilt peale mingitele kirjutistele, et noh selle paljud ravimid tollel ajal ikkagi Nende nende levikut ja tootmist, eks ole, riik kontrollis, et ei olnud päris nii, et apteeker ise midagi kokku segasid ja siis selliste tsentraalselt levitatavat müüdavate ja ja selliste vahendite puhul nagu kaevatakse siin okupeeritud Eestis, selle üle saksa võimegi ignoreerib. Et nõutakse mingeid formulare selleks, et seda preparaati kusagilt tellida, selleks peab täitma väga kindla kuju ja värviga blanketti. Vot seda blanketti ei ole kuskilt saada. Ja sellistes tingimustes siis muidugi, eks ole, hinnad, hinnad lähevad üles, apteekrid hakkavad hakkavad teenima. Segastel aegadel küsimus oli see, et kellel oli raha maksta, tore on küsida palju raha, sest on defitsiit, aga samas ka inimesed olid vaesed, et see sa vaesuse teema ja sõja ajal tööstuste kinnipanek, noh, näiteks haigekassade, mis oli tsaariajal tekkinud, mis olid olemas mitte igal pool suurtest tööstusettevõtetest, käib jutt suurematest. Et haigekassad läksid, kogu see süsteem läks sellepärast kriisi, et, et lihtsalt palgasaajaid korraga oli vähe. Suure suured ettevõtted, nad kiratsesid. Ja lõpetuseks üldjoontes missugune oli eestlase ja ka baltisakslase tervis 100 aastat tagasi, 1918. aastal. Noh, tervis on ka niisugune enesetunde küsimus, eks ole, et et kindlasti mingid arvulised näitajad olid, olid hoopis midagi muud, kui, kui meil praegu. Noh, siin oli juttu ikka laste suremusest kindlasti keskmine eluiga oli, oli märgatavalt lühem. Kindlasti oli mingi vahe tõesti, kui me võrdleme seda siis mingit eliiti, oli ta siis saksakeelne või eesti või mingi muukeelne venekeelne, nende nende näitajad ilmselt pigem ma eeldan, eks ole, olid paremad kui, kui talurahval. Fakt on see, et meditsiiniajaloos võib, võib rääkida võib-olla sageli mõnedes teemadest kuidagi nihukese, väikse kriitika noodiga või irooniaga või sarkasmiga, aga aga fakt on see, et ikkagi viimase 100 aasta jooksul on, on meditsiin teinud, teinud tohutu mis puudutab, mis puudutab inimeste aitamist ja samas ka eks ole, ühiskond on teinud tohutu hüppe, võtab sotsiaaltoetusi ja sotsiaalhoolekannet ja meditsiini rahastamist ja noh, kogu see heaoluühiskonna teema, eks rääkimata siis ka sellisest üldisest elukvaliteedist tõesti, sest igapäevasest sanitaariast ja võimalikust kokkupuutest mingite mingite ohuallikatega Veeres Tartu Ülikooli meditsiiniajaloo õppejõu ken kallinguga mujale ja jäi osutamata, et toorbensiini, mida esimeste autode kütusena kasutati müüdigi tol ajal apteegis. Heidelbergi lähedal asuv Viislochi apteek, kus Mercedes-Benzi leiutaja, abikaasa Berta pents bensiini ostis, reklaamib end tänapäevalgi kuuldavasti maailma esimese tankla. Aga see selleks. Mida teha, kui apteegist rohtu pole võtta, sest ajad on rasked igal pool nagu kirjutas Postimehes 100 aastat tagasi, siis tuleb arstirohtusid otsida metsast ja heinamaalt soovitab doktor Ostrov läbi kolme lehenumbri. Ja võib-olla on sealt nii mõndagi ka tänapäeval kõrva taha panna. Doktorozdrow kirjutab, et mitte arvamisi ei tekiks. Kui oleks need read selleks kirjutatud, et inimesed endid ise võiksid metsarohtudega arstima hakata siis ütlen selle kohta ainult, et minul seda mõttessegi pole tulnud. Haigusi ilma arstliku juhatuseta järelvaatuseta ei pea keegi arstima hakkama. Järgmised juhatused on ainult selleks, et inimesed ise õigel ajal võiksid endale metsast, põllult ja heinamaalt õisi ja rohtusid korjata. Mis häda korral arsti juhatusel tarvitada tuleb? Ainult selles mõttes ja sihis on need read, et puuduvaid arstirohtusid apteegis millegi teisega täita, mis ligikaudu sedasama abi võivad anda. Esiteks liivasel pinnal karjamaal ja metsas kasvab meie kadakas ei ole ta puu ega põõsas selle tõttu vist ka tuttavaks sõimusõnaks saanud. Sellest hoolimata kasvatab põlatud kadakas iga aasta Marju, millega küll keegi ei maiusta, kuid nendes marjades peitub rohi, mis arstid juu ammust ajast tarvitavad neerupõletiku juures. Marju tuleb hilja sügisel ehk ka talvel korjata, ära kuivatada ja kuivas paigas alles hoida. Igal üksikul juhtumisel jääb see ravitseja ja arsti hooleks juhatust anda, kui palju nimetatud marjadest võtta ja kuidas neist rohtu valmistada. Teiseks enam-vähem tuttav on meie pärnaõis. Teatakse ka, et pärnaõietee higistama ajab nüüd, kus meil apteekides rohtude külluse üle mitte kaevata ei või ja ka seda niipea mitte oodata pole. Peame nimelt hoolitsema, et meil ees, tulevaks sügiseks ja talveks seesuguseid taimi õisi tagavaraks oleks. Pärnaõied on siin esimesel kohal, sellepärast ärgu lasku keegi pärna õitsemist mööda minna, vaid korjaku endale tarvilik tagavara. Paar klaasi sooja pärnaõieteed panevad hästi higistama mitte halvemini kui aspiriin. Ainult selle vahega, et pärnaõietee põrmugi kahjulik pole. Kuna seda aspiriini kohta nii otsekohe mitte ütelda ei või. Kolmandaks. Sagedasti kaebavad inimesed söögiisupuuduse üle ja nõuavad apteekidest isu tilkasid. Mispärast isu puudub, selle järele ei küsita mitte alati. Esiteks tuleb isupuuduse põhjus leida, siis võib ju olla, et selle vastu meie põldudel kasvav umbrohi abi annab. Seesugune umbrohi on meie koirohi riiete vahele pandud, ajab ta koil isu ära, riiet närida. See pole aga mitte veel tõenduseks, et ta sedasama ka inimesele teeb. Just ümber pöörduda on asi. Keedetud koirohuvedelik võib sagedasti tegevalt mõjuda. Kunas ja kuidas seda tarvitada, see jääb arsti määrata. Neljandaks, mitmesuguste ärrituste ja pahanduste tagajärjel on sagedasti ergud närvid sedavõrd maost väljas, et neid rahustama peab, kui harilikku tööd edasi jätkata tahad. Niisugusel korral on palderjani tee õige kohane. Nimetatud taim kasvab märgades kohtades, põõsaste sees on kaunis pikk ja tugeva tüviga õis. Hästi valkjas violett õitseb pääle jaanipäeva. Tunda on taim temale omasest lõhnast. Tarvitada võib õisi ja juuri. Juured ei tulevarrest tõmmates mitte kergesti välja. Sellepärast peab mullaga ühes üles võtma ja siis mulla ära poetama. Juured vee sees puhtaks pesema ja kuivatama. Rahustavat ollust on juurte sees kõige rohkem, kuid ka õisi võib teeks tarvitada. Õied ja juured tulevad kindlas riistas hoida, et nad mitte liiga palju enda mõjuvast ollusest ära ei hingaks. Nii õpetas doktor Ostrov 1918. aasta Postimehe juunikuu numbris. 549. Eesti lugu nende õpetussõnadega 100 aasta tagant lõpeb. Saate toimetaja on Piret Kriivan. Pildid ja viidad ja varasemad saated on vikerraadio kodulehel ja Eesti loo Facebooki seinal. Kõike head kuulmiseni eesti lugu.