Head vikerraadio kuulajad, ilusat pühapäeva teile. Jääme ikka külastama, Sankt-Peterburi söögikohti on ju tohutult palju. Ja kui vaadata surve kasvõi 19. sajandi lõpus 20. alguses, siis ju ei tuleks neid mõõta mitte sadadega, vaid ilmselt tuhandete ja mitmete tuhandetega. Ja rääkisime eelmine kord ka sellest või muud muidugi tegelevad sellega, tegelikult on ikka tegelenud reguleerivad asju. Nii et mida, kus, millised kategooriad, orjad, kus võis müüa alkoholi kangemat, kus mitte, nii et sellest oli meil juttu. Aga täna võtaksime veel ühe teema, mis otseselt ei seondu söögi ja joogiga, kuid kuulub selle maailma hulka, sellepärast et ja seda, mida sajandi vahetusele lähemale, seda sagedamini me seda näeme. Pakuvad ju need kohad ka meelelahutust ja seda väga erinevalt viisil. Nii et lisaks nendele võimalustele Süüa maitsvalt juua sõltuvalt muidugi kohast, milline valik on, mida pakutakse, on tegemist ka meelelahutuskohtadega. Ja kui vaadata, mida siis pakutakse, siis näiteks juba anna Joanonna ajast, kui oli juttu linna austeerijatest siis seal mainitakse piljardilaudu ja üldse piljard on erakordselt populaarne. Nii et kui natukene hilisemast ajast vaadata Puškini kortereid Sankt-Peterburis. Näide on ju väga põhjalikult kirjeldatud, kus ta elas, millised olid tema elamistingimused natukene seda ju ka teame. Aga näiteks ühe tema korteri puhul on öeldud, see oli päris suur korter, tube oli seal arvukalt, aga et see korter ei olnud väga sobiv just nimelt osalemiseks seltskonnaelust sel tasemel, nagu Puškin seda tegi siis seal mainitakse miinustena ära Ühte ruumi, mille puhul on arusaadav, kui mõelda, milline roll tolleaegsete inimeste just nimelt selle sotsiaalse grupi inimeste elus mängisid. Pallid teame seda ju tänu sõjale rahule. Esimene pall kui oluline sündmus olnud Puškini korteris polnud balliruumi saali, mida see tähendas? Sõjate inimest polnud ju ka sisuliselt mõtet kuskile ballile kutsuda, sest vastu kutset esitada ta ei saanud. Aga teine ruum, mis on ära toodud miinusena selle korteri juures just nimelt piljardiruum tõesti nendes asutustes väga sageli, kus pakuti süüa ja juua, on ka piljardiruumid piljardilaud vähemalt. Mõned kohad olidki tuntud võib-olla mitte niivõrd söögi poolest, mida nad pakkusid jookide poolest vaid just nimelt seal. Poolast ja Toomas siis mõned näited. Öök saksa trahter, mida mainitakse 18. sajandil, siis tavaliselt just nimelt seoses sellega pühapäeviti mängis seal väga hea orkester, eriti palju ei räägita sellest, mida nad pakkusid lauale, aga et orkester oli ja või üks teine samas piirkonnas tegutseb söögikoht, see on konkreetselt aastast 1788. Et seal publikule pakkusid väga palju meelelahutust tsirkusenumbrid, jällegi mitte niivõrd toidud ja joogid, kuivõrd tsirkuse distid võisid olla ka väga spetsiifilised nisukesed meelelahutused, mille poolest ta tegemist oli ikka ju suurlinnaga Nadol sajandil, võib-olla mitte niivõrd, aga hiljem kindlasti. Näiteks üks söögikoht oli kuulus selle poolest, et seal esines väga ja harfimängija, et inimesed, kes pidasid lugu sellest instrumendist, kogunesid sinna sööma ja jooma. Aga ka see meelelahutus, mida mõned lahtrid pakkusite, ei pidanud olema ju otseselt seotud nende ruumiga. Üks 19. sajandi keskpaiku, söögikoht, see oli saksa trahter. Tema meelitas kliente ja eriti talvisel ajal sellega trahtri kõrvale oli ehitatud, jäämägi jääb, põhimõtteliselt sai siis liugu lasta ja pärast need sportlikke üritusi minna traktilisse sööma ja jooma. Veel üks nipp, mida kasutati küllaltki sageli, see oli ja isegi ei oska öelda, kas tänapäeval kuskil söögikohtades on seda meetodit kasutatud, võib-olla keegi saab siit hea idee ja nimelt korraldati loterii Sid. Ja kui vaadata neid esimesi, mis leidsid aset juba 18. sajandil siis võidud on märkimisväärsed. No vaata, vahel on ju meil ka naljaloteriid, kui toimuvad asutuste pidustused, pisikesed sümboolsed suveniirid, mingisugused väikesed asjad. Aga nende loteriid, võit oli üks asi, kui seda võib asjaks nimetada ja see oli erakordselt hinnaline. Näitena on toodud ka maja. Nii et mingi maja, mis oli müügis, siis selle ostis ära see söögikoht ja pani ta välja loteriivõiduna. Peavõiduna on mainitud ka hinnalisi mööblikomplekte inimesed said terve sisustuse ja kuidas see toimus, toimus nii, et selle restorani külastamiseks tuli osta pilet, pilet üsna kallis, arusaadav, võit on ju väga suur. Ja selle pileti sees õhtusöök, sellega tuli ju ka inimesi meelitada sinna, nii et nagu ikka sulle öeldakse, et midagi on tasuta, kõhki tegelikult maksab väga palju, aga paistab, et tasuta Ta võis toimuda ka pall ning väga sageli mainiti veel meelitamaks inimesi. Juurte kavalerid, kes olid pileti ostnud, võisid võtta ilma piletita kaasa ühe daami ja arusaadavalt piletite müügist. Summaarne tulu ületas kindlasti märkimisväärselt selle ühe võiduna välja pakutud eseme hoone mööbli maksumuse, aga need olid küllaltki sagedasti söögikohtade poolt kasutatud nipid. Eesmärk oli publik meelitada saali sama peakoolid, oksjoneid, mida korraldati küllaltki sageli nendes söögikohtades. Kuid 19. sajandi keskpaigast k o piss mastaapsemalt ettevõtmised ja nad on ju väga huvitavad, kui hakata neid vaatama, siis paljude taoliste asjade puhul jääb niisugune mulje, et need on viimase aja leiutised, et varem keegi pole millegi sellise peale tulnud. Aga kirjanduse mälestuste ja ka tolleaegsete ajalehtede kirjutistele tuginedes on näha, et see köik köik oli juba ammu olemas. No üks mees, kes paistis siin uuendustega silma koolis Šveitsi päritolu kohvikute omanik isler oli selle mehe perekonnanimi. Ja tal oli kaks kohvikud kondiitripoodi nirskil näiteks. Väga rikas mees. Jaa, ta rajab terve meelelahutuspargi ja põhimõttelised nisust, pargid natuke, võib-olla meenutab Tivoli, on tema ettevõtmise idee seal kõikvõimalikud etendused, kontserdid, ilutulestik, tsirkusenumbrit, atleedid, mustlased, ka balletiartistid, nii et seda loetelu veel väga pikalt jätkata ja nüüd tekib küsimus, et mis oli sisseidee peamine muidugi väga suurt trahter. Sinna oli siis põhimõtteliselt vabaõhunisuke söögikoht rajatud ja kui meil mõnikord on mingid niisugused üritused, siin ei ole ju ka midagi enneolematut, siis on ju ka toitlustus. Aga kui vaadata tarneid seda nomenklatuuri, mida tema trahter pakkus seal vabaõhuüritusel, siis on öeldud, et menüüs oli 300 rooga 300 rooga. Ei, ja kuivõrd kvaliteetset meelelahutus seal pakuti, on üks näide, et seal esitati ooperite aariaid katkendeid ja nüüd võib ju tekkida küsimus, et hea küll, palgati mõned odavad esinejad aga tegemist olli, keiserlik teatrite direktsiooni loal nälde katkendite esitamisega. Ja luba saadi tänu sellele, et väike summa sissetulekust läks Keyserlikele teatritele, nii et vastav kokkulepe ja seal esinesid ikkagi tippartistid. Tegemist oli niivõrd populaarsele ja tuntud kohaga, levisid isegi jutud, nagu keiser olevat incognito külastanud ka seda meelelahutusparki, no kas ta seal oli käinud või olnud, pole antud juhul oluline. Ja see ettevõtmine oli viis seda tulus tisler rajas veel mitu analoogilist lõbustuspuhkeparki kus oli tema jaoks kõige olulisem lõik muidugi toitlustamine, inimesed, kes seal viibisid arusaadavalt, teatud aja mõõdudes kõht on tühi ja astusid sealt söögikohast sisse. Mis puudutab aga neid trende, trende seoses nende esmaklassiliste restoranidega, oleme nad ju mõned nimetanud siis pikapeale kujuneb välja isegi eriline võiks nimetada restoranide repertuaar, mida seal publikule pakuti. Ja täiesti selge on, et see võis ajas kas või tulenevalt moest muutuda. Ja kui vaadata 19. sajandil toimunud muutusi, siis on ju ka päris huvitav, et kuskil sajandi keskpaigas peamiselt, mida seal esitati aga see ikkagi ütleb meile päris palju publikumaitsest, millised olid need inimesed, kes siis valdavalt kuulusid aristokraatia kõrgkihtidesse esitati ooperite aariaid, nii et värdi too trubatuur ja inimesed istusid, sõid nii et me võime enam-vähem ette kujutada seda atmosfääri. Meil oli roogada kirjeldus, rääkisime sellest, millised joogid võisid olla lauas, aga väga oluline on ka see atmosfäär ja selge see, et vaevalt seal kõigil härmas võllas, kui kõlas taoline muusika paarkümmend aastat hiljem võib-olla pigem operrektid katkendit, sealt populaarsetest operättidest, aga enam-vähem on siis valik selline. Kui vaadata, Ta, millist edus isleri ettevõtmine saavutas, siis on ju täiesti arusaadav, et ega teised ärimehed ju ka ei maganud, nii et kuskil sajandi vahel katusel on taolisi kohti Sankt-Peterburis kümneid kümneid, kus meelt lahutada, kus võib midagi süüa. Ja kui Pariisist tulek Ankaan, siis on ka need numbrid, nii et seal ei ole mitte ainult võsukas Eeennari tõsisem repertuaar, aga ka meelelahutus. Muidugi nüüd tuleb arvestada ja võib-olla kunagi räägime ka sellest üks peamine tolle aja inimeste meelelahutuskoht on ju laada ja neid on väga palju, nende arv on kolossaalselt suur. Aga valdavalt toimuvad nad kas säärelinnades, suurte linnade puhul või väiksemates linnades. Aga Sankt-Peterburi nüüd südalinnas, pigem siis nisukesed meelelahutuskohad ja seal eriti kauplemisega ja müügiga ei tegeleta. Kui rääkida Nikolai teise ajast tulema nüüd natukene sinna lõpupoole siis meil oli sellest juttu Eli restoranides väga sageli mängisid Rumeenia orkestrit erakordselt populaarsed. Ja see on üks väga suur mood just nimelt sajandivahetusel. Ja täpselt nii nagu tänapäeval siin ja seal vanas linnas, turgudel, tänavatel võib näha müüjaid, kes pakuvad tuntud firmade toodangut väga odava raha eest ja arusaadavalt, et tegemist on koopiatega võltsingutega. Täpselt nii ka tol ajal, kui populaarsed on Rumeenia orkestrit siis ka sellepärast ju ja kuidas sa määrad, kas inimene on ja see orkester ja need liikmed on päritolu rumeenlased või mitte? Igatahes massiliselt pseudovale Rumeenia orkestreid ja tassi naljast kaugel, seda iseloomustab üks väikene faktikena. Et 1903. aastal kohalik sang Peterburi Rumeenlastest kogukond, selle kogukonna juhid pöörduvad võimude poole kaebusega. Nemad ei ole rahul, et on tekkinud igasugused võlts rumeenlased ja et linnavõimud keelaksid ära neil, kes ei ole rumeenia rahvusest esinemise rumeenia rahvariietes, nii et probleem on ikkagi tõsine. No kuidas võimud pidid 100 kindlaks määrama, on omaette küsimus, aga niisukese palvega võimude poole pöördutaks. See, mis meie jaoks seondub vene kultuuri või meelelahutuskultuuriga, väga niisugune spetsiifiline vorm, balalaika orkestrid, need tulevad maadi kuskil aastal 1910. Nii et väga sageli just nimelt sel perioodil restoranides nendesse liit restoranides kohata aga balalaika orkestreid. Ja kui me rääkisime sellest, Nendes kohtades olid populaarsed Rumeenia orkestrit, siis nende kõrval said ka mainitud mustlasorkestrid mustlasesinejad, kuid siin on üks väike omapära. Moodi lähevad mustlased mustlasorkestrit kuskil 1800 kaheksakümnendatel aastatel ja neid on tõesti väga palju, eks ole, üsna tüüpiline. Kuid pigem on nende orkestrite puhul iseloomulik see, et neid kutsutakse siis külastajate poolt või pigem oleks öelda, tellitakse mingite sündmuste puhul. Ja see ongi vist kas või tuginedes vanadele filmidele vene kirjandusele. Kui on suur pidu, siis tellitakse mustlas esinejad täpselt samuti ka nendes restoranides, nii et ei ole alati kujutlema rumeenia orkestrit, kas on või ei ole siis mustlase esinejate puhul võis olla söega publiku või mõne kaupmehed seal korraldas mingisuguse ürituse. Vot tema sellel ürituse puhul tellib juba. Ta esitab tellimus mängigu seal mustlasorkester mis iseloomustab veel näide liitkohti, siis tõesti, kui vaadata neid esinejaid, siis need võisid olla oma ajastu väljapaistvat nimed. Ja inimesed, kes olid võib-olla need nimed tänapäeval meile ei ütle enam midagi, aga tol ajal olid nad ülevenemaalised kuulsused. Ja näiteks 20. sajandi alguses mainitud võetakse väga sageli Anastasija Jaltseva nime ja tema esinemised hoolid. Ma isegi ei oska seda millegiga võrrelda tänapäeval. Aga need olid oma populaarsuse poolest meeletud, erakordselt tuntud nimi. Ja vastu üldse üks Venemaa populaarsem nimi, polnud vist Venemaal sajandi alguses ühtegi inimest, võib-olla kuskil pärapõrgus väikeses külakeses, kes poleks tema nime kuulnud. Ja tegemist on ka väga rikkunud ka inimesega töösooli oma esinemistega teeninud ikkagi väga suure varanduse. Näit Läks kastrollidele sõitis ta oma eraldi vagunis. Spetsiaalvagun mugav salong, sealt istub ilusti ja sõidab. Ja tol ajal on juba ka võimalus muusikat plaadistada ning on öeldud. Tema plaadid on enneolematut iraažiga. Ja kuivõrd oluline inimene ta oli tolle aja Venemaa elanikkonnale. Seda iseloomustab nisukene kurvavõitu. Et kui aastal 1903 täis solisele algus levivad jutud, et ta on väga raskelt haige siis teateid tema tervislikust seisust, partiid kleepi maa ajalehekioskites seintele. Need inimesed tahtsid olla kogu aeg kursis, kuidas siis on lood tema tervisega? Üsna peab tõesti sureb ja meeletu rahvamass saadab teda viimasel teekonnal. Aga nendes restoranides on esinenud ka artistid, kelle nimed on võib-olla natukene rohkem tuttavad. Noh näiteks noor Shaljapil on nii ühes kui teises restoranis ka laulnud. Kui mõned restoranid kunud elavat muusikat, siis mehaanilist kindlasti. Ja eelmine kord oli meil too palkini restoranist. Ja see restoran oli kuulus selle poolest, et seal oli mehhaaniline orel. Ja 1911. aasta paiku teade, et selles valdkonnas uus leiutis ja seda leiutist tol ajal ajalehed nimetavad elektriliseks kestriooniks. Ja see elektriline ärkas, trioon oligi siis mingi mehhaaniline nisukene asjandus, mis siis sai seda jõudu juba elektrilt ja esid, kas mingisuguseid muusikat? Ja veel näiteks sama aasta lõpust teatab trahter kuni Mcast rohtu jõuemedwets valgkaru. Et neil on elektriline klaver. Ja ka on ära toodud ka selle klaverirepertuaar ja kui mõelda, et tegemist on trahtriga, siis oleks niisugune tunne, et seal oleks võib-olla midagi nihukest kergemat. Võib-olla oli ka seda, aga mainitakse, et see klaver esitas kallisti rapsoodiaid, niisugune märk, klaver sai siis siis selles trahtaks. Mis puudutab üldse muusika tamist nendes söögi- ja meelelahutuskohtades siis on talle aja ajakirjandus nimetama sõda uurivaks ajakirjanduseks ja tõesti, kui vaadata selleaegse ajakirjanduse uurimistaset, siis ei ole see ilmselt tänapäevaga võrreldav, vähemalt meie võimalusi arvestades. Kui ikka inimene võttis ette mingisuguse valdkonna ja tahtis sinna süüvida siis aega talle anti, mitte nädalaid, võib-olla isegi mitte, kuid võis olla ka tegemist aastatega tõesti süüvida sellesse valdkonda. Nii et kui keegi kirjutab tas restoranides, mis seal siis tegelikult toimub, kuidas need köögid tegutsevad, siis ta võis ollagi selles maailmas erinevates ametites töötada ka köögis tõesti kuude viisi. Et see räppartas vastaks siis sajaprotsendiliselt vähemalt sellele tõele, mida ta on oma silmadega näinud. Ja vot nendes aruteludes nendes kirjutistes on mainitud investeeringut muusikasse tasusid ennast alati ära, et esmapilgul paistab, et on suhtes kallis pidada kuskil mingit orkestrit või Ostolissegis mehhaaniline klaver. Aga summa summarum olevat tasunud ära, nii et gaase meelelahutuslik aspekt on ikkagi erakordselt oluline. Nii et inimesed ei käinud mitte ainult söömas ja joomas, vaid nad tahtsid saada midagi muud mis on muidugi selge. Konkurents on meeletu, kui on ainuüksi ühes linnas tuhandeid söögikohti siis konkurentsi ja oht, et sa võid kõik kaotada, on ju tohutu suur. Ja sellepärast pole ka midagi imestada, et pakutaks aina uusi, mingisuguseid võimalusi, vööri kasutatakse mingisuguseid uusi meelelahutusviise. Ja ma toon ühe näite. Aastal 1886. Üsna nimekas ja mälestustes kirjanduses väga sageli leida viiteid, et keegi viibis seal, midagi seal toimus. Ja mis on neid huvitav, mitte nüüd see, mida ütled, vats järgmine asi, kui restorani nimi, akvaarium, siis võib juba arvata, milline element on seal domineeriv. Sisekujunduses on suur akvaarium. Iseenesest, selles ei olnud 19. sajandi lõpus mitte midagi uut. Väga paljudes kohtades, nagu tänaval publikul oleks rahulik olla, vaatavad kalu söövad parema isuga need akvaariumit, kuid sõjaakvaarium hulli ainulaadne sellepärast, et sinna olevat kalade valikut teinud varustanud Venemaa loodussõprade ja kalameeste ühing. Mis siis garanteeris selle kvaliteedi, nii et ju siis kalad väga ilusad ja väga toredad. Aga me oleme harjunud sellega. Mõne teatri juurde, võib tekkida restoran, võimungi, söögikoht ja ka eelmine kord oli juttu sellest klassikalistel restoranidele tekivad uued konkurendid sajandi lõpupoole ja need ongi kõikvõimalikud puhvetid kasvu siis teatrite juures, restoranid, kohvikud, aga üsna pea kinosaalide juures. Kuid siin on natuke tagurpidi, nii et restoran, seesama akvaarium. Aastal 1891 ehitab enda juurde teatri. Nii et nööbi külge pintsak. Ja kui mõelda, kui suur see teater on, seda iseloomustab nagu ikka teatrisuurust istekohtade arv ja neid on 2500. Restoran akvaariumi karvale ehitatakse teater istekoha arvuga 2500. Mitte ainult operett, vaid ka ooper. Seal esineb väga sageli 55-st liikmest koosnev sümfooniaorkester. Seal esinevad maailmanimed naetaks tohutu furoori on, kui selles akvaariumi teatris. Esin itaalia ooperis staar Liinaka valieri. Ja tegemist on inimesega, keda tol ajal nimetatakse maailma kaunimaks naiseks, nagu juba kedagi nimetatakse maailma kaunimaks naiseks siis oleks meie poolt suur viga, kui ei üritaks tema pilti panna meie Facebooki kodulehele. Nii et kes me kuule, staabia, kellel see võimalus on, võib siis vaadata, kuidas ta ka välja nägi. Tegemist oli kõmulist inimesega, kes viibis väga sageli Venemaal näiteks tol ajal, no ikka räägitakse suhetustes, kellega käib. Siis oli kõmuline veel kord tema suhe vürst Bagratinskiga kes oli vaieldamatult Venemaa üks rikkamaid inimesi palus Nikolai teisalt luba abielluda Liinaga saarei. Anna saare Janno, miks siis oli seda luba vaja, sellepärast et vürst kuulus õukonda, aga õukonna liikmed said abielluda ainult tsaariloal. Ja peamine ette heita tegemist muidugi ohvitseriga kõrgema ohvitseriga. Agala oli annal, oli abieluväline poeg ja põhimõtteliselt oleks võinud vürst temaga abielluda. Aga see oleks tähendanud seda, et ta oleks pidanud minema erru. Veel oli Liinaga Välieri tuntud selle poolest, et vürst oli talle kinkinud meeletu vääriskivide kollektsiooni. Näiteks selles samas akvaariumis, kui oli siis tema esinemine. Vürst kinkis talle rubiinis ehted, mille maksumus olevat olnud kuuskland 1000 rubla pöörane summa. Ja kui toimus, kui me jääme ikka oma restoranide maailma juurde, kui 1899. aastal toimus restorani meid vets avamine, niisugune pidulik galaõhtu, kutsutud kogu eliit, siis ajalehed kirjutasid kliinaga, vallieeril oli briljant 200000 rubla eest, nii et kõik need kõrvarõngad ja muu maksid siis kokku 200000 rubla. No raske on seda tänapäeva rahasse õle viia, igatahes tegemist on ikka meeletult suure summaga. Kuid selle akvaariumi programmis mitte ainult klassikaline muusika, vaid seal võisid esineda ka globaadid, suur teater, arusaadav, hilisionistid, mis oli väga populaarne sajandi vahel. Seal oli tsirkuseetenduseni, näidati dresseeritud koeri ja seal isegi ka iludus võistlused, aga see akvaarium on jäänud veel ühe sõlmuse poolest ajalukku ja nimelt 1896. aasta mais. See oli operetiesituse ajal millegiga, oli vaja siis seda vaheaega täita ja seal demonstreeriti Venemaal esimest korda liikuvaid fotosi. Seega esmane kinoseanss, kui seda annab seansiks nimetada, toimus akvaariumisse just nimelt selles samas kohas veel üks esmakordne esitlus Venemaal, see on neid juba Petrograad, nii et tegemist sõjaajaga aasta andu 1916. Ja see oli restoran palast teater. Ja seal toimub esmakordselt vene moedemonstratsioon just nimelt vene moe. Ja miks siis eraldi vene muud Amazoni märksõnana küllaltki oluline arusaadav sõjaaeg, moetooted Pariisist teistest keskustest Venemaale enam ei jõua, nii hõlpsalt nagu varem. Ja siit vajadus oma moetööstuse ja oma moe järgi. Ei saa öelda, et võimud poleks ka seda meelelahutuslikku külge püüdnud kuidagi reguleerida, kui juba käike toita ja muid asju reguleerisid. Nii et neid katseid pidevalt, näiteks 1907. aastal Peterburi linnapea leiab, et alates esimesest jaanuarist 1908 ana restoranides ei tohiks esineda ei, koorid ei tohiks korraldada kontserte, mingisuguseid muid asju tuleb ikka niisugust rahu ja onu, vana õhkkond säilitada. Selle korraldus puhul tavaliselt öeldud, et mõne aja pärast lihtsalt unustati nagu anda väga palju regulatsioone välja siis keegi ei jõua neid lõpptulemusena jälgida, nii et üsna pea, võib-olla paar kuud oli vaikus, aga hakkavad jälle kontsert, et ja esinemised toimuma. Lisaks muidugi sellele piljard selle ja 20. sajandi alguses peaaegu igal pool söögikohtades ka näiteks malevõimalus mängida. No muidugi arusaadavalt ja kohast eliitrestoranis no vaevalt seal keegi on tulnud, kõlastab seda kohta selleks, et seal malet märkida põhimõttes, kaade, domino, loto, mis aga oli keelustatud, see on hasartmängud. Ja muidugi see oligi peamine põhjus, mis ajendas võime või peamine võimalus, millest kinni haarata, et kehtestada järjekordseid piirangud, need on mõned küllaltki nisukesed spetsiifiliselt. No üks näide. 1903. aastal keelati piljardi mängimine alaealistel aga on ka nisukesi näiteid. See võis puudutada isegi male mängimist ja just nimelt lähtuti sellest, et raha eest võib ju mängida ka malet ja 1910. aastal keelatud teemalemäng õllesaalides. 1912 keelati piljard näiteks madalama klassi traktrytas. Seal keelati ära grammofonimuusika, mis tekitas väga suurt pahameelt, sellepärast et madalama klassi ju trahtritel polnud võimalust ja raha ja ka õigust kutsuda orkestreid vaid nad kasutasid siis grammofon mida aga kõik kohad praktiliselt kõik pakkusid. See oli suures valikus aja kirju ja ajalehti. Parimates kohtades ka välismaised, aga on mälestustes, et isegi kõige viletsamas õllesaalis oli vähemalt üks ajaleht. Selline enam-vähem oli see pilt, mis iseloomustab tolla aja söögikohti. Ning arvestades, et meil oli täna juttu tolle aja väljapaistvast lauljannast Anastasija jältsevaks võiks lõpetuseks kuulata, kuidas tema laul kõlas. Ta osa enam-vähem sellest atmosfäärist, mis tolleaegsetes restoranides võis valitseda ja sellega täna ka lõpetame.